2-24-8868/28 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.04.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-8868

Tsiviilasi

XX hagi XX vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2251,98 eurot (9 x 250,22)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (isikukood XXX ), seaduslik esindaja XX

Kostja XX (isikukood XXX ), lepinguline esindaja XX

Asja läbivaatamine

26.03.2025 kohtuistung, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX hagi XX vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Mõista XX-ilt XX kasuks välja elatis 2612,05 eurot perioodi 05.06.2023-

04.06.2024 eest. Kohustada XX-i tasuma 2612,05 euro suurune elatis XX

arvelduskontole nr xxx selgitusega „XX elatis“.

3. Mõista XX-ilt XX kasuks välja alates 05.06.2024 kuni XX täisealiseks

saamiseni 24.03.2029 igakuine elatis vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 101,

mis hagi esitamise hetkel (05.06.2024) oli 250,22 eurot kuus (s.o 272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) –

50% lapsetoetusest (40 eurot) – (50% lasterikka pere toetusest /2)/3 (37,5 eurot)),

mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimese lause) ja lasterikka pere

toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust). Kohtulahendi tegemise hetkel on igakuine elatis

264,24 eurot.

4. Kohustada XX-i tasuma resolutsiooni punktis 3 nimetatud elatis iga kuu 1.

kuupäevaks XX arvelduskontole nr xxx selgitusega „XX elatis“.

5. Jätta maakohtu menetluskulud poolte, s.o hageja seaduslike esindajate kanda.

Väljamõistetavad kulud asjas puuduvad.

Edasikaebamise kord

1(11)

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

läbivaatamist istungil.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja, laps) esitas 05.06.2024 (täpsustatud 06.06.2024 ja 21.02.2025) Pärnu

Maakohtule hagi XX (kostja, lapse ema) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub välja

mõista kostjalt tagasiulatuv elatis 2612,05 eurot perioodil 05.06.2023-24.06.2024 ning alates

05.06.2024 elatis arvutatuna PKS § 101 järgi. Kostja on tasunud 100 eurot kuus elatist 2024. a

septembrist kuni 2025. a jaanuarini.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja XX (lapse isa) (koos vanemad) ühine alaealine

laps. Vanemad elavad lahus ja laps elab alates 2023. a maikuust isaga. Kostja pole hagejale

sellest ajast alates elatist maksnud. Laste isa peres kasvab lisaks hagejale veel kaks last – 9 a

ja 4 a ning perele laekub lastetoetus (80 (hageja eest) +80+100 eurot) ja lasterikka pere toetus

(450 eurot), kokku 710 eurot.

1.2. Laps vajab edaspidi ortodontilist hambaravi, mis ei lähe haigekassa rahastuse alla. Ravi

hind on u 5000 eurot. Hageja on teismeline tütarlaps, kes on kiire kasvu faasis. Talle on sageli

vaja uusi rõivaid ja jalatseid, sest eelmised on väikeseks jäänud. Hageja isa pakub lapsele

mitmekesist ja kodus valmistatud toitu, sh hoidiseid. Tervisliku toitumisega kaasnevad

kõrgemad kulutused. Hageja vajab õppimisel palju juhendamist ja Rajaleidja soovitusel

erinevaid abimaterjale, nt valemivihikuid, mis on kallimad kui tavalised kaustikud. Hagejal on

õppeaineid 14. Tema transpordikulud on u 40 eurot kuus, tihti peab teda koolist koju

transportima, sest koolibuss väljub varem, kui lõppeb õppetöö. Lisaks tuleb ette vältimatuid

lisakulutusi. Transpordikulud, mis on seotud lapse vanaema külastamisega Soomes, on

põhjendatud. Vanaema, kellel on liikumispuue ja kes kasutab ratastooli, vajab hageja juurde

pääsemiseks erilist abi, mistõttu on tema liikumine hageja juurde oluliselt raskendatud.

Seetõttu on hagejal tunduvalt lihtsam minna ise vanaema juurde. Kord aastas Soomes

vanaema külastada ei ole liiga palju.

1.3. Kostja pakutud 100 eurot kuus on oluliselt alla seadusega kehtestatud miinimummäära,

mis ei kata lapse eluks vajalikke kulutusi. Vanemad on kohustatud tagama mõlema lapse

võrdse ülalpidamise. Ajal, mil hageja elas kostjaga, oli ka hageja isal mitu ülalpeetavat.

Hoolimata sellest täitis hageja isa oma elatisekohustust ning tagas kõikide oma ülalpeetavate

vajadused vastavalt seadusele. Lisaks panustas ta ka hageja kogumishoiusesse, mille kostja

läbi hageja arvelduskonto endale kandis. Kostja majanduslikud kohustused teiste isikute eest

ei tohi kahjustada hageja huve ja vajadusi.

1.4. Hageja isa ei nõustu väitega, et pole eelnevalt rääkinud kostjaga elatisest. Esimest korda

tuli see jutuks 13.06.2023 telefonikõnes kostja ja hageja isa vahel. Tagasiulatuva elatise

nõudmise eelduseks ei ole asjaolu, et selle eelneva aasta jooksul oleks elatist kohtuväliselt

nõutud. Oluline on, et elatise maksmise kohustust on rikutud. Hageja isa ei takista kostja ja

hageja vahelist suhtlust. Hageja on kostjaga kontakti otsinud. Kostja on olnud passiivne.

2(11)

1.5. Kostjal on parem elustandard, kui ta näitab. Kostja saab palgata endale esindaja, osta uue

elamise, välja üürida korteri. Kostja pole oma sissetulekutes välja toonud temale kuuluva

korteri (aadress Lasteaia 6-9, Kehtna) üüritulu, mis renditi välja rendile.ee portaali kaudu

vähemalt 250 euro eest kuus. Samuti on kostja käsutuses sõiduauto Audi A4 (reg.nr

519LKV), ei saa pidada mõistlikuks, kui kostja sissetulek on vahemikus 350-450 eurot kuus.

Kostja peab optimeerima oma majanduslikku olukorda, et täita ülalpidamiskohustust vastavalt

lapse vajadustele, nagu tegi seda varasemalt hageja isa. Kostja peaks loobuma asjadest ja

teenustest, mis ei ole eluks vajalikud, nagu näiteks tubakatooted, geelküüned, kallihinnaline

telefon jmt. Kostja sotsiaalmeedia kontodel kajastatud tegevuste, nagu festivalidel ja

kinoüritustel osalemine, näitavad, et kostja ei ela „peost-suhu”, nagu ta on väitnud.

Elatismiinimumi alandamine ei ole kostja puudest hoolimata põhjendatud, kuna kostjal on

kergesti kättesaadavad varad. Kostja pangakonto väljavõttest ilmneb, et ta einestab tihti väljas

ja tal on piisavalt raha isiklikeks meelelahutusteks, samas kui ta vaidlustab lapse vajadustega

seotud kulutusi.

1.6. Kostja kohustuste mittetäitmise tõttu oli hageja isa sunnitud realiseerima varasid, mille

müügist saadud tulu oli kavandatud tulevikus investeerimiseks laste heaolu tagamiseks.

Samuti kasutati hageja ülalpidamiseks pärandvara, mis oli algselt mõeldud laste tuleviku

kindlustamiseks, kuid mida tuli kasutada jooksvate kulude katteks. See tähendab, et kostja

kohustuste täitmata jätmine, ei mõjuta ainult tema ja hageja suhet.

1.7. Erinevates tööportaalides on piisavalt ka osalise koormusega tööpakkumisi. Kostja ei

võta töö otsimist tõsiselt. Ka siis, kui kostja veel töötas osalise töökoormusega (mai 2023 –

kevad/suvi 2024) ei tasunud kostja hagejale elatist. Kostja väide, et talle on määratud osaline

töövõimetus alates 2020. a, ei ole tõendatud. Esitatud dokument pärineb 2023. a ja on

vaatlusel puudulik, kuna osa tekstist on kaduma läinud. Selle dokumendi alusel on kostja

töövõimetus prognoositav ajutine seisund kuni 2 aastaks ja ravimite tarvitamine aitab seda

kontrolli all hoida. Kostja väited raskustest igapäevaste tegevuste elluviimisel ja sotsiaalsetes

olukordades toimetulekul on kaheldavad, kuna ta osaleb regulaarselt avalikel üritustel ja käib

poodides, mis eeldab organiseerimisoskust ja sotsiaalset võimekust.

1.8. Kostja väide, et tema sissetulek on 350-400 eurot kuus, ei ole tõendatud tema

kontoväljavõttega, kus on näha, et 16 kuu jooksul on tema kogusissetulek olnud 40 360,50

eurot, millest 21 149,53 eurot pärineb töövõimetushüvitistest, töötasust ja üüritulust.

Keskmine kuusissetulek seega on 1 244,09 eurot. Sinna sisse pole arvestatud 80 eurot kuus

peretoetust, mida kostja saab teise lapse eest, ning teise lapse eest saadavat elatist. Kostja on

oma sissetulekut kohtule esitlenud vähemalt kolm korda väiksemana kui lähtub tema

kontoväljavõttest, püüdes end näidata halvemas majanduslikus olukorras. Kostja väidab, et

üüritulu pole stabiilne ja üürnik soovib välja kolida. Kostja pole esitanud tõendeid, et

üürileping on lõppenud. Kostja väited, et ta on oma korteris elanud lastega kuni 2024. a

juunini on eksitavad. Hageja pole seal elanud 2023. a maikuu lõpust. Samuti nähtub, et

sealsed korterikulud on u 227,10 eurot.

1.9. Kostja väide, et ta on võimeline maksma ainult laene ei ole tõendatud, nagu on näha

väljavõttest. On tõendatud, et 15-20% kostja väljaminekutest on laenud, mitte kogu sissetulek.

Kostja pangaväljavõtte järgi on kostja vanemad on andnud talle toetust 3805 eurot. Kostja ei

ole jaganud seda toetust võrdselt oma laste vahel, arvestades, et ka hageja vajadused on

olulised. Kulutabelist nähtub, et kostja on oma lapsi erinevalt kohelnud, kasutades talle

kättesaadavaid vahendeid ebavõrdselt. Viimase 16 kuu jooksul on kostja eraldanud hagejale

elatiseks keskmiselt 12,5 eurot kuus (200 eurot jagatuna 16 kuuga). Samal ajal on alust

3(11)

eeldada, et kostja hoole all olev laps on saanud vähemalt 260 eurot kuus (teise lapsevanema

makstud elatis). Eeldades, et kostja on oma lapsele panustanud vähemalt samaväärselt, on

kostja on kasutanud oma vahendeid ebaühtlaselt ja ebavõrdselt.

1.10. Kostjal on märkimisväärseid varasid väärtuses 161 500 eurot, sealhulgas: Kinnistu

Pärnus

(Kitse

tn

20,

omandiõigusega

½,

(https://kinnisvara24.ee/maja-myyk-parnu-linn/240737246) ostusummaga 185 000 eurot,

millest kostjale kuulub 92 500 eurot), korteriomand Kehtnas (Lasteaia 6-9, väärtusega 59 000

eurot), (https://kinnisvara24.ee/korter-myyk-kehtna-vald/240761472) ja Audi A4 (519LKV,

väärtusega 10 000 eurot). (https://www.okidoki.ee/item/audi-a4-20/12158461/).

1.11. Samuti võib pangakonto väljavõttest leida ka hoiuseid. Lisaks esitatud SEB

arveldusarvele on kostjal veel vähemalt kaks arvelduskontot, mille väljavõtteid ta ei ole

kohtule avalikustanud. Ühele kontole tehtud ülekannete selgitustes on nähtavad sellised

mõisted nagu "hea elu" ja "sissemakse digihoiusesse" ning teine konto asub Leedu pangas.

Mõlemale kontole ülekandeid tehes on näha, et konto omanikuks on kostja. Arvelduskontode

numbrid on xxx (sissemaksete summa) 543,29 eurot ja xxx (sissemaksete summa) 1938 eurot.

1.12. Justiitsministeeriumi 2019. a uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis”

kajastatud andmed on aegunud, sest elatustase on viimase viie aastaga tõusnud, ja hageja pole

enam 7–12-aastane laps, nagu uuringus käsitleti. Kostja väide, et piisav on toidukulule 71

eurot kuus, 2,36 eurot päevas ja 0,78 eurot toidukorrale, on ebapiisav. Võrdluseks on riigi

poolt tegevväelasele hüvitatav toitlustuskulu 8,36 eurot ööpäevas. Hageja esitatud 250 euro

suurune igakuine toiduraha realistlik. Lisaks, arvestades kostja kulutusi nii toidupoodides kui

ka väljas söömisel, võib järeldada, et tema keskmised kulutused kahele leibkonnaliikmele on

706,50 eurot kuus, mis teeb ühe liikme kohta 353,25 eurot. Kostja väited, et lapse

kodumasinate (pesumasin, tolmuimeja) ja mobiiltelefoni ostmine ei ole elatisega seotud

kulud, on alusetud. Need esemed on lapse heaolu ja hügieeni tagamiseks olulised ning otseselt

seotud elukeskkonnaga, milles hageja elab ja neid igapäevaselt kasutab. Samuti on olulised

G4S kulud, kuna suitsu- ja vinguandurid on Eestis seadusega kohustuslikud ning

hädavajalikud laste turvalisuse tagamiseks. Ka korstnapühkimine on seadusega reguleeritud ja

oluline ohutuse tagamiseks, eriti kodudes, kus elavad lapsed.

1.13. Kostja on 2024. a jaanuaris ja veebruaris kulutanud 759,64 eurot krüptorahale – summa,

mis kataks hageja kolme kuu elatisraha. Lisaks on ta 16 kuu jooksul kulutanud 291,50 eurot

netikasiinodes (55 eurot Paf.ee-s ja 236,50 eurot Eesti Lotos), mis vastab veel ühe kuu

elatisraha summale. Need summad oleks katnud hageja nelja kuu elatisraha koos varuga.

Kostja väide, et tal jagub raha vaid arvete maksmiseks, ei ole tõendatud, kuna pangakonto

väljavõtted näitavad, et tema vaba raha kasutus on märksa ulatuslikum.

1.14. Hageja ei nõustu kostja menetluskulud kandmisega, sest kostja põhjustas

kohtumenetluse, jättes elatise lapsele maksmata.

Kostja vastuväited

2. Kostja palub jätta hagi tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks rahuldamata ja edasiulatuva

elatise osas osaliselt rahuldamata. Kostja on nõus lapse ülalpidamiseks maksma 100 eurot

kuus. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

2.1. Vastuse kohaselt ei ole tagasiulatuv elatis põhjendatud, kuna seda ei küsitud. Samuti ei

ole tagasiulatuv elatis tõendatud. Isa takistab lapse ja ema suhtlust.

4(11)

2.2. Kostja palub elatist vähendada, sest oma majandusliku ja tervisliku seisundi tõttu ei ole

võimeline miinimummääras elatist maksma. Kostjal on veel üks ülalpeetav – 6-aastane poeg

Evert Ilistom. Kostjale on alates 2020. a määratud osaline töövõimetus. Elatise suuruse

määramisel tuleb arvesse võtta kohustatud vanemate varalist seisundit ja jätta vanema kanda

selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikest kuludes, mis vastab tema võimalusele

ülalpidamist anda. Lapse isal on parem majanduslik seis kui kostjal.

2.3. Kostja sissetulekud on elatis pojale 260 eurot, peretoetus 80 eurot ja töövõimetoetus 350-

400 eurot. Kostja töötas menetluse alguses osalise tööajaga ja tema keskmine sissetulek oli

1200 eurot kuus. Kostja otsib tööd, kuid tervisliku seisundi tõttu on seda raske leida. Kostjat

ja tema teist last toetab kostja elukaaslane. Kuna kostja on töövõimetu ning tema sissetulek on

keskmiselt 350-400 eurot, oli kostja sunnitud võtma laenu, et poes käia, mis nähtub

kontoväljavõttelt. Kostja igakuised kohustused on BB Finance OÜ makse 88 eurot, Bondora

AS makse 280,96 eurot, Holm Bank AS makse 149,83 eurot (laen sõiduki ostmiseks). Kostja

on märgitud elukaaslase elamus kaasomanikuks, et kostjal oleks turvatunne, kuid elamu eest

pole kostja midagi tasunud ega ei tasu. Kostja teise lapsega seotud kulud on järgmised:

eluasemekulud 100 eurot, söögikulu 200 eurot, riided, jalatsid, hügieenilised tarbed, ravimid

jne 40 eurot, lasteaed 80 eurot, kogukulu on summas ca 420 eurot. Arvestades sellega, et lapse

isa tasub elatist summas 241 eurot ning arvestades lapsetoetusega 80 eurot on kostja osa lapse

ülalpidamisel summas 99 eurot.

2.4. Hageja kulutused on ülepaisutatud ja tõendamata. Kui ema maksab 100 eurot, siis kokku

on lapse tulu 430 eurot, mis on piisav raha lapse kasvatamiseks. Kui arvestada, et

eluasemekulud on 50 eurot ja riided 50 eurot, siis kokku oleks 455 eurot. Lapse vajadused on

sellega kaetud. Hageja põhjendatud ja tõendatud kulud on 289,40 eurot, arvestades, et lapse

isa saab lapsetoetust 80 eurot ja lasterikka pere toetus 450 eurot (millest hageja osa on 150

eurot), on lapsega seotud igakuine kulu 59,40 eurot (289,40 – 80 – 150). Seega kostja osa on

29,70 eurot. Hageja isa ei ole tõendanud, et ta kannab miinimummääras hageja

ülalpidamiskohustust.

2.5. XXX, Kehtna asuvas kostjale kuuluvas korteris elas kostja lastega kuni 2024. a juulini.

Kuna korteri kommunaalkulud olid liiga suured (u 197-370 eurot, elektrikulud u 45-65 eurot

kuus), siis kolis kostja lapsega elukaaslase juurde ja andis korteri 250 euro (-22% = 195 eurot)

eest kuus üürile. Üürnik elas korteris 2024. a augustist 2025. a jaanuarini, kuid nüüd on korter

müügis. Korteri kinkis kostjale vanaisa 2016. a ning kostjal jäi võlg vanaisa ees 16 000 eurot,

mis saab tasutud korteri müügiga. Samuti on korter on koormatud hüpoteekiga, mis peaks

samuti olema müügiga tasutud.

2.6. Kostja on varasemalt käinud hagejaga ortodonti vastuvõtul, kus öeldi, et hageja vajab

breketeid, mis hüvitatakse haigekassa poolt. Puudub vajadus tasulise ortodondi juurde minna.

OTSUSE PÕHJENDUSED

3. Maakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud menetlusdokumentidega, leiab, et hagi tuleb

rahuldada, kuna elatise miinimummääras välja mõistmine on lapse huvides põhjendatud ning

miinimummääras elatise vähendamiseks mõjuval põhjusel puudub alus. Menetluskulud jäävad

hageja seaduslike esindajate kanda.

4. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus

5(11)

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama.

Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus

hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused

eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist

rahalist elatist makstes.

Igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud elatis. Elatise

suurus sõltub sellest, kas lapse ülalpidamiseks saab kasutada lapsetoetust ja lasterikka pere

toetust (PKS § 101 lg 5) ja kui palju laps veedab aega vanemaga PKS § 101 lg 6).

5. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise

tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4

ning tõendite alusel tuvastatuks.

Hageja XX on XX-i ja XX ühine alaealine laps, kes on hetkel 14-aastane (sündinud

24.03.2011). Hageja elab oma isa juures alates 2023. a maikuu lõpust. Kostja pole lapsele

ülalpidamist tasunud alates 05.06.2023 kuni 2024. septembrini. Alates 2024. a septembrist

tasub kostja lapsele elatist miinimummäärast väiksemas ulatuses, s.o 100 eurot kuus. Hageja

saab hetkel lapsetoetust 80 eurot kuus, mis laekub tema isa perele ning lasterikka pere toetust

450 eurot kuus, mis jaguneb kolme lapse vahel ja mis laekub samuti hageja isa perele. Kostja

hagejale vahetut ülalpidamist ei anna.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista 2612,05 euro suuruse elatise alates 05.06.2023 kuni

04.06.2024 tagasiulatuvalt PKS § 101 järgi arvutatuna ning alates 05.06.2024 hagi esitamisest

kuni lapse täisealiseks saamiseni elatise arvutatuna PKS § 101 järgi.

Kostja ei nõustu tasuma tagasiulatuvat elatist põhjendusel, et hageja isa ei ole seda küsinud

ning nõustub alates hagi esitamisest tasuma elatist 100 eurot kuus, kuna kostja tervislik ja

majanduslik olukord ei luba suuremat summat tasuda ning kostja ülalpidamisel on ka teine

alaealine laps.

Hageja seadusliku esindaja väitel on ta kostjalt enne hagi esitamist elatist küsinud, mh

13.06.2023 telefonikõnes ja samuti nähtub see vanemate kirjavahetusest. Hageja leiab, et

kostja pakutud 100 eurot kuus ei kata lapse eluks vajalikke kulutusi.

7. PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks peab

PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt esinema mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib

PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on

teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on sätestatud näidisloeteluna, saab

kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160,

p 15.3). Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks võib olla

6(11)

ka vanema halb varaline seisund, kui see asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal

lapse õigustatud huve (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.2 ja seal viidatud lahendid).

8. Kohus hindab esmalt tagasiulatuva elatisenõude põhjendatust.

8.1. Enne hagi esitamist nõutava elatise alusnorm on PKS § 108, mis võimaldab nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule

esitamist.

Riigikohus on selgitanud (vt RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 13), et PKS § 108 alusel

vanemalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb arvestada, et erisätete puudumise tõttu

tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega

saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse laste

toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh vanemate majanduslikku seisundit.

Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaolu, kas

sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui laps ei ole varem kordagi

ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud

vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse

määramisel nii lapse toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi

tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid.

Enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest hageja

õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.

8.2. Eeltoodust tulenevalt ei oma iseenesest määravat tähtsust see, kas hageja on tõendanud

elatise küsimist perioodil 2023. a juunist kuni 2024. a juunini, vaid kohus hindab

tagasiulatuvalt küsitava miinimummääras arvutatud elatise kostjalt väljamõistmisel seda ega

selle väljamõistmine ei aseta kohustatud vanemat äärmiselt raskesse olukorda.

Praegusel juhul palub hageja kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista 2612,05 eurot, s.o 12 kuu

eest miinimummääras PKS § 101 järgi arvutatud elatismaksete summa. Vaidlus puudub, et

kostja 2023. a juunist 2024. a septembrini elatist hageja ülalpidamiseks ei tasunud ning

hagejat vahetult ülal ei pidanud.

Kohus peab nõude rahuldamise ulatuse määramisel arvestama nii lapse toonaseid vajadusi kui

ka vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid, et vältida kostja (ja tema teise lapse) asetamist äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes

tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ka kohtu

13.02.2025 kirjas olevad selgitused, dtl 288-289).

8.3. Hageja isa on hageja vajadusi põhistanud (vt käesoleva otsuse p-d 1.2 ja 1.12.) ning on

hageja vajaduste loetelu nii hagiavalduses (dtl 3) kui ka kokkuvõtlikus tabelis (alates 2023. a

juuni kuni 2024. a september) (dtl 97-100) välja toonud, märkides, et hageja igakuine

ülalpidamiskulu on u 755 eurot. Arvesse on võetud lapsetoetust ja lasterikka pere toetust ning

seda, et kostja ei pea hagejat vahetult üleval. Miinimumelatise nõudmisel saab eeldada, et

hageja vajadused on põhjendatud vähemalt miinimummääras.

7(11)

Kohus tuvastab, et hageja vajadused ei olnud ega ole miinimummääras arvestatud

elatisesummast väiksemad. Kostja pole oma väited, et hageja kulutused on ülepaisutatud,

tõendanud (TsMS § 230 lg 1).

8.4. Praegusel juhul vaidleb kostja vastu hageja nõudele saada ülalpidamist PKS § 101 järgi

minimaalses määras arvutatud kahjuhüvitisena enne hagi esitamist, tuginedes mõjuvale

põhjusele, s.o enda halvale majanduslikule ja tervislikule olukorrale ning teise lapse

ülalpidamiskohustuse olemasolule. Mõjuva põhjuse esinemist peab tõendama kostja (TsMS §

230 lg 1). Selle tõendamiskohustust selgitas kohus 01.10.2024 istungil ning 13.02.2025 kirjas.

Tõendamiskoormise selline jaotus on kohtupraktikaga kooskõlas (RKTKo

nr 2-17-6713/196, 31.03.2025).

8.5. Kostja on mõjuva põhjuse tagasiulatuva elatisekohustuse nõude rahuldamata jätmise ja

edasiulatuva elatise vähendamise tõendamiseks esitanud perioodi 05.06.2023-09.10.2024

pangakontoväljavõtted (dtl 119-258), töövõime hindamise eksperthinnangu 18.11.2023 (dtl

112-113) ja Eesti Töötukassa 02.07.2024 töötuskindlustusehüvitise määramise otsuse nr

124041300 (dtl 115-117) ning selgitanud, et tema majanduslik olukord on tervisliku seisundi

ja teise lapse (05.05.2018 sündinud poeg, dtl 111) ülalpidamiskohustuse tõttu halb. Tervislik

seisund takistab kostja sõnul tal töökoha leidmist. Kostja on selgitanud, et ta sissetulek on

keskmiselt 350-400 eurot (dtl 86), menetluse alguses tööl käies u 1200 eurot (dtl 37).

8.6. Kohus leiab, hinnates ja analüüsides kostja väiteid ja esitatud võimalikke tõendeid

seonduvalt mõjuva põhjusega ning kostja toonase varalise seisundiga ja praeguse varalise

seisundiga, et kostjal sellist erandlikku mõjuvat põhjust niigi miinimummääras elatist veelgi

vähendada ei esine ning kostja ei ole seda kohtule tõendanud (TsMS § 230 lg 1).

Tagasiulatuva elatise maksmine ei koorma kohtu arvates kostjat ülemäära – kostjal on

piisavalt sissetulekuid, et käia väljas sööma, külastada meelelahutusasutisi jne ning vara, mida

realiseerida ja kostja saab vähemalt osalise koormusega tööle minna. Kohus põhjendab oma

seisukohta järgnevalt p-des 8.6.1-8.6.6.

8.6.1. Kostja pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja igakuine keskmine sissetulek 2023. a

juunist kuni 2024. juunini on u 2646,22 eurot (31 754,60/12). Kostja igakuine sissetulek 2024.

a 5. juunist kuni 2024. a 9. oktoobrini on u 2211,73 (8846,90/4). Vale on kostja väide, et

kostja sissetulekud on vaid u 350-400 eurot kuus või menetluse alguses ka 1200 eurot isegi,

kui maha arvestada teise lapse elatis 260-290 eurot ja teise lapse lapsetoetus 80 eurot ning kui

arvestada maha ka kostja enda ülalpidamiskohustus miinimummääras teise lapse (Everti) ees.

Seega tuvastab kohus, et kostja sissetulekud on olnud esitatud kontoväljavõtete alusel märksa

suuremad kui kostja on kohtule välja toonud. Kostja on lisaks töötasule menetluse

algusperioodil ja Eesti Töötukassalt saadavale toetusele saanud regulaarseid ülekandeid

eraisikutelt, sh oma vanematelt, mille osas pole kostja selgitusi andnud.

Samuti ei ole kostja kohtule esitanud oma varalise seisundi kohta kogu informatsiooni, sh

kõiki kontoväljavõtteid. Kontoväljavõtetest nähtub, et kostja omab ka teisi kontosid (xxx,

xxx), kuhu on laekunud ülekanded, mh selgitusega nt „Kogumiseesmärgi sissemakse: hea

elu“. Kontole nr xxx on kostja teinud nt 08.02.2024 ülekandeid 280 eurot ja 09.02.2024

ülekandeid 407 eurot.

Kostja kontoväljavõtetest nähtub mh, et ta lapse ema on teinud korduvaid ülekanded Eesti

Lotole, kuid oma lapsele pole tasunud enne 2024. a septembrit elatist.

8(11)

Eeltoodust saab kohus eeldada, et kostja varaline seisund on tegelikkuses veelgi parem, kui

kohtule näidatu.

8.6.2. Kohus tuvastab TsMS § 230 lg 3 alusel tõendeid kogudes, et kostja on kahe kinnisasja

ning sõiduki omanik. Talle kuulub ½ kaasomandist kinnistule registriosa nr 595205 aadressil

Kitse tn 20, Pärnu linn ning korteriomand registriosa nr 1282437 aadressil Lasteaia XXX.

Kostja on märkinud Pärnu linnas asuva kinnistuga seonduvalt (vt dtl 108, p 1.12), et ta on

antud hetkel oma elukaaslase ülalpidamisel ehk elukaaslane on ostnud endale elamu, mille

soetamisel on kostja märkinud kaasomanikuna, selleks, et kostjal oleks turvatunne, kuigi

elamu eest pole kostja midagi tasunud ning endiselt ei tasu elamuga seotud kulud, kuna tema

sissetuleku jätkub ainult laenude tasumiseks. Seonduvalt Kehtna alevikus asuva korteriga on

kostja selgitanud, et seal ta elada ei saa, kuna kommunaalkulud on kõrged ning korter oli

üürile antud 2024. a augustist, kuid üürileping lõppes 2025. a alguses. Hetkel on kostja sõnul

korter müügis, kuid see kingiti talle vanaisa poolt, kellele jäädi 16 000 eurot võlgu ja korteril

on peal hüpoteek – korterimüügist saadava rahaga tasutakse vanaisale võlg ja kustutatakse

hüpoteek. Transpordiameti päringust nähtub, et kostjale kuulub sõiduauto Audi A4 Avant

(2013. a esmane registreerimine, reg.märk 519 LKV), mille turuhinnaks kostja peab ise u 10

000 eurot (vt 09.06.2024 müügikuulutus, https://www.okidoki.ee/item/audi-a4-

20/12158461/).

Kohus leiab, et kostja turvatunnet ei saa pidada hageja õigusest saada oma vanemalt

ülalpidamist minimaalses summas tähtsamaks, mistõttu puudub alus jätta selle varaesemega

arvestamata kostja varalise seisundi hindamisel. Kostja ei ole esitanud tõendeid korteri

üürilepingu kohta ega ka selle kohta mismoodi vanaisaga sõlmitud kinkelepinguga kui tasuta

lepinguga võlgnevus tekkis ja millises ulatuses korterimüük katab hüpoteegi jne. Seega

puudub alus jätta korteriomandit kui kostja vara arvestamata. 10 000 euro väärtuses sõiduauto

omamise vajadust olukorras, kus ta leiab, et lapse ülalpidamist ta ei saa maksta, ei ole kostja

samuti põhjendanud.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostjal on vara, mida realiseerida olukorras, kus ta ise leiab, et

tal ei ole sissetulekute arvelt võimalik minimaalses võimalikus määras oma seadusest

tulenevat kohustust last ülal pidada täita.

8.6.3. Kõrgema astme kohus on leidnud, et kostjal laenukohustuste olemasolu ei anna alust

hagejale välja mõistetavat elatist vähendada (vt TlnRKO 20.12.2024, 2-23-13998. p 11.7),

sest laenude võtmine on kostja enda risk ja selle tagajärgi ei pea kandma kostja alaealine laps.

Maakohus saab praeguses asjas asuda samale seisukohale kostja laenukohustuste osas. Kostja

kontoväljavõttest nähtuvatest kulutustest (kulutused ööklubis Madhouse, kiirtoidukohtades

(Hesburger, SushiMushi, McDonalds, Farmiburger Pizzakiosk) ja muudes toitlustusasutustes

(Meie Pubi), Netflix jne) nähtuvalt, ei ole laenude võtmine olnud hädavajalik, vaid kostja

enda eluline valik, mille tagajärgi ei pea kandma hageja.

8.6.4. Kostja töövõime hindamise eksperthinnangust 18.11.2023 (dtl 112-113) nähtub, et

kostjale sobib osaline tööaeg, iseseisev töö. Talle ei sobi vaimne pinge, töö kiirustades ja

tempokalt, ei sobi suhtlemist vajav töö ega suur kollektiiv. Kostjal on raskesti prognoositav

seisund kehtivusega 2 aastat, kuna tõenõoliselt aitab psühhoteraapia ja ravimitekasutamine

seisundit kontrolli all hoida.

9(11)

Kohus leiab, et eelnev ei välista kostjal tööleminekut osalise tööajaga, mis võimaldaks tal

maksta hagejale PKS § 101 alusel arvutatud summas elatist. Kostja pole kohtule selgitanud,

mida ta on teinud uue töökoha leidmiseks ning mida ta on teinud seonduvalt soovitusega

minna psühhoteraapiasse ja kasutada ravimeid, et oma seisundit parandada ja tööle minna.

Tõendamata väited, et osalist tööd leida on keeruline, ei ole alus elatisekohustusest

vabastamiseks. Kohus arvestab seejuures, et kostja seisundit ei ole hinnatud elukestvaks ning

uut hinnangut töövõime kohta pole kohtule esitatud. .Kostja kaheks aastaks määratud osaline

töövõime ei õigusta hagejale tagasiulatuva elatise maksmata jätmist või vähendamist.

8.6.5. Kostja väljaminekute osas märgib kohus, et kuigi need on samas suurusjärgus kui tema

sissetulekud, siis vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma lapse vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust

oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (RKTKo

24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 14). Vanema osa lapsele elatise andmise arvestamisel tuleb muu

hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte vähendada tema osa seetõttu,

et tal sissetulek puudub või see on liiga väike (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 14).

Kostjal tuleb oma elustiili (ebavajalikud kulutused) muuta ning täita alaealise lapse

ülalpidamiskohustust miinimummääras.

8.6.6. Seega ei ole praeguses asjas esile toodud ühtegi alust, et kostjal ei oleks võimalik oma

varanduslikust seisundist tulenevalt lapsele minimaalses määras elatist tasuda 2023. a juunis

ega seda võimalik teha käesoleval hetkel. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei koorma

kostjat ülemäära ega aeta teda äärmiselt raskesse olukorda. Samuti võimaldab tema tervislik

seisund tal osalise koormusega tööle minna, sh saada abi psühhoteraapiast ja ravimitest.

Vastupidine pole kostja poolt tõendatud (TsMS § 230 lg 1). Vaatamata osalisele töövõimele ja

teise lapse, kelle isa maksab elatist miinimummääras, ülalpidamiskohustusele on kostja oma

varalist seisundit arvestades võimeline maksma hagejale elatist PKS § 101 järgi arvutatud

summas.

8.7. Kuna kostja ei ole kohtule tõendanud, et tagasiulatuva elatise perioodil või praegusel

hetkel oleks tema varaline seisund selline, mis ei võimaldaks tal lapse ülalpidamiskohustust

täita, siis kohus ei hinda hageja isa varalist seisundit. See oleks määrav siis, kui oleks alus

kostjalt mingis ulatuses jätta tagasiulatuv elatis välja mõistmata.

8.8. Kokkuvõttes ei ole alust vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat

tagasiulatuvat elatist PKS § 102 lg 2 alusel alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.

kohustus ei ole inimesele ebamõistlikult koormav ega aseta teda äärmiselt raskesse olukorda

ka sel põhjusel, et kostjal on vara, mida realiseerida. Kostjal on kaks kinnisasja ja auto.

Praegusel juhul on vanema varalisest seisundist võimalik katta nii tema kui ka kahe lapse

minimaalsed vajaduse.

9. Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja nõudele välja mõista kostjalt tema ülalpidamiseks

alates hagi esitamisest elatis miinimummääras arvutatuna PKS § 101 alusel.

Kostja leiab ka selle nõude puhul, et temalt välja mõistetavat elatist tuleks PKS § 102 lg 2

alusel vähendada tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, tema osalisest töövõimetusest ja

sellest tingitud raskustest sissetulekut teenida.

Maakohus tuvastas eelnevalt, et kostja varaline seisund ja tervislik seisund ning teise lapse

ülalpidamiskohustuse olemasolu võimaldab tal hagejale tagasiulatuvat elatist tasuda (vt

10(11)

käesoleva otsuse p 8). Kohus jääb samade põhjenduste juurde ka hagi esitamisest kuni hageja

täisealiseks saamiseni esitatud nõude puhul, kuna kostja ei ole muid asjaolusid PKS § 102 lg 2

tõendamiseks esitanud.

10. Kuna maakohus mõistab hagejale elatise välja miinimummääras, ei pea kohus PKS § 105

lg 3 järgi arvestama lapse isa sissetuleku ja varalise seisundiga. Teise vanema majanduslik

olukord ja elatise andmise ulatus ei oma tähtsust ka PKS § 102 lg 2 järgi elatise vähendamisel.

11. Seega kuulub esitatud hagi rahuldamisele. Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata

poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsus omavad (TsMS § 442 lg

8, § 238). Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud summadega.

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude

jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse

ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega jäävad menetluskulud PKS § 164 lg 1 järgi poolte (hageja seaduslike esindajate) endi

kanda ning hageja riigi õigusabi kulud riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

kohtunik

11(11)