1-24-5941/58 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märts 2025, Pärnu, osaliselt kinnisel kohtuistungil

Kriminaalasja number

1-24-5941 (24267050556)

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Nummert, rahvakohtunikud Einike Rõõm ja Risto

Retsnik

Kohtuistungi sekretär

Marie-Liis Orav

Kriminaalasi

alaealised Z.Z ja E.L süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 1 järgi

üldmenetluse korras

Prokurör

vanemprokurör Toomas Koitmäe

Süüdistatav

Z.Z

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Elu- või asukoht ja aadress: XXX

Kontaktid:

XXX, XXX

Kodakondsus:

Eesti

Haridus:

XXX

Emakeel:

eesti

Töökoht või õppeasutus:

XXX

Karistatus: kehtivad kriminaalkaristused

puuduvad

Tõkend:

kahtlustatavana kinni peetud

26.08.2024. a, kohaldatud tõkendit vahistamine nii kohtueelses- kui

ka kohtumenetluses

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Toomas Metsma, RÕA

Süüdistatav

E.L

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Elu- või asukoht ja aadress: XXX

Kontaktid:

XXX, XXX

Kodakondsus:

Eesti, Hispaania

Haridus:

X

Emakeel:

vene, valdab eesti keelt kõnes ja

kirjas

Töökoht või õppeasutus:

XXX

Karistatus: kehtivad kriminaalkaristused

puuduvad

Tõkend:

kahtlustatavana kinni peetud

26.08.2024. a, kohaldatud tõkendit vahistamine nii kohtueelses- kui

ka kohtumenetluses

Kaitsja

vandeadvokaat Rünno Roosmaa, RÕA

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 311-313, § 315 lg 4, § 180 lg 1, 3

kohus

o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada alaealine Z.Z KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 9

(üheksa) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda seeläbi

vangistuse kandmise alguseks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 26.08.2024. a.

Tühistada tõkend vahistamine kohtuotsuse jõustumisel.

2. Süüdi tunnistada alaealine E.L KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 9

(üheksa) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda seeläbi

vangistuse kandmise alguseks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 26.08.2024. a.

Tühistada tõkend vahistamine kohtuotsuse jõustumisel.

3. Menetluskulud

3.1. KrMS § 180 lg 1 ning KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Z.Z-ilt

riigituludesse välja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo

toimepanemise eest summas 2215 eurot.

KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada Z.Z-ilt väljamõistetud sundraha

tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades Z.Z-i tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks sundraha katteks esimesel

üheteistkümnel kuul 185 eurot ning viimasel kuul 180 eurot kuni nõude tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank AS-

is või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS või kontole nr

EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

99925700007790. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

3.2. KrMS § 180 lg 1, 3 ning KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel mõista E.L-ilt

riigituludesse välja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo

toimepanemise eest summas 2215 eurot

KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada E.L-ilt väljamõistetud sundraha

tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades E.L-i tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks sundraha katteks esimesel

üheteistkümnel kuul 185 eurot ning viimasel kuul 180 eurot kuni nõude tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank AS-

is või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS või kontole nr

EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

99925700007813. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

3.3. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda ülejäänud menetluskulud kogusummas

50 767,22 eurot, s.o:

1) surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr X maksumus summas 2220,76 eurot;

2) DNA-ekspertiisi nr X maksumus summas 12 810 eurot;

3) DNA-ekspertiisi nr X maksumus summas 9240 eurot;

4) sõrmejäljeekspertiisi nr X maksumus summas 862 eurot;

5) jäljeekspertiisi nr X maksumus summas 502 eurot;

6) DNA-ekspertiisi nr X maksumus summas 420 eurot;

7) jäljeekspertiisi nr X maksumus summas 502 eurot;

8) DNA-ekspertiisi nr X maksumus summas 1050 eurot;

9) DNA-ekspertiisi nr X maksumus summas 2940 eurot;

10) Z.Z-ile tehtud kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi nr 2024-38

maksumus summas 3900 eurot;

11) E.L-ile tehtud kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi nr 2024-39

maksumus summas 3900 eurot;

12) riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaale kohtueelses-

ja kohtumenetluses makstud tasu ja kulu kogusummas 5826,72 eurot;

13) riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsmale

kohtueelses- ja kohtumenetluses makstud tasu ja kulu kogusummas 6593,74 eurot.

4. Asitõendid

4.1. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada Z.Z-ile Lääne prefektuuri

asitõendite hoidlas pakendites nr 3.1, 4 ja 6 olevad mobiiltelefon Apple iPhone 14, Adidase jalatsid,

musta värvi pluus, kapuutsiga dressipluus ja teksakangast püksid.

4.2. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada E.L-ile Lääne prefektuuri

asitõendite hoidlas pakendites nr 1-4 olevad mobiiltelefon Apple iPhone 8 plus, jalatsid Nike, musta

värvi t-särk, heledat värvi dressipluus, tumedat värvi teksapüksid, heledat värvi T-särk.

4.3. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel anda kannatanu õe A.M valdusesse

pärijatele edasitoimetamiseks Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas olevad mobiiltelefonid

Xiaomi Redmi ja CAT.

4.4. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada Lääne prefektuuri

asitõendite hoidlas olevad asitõendid järgmistes pakendites:



pakend 2: DNA-proov veremäärdumiselt riidepuu aluselt, kahel vatitikul;



pakend 6: DNA-proov võtmekimbult, kahel vatitikul;



pakend 8: DNA-proov verekahtlaselt määrdumiselt kilekotilt, kahel vatitikul;



pakend 9: DNA-proov vere kahtlaselt määrdumiselt põrandalt, (tähis 9) kahel vatitikul;



pakend 10: DNA-proov vere kahtlane määrdumiselt põrandalt, (tähis 10) kahel vatitikul;



pakend 11: DNA-proov vere kahtlane määrdumiselt põrandalt, (tähis 11) kahel vatitikul;



pakend 16: DNA-proov vere kahtlane määrdumiselt põrandal, (tähis 17) kahel vatitikul;



pakend 17: DNA-proov vere kahtlane määrdumiselt põrandal, (tähis 18) kahel vatitikul;



pakend 18: DNA-proov verekahtlane määrdumiselt põrandal, (tähis 19) kahel vatitikul;



pakend 20: DNA-proov vere kahtlane määrdumiselt põrandal, (tähis 20) kahel vatitikul;



pakend 1: DNA-proov püksivärvli rebenemise kohast, tähis 1;



pakend 2: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 2;



pakend 3: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 3;



pakend 4: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 4;



pakend 5: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 5;



pakend 6: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 6;



pakend 7: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 7;



pakend 8: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 8;



pakend 9: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 9;



pakend 10: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 10;



pakend 11: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 11;



pakend 12: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 12;



pakend 52.1: DNA-proov tetrapakendi „ALMA VAHUKOOR“ esiküljel asuvalt verejäljelt,

kahel vatitikul;



pakend 52.2: DNA-proov tetrapakendi „ALMA VAHUKOOR“ esiküljel asuvalt määrdumiselt,

kahel vatitikul;



pakend 52.3: DNA-proov tetrapakendi „ALMA VAHUKOOR“ tagumisel küljel asuvast

deformeerunud piirkonnast, kahel vatitikul;



pakend 52.4: DNA-proov tetrapakendi „ALMA VAHUKOOR“ tagumisel küljel asuvalt

verejäljelt, kahel vatitikul;



pakend 52.5: DNA-proov tetrapakendi „ALMA VAHUKOOR“ tagumisel küljel asuvalt

määrdumiselt, kahel vatitikul;



pakend 57: DNA-proov magamistoas asuva riiulitega kapi tagumisel küljel asuvalt

verekahtlaselt määrdumiselt, kahel vatitikul;



pakend 58: DNA-proov magamistoas asuva riiulitega kapi tagumisel küljel asuvalt

verepritsmelt, kahel vatitikul;



pakend 59: DNA-proov magamistoas asuva riiulitega kapi tagumisel küljel asuvalt

verekahtlaselt määrdumiselt, kahel vatitikul;



pakend 60: DNA-proov magamistoas asuva riiulitega kapi tagumisel küljel asuvalt

verekahtlaselt määrdumiselt, kahel vatitikul;



pakend 61: DNA-proov magamistoas asuva riiulitega kapi tagumisel küljel asuvalt

verekahtlaselt määrdumiselt, kahel vatitikul;



pakend 62: DNA-proov magamistoas asuva riiulitega kapi tagumisel küljel asuvalt

verekahtlaselt määrdumiselt, kahel vatitikul;



pakend 63: DNA-proov magamistoas asuva riiulitega kapi tagumisel küljel asuvalt

verekahtlaselt määrdumiselt, kahel vatitikul;



pakend 64: DNA-proov magamistoas asuva riiulitega kapi tagumisel küljel asuvalt

verekahtlaselt määrdumiselt, kahel vatitikul;



pakend 65: DNA-proov magamistoas asuva riiulitega kapi tagumisel küljel asuvalt

verekahtlaselt määrdumiselt, kahel vatitikul;



pakend 72: DNA-proov öökapi peal asuvast verekahtlasest määrdumisest, kahel vatitikul;



pakend 3.1.2: DNA-proov pikkade varrukatega pluusi vasaku varruka esiküljel asuvalt valkjalt

määrdumisplekilt (tähis 2), kahel vatitikul;



pakend 3.1.3: DNA-proov pikkade varrukatega pluusi parempoolses rinnapiirkonnas asuvalt

valkjalt määrdumisplekilt (tähis 3), kahel vatitikul;



pakend 3.1.4: DNA-proov pikkade varrukatega pluusi paremal varrukal asuvalt valkjalt

määrdumisplekilt (tähis 4), kahel vatitikul;



pakend 3.1.7: DNA-proov pikkade varrukatega pluusi vasaku varruka tagumisel küljel asuvalt

valkjalt määrdumisplekilt (tähis 7), kahel vatitikul;



pakend 3.1.9: DNA-proov pikkade varrukatega pluusi tagumise külje vasaku õlaõmbluse

piirkonnas asuvalt pruunikalt plekilt (tähis 9), kahel vatitikul;



pakend 3.1.10: DNA-proov pikkade varrukatega pluusi tagumisel küljel asuvalt valkjalt

määrdumisplekilt (tähis 10), kahel vatitikul;



pakend 4.6: DNA-proov kapuutsiga dressipluusi BLACK SQUAD tagumise külje parempoolses

alumises piirkonnas asuvalt valkjalt määrdumisplekilt (tähis 16), kahel vatitikul;



pakend 6.1: DNA-proov teksakangast pükste CROPP vasaku sääre sisemise õmbluse alumisel

välimisel serval asuvalt pruunikalt määrdumisplekilt (tähis 21), kahel vatitikul;



pakend 6.2: DNA-proov teksakangast pükste CROPP vasaku sääre esikülje põlvepiirkonnas

asuvalt pruunikalt määrdumisplekilt (tähis 22), kahel vatitikul;



pakend 6.5: DNA-proov teksakangast pükste CROPP parema sääre sisemise õmbluse alumisel

välimisel serval asuvalt pruunikalt määrdumisplekilt (tähis 25), kahel vatitikul;



pakend 6.7: DNA-proov teksakangast pükste CROPP parema sääre ülaosas asuvalt plekilt (tähis

27), kahel vatitikul;



pakend 6.9: DNA-proov teksakangast pükste CROPP vasaku sääre tagumise külje alumises

piirkonnas asuvalt pruunikalt määrdumisplekilt (tähis 29), kahel vatitikul;



pakend 6.11: DNA-proov teksakangast pükste CROPP parema sääre tagumise külje alumises

piirkonnas asuvalt pruunikalt määrdumisplekilt (tähis 31), kahel vatitikul;



pakend 6.13: DNA-proov teksakangast pükste CROPP tagumise külje püksivärvli piirkonnas

asuvalt pruunikalt määrdumisplekilt (tähis33), kahel vatitikul;



pakend 3.1.5: plastkonteinerisse pakitud karv pikkade varrukatega pluusi esikülje paremast

õlapiirkonnast;



pakend 3.1.8: plastkonteinerisse pakitud karv pikkade varrukatega pluusi parema varruka

kaenlaalusest piirkonnast;



pakend 4.3: plastkonteinerisse pakitud karv kapuutsiga dressipluusi BLACK SQUAD esikülje

vasakust õlapiirkonnast;



pakend 4.5: t): plastkonteinerisse pakitud valkjas tahke aine kapuutsiga dressipluusi BLACK

SQUAD sisekülje alumisest piirkonnast;



pakend 4.10: plastkonteinerisse pakitud karv kapuutsiga dressipluusi BLACK SQUAD vasaku

varruka tagumiselt küljelt;



pakend 77: (soonkinnisega kilekott): plastkonteinerisse kogutud aineproov voodipäise esiserval

asuvast punakas-pruunist ainest;



pakend 78: (soonkinnisega kilekott): punakas-pruuni värvi aine võrdlusproov katkise

klaasanuma siseküljelt;



pakend nr 2.1: Puuteproov AKWA Classic kirjega dressipluusi vasaku varruka esikülje soonikul

ja selle juures varrukal olevast vere olemasolule iseloomulikust helesinist värvi helendusest –

pappkarp;



pakend nr 2.2: Puuteproov AKWA Classic kirjega dressipluusi esikülje keskosas olevast vere

olemasolule iseloomulikust helesinist värvi helendusest – pappkarp;



pakend nr 2.3: Puuteproov AKWA Classic kirjega dressipluusi parempoolse õla esiküljel olevast

vere olemasolule iseloomulikust helesinist värvi helendusest – pappkarp;



pakend nr 2.4: Puuteproov AKWA Classic kirjega dressipluusi parempoolse varruka esikülje

keskosas olevast vere olemasolule iseloomulikust helesinist värvi helendusest – pappkarp;



pakend nr 2.5: Puuteproov AKWA Classic kirjega dressipluusi parempoolse varruka tagumise

külje soonikul ja selle juures varrukal olevast vere olemasolule iseloomulikust helesinist värvi

helendusest – pappkarp;



pakend nr 2.6: Puuteproov AKWA Classic kirjega dressipluusi vasakpoolse varruka tagumisel

õmblusel olevast vere olemasolule iseloomulikust helesinist värvi helendusest – pappkarp;



pakend nr 4.1: Supreme kirjega heledat värvi T-särgi tagumiselt küljelt, vasakpoolse õmbluse

juurest, tumedat värvi karv/kiud sündmuskohajälje kaardiga – plastiktops/paberümbrik;



pakend nr 4.2: Puuteproov Supreme kirjega T-särgi tagumise külje parempoolse küljeõmbluse

alumise osa juures olevast vere olemasolule iseloomulikust helesinist värvi helendusest –

pappkarp;



pakend nr 4.3: Puuteproov Supreme kirjega T-särgi tagumise külje keskosas olevast vere

olemasolule iseloomulikust helesinist värvi helendusest – pappkarp;



pakend nr 4.4: Puuteproov Supreme kirjega T-särgi tagumise külje ülaosa keskosas olevast vere

olemasolule iseloomulikust helesinist värvi helendusest – pappkarp;



pakend nr 4.5: Puuteproov Supreme kirjega T-särgi tagumise külje keskosa vasakul poolel

olevast vere olemasolule iseloomulikust helesinist värvi helendusest – pappkarp;



pakend nr 4.6: Puuteproov Supreme kirjega T-särgi vasaku varruka tagumisel küljel olevast vere

olemasolule iseloomulikust helesinist värvi helendusest – pappkarp;



pakend nr 4.7: Puuteproov Supreme kirjega T-särgi vasaku varruka esiküljel oleva varruka

õmblusel ja selle juures olevast vere olemasolule iseloomulikust helesinist värvi helendusest –

pappkarp;



pakend nr 4.8: Puuteproov Supreme kirjega T-särgi parema varruka esiküljel oleva varruka

õmblusel ja selle juures olevast vere olemasolule iseloomulikust helesinist värvi helendusest –

pappkarp;



pakend 13: LD sigaretihülsside lahtine karp;



pakend 35: sigaretihülsid, tähis 36 ja 37 pakendatud eraldi paberkottidesse ja ühte pabekotti;



pakend 41: (paberkott): ananassi ja banaanikujulise mustriga rohekat värvi katkised lühikesed

püksid;



pakend 52: (pappkarp): 200ml tetrapakend „ALMA VAHUKOOR“;



pakend 71: (paberkott): verekahtlase määrdumisega ajaleht voodi ja öökapi vahelt;



pakend 1: Puidust liist verekahtlase määrdumisega;



pakend nr 38: fragment köögi põrandaplaadist;



pappkarp, milles EKEI-st jäljeekspertiisist tagastatud pakendid nr 37, 3T, 5T;



pakend 10: plekist karp;



pakend 12: klaasist bong;



pakend 14: grainder;



pakend 23: sinakad lühikeste säärtega teksapüksid verekahtlase määrdumisega (paberkott);



pakend 24: hele triipudega särk verekahtlase määrdumisega (paberkott);



pakend 25: tumedad teksapüksid vere kahtlase määrdumisega (paberkott);



pakend 3: tume jope millel verekahtlane määrdumine (paberkott);



pakend 26: voodilina verekahtlase määrdumisega (paberkott);



pakend 27: padjapüür parempoolne vere kahtlase määrdumisega (paberkott);



pakend 28: padjapüür vasakpoolne vere kahtlase määrdumisega (paberkott);



pakend 29: sukad (paberkott);



pakend 31: mälukaart (paberkott);



pakend 9T: (paberkott): verekahtlase määrdumisega beež rätik vannitoast;



pakend 10T: (paberkott): verekahtlase määrdumisega valge rätik vannitoast.

5. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele ja Viru Vanglale. Jõustunud kohtuotsus saata

Rahandusministeeriumile, Lääne prefektuurile ja kannatanu õde A.M-ile asitõendite osas.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult

seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse

kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt

apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist.

KrMS § 319 lg 3 kohaselt vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise

ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega

kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu

Maakohtule.

Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva

jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või

koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik

esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15).

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine 19. märtsil 2025. a.

Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav: alates 14. aprill

2025. a päeva jooksul avaliku e-toimiku või Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja kantselei

kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Z.Z-i ja E.L-i süüdistatakse selles, et nemad ühiselt ja kooskõlastatult grupis panid tahtlikult

toime L. H mõrva. Nimelt, teisele inimesele mistahes raskusega tervisekahjustuste tekitamise

eesmärgil ründasid Z.Z ja E.L 25.08.2024 kell 04.01 ajal X maakonnas X vallas X külas X

tee X elamus L. H . Z.Z haaras kahe käega uksele tulnud H. L kaelast ja lükkas ta põrandale

pikali, misjärel E.L sulges välisukse. Seejärel lõid Z.Z ja E.L kannatanut H. L nii lahtise

käega, mõlema käe rusikaga kui ka mõlema jalaga pähe, kuklasse, rindkeresse, alaselga,

küljele ja suguelundite piirkonda kokku vähemalt 50 korral. Z.Z tõmbas põrandal lamava

kannatanu istukile ning lükkas ta seejärel tagasi pikali, haaras käega kannatanu lõua

piirkonnast ning teise käega hoidis kannatanu juustest ja ütles „Jäta meele, R, väike libu!“.

Eelnevalt kinni hoides painutas Z.Z kannatanu H. L pead paremale ning tõmbas kannatanu

pea järsu liigutusega vastu oma põlve ja lasi seejärel kukkuda vastu põrandat. Sellise valimatu

ja intensiivse peksmisega pähe ja mujale kehasse möönsid Z.Z ja E.L mistahes raskusega

tagajärje, sealhulgas surma tekitamise võimalust kannatanu H. L .

Eesmärgiga piinata ja alandada kannatanut, asetas Z.Z põleva sigaretiotsa ja põleva tuletiku

H. L tuharate vahele pärakuava piirkonda. Samuti asetas Z.Z mitu põlevat tuletikku

kannatanule vastu alaselga ning raputas kannatanu avatud suu suunas ja pähe põleva sigareti

tuhka. Z.Z asetas põleva sigareti kannatanule ka vasaku silma vastu, mille peale H. L

pigistas silma kinni ning tuhk langes tema silmalaole. Eesmärgiga piinata ja alandada

kannatanut kustutas E.L põleva sigareti vastu H. L keha ja raputas põleva sigareti tuhka

kannatanule pähe. Alandamise eesmärgil rebis Z.Z ära kannatanul jalas olnud lühikesed

püksid ning valas tema alasti keha peale õlut ja keefirit. E.L valas korduvalt H. L alasti

keha peale piima, keefirit ja ketšupit, eelkõige valas ta neid näo, ülakeha ja suguelundite

piirkonda. Kui ta oli lõpetanud kannatanu kehale ketšupi valamise, viskas ta ketšupipudeli

jõuliselt vastu H. L nägu. Seejärel liikusid Z.Z ja E.L maja erinevates ruumides ja

lõhkusid H. L kuuluvat vara, sealhulgas klaasist esemeid, mis purunemisel katsid põranda

klaasikildudega, mistõttu tundis kannatanu raske ja intensiivse peksmise järel liikudes veelgi

enam valu. Põlvili ja küünarnukkidega mööda klaasikilde liikudes tekkisid kannatanu

põlvedele ja küünarnukkidele lõikehaavad.

Peksmise käigus filmisid Z.Z ja E.L kannatanu alandamise eesmärgil osaliselt oma

tegevust Z.Z telefoniga.

H. L peksmise käigus tekitatud parempoolne suuremahuline õhkrind vajas vältimatut

meditsiinilist abi, kuid alalõualuu lahtise murru tõttu, mis tekitas tugevat valu ja rääkimise

takistust, ei olnud ta võimeline ise endale abi kutsuma. H. L ei olnud võimalik endale ka

telefoni teel abi kutsuda, sest Z.Z võttis kannatanu telefonid ja viskas need lõhkumise

eesmärgil tugevasti vastu põrandat H. L kättesaamatus kauguses.

H. L surm saabus mõnekümne minuti jooksul pärast kehavigastuste tekkimist. Selle aja

jooksul tundis kannatanu vigastustest tulenevalt märkimisväärselt suurt valu. H. L surma

põhjustasid K. K. ja E.L poolt peksmise tagajärjel tekkinud traumaatiline ajukelmetealune

verevalum ja mõlemapoolsed roiete hulgimurrud parema kopsu vigastusega, mille tagajärjel

tekkis parempoolne pingeline õhk-verirind ning peaajuturse. Surma põhjustanud vigastusteks

olid massiivne pea ja kehatüve kinnine tömp trauma – traumaatiline ajukelmetealune

verevalum ning mõlemapoolsed roiete hulgimurrud parema kopsu vigastusega.

Z.Z ja E.L tekitasid kirjeldatud teoga H. L järgmised vigastused:

-

pea ja kaela kinnise tömbi trauma – traumaatilise ämblikuvõrkkelmealuse

verevalumi mõlema otsmikusagara eesmisel ja alumisel pinnal, õhukese

kõvakelmealuse verevalumi vasakul pool kiiru ja kukla piirkonnas radioloogilisel

uuringul, histoloogilisel uuringul soonkelme (ämblikuvõrkkelme) vaskulaarne

vereküllasus ja perivaskulaarse sidekoe hemorraagiline imbibitsiooni; lahtise

murru alalõualuukehas paremal pool ulatumisega 2. ja 3. hamba vahele koos

rebimishaavaga igemel, murru alalõualuu vasakpoolses põntjätkes (alalõuakaelas)

koos vasaku alalõualiigese nihestusega, murru vasaku silmakoopa põhjas ja vasaku

ülalõuaurke seintes ulatumisega põhiluu (koljupõhimikuluu osa) vasakusse

tiibjätkesse, verejooksu vasakus ülalõuaurkes; põrutushaava paremal pool

otsmikul, nahaalused verevalumid, kõõlustanu verevalumid ja oimulihaste

verevalumid pea ja näo piirkonnas, verevalumi paremal kõrvalestal, rebimishaava

parema silma välisnurgas, põrutushaavad üla- ja alahuule limaskestal,

ülahuulekida rebendi, verevalumid huulte limaskestadel ja keelelihases,

verevalumid mõlemal pool kaelalihastes ja kilpnääret ümbritsevas koes;

-

kehatüve kinnise tömbi trauma – mõlemapoolsed roiete hulgimurrud mitmel keha

anatoomilisel joonel rindkere deformatsiooniga (paremal pool II–IV roide nihkega

murd keskmise ja tagumise kaenlajoone vahel, II–XI roide nihkega murru

rangluujoone ja abaluujoone vahel ning X–XI roide nihkega murru lülisamba

kõrvaljoone ja abaluujoone vahel, vasakul pool II–III roide nihkega murru eesmise

ja keskmise kaenlajoone vahel, V–IX roide nihkega murru eesmise ja keskmise

kaenlajoone vahel, X roide nihketa murru keskmisel kaenlajoonel ning VI–VII

roide kõhre murru rinnaku lähedal) ja rinnakelme rebendid paremal pool ning

verevalumid mõlemal pool rinnakelmel roidemurdude piirkonnas ja

rindkerelihastes, parema kopsu kokku kukkumise, verevalumid paremas kopsus ja

rebendid parema kopsu pinnal, keskseinandi nihkumise vasakule poole; lülisamba

II nimmelüli parempoolse ristijätke nihkega murru; verevalumi soolekinnistis,

südamepauna eesmisel pinnal ja paremat neeru ümbritsevas koes; nahaalused

verevalumid kehatüve eesmisel ja tagumisel ning mõlemal külgmisel pinnal,

tuharate piirkonnas, verevalumi vasakus suures nimmelihases, verevalumid

peenisel; verevalumid ja õhkemfüseemo kaela ja kere nahaaluskoes ja lihaste

vahel, sh verevalumid lülisamba kaelaosa kõrval pehmetes kudedes ja keeleluu

ning kilpkõhre kõrval, nahamarrastused, nahakriimustused kehatüve eesmisel ja

tagumisel pinnal, pindmise lõikehaava vasakul pool rindkerel, nahavigastused

(kuumakahjustused) selja piirkonnas;

-

üla- ja alajäsemete kinnine tömbi trauma – kolmnurgakujulised lõikehaavad

mõlema küünarvarre sirutuspinnal, nahaalused verevalumid parema õlavarre

ülemises, keskmises ja alumises kolmandikus välisküljel ja sirutuspinnal, paremal

küünarliigesel ja küünarvarrel, parema labakäe 2.–4. kämblaluu keskmises osas, 4.

kämblaluu kaugmises vasaku küünaravarre keskmises kolmandikus, vasaku käe 2.

kämblaluu ja 2. sõrme pealmisel pinnal, nahamarrastused parema õlavarre

alumises kolmandikus, vasakul õlanukil; nahaaluse verevalumi nahakriimustusega

parema reie ülemises kolmandikus ja kubemevoldis, vasaku reie ülemises

kolmandikus, nahamarrastused vasakul tuharal; nahaalused verevalumid ning

katkendlikud nahakriimustused ja nahamarrastused ning lõikehaavad mõlemal

põlvel, nahakriimustuse vasaku sääre keskmises kolmandikus, nahamarrastused

parema sääre alumises kolmandikus, nahaaluse verevalumi koos lõikehaavaga

vasaku sääre tagumisel pinnal, lõikehaava parema jala tallal.

Sellega pani Z.Z toime teise inimese tahtliku tapmise, mis on toime pandud piinaval ja

julmal viisil ehk KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sellega pani E.L toime teise inimese tahtliku tapmise, mis on toime pandud piinaval ja

julmal viisil ehk KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil prokurör nõudis Z.Z esitatud süüdistuses süüdimõistmist ja karistamist KarS §

45 lg 2 erisust arvesse võttes KarS § 114 lg 1 p 1 järgi vangistusega 10 aastat. Kaitsja leidis, et

süüdistuse kvalifikatsioon ei ole õige ning pigem saab ette heita raske tervisekahjustuse

tekitamist, mis tõi ettevaatamatusest kaasa surma ning selle kvalifikatsiooni alammääras

karistus oleks süüdistatava alaealisust arvesse võttes kohane. Täiendavalt leidis kaitsja, et kui

kohus leiab, et tegemist on mõrvaga, tuleb kohaldada karistust alla alammäära, s.o 4 aastat

vangistust.

Kohtuistungil prokurör nõudis E.L esitatud süüdistuses süüdimõistmist ja karistamist KarS

§ 45 lg 2 erisust arvesse võttes KarS § 114 lg 1 p 1 järgi vangistusega 10 aastat. Kaitsja taotles

süüdistuse ümberkvalifitseerimist KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ning võtta mh arvesse asjaolu, et

E.L teopanus oli väiksem, kannatanu surma ei soovinud keegi ning X-aastase E.L

teadmispõhine arusaam elust ei saanud olla võrdsustatud täiskasvanuga. Karistuse mõistmisel

taotles kaitsja KarS § 61 lg 1 kohaldamist ning mõista karistus alla alammäära, s.o

maksimaalselt 2 aastat vangistust alates tema kinnipidamisest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et nii Z.Z kui ka E.L

süüdistus KarS § 114 lg 1 p 1 järgi on täies mahus tõendamist leidnud.

I. Objektiivne koosseis

1.1. Kuriteole eelnenud sündmused

Poolte vahel puudub igasugune vaidlus ning see on ka kohtule esitatud tõendikogumiga

tõendamist leidnud, et Z.Z ja E.L sõprus sai alguse 2024. aasta 20. juuni paiku (12.02.2025 ipr

jätk lk 3; 12.02.2025 ipr lk 31-32) ning Z.Z oli kannatanu H. L juba varasemast tuttav, kõige

varem 2020. aastast ning veel 2023. aastal on ta H. L telefonitsi ühenduses olnud (12.02.2025

ipr lk 29; IV kd tl 10-11). Samuti puudub vaidlus selles, et H. L nimelisest isikust kuulis E.L

esimest korda 25.08.2024 varajastel hommikutundidel, kui oldi koos Z.Z-iga tunnistaja Z.A

juures (12.02.2025 ipr jätk lk 5).

Enne Z.A juurde jõudmist 25.08.2024 veetsid Z.Z ja E.L 24.08.2024 aega valdavalt X,

eesmärgiga pidutseda ja suve lõppu tähistada. Osaliselt saab poiste 25.08.2024 päevaste

tegemiste kohta ülevaate ka Z.Z mobiiltelefoni vaatlusprotokollist (III kd tl 170-178), kust

nähtub näiteks Z.Z poolt „Caribba“ nimelise joogi otse pudelist joomine (üldteada asjaolu

kohaselt on tegemist kange alkohoolse joogiga, rummiga). Ka süüdistatavate endi sõnade

kohaselt joodi koos sel päeval rummi, viina, GIN kokteili, õlut, samuti tarbiti kanepit ja

ecstasyt ning edasi, umbes kella 1 paiku öösel, jõudsid Z.Z ja E.L koos Z.A sõbrannaga X

külla Z.A juurde (12.02.2025 ipr lk 15-17 ja selle jätk lk 3-5). Asjaolu, et 24.08.2024 lahkub

E.L oma kodust ca kella 18.30 paiku ning naaseb alles 25.08.2024 kella 12 paiku, on mh

tõendatud X vaatlusprotokolliga (III kd tl 117-125) ning asjaolu, et süüdistatavad 25.08.2024

pisut pärast kella 1 öösel jõudsid X külla Z.A juurde, on tõendatud R. Z.A ütlustega (III kd tl

111-113) ning ka kohtuistungil ütlusi andmas käinud Z.A ütlustega (05.02.2025 ipr lk 2-3).

Ka Z.A juures tarbisid Z.Z ja E.L alkoholi, seda on kinnitanud nii mõlemad süüdistatavad kui

ka Z.A.

X külas elas ka kannatanu H. L ning nii süüdistatavate kui ka tunnistaja Z.A sõnade kohaselt

läks seltskonnas mingil hetkel jutt H. L peale. Selles küll süüdistatavate ja tunnistaja Z.A

ütlused lahknevad, kuidas tuli jutuks H. L , kuid see ei ole ka oluline, kas teema algatajaks oli

Z.Z või Z.A, kuid vestluse tulemusel tekkis Z.Z-il ja E.L-il ühine mõte minna H. L juurde

omakohut mõista, peksa andma (12.02.2025 ipr lk 18, 22-23; 12.02.2025 ipr jätk lk 5-6).

Üheselt on tuvastatud see, et 25.08.2024 kell 03.38 lahkuvad süüdistatavad ja Z.A neist pisut

tagapool viimase kodust (III kd tl 114-116). Nii Z.Z kui ka E.L on kinnitanud, et suund võeti

otse H. L maja poole, minek sinna võttis aega nende hinnangul ca 20 minutit, Z.A hinnangul

ca 15 minutit (05.02.2025 ipr lk 4).

1.2. H. L kodus toimunud sündmused – teod

Olles jõudnud H. L juurde aadressile X, haaras Z.Z süüdistuse kohaselt kahe käega uksele

tulnud H. L kaelast ja lükkas ta põrandale pikali, misjärel sulges E.L välisukse. Kannatanu

kohest pikali lükkamist on kinnitanud ka Z.Z oma ütlustes, mille kohaselt: „H tegi ukse lahti

ja ma lükkasin H ümber kohe, maha pikali ja siis läksin sisse.“ Teie või? „E.L-iga koos. E.L

tuli minu järel, pani ukse kinni selja taga.“ (12.02.2025 ipr lk 18). Z.Z ütluste kohaselt

järgnesid esimesed löögid pikali lükkamisele, E.L mäletab, et esmalt Z.Z lõi näkku ja lükkas

siis kannatanu pikali (12.02.2025 ipr jätk lk 6). Kohtu hinnangul ei olegi niivõrd oluline

järjekord, kui asjaolu, et kannatanu H. L avas ukse ning seejärel teda varajasel hommikutunnil

ootamatult oma kodu uksel rünnati.

Edasi süüdistuse kohaselt lõid Z.Z ja E.L kannatanut nii lahtise käega, mõlema käe rusikaga

kui ka mõlema jalaga pähe, kuklasse, rindkeresse, alaselga, küljele ja suguelundite piirkonda

kokku vähemalt 50 korral. Mh Z.Z tõmbas põrandal lamava kannatanu istukile ning lükkas ta

seejärel tagasi pikali, haaras käega kannatanu lõua piirkonnast ning teise käega hoidis

kannatanu juustest ja ütles: „Jäta meele, R, väike libu!“. Eelnevalt kinni hoides painutas Z.Z

kannatanu H. L pead paremale ning tõmbas kannatanu pea järsu liigutusega vastu oma põlve

ja lasi seejärel kukkuda vastu põrandat.

Niivõrd täpne kirjeldus süüdistuses on olnud võimalik tänu Z.Z ja E.L poolt sündmuspaigal

toimunu filmimisele ning sellest videoklipi monteerimisele, mis on tõendina kohtu poolt ka

vastu võetud ning mida on vaadeldud 13.09.2024 asitõendi – E.L mobiiltelefonist saadud

raportfail – vaatlusprotokollis, mille lisaks on DVD (III kd tl 139-161). Kuivõrd nimetatud

videole tugineb kohus edaspidi veel, olgu selguse huvides öeldud, et viide lihtsalt videole ilma

täiendusteta, tähendabki just eelnevalt mainitud kokku monteeritud videot H. L juures

toimunud sündmustest.

Kohe video esimesel 10 sekundil on näha kokku kolme isikut ning kohus tuvastab, et põrandal

külili on kannatanu H. L . Heledat dressipluusi, tumedaid teksapükse ja tumedaid jalanõusid

kannab E.L ning heledamaid teksapükse ja tumehalli pikakäiselist pluusi kannab Z.Z.

Süüdistavate kirjelduse saab kohus anda juba pelgalt seeläbi, et videol olevad isikud on

samad, kes kohtu all olid ja kes kohtuistungitel osalesid ning kelles kohus tundis ära Z.Z ja

E.L.

Lisaks sellele, et ei Z.Z ega ka E.L eita, et nemad sündmuspaigal viibisid, on nende otsene

seotus sündmusega tõendatav muude tõenditega kogumis. Nimelt videolt nähtuvad tumedad

teksapüksid ning hele dressipluus leiti E.L elukoha läbiotsimisel aadressilt X (II kd tl 145-

158) ning vaadeldi 09.09.2024 asitõendi vaatlusprotokollis (III kd tl 159-202) ning mh

tuvastati verekahtlast määrdumist heledalt dressipluusilt pärast selle töötlemist Lumiscene

veepõhise lahusega (III kd tl 184). Samuti olid E.L-il tema kahtlustatavana kinnipidamisel

jalas tumedad jalanõud Nike (IV kd tl 29-36), mida on eksperdi poolt analüüsitud ning mille

tulemusena tuvastati vasaku jalatsi keele välisküljelt ülekandumisjäljed, mis on tekkinud

verise pinna ja teise pinna vahelise kokkupuute tulemusena (III kd tl 58-64) ning millel olnud

DNA ühtis H. L DNA-ga (III kd tl 65-71). Samuti tuvastati H. L DNA-d jalatsite ninaosalt (III

kd tl 1-6).

Läbiotsimine teostati ka Z.Z elukohas X, XXX-i (27.08.2024 läbiotsimisprotokoll koos

fototabeli ja plaadiga, III kd tl 7-57), kust mh leiti ja võeti kaasa heledad Adidas jalanõud (mis

on videol tuvastatavad kui Z.Z jalas olnud jalanõud), tumehall pikkade käistega dressipluus,

samuti pikkade käistega tume pluus ning helesinised teksapüksid (III kd tl 25, 28 ja 29-30),

milliseid vaadeldi 04.09.2024 asitõendi vaatlusprotokollis ning tuvastati kõigilt riideesemetelt

verekahtlast määrdumist nii visuaalselt silmaga nähtavalt kui ka Lumiscene lahusega

töödeldes (III kd tl 72-101). Mh tuvastati DNA-ekspertiisiga Z.Z dressipluusi känguru tasku

välimise külje vasakpoolsest piirkonnast H. L DNA-d (III kd tl 102-110).

Üheselt sündmusega seostatavad on Z.Z ja E.L ka sündmuskohalt nende DNA leidmise tõttu

(II kd tl 87-99; 112-122), samuti oli sündmuspaigal süüdistatavate sõrmejälgi (II kd tl 123-

129).

Tulles tagasi süüdistuse teokirjelduse ja videolt nähtuva juurde, siis kogu süüdistuses esitatud

teokirjeldus on videoga üheselt tuvastatav. Kohus, olles videot põhjalikult uurinud, tuvastab

järgmist:

1) Z.Z lõi video põhjal kannatanut ca 42-l korral rusikate ja jalgadega, sh rusikatega

tehtud löökidest on ca 6 lööki tehtud kinnastatud käega (kord heleda, kord tumeda

kindaga). Lööke tegi Z.Z nii kannatanu rindkeresse, näkku kui ka kubeme piirkonda.

2) E.L poolt on võimalik tuvastada 10-11 jõulist jalalööki, valdavalt suunaga ülevalt alla

maas lamava kannatanu peale ning rindkere/roiete piirkonda. Videos ei ole ühtegi E.L

poolt tehtud lööki käte/rusikatega, kuid videolt nähtub, et ca 01.10 minutil paneb E.L

kätte heledat töökinnast.

Eelnev on oluline, kuna mõlemad süüdistatavad kinnitasid kohtus kaitsja R. Roosmaale

vastates, et sellest kokku monteeritud videost on näha kõik löögid, mis kannatanu suunal tehti,

välja arvatud esimesed, kohe majja sisenemisel tehtud mõned löögid (12.02.2025 ipr lk 32;

12.02.2025 ipr jätk lk 6, 9). Seega vastavalt videost nähtuvale Z.Z ca 40 lööki ja E.L ca 10

lööki, kokku vähemalt 50 lööki, nagu on süüdistuses kirjas, mistõttu ka süüdistuses märgitud

vähemalt 50 lööki on igal juhul videoga tõendamist leidnud. Vähemalt 15 lööki keha- ja

vähemalt 15 lööki peapiirkonda on sedastatud surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga (II kd tl

70-86), milles on mh avaldatud, et täpset löökide arvu ei ole võimalik kindlaks määrata, sest

nahaalused verevalumid on omavahel kattuvad. Kohtuarstliku ekspertiisiga on võimalik

tuvastada üksnes peksmise massiivsust, kuid mitte täpset löökide arvu, sest videolt nähtub

enam. Seega lööke on olnud nagu on ka videost näha ühte ja samasse kohta korduvalt.

Kohus aga peab oluliseks märkida, et kuigi mõlemad süüdistatavad on eri hetkedel kohtus

avaldanud, et neil ei ole kogu õhtu meeles, neil esineb mäluauke, siis väga täpselt on neil

meeles tehtud löökide arv, mis on kohtu hinnangul aga üheselt seostatav sellega, et nende

tegude tõendamiseks on video – on äärmiselt mugav ju väita, et kõik on videost näha.

Süüdistatavate ütlustest tuleb välja aga ebakõlasid, mis ei ühti nende versiooniga sellest, et

lööke oli just täpselt nii palju, nagu nähtub videolt.

Esmalt ei nähtu videolt ju esimesed, H. L juurde sisenemisel tehtud löögid, mille järel

kannatanu H. L pikali kukkus. Lisaks vastas E.L prokurörile, et tema tegi paar lööki näkku ja

ülejäänud rindkeresse, rohkem lööke tegi jalaga, kuid seejuures käega lüües olid tal kindad

käes (12.02.2025 ipr jätk lk 9). Kohus eelnevalt aga tuvastas videolt üksnes hetke, mil E.L

paneb kinnast kätte, kuid ühtki lööki ei kinnastatud käega ega käega üldse tema poolt ei nähtu.

Z.Z seejuures aga mäletab E.L poolseid lööke nii jalgade kui ka rusikaga ning seda, et E.L oli

paljakäsi (12.02.2025 ipr lk 23). See tähendab, et kõik E.L tehtud löögid ei ole videolt

nähtavad, näha on üksnes käega tehtud löökide ettevalmistust, s.o kinda kätte panemine ning

Z.Z mälu järgi lõi ta rusikaga sootuks paljakäsi. Täiendavalt viibis Z.Z enda ütluste kohaselt

vahepeal teises ruumis, kui E.L kannatanuga omaette jäi (12.02.2025 ipr lk 25), mis tähendab,

et E.L tegevused sel perioodil ei ole kellelegi teada. Küll aga võimaldab ka kaitsja poolt

kohtuistungil markeeritud asjaolu, et E.L kahtlustatavana kinnipidamisel ja isiku läbivaatluse

protokollis kajastatu kohaselt ei esinenud tema kätel vigastusi (IV kd tl 39-48), järeldada, et

E.L ütlused kinnastatud käega löömisest vastavad tõele. Loogiliselt kinnastatud käega

löömisel ei pruugigi kätele nähtavaid vigastusi jääda. Videost nähtuvad Z.Z löögid suuremalt

jaolt kinnastamata käega (osaliselt ka kindaga) ning loogiliselt olid Z.Z paremal käel

kinnipidamise järgselt tuvastatavad ka vigastused (IV kd tl 17-28). Täiendavalt on haakuvalt

käel tuvastatud vigastustega Z.Z telefoni läbivaatusel tuvastatud ka video Z.Z-ist pärast teo

toimepanemist, milles ta kurdab, kui raske on teha süüa ja suitsu, kui üksnes neli sõrme

kümnest töötavad, samuti kui raske on koristada (III kd tl 175).

E.L on avaldanud mh kohtuistungil asjaolu, et tema lõi oma löögid suure tõenäosusega kõige

alguses, kui filmima hakati (12.02.2025 ipr jätk lk 14). Kohtule esitatud videofailist aga

nähtub, et E.L teeb jalalööke nii H. L ülakehasse kui ka pähe veel ka siis, kui H. L juba

erinevate toiduainetega üle on valatud, mis lükkab üheselt üle versiooni, et tema löögid

piirdusid ajaliselt sündmuse algusega. Peksmise esimeses pooles olid kannatanul veel püksid

jalas, need võeti mõlema poisi ütluste järgi jalast alles teistkordsel H. L majja sisenemisel

(12.02.2025 ipr lk 25; 12.02.2025 ipr jätk lk 6), kuid kõne all olevate löökide tegemise ajal

aga oli kannatanu alasti ja toiduainetega üle valatud (video al 01.15), mis tähendab, et need

löögid tehti siis, kui oldi majast juba kord väljas käidud. Mh pani E.L kinnast kätte ajal, mil

needsamad löögid tehti, seega tegi ta suure tõenäosusega ka oma rusikalöögid just peksmise

n-ö teises faasis.

Lisaks on Z.Z avaldanud, et videoklippe kokku H. L juures toimunust oli ca 30 ning umbes 10

minuti jagu (12.02.2025 ipr lk 27). See tähendab, et umbes kaheksa minuti jagu

videomaterjali on teadmata sisuga ning see omakorda võimaldab kahtluse alla seada

süüdistavate väited sellest, et Z.Z poolt kokku monteeritud ja kohtule tõendina esitatud failis

pikkusega 1 minut ja 55 sekundit on näha vaieldamatult kõik löögid, mis H. L suunas tehti.

Kohtule esitatud video näol on tegemist üksnes osalise tõendiga 25.08.2024 varahommikuste

sündmuste kohta. Süüdistus seetõttu märgib õigesti, et lööke oli „vähemalt“ 50.

Kohus peab vajalikuks esile tuua ka see, et kui videol on näha peksmist üksnes esikus

(peksmise asukoht on tuvastatav kogumis sündmuskoha vaatlusprotokolliga, nt II kd tl 8 foto

nr 6), siis jäljeekspertiisiga, millega uuriti sündmuskohal asuvaid verejälgi, on mh tuvastatud

löögijäljed vannitoa ukse ja poti vahelisel seinal ning eksperdiarvamuse kohaselt on need

tõenäoliselt tekitatud kannatanule ajal, mil kannatanu istus WC-potil (II kd tl 142). Videos aga

ei ole kordagi näha tegevusi WC-s, mis taaskord kinnitab fakti, et video ei anna edasi täit tõde

25.08.2024 H. L kodus toiminud sündmustest.

Lisaks eelnevalt kirjeldatule nähtub videost ka Z.Z poolt kannatanu istukile tõmbamine,

seejärel tagasi pikali lükkamine, samuti kannatanu pea järsu liigutusega vastu põlve

tõmbamine.

Süüdistuses on prokurör kirjeldanud ka Z.Z poolt põleva sigaretiotsa ja põleva tuletiku H. L

tuharate vahele pärakuava piirkonda asetamist, samuti mitme põleva tuletiku kannatanule

vastu alaselga asetamist ning kannatanu avatud suu suunas ja pähe põleva sigareti tuha

raputamist. Süüdistuse kohaselt asetas Z.Z põleva sigareti kannatanule ka vasaku silma vastu,

mille peale H. L pigistas silma kinni ning tuhk langes tema silmalaole. E.L kustutas

süüdistuse kohaselt põleva sigareti vastu H. L keha ja raputas põleva sigareti tuhka

kannatanule pähe. Täiendavalt on süüdistuses kirjeldatud, kuidas Z.Z rebis ära kannatanul

jalas olnud lühikesed püksid ning valas tema alasti keha peale õlut ja keefirit ja E.L valas

korduvalt H. L alasti keha peale piima, keefirit ja ketšupit, eelkõige näo, ülakeha ja

suguelundite piirkonda. Kui ta oli lõpetanud kannatanu kehale ketšupi valamise, viskas ta

ketšupipudeli jõuliselt vastu H. L nägu. Kõik kirjeldatud käitumisaktid on samuti

sündmuskohal filmitud ja hiljem kokku monteeritud videolt näha ning seeläbi ka üheselt

tõendamist leidnud, v.a Z.Z poolt kannatanu pükste jalast rebimine, mida on aga Z.Z oma

ütlustes kinnitanud ning mis ühtib ka E.L ütlustega sellest, et pärast telefoni toomist tagasi

tulles oli H. L alasti (12.02.2025 ipr lk 25; 12.02.2025 ipr jätk lk 6). Selguse huvides olgu

märgitud seegi, et ka H. L lt jalast rebitud pükste sisemusest leiti verekahtlast määrdumist,

mis viitab sellele, et peksmine oli halastamatu ja tugev juba enne tema alasti kiskumist (II kd

tl 100-111).

Kokkuvõtvalt on kõik süüdistusaktis kirjeldatud käitumisaktid eelnevaga tõendamist leidnud

ning mh on kohus esile toonud vastuolud süüdistatavate versioonis sellest, et kõik löögid

nähtuvad videolt.

1.3. Tagajärg – surm

Süüdistuse kohaselt põhjustasid H. L surma Z.Z ja E.L poolt peksmise tagajärjel tekkinud

traumaatiline ajukelmetealune verevalum ja mõlemapoolsed roiete hulgimurrud parema kopsu

vigastusega, mille tagajärjel tekkis parempoolne pingeline õhk-verirind ning peaajuturse.

Surma põhjustanud vigastusteks olid massiivne pea ja kehatüve kinnine tömp trauma –

traumaatiline ajukelmetealune verevalum ning mõlemapoolsed roiete hulgimurrud parema

kopsu vigastusega.

Tagajärg – kannatanu H. L surm on tõendamist leidnud nii 25.08.2024. a sündmuskoha

vaatlusprotokolliga, mille lisaks olevatelt fotodelt nr 50-66 nähtub aadressilt X, surnukeha

leidmine (I kd tl 96-289). Sündmuskohalt leitud laipa on vaadeldud 26.08.2024

vaatlusprotokollis (II kd tl 56-68), kust nähtub hukkunu üldine seisukord tema leidmisel.

25.08.2025 kiirabikaardiga (II kd tl 69) on sedastatud H. L surma fakti, samuti viidatud

tapmise kahtlusele, mis arusaadavalt juba sündmuspaigal tekkis.

19.09.2024 surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga (II kd tl 70-86) on tuvastatud, et surma

põhjuseks oli massiivne pea ja kehatüve kinnine tömp trauma – traumaatiline ajukelmetealune

verevalum ning mõlemapoolsed roiete hulgimurrud parema kopsu vigastusega, mille

tagajärjel tekkis parermpoolne pingeline õhk-verirind ning peaajuturse. Ekspertiisiakti

kohaselt võivad vigastused olla tekitatud korduvatest jõulistest löökidest näkku ja juustega

kaetud peanahale, kehatüve ja jäsemete piirkonda kõvade piiratud pinnaga esemetega, nende

hulgas ka rusikatega ja kängitsetud jalaga, samuti osad vigastused võivad olla tekitatud

kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu.

Mh on ekspert tuvastanud, et kui üldiselt ei ole võimalik määrata täpselt eset, millega

vigastused on tekitatud, siis paremal pool näo piirkonnas on nahaalusel verevalumil

sedastatud mustriline pind, mis viitab, et vigastus võib olla tekitatud mustrilist pinda omava

jalatsiga, s.o löögist kängitsetud jalaga. Kirjeldatud on ka kuumakahjustusi/põletust, mis ühtib

tuvastatud faktiga, et H. L kehale kustutati sigarette. Kõik tuvastatud vigastused on

elupuhused ning on alust arvata, et H. L kehaasend vigastuste tekitamise ajal oli ajas ja ruumis

muutuv – nii püstine/istuv kui ka selili ja kõhuli lamav. Kõik kohtueksperdi tuvastatud ja ka

surnu kohtuarstlikus ekspertiisi aktis kirjeldatud vigastused ühtivad süüdistusaktis kirjeldatud

vigastustega ning kohus ei pea vajalikuks neid ükshaaval üle korrata.

Kogumis eelnevalt nimetatud tõenditega on üheselt tuvastamist leidnud H. L surm kui

tagajärg, selle tekkemehhanism ning -põhjus.

Kuivõrd haakuvalt punktis 1.2. sedastatule panid teo toime Z.Z ja E.L, on H. L surm otseses

põhjuslikus seoses Z.Z ja E.L poolt toime pandud tegudega.

1.4. Tapmine piinaval ja julmal viisil

Tuvastatud on, et Z.Z ja E.L tapsid H. L , seega on täidetud KarS § 113 lg 1 kvalifikatsioon –

tapmine. Küll aga on süüdistus esitatud mõrva paragrahvi järgi, s.o tapmises piinaval ja julmal

viisil.

Õiguskirjanduse kohaselt piinav viis iseloomustab tapmistegu ja kuulub seega objektiivsesse

koosseisu, julm viis on aga laiem mõiste. See võib lisaks tapmisteole iseloomustada ka

tapmise motiivi, eesmärki ja tapmisega kaasnevaid tegusid, mis kõik kuuluvad toimepanijaga

seotud tunnuste hulka. Tapmine on piinav, kui see põhjustab kannatanule elupuhuselt suurt

valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi või vaimseid kannatusi (RKKK 1-15-10119/80 p

18). Suure valu tekitamisele viitavad rohked vigastused ohvri kehal, samuti külmrelva, happe

või muu vahendi kasutamine, mis ei suuda põhjustada kohest teadvusekaotust. Riigikohus on

pidanud piinavaks peas ning rindkeres asuvat 33 torke- ja lõikehaava, mis valmistasid

kannatanule vähemalt 10–15 minutit suurt valu (RKKK 3-1-1-125-96). Ka elusa ohvri

põletamine on käsitatav piinava viisina (RKKK 3-1-1-31-97). Samuti võib tapmise piinaval

viisil moodustada ohvri surnuks peksmine, sel juhul tuleb arvestada löökide tugevust, hulka ja

kestust, kohta kehal, kuhu löögid olid suunatud, tekitatud vigastuste hulka ja laadi ning

valutunde kestust (RKKK 3-1-1-106-97).

Julmus on normatiivne koosseisutunnus, mis väljendub tapmisteo välises pildis ehk selle

objektiivses avaldumises. Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja

inimkeha kui väärtuste suhtes (RKKK 1-15-10119/80 p 16). Samuti tuleb kommenteeritava

sätte järgi subsumeerida juhud, kus surma põhjustanud tegu ise ei olnud piinav, kuid enne

seda oli ohvrit piinatud või mõnitatud. Näiteks annab julmusest tunnistust pärast peksmist

kannatanu puu külge sidumine, lahtiriietamine ja riiete minema viskamine, millest nähtub

eriline põlgus ohvri vastu (RKKK 3-1-1-114-06 p 8.3) (Karistusseadustiku kommenteeritud

väljaanne, § 114 kommentaarid 2.1.-2.3.).

Piinavasse tapmisviisi puutuvalt on tuvastatud, et X külas tunnistaja Z.A juurest lahkus

kolmik 25.08.2024 kell 03.38 ja tagasi tulid nad kell 04.22 (III kd tl 112; tl 114-115), s.o ära

oldi 44 minutit. Kõndimine Z.A kodust H. L juurde võttis viimase hinnangul aega ca 15

minutit (05.02.2025 ipr lk 4), Z.Z on H. L juurde kõndimisele kulunud ajaks hinnanud ca 20

minutit, tagasitulek olevat olnud kiirem (12.02.2025 ipr lk) ning E.L on hinnanud kõndimisele

kuluvaks ajaks samuti ca 10-15 minutit (15.02.2025 ipr jätk lk 14). E.L ütluste järgi võisid

nad H. L majas olla ca 10-15 minutit (12.02.2025 ipr jätk lk 14).

Kohtule on esitatud ka mitmeid asitõendi vaatlusprotokolle süüdistatavate ja tunnistaja Z.A

liikumisest X külas 25.08.2024 öisel ajal, mis kogumis võimaldab tuvastada, et H. L majas

viibiti ca 15-20 minuti vältel, mille sees on ka vahepealne majast väljas käimine. Näiteks on

süüdistatavad tuvastatavad lisaks Z.A elukohas olnud turvakaamera salvestisele ka X (s.o X

vahetus läheduses; III kd tl 126-131) eramaja turvakaamera salvestiselt 25.08.2024 kell 04.00,

04.08 kui ka kell 04.22 kallistamas; samuti E. B poolt vabatahtlikult üle antud mälukaardil

olnud X turvakaamera salvestisega (III kd tl 132-138), kust nähtuvad 25.08.2024 kell 03.07

(kellaaeg tund aega nihkes, s.o tegelik kellaaeg 04.07 – tunniajane nihe ühtib ka muude

tõenditega kogumis, näiteks tunnistaja R. Z.A turvakaamera salvestiselt nähtuva kellaajaga)

paremalt vasakule jooksvad kaks isikut, kes riietuse järgi klapivad Z.Z ja E.L-iga.

Juba ainuüksi asjaolu, et kogu H. L peksmisega seotud sündmus toimus ca 15 minuti vältel

ning tuvastatud on vähemalt 50 korral löömine, annab aimu sellest, et tegemist oli tapmisega

piinaval viisil. Lisaks nähtub kohtule esitatud videost, et kannatanu oli peksmise ajal elus, st

ka objektiivse kõrvaltvaataja jaoks pidi tundma tugevat valu, mh nähtub valu ja piin, mida

kannatanu tundis, otseselt ka videost. Kannatanu püüab videos korduvalt tema suunas tehtud

lööke ja põletamist pareerida. Seejuures ei saa kohus võtta arvesse kaitsja R. Roosmaa poolt

esile tõstetud asjaolu, et H. L tundlikkus oli joobe tõttu (1,98 mg/g kohta veres) vähenenud,

mis omakorda on piinu vähendavaks teguriks. Videoklipid räägivad H. L piinadest enda eest,

samuti ei ole tegemist ülemäära suure joobega – väljahingatavas õhus on see joove võrdne

vähem kui ühe promilli suuruse joobega, mis ei saa vähendada tundlikkuse taset sedavõrd, et

sellist lausalist peksmist ta piinavana ei tunnetanud. Samuti ei võta kohus arvesse kaitsja poolt

viidatud suhteliselt lühikest ajafaktorit – H. L kodus kokku ca 15 minuti vältel toimunud

peksmine on piisav, et sedastada tapmist piinaval viisil.

Kahtlemata liigitub piinava viisi alla ka juba läbi pekstud kannatanu keha peale sigarettide

kustutamine ning põleva sigaretituha silma raputamine. Ka surnu kohtuarstlikus

ekspertiisiaktis on sedastatud, et kõik tekitatud vigastused olid elupuhused ja tekitasid

kannatanule tugevat valu. Samuti tuleb arvesse võtta, et kõik videolt nähtuvad rohked löögid

on tehtud rindkere ja pea piirkonda, mida kinnitab ka kohtuarstlik ekspertiisiakt (II kd tl 70-

86). Üldteada asjaolu kohaselt on nii pea kui ka rindkere, just seal asuvate organite, nt aju,

kopsude ja südame, tõttu eriti õrnad. Samuti on kohtuarstliku ekspertiisiaktiga tuvastatud, et

ka kannatanu peenisel esinesid verevalumid – ka see on üldteada asjaolu, et meestel on

peenisepiirkondade löökide saamine äärmisel valutekitav, rääkimata sellistest löökidest, mis

verevalumid alles jätavad. Tuvastatud on ka asjaolu, et jäsemetel ja lülisambal luumurdusid ei

sedastatud (II kd tl 79), st peksmine toimuski strateegiliselt ennekõike just pea ja rindkere

piirkonda, mille põhjusel saabus ju ka surm. Seega on vaidlusteta tuvastatav, et H. L tapmine

toimus piinaval viisil.

Julm teoviis väljendub antud asja puhul esmalt juba tapmisteo välises pildis. Kui surnuks

peksmine iseenesest haruldane tapmise viis ei ole, siis Z.Z poolt kokku monteeritud videost

nähtub õiguskirjandust tsiteerides eriline hoolimatus inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes.

Z.Z poolt kannatanu lahti riietamine – alasti rebimine, süüdistatavate poolt temast kaameraga

lähivõtete tegemine olukorras, kus H. L sai aru, et teda sellises olekus filmitakse, samuti tema

keha nii ketšupi kui ka keefiriga ülevalamine, seejuures ka talle näkku piima valamine, mis

ilmselgelt kannatanule tugevat ebamugavust ehk alandatust tekitas, on äärmiselt robustne viis

inimkeha ja inimeluga ümberkäimiseks. Samuti nii, nagu täidab sigaretikonide kannatanu

keha peale kustutamine, sh pärakupiirkonda sigaretikoni kustutamine, piinava viisi tunnuse,

täidab see kogumis kõigi asjaoludega kohtu hinnangul samaaegselt ka julma viisi tunnuse.

Nii piinavat kui ka julma viisi tuleb kohtu hinnangul mh vaadelda kogu sündmuspaigal

valitsenud olustiku taustal – näiteks on täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II kd tl 1-

55) tõendatud, et erineval viisil tekkinud verejälgi tuvastati sündmuspaigal väga laialdaselt,

alustades eramu esikuga ning lõpetades magamistoaga, mille vahele jäävad nii WC ja

vannituba kui ka elutuba. Seejuures videol nähtub peksmine valdavalt esikus, vt sündmuskoha

vaatlusprotokolli fototabeli foto nr 13 (II kd tl 14). Verejäljed, mis sündmuskohalt tuvastati,

olid tekkinud nii pritsmetena, viibutusjälgedena, löögijälgedena, tilkumisjälgedena,

ülekandumisjälgedena, verise objekti liikumisel mitteverisel pinnal – see kõik kinnitab üheselt

toimepandu jõhkrust (II kd tl 139-144). Ka vaadeldud videos kurdab Z.Z, et tal on nüüd ka

käed enda peksmistegevusest haiged, mis näitab selle peksmistegevuse intensiivsust n-ö.

kõrgemal tasemel.

Seega on üheselt tuvastatav, et Z.Z ja E.L panid toime H. L tapmise nii piinaval kui ka julmal

viisil, täites sellega KarS § 114 lg 1 p 1 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

1.5. Ühine ja kooskõlastatud tegevus

Esitatud süüdistuse kohaselt panid Z.Z ja E.L teo toime ühiselt ja kooskõlastatult grupis, s.o

kaastäideviijatena. Õiguskirjanduse kohaselt piisab objektiivsete tunnuste osas

kaastäideviimiseks üksnes isiku panuse kausaalsusest süüteo toimepanekusse ning

objektiivsetele tunnustele vastavate asjaolude omakäeline realiseerimine iga täideviija poolt

pole vajalik (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, § 21 kommentaar 5.).

Kaastäideviimisega on tegemist siis, kui iga kaastäideviija osalus süüteos täiendab teiste

kaastäideviijate tegevust selliselt, et tulemuseks on ühtne tervik (samas, § 21 kommentaar

5.2.1.).

Kaastäideviimise tuvastamisel on üheks määravaks tõendiks taaskord video, mille Z.Z kokku

monteeris, kuid samuti süüdistatavate endi ütlused, millest tuleneb üheselt ühine tahtlus ning

sõltuvus üksteisest nii peksa andmise plaani kujunemisel, teo toimepanemise ajal kui ka selle

järgselt. Näiteks on E.L andnud kohtus ütlused, mille kohaselt otsustas ta minna kaasa Z.Z-i

ettepanekuga H. L peksa anda seetõttu, et Z.Z on ta parim sõber, ta usaldab teda ja on nõus

temaga koos tegema ükskõik, mida. Ta usaldas Z.Z-i (12.02.2025 ipr jätk lk 5). Ka Z.Z ütluste

kohaselt oli neil ühine arusaam sellest, et H. L minnakse peksa andma, lisaks avaldas

prokurörile vastates, et kindlasti ei oleks ta läinud tol ööl H. L ukse taha, kui E.L-i ei oleks

olnud (12.02.2025 ipr lk 22-23; 31). H. L juurde minek oli seega ühine otsus.

Samuti nähtub videost, kuidas teo toimepanemisel, s.o H. L peksmisel, mõnitamisel, tema

keha toiduainetega ülevalamisel, sisuliselt õlg õla kõrval üksteist toetatakse, täiendatakse. Nad

valitsevad kogu toimuvat ühiselt ning mõlema panus moodustab ühtse terviku – H. L tapmise

julmal ja piinaval viisil. Kui parasjagu ei peksa üks, teeb seda teine ja vastupidi. Koos ja ka

kordamööda valatakse H. L kehale ja näkku erinevaid toiduaineid. Mõlemad andsid oma

panuse H. L kehale sigarettide kustutamisel ja tema kehale sigaretituha raputamisel.

Kuigi E.L ja tema kaitsja proovisid E.L teopanust pisendada, nähtub video 32. sekundil, kus

E.L vahepeal iseennast ja enda emotsiooni filmib, üheselt, kuidas ta on asjas n-ö sees, kuidas

ta sisuliselt naudib H. L juures toimuvat. Samuti leiti E.L telefonist fotod, kus nii tema üksi n-

ö võidukalt poseerib läbipekstud, alasti ja toiduainetega ülevalatud kannatanu H. L kõrval (III

kd tl 164-165). Nii E.L kui ka Z.Z emotsioon teo toimepanemise järgselt on mh näha fotol,

kus nad koos poseerivad (III kd tl 166). Fotol hoiab E.L võidukalt sõbra õlast kinni, kui

viimane verise käega oma nimetis- ja väikest sõrme püsti hoiab. Seega võimaldavad esitatud

tõendid kogumis järeldada ühist teoplaani H. L peksa andmiseks, samuti teoplaanist oluliselt

irdunud ja tegelikkuses aset leidnud tegusid H. L juures kui ka ühist emotsiooni, mis järgnes

toimepandule.

Oluline ei ole ka loendada kummagi süüdistatava poolt tehtud löökide arvu – nagu on

Riigikohus sedastanud, ei ole kaastäideviimise aspektist tähtust, kas isik lõi grupiviisilises

peksmises osaledes kannatanut ühel või näiteks kümnel korral, sest kaastäideviijatena

vastutavad kõik peksjad, teopanuse olulisus võib tähtsust omada üksnes karistuse mõistmisel

(14.06.2006 RKKKo 3-1-1-43-06 p 9). Kuigi videolt nähtub arvuliselt vähem lööke E.L poolt,

nähtub muuhulgas ju ka see, et ühise ja kooskõlastatud tegevuse käigus kasvas pelgalt peksa

andmine ka enamaks – ühiselt ja üksteist vahelduvate löökidega toetati üksteist aina kasvava

vägivalla toimepanemisel, samuti toetati üksteist kannatanu sigarettidega põletamisel, tema

toiduainetega ülevalamisel.

Kaastäideviimine on tuvastamist leidnud igas etapis – alates H. L juurde minemise plaanist ja

selle teostamisest, tema suhtes toimepandud ühisest ja kooskõlastatud peksmisest, millega

põhjuslikus seoses oleva tagajärjena saabus H. L surm, samuti tema tapmises kvalifitseeritud

koosseisus, s.o piinaval ja julmal viisil. Kohus tuvastab, et kui võrrandist eemaldada kas Z.Z

või E.L, ei oleks midagi sellist aset leidnud. Märkimata ei saa jätta sedagi, et otsus mitte

kutsuda kiirabi, sündis ka Z.Z ja E.L omavahelise arutelu ja ühise otsuse tulemusel.

II. Subjektiivne koosseis

Kohtu hinnangul ei võimalda Z.Z ja E.L poolt toime pandud tegu ja sellega põhjuslikus seoses

olev tagajärg – surm – kvalifitseerida nende tegu ettevaatamatusest surma põhjustamisena,

nagu leidsid kaitsjad. Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.

Üheselt on tõendamist leidnud, et Z.Z ja E.L ühiselt ja kooskõlastatult on täitnud KarS § 114

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo objektiivse koosseisu. Küll aga tuleb subjektiivse koosseisu

tasandil tuvastada ka nende tahtlus ning seda nii teo enda kui ka tagajärje suhtes.

Vaidlus puudub selles, et esialgne plaan, kui H. L juurde mindi, ei olnud tema tapmine,

samuti ei kujutanud ilmselt ka Z.Z ja E.L ette seda, et nende tegevus just selliseks kujuneb,

nagu tuvastamist on leidnud. See on üheselt tuvastatav nii Z.Z kui ka E.L ütlustest. Nimelt

andis Z.Z kohtus ütlused sellest, et H. L taheti (natukene) peksa anda (12.02.2025 ipr lk 22-

23), E.L on kohtus öelnud, et mindi n-ö omakohut pidama (12.02.2025 ipr jätk lk 8; 13).

Selles osas oli süüdistatavatel kavatsetus – peksa andma, omakohut tegema, mindi selge

eesmärgiga, kuid seejuures omamata ettekujutust sellest, milliseks kujunevad nende teod

kohapeal.

Nimelt on kohtu hinnangul aga uuritud tõendikogumile tuginedes üheselt tuvastatav, et nii

Z.Z kui ka E.L tahtlus pelgalt H. L suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemiseks, kasvas

vägivalla massiivse jätkamise tõttu palju suuremaks ning see on üheselt tuvastatav mõlema

süüdistatav puhul. Selle tõendamiseks on jälle kohtul aluseks võtta video, mis kajastab H. L

juures toimunut osaliselt, nagu eelnevalt tõendamist on leidnud.

Süüdistavate enda ütlused sellest, et kohe pärast H. L poolt ukse avamist tegi Z.Z esimesed

paar lööki, mille tulemusel H. L pikali kukkus, saab pidada kõige lihtsamaks kehalise

väärkohtlemise koosseisu täitmiseks, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavaks kuriteoks.

Sellest oleks kahtlemata piisanud ka omakohtuks, mida pidama mindi. Kõik sellele järgnev

aga, mis algab video esimestest sekunditest, näitab üheselt, et tahtlus peksa andmiseks,

omakohtu pidamiseks, kasvas üle mõrvakoosseisu järgi nõutavaks ühiseks tahtluseks –

peksmine üha intensiivistus, kasvades tagajärje ehk surma põhjustamise osas kaudseks

tahtluseks ning piinava ja julma viisi osas on tuvastatav vähemalt otsene tahtlus.

Puutuvalt tagajärge, s.o kannatanu H. L surma, on juba välisest teopildist üheselt aru saada, et

sellise valimatu ja lausalise peksmise tagajärjena pidid ka alaealised süüdistatavad vähemalt

kaudse tahtluse tasandil surma saabumise võimalikkust jaatama. Seda ka alaealise piiratud

teadmiste ja maailmavaate juures ning seda ka hoolimata asjaolust, et nende lahkudes

kannatanu veel elas. Ütles ju ka E.L kohtus, et päris lõpus, enne äraminekut, ütles ta Z.Z-ile,

et võiks juba lõpetada, sest muidu ta (H. L ) sureb ära. Täiendavalt selgitas E.L: „Alles lõpus,

kui ma juba näen, et piisavalt ja ma juba kardan, et läks natuke üle piiri. Me saime mõlemad

aru, et see on liiga palju ja väga lootsime kõige paremat, et ta ei sure. Ma ei saa öelda, et ma

mõtlesin sel hetkel, et ta sureb, aga ma kartsin, et on selline võimalus.“ (12.02.2025 ipr jätk lk

9). See näitab tagajärjena surma möönmist ja selle saabumise võimalikuks pidamist.

Ka Z.Z kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et surma tagajärjena mööndi: „Kas mingil

ajahetkel H juures olles käis teil peast läbi mõte, et ta võib surra? - Ei, aga kui ma Z.A juures

õhtul Z.A-ga suitsu tegin, siis ma ütlesin Z.A-le, et ma kardan, et ta on surnud. Z.A ütles, et ta

ei usu.“ (12.02.2025 ipr lk 24). Need tunnistused kõnelevad üheselt kaudsest tahtlusest

tagajärje osas.

E.L kohtus antud ütlustega tõendatud, et sündmuskohalt lahkudes arutasid nad omavahel ka

kiirabi kutsumise võimalust, kuid politseile vahelejäämise kartuses jäi see sinnapaika

(12.02.2025 ipr lk 24; 12.02.2025 jätk lk 13). Seega nende käitumises ei avaldunud midagi

sellist, et sellest järeldada, et nad lootsid vältida kannatanu surma saabumist. See tähendab, et

nad said aru vältimatu abi vajadusest kannatanule, kuid otsustasid omalt poolt selle

tagamiseks mitte midagi teha. Eeltoodu näitab ka seda, et vaatamata ilmselt teatud

joobeseisundile, ei takistanud see neil olukorda selliselt analüüsimast, majast käidi sisse ja

välja ka korduvalt kannatanut peksmas, kannatanu lootused, et on lahkutud, kustusid seeläbi

ka korduvalt. Seega on objektiivse kõrvaltvaataja jaoks arusaadav ka see, et H. L surma

saabumist pidid nad pidama võimalikuks, sest nende tegevused ja jõhkrus kogus aina hoogu

juurde ning lahkudes jäeti ta vajaliku abita. Kokkuvõttes on kaudne tahtlus surma saabumise

osas igati tõendatud ning seda nii Z.Z kui ka E.L puhul.

Eelnevaga on üheselt ümber lükatud ka kaitsjate ettepanek kvalifitseerida tegu KarS § 118 lg

1 p 7 järgi, s.o raskete tervisekahjustuste tekitamises, millega on ettevaatamatusest tekitatud

surm. Tagajärje osas ei saa rääkida ettevaatamatusest, ei kergemeelsuse ega ka hooletuse

vormis – teopilt ja süüdistatavate endi arusaam sellest, et H. L võib surra või et ta on surnud

ajaks, mil jõuti tagasi Z.A juurde, näitab üheselt, et läbi sellise lausalise peksmise kannatanu

surma vähemalt kaudse tahtluse tasandil ka mööndi ja võrdlemisi vahetult veel

sündmuspaigal.

Julma ja piinava viisi osas on aga tuvastatav vähemalt otsene tahtlus, s.o kannatanut tahetigi

alandada, talle taheti piinu tekitada, tema elu taheti võimalikult raskeks teha. Näiteks avaldas

Z.Z kohtuistungil, et filmimise eesmärk oli H t alandada, konide naha vastu panemine oli

eesmärgiga talle haiget teha, mööndes seejuures, et ka üksnes peksmisest oleks piisanud

selleks, et H. L l valus oleks (12.02.2025 ipr lk 26-27). E.L küll avaldas kohtuistungil, et

mingeid asju kannatanu peale nad valada ei soovinud (12.02.2025 ipr jätk lk 11), kuid sellest

hoolimata nähtub videost üheselt, kuidas ka E.L kannatanu näkku ja ülakehale piima valab,

seejuures kõrge kaarega ja n-ö kaalutletult sihtides, mis võimaldab üheselt tuvastada, et selle

tegevuse juures oli vähemalt otsene tahtlus H. L t vahendeid valimata alandada, teda piinata.

Viitas ju E.L ka kohtuistungil, et pedofiile ja siukseid inimesi ta vihkab ning tema soov oli

seda H. L peal otseselt ka välja näidata, mis on videoga tuvastatav.

III. Süü

KarS § 32 lg 1 kohaselt isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on süüvõimeline vähemalt

neljateistaastane teo toimepanemise ajal süüdiv isik.

Z.Z oli 25.08.2024 X-aastane ning E.L X-aastane, st mõlemad olid vähemalt X-aastased.

Asjaolu, et ühtki süüd välistavat asjaolu kummabi süüdistatava puhul teo toimepanemise ajal

ei esinenud, on tõendamist leidnud mõlema suhtes tehtud kohtupsühhiaatria ja

kohtupsühholoogia kompleksekspertiisiga. Selle kohaselt (IV kd tl 49-67) Z.Z psüühiline

seisund ei ole käesolevalt ja ei olnud talle kriminaalasjas omistatud teo toimepanemise ajal

hõlmatav mõistetega ajutine raske psüühikahäire, vaimuhaigus nõrgamõistuslikkus,

nõdrameelsus ega muu raske psüühikahäire, s.t ta oli ja on KarS § 34 alusel süüdiv. Samuti ei

esine tal praegu ega esinenud talle kriminaalasjas omistatud teo toimepanemise ajal

teadvushäireid, orientatsioonihäireid ega kognitiivseid defitsiite. Z.Z-il ei olnud teo

toimepanemise ajal psüühilisest seisundist tulenevalt takistusi ega piiranguid ümbritsevast,

oma teo keelatusest, iseloomust ja tähendusest arusaamisel ega käitumise juhtimisel vastavalt

oma arusaamale.

Samuti E.L psüühiline seisund ei ole käesolevalt ja ei olnud talle kriminaalasjas omistatud teo

toimepanemise ajal hõlmatav mõistetega ajutine raske psüühikahäire, vaimuhaigus

nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus ega muu raske psüühikahäire, s.t ta oli ja on KarS § 34

alusel süüdiv. Samuti ei esine tal praegu ega esinenud talle kriminaalasjas omistatud teo

toimepanemise ajal teadvushäireid, orientatsioonihäireid ega kognitiivseid defitsiite. E.L ei

olnud teo toimepanemise ajal psüühilisest seisundist tulenevalt takistusi ega piiranguid

ümbritsevast, oma teo keelatusest, iseloomust ja tähendusest arusaamisel ega käitumise

juhtimisel vastavalt oma arusaamale (IV kd tl 68-85).

Seega on üheselt tuvastatud, et nii Z.Z kui ka E.L puhul puudusid ka igasugused süüd

välistavad asjaolud. Eelneva tõttu tuleb nii Z.Z kui ka E.L tunnistada süüdi KarS § 114 lg

1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ühises ja kooskõlastatud toimepanemises, s.o H. L

tapmises julmal ja piinaval viisil – mõrvas.

IV. Karistus

5.1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb seadusandja karistusraamina ette

kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse, st karistusliigina vangistus on antud

juhul vältimatu ning seda hoolimata asjaolust, et alaealiste puhul tuleb kaaluda ka

mõjutusvahendite kohaldamise võimalikkust.

KarS §-s 87 nimetatud mõjutusvahendite kohaldamist kohus ei Z.Z ega ka E.L puhul mingil

viisil põhjendatuks ei pea. Näiteks on prokurör Z.Z kohta kohtule esitatud suure hulga nii teda

ennast kui ka tema varasemat elukäiku iseloomustavat materjali, mis näitab üheselt, et temaga

on sisuliselt alates 2022. aastast tegelenud ja teda õigele teele proovinud juba aastaid suunata

nii arstid, lastekaitsespetsialistid, kool, Sotsiaalkindlustusamet, politsei, kriminaalhooldaja

ning seda läbi mitmete programmide ja toetavate teenuste, kuid pikaajalist mõju ei ole see

kõik andnud (IV kd tl 86-162). On esinenud üksnes üksikuid helgemaid perioode ning kohus

on kindlal veendumusel, et ükski KarS § 87 lg-s 1 nimetatud mõjutusvahenditest mitte mingit

eripreventiivset mõju Z.Z-ile ei oma. Liiati viitab KarS § 87 lg 1 ka alaealisele kuriteo

toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru

saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud. Z.Z puhul ei ole

nimetatud eeldused täidetud, esineb vaid asjaolu, et ta on alaealine, kuid see üksi ei sea

kahtluse alla temale vangistuse mõistmise vältimatust antud teo puhul.

Ka E.L kohta on nii prokurör kui ka tema kaitsja esitanud hulga iseloomustavat materjali.

Kaitsja esitatud algkasside klassijuhataja iseloomustus, diplomid, au- ja tänukirjad ning

kiituskirjad näitavad, et alates 1. klassist kuni 2019. aastani, mil on väljastatud viimane

esitatud diplom, oli E.L andekas ja tubli õpilane (VI kd tl 1-16). Prokuröri esitatud E.L-i ning

tema senist elukäiku iseloomustavatest tõenditest (al IV kd tl 165-V kd tl 65) aga nähtub, et

2023. aasta algusest on toimunud langus, mida kinnitas ka E.L ema kohtuistungil (12.02.2025

ipr lk 3-5), pere on pöördunud psühhiaatri poole, temaga on samuti alates 2022. aasta

septembrist tegelenud nii lastekaitsespetsialistid, kool, arstid, terapeudid, politsei,

kriminaalhooldajad, kuid nagu Z.Z puhul ei ole kõigil nendel pingutustel tulemust olnud.

Seega on kohus seisukohal, et samal põhjusel ei ole ka E.L puhul põhjust kaaluda KarS § 87

lg-s 1 nimetatud mõjutusvahendeid ning karistusena vangistuse mõistmine on vältimatu.

5.2. Kuivõrd Z.Z ja E.L olid teo toimepanemise ajal ning on seni alaealised, sätestab KarS §

45 lg 2 karistuse ülempiiri, milleks on 10 aastat vangistust. Riigikohtu praktika kohaselt

alaealise süüdistatava puhul ei tule lähtuda mitte üksnes KarS § 45 lg-s 2 sätestatud

ülemmäärast, vaid samadest karistusmäära konkretiseerimise põhimõtetest kui täiskasvanu

puhul, s.t sanktsiooni alammäära ja KarS § 45 lg-ga 2 seatud vahemiku keskmist

lähtepunktiks võttes (24.10.2011 RKKKo 3-1-1-77-11, p 11.1.). See tähendab, et kohtul on

Z.Z-ile ja E.L-ile vangistuse mõistmise karistusraamiks 8-10 aastat vangistust, karistuse

keskmiseks määraks 9 aastat vangistust. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning

karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü

suurusele vastav karistus.

Siinjuures peab kohus juba etteruttavalt vajalikuks selgitada, et kaitsja poolt viidatud KarS §

61 lg-s 1 nimetatud erandlikke asjaolusid, mis tingiksid karistuse kohaldamise alla seaduses

sätestatud alammäära, ei esine. Toimepandud tegu, selle avastamine ning sellele järgnenud

menetlus on süüdistatavate alaealisuse faktorit arvesse võttes liikunud kiires tempos (vt

12.02.2021 RKKKo 1-20-1301, p 18), samuti ei esine ei süüdistatavate isikutes ega ka teo

toimepanemises asjaolusid, mida saaks pidada erandlikuks, mõistmaks karitust alla

alammäära. Selline tegu väärib igal juhul karistust, mis jääb seadusandja poolt ettenähtud

karistusraamidesse.

5.3. Mõlema, nii Z.Z kui ka E.L puhul, peab kohus süü suuruse sisustamise puhul vajalikuks

öelda, et nende keskmisest suuremat süüd ilmestab asjaolu, et nad on KarS § 114 lg 1 p 1

koosseisu puhul täitnud selle mõlemad alternatiivid – nii julmal kui ka piinaval viisil tapmise

– mis mõlema süü raskuse keskmisest kõrgemaks tõstab. Teisalt tuleb arvesse võtta ka seda,

et tapmine mõrva paragrahvi alusel saab olla sisustatud lisaks piinavale ja julmale viisile veel

täiendavalt kaheksa alternatiiviga, s.o KarS § 114 lg 1 pp-de 2-9 järgi, mida aga käesolevas

asjas ei esine. Siiski piisab juba keskmisest suurema süü sisustamiseks asjaoluks, et mõlemad

§ 114 lg 1 p 1 alternatiivid, mille alusel tapmist mõrvaks pidada, on täidetud.

Z.Z suhtumine kuriteo toimepanemise järgselt avaldub vaadeldud fotodelt, kus ta kahte verist

sõrme püsti hoides poseerib fotol, millel kirje „rest in piss“ (III kd tl 194-197), kuivõrd

teadupärast tähendab inglisekeelne väljend rest in peace eesti keeles puhka rahus, mida just

kellegi surma korral avaldatakse.

Puutuvalt prokuröri poolt korduvalt esile tõstetud video levitamise seost süü suurusega märgib

kohus, et ennekõike sisustab see Z.Z süü suurust ning seda järgmistel põhjendustel. Nii Z.Z

kui ka E.L ütlustega on tõendatud, et H. L kodus tehtud videoid näidati vahetult Z.A-le, kes

ise küll teistsuguse versiooni esitas, kuid mis kohtu hinnangul usutav ei ole. Z.Z on

kinnitanud, et Z.A juurde tagasi jõudes vaatasid nad kolmekesi diivanil olles videod läbi

(12.02.2025 ipr lk 20), samuti on E.L kinnitanud, et kolmekesi tagasi Z.A juures grillmajas

olles vaadati ka videoid (12.02.2025 ipr jätk lk 7). Z.A ütlused sellest, et talle samal õhtul

need videod küll saadeti, kuid neid ta ei vaadanud, ei ole usutavad, kuivõrd tema kohtus antud

ütlused lahknevad osaliselt kohtueelses menetluses antud ütlustega, samuti avaldas ta mingil

hetkel kohtuistungil juba, et hoopis keegi kolmas saatis talle need videod siis, kui ta juba

perega 26. augustil reisil oli (05.02.2025 ipr lk 9-11). Z.Z ja E.L ütlused sellest, et videoid

vaadati kohe kolmekesi, on kahtlemata eluliselt usutavamad, eriti kolmiku noort iga arvesse

võttes.

Seega on tuvastatav, et esimene video levitamine mõlema, nii Z.Z kui ka E.L poolt toimus

vahetult H. L majas toimunu järgselt, kui seda näidati Z.A-le. Küll aga monteeris erinevatest

videoklippidest, mida Z.Z ütlustes kohaselt oli ca 30 ja kokku 10 minuti jagu, kohtule

tõendina esitatud 1 minuti ja 55 sekundilise video kokku Z.Z ning tema kaudu läks see ka

internetti levima. Seda kinnitavad nii Z.Z enda ütlused sellest, et talle tuli video kohta

vastukaja (12.02.2025 ipr lk 29) kui ka E.L ütlused, mille kohaselt omavahel lepiti Z.A juures

ärgates kokku, et tehtud videoid kellelegi ei saada ja need tuleb kustutada, kuid Z.Z oli selleks

hetkeks juba video levikusse lasknud (12.02.2025 ipr jätk). Video kiire ja laialdane levik on

prokuröri poolt erinevate tõenditega ka tõendatud, nt veebipolitseinik K. Rauale saadetud

videote ning tema ütlustega (IV kd tl 1-9), samuti ilmestavad video levikut 27.08.2024

asitõendi vaatlusprotokollid (III kd tl 179-193).

Seega video levitamist saab süüd suurendava asjaoluna võtta arvesse eelkõige Z.Z puhul.

Samas need klipid loodi aktiivselt mõlema süüdistatava poolt kannatanu igakülgseks

alandamiseks. Mõlemat süüdistatavat iseloomustab see, et nad aktiivselt osalesid antud

klippide loomises ning näiteks E.L filmis mh ka ise telefoni käes hoides sel ajal, tehes

aktiivselt ise kannatanu vastu jalalööke. Süüdistatavad vastastikku suurendasid üksteise tahet,

olles selleks ka kaotanud mõlemad inimlikkuse piirid kannatanu suhtes.

5.3. Samas E.L süüd suurendavad osalised jälle teised asjaolud, mis Z.Z puhul ei esine. E.L

süü suuruse puhul tuleb täiendavalt võtta arvesse asjaolu, et kui Z.Z-il oli kannatanu H. L

varasemalt isiklik kokkupuude, siis E.L tegi kõik 25.08.2024 toimunu väga innukalt kaasa,

sisuliselt lisaküsimusi esitamata. Ta võttis endale pimesi võrdväärse rolli H. L tapmises läbi

tehtud löökide, alandamise, filmimise. Kodu on puutumatu ja püha, kus inimene peaks end

saama turvaliselt ja hästi tunda ning see peaks olema igaühele arusaadav, antud juhul oli see

surnuks peksmise koht. E.L läks külg külje kõrval sõbraga endale täiesti võõra inimese koju

keset ööd, et talle peksa anda ning tema emotsioon vahetult H. L juures toimuvast on näha

videost tehtud väljavõttel – E.L on n-ö hingega asja juures (III kd tl 185). Ka kuriteole

järgnevalt on just E.L-ist fotod, kus ta võidukalt maas lamava, läbi pekstud ja toiduainetega

kaetud H. L kõrval poseerib (III kd tl 164-165). Need fotod ilmestavad tema emotsiooni

„saavutatu“ üle, kuigi ta ju tegelikult isegi ei teadnud, kes on H. L ja kas kuuldused temast

üldse tõele vastavad.

Kohtu hinnangul mängib eeltoodu mõlema puhul rolli süü suuruse hindamisel keskmisest

suuremaks, kuivõrd mõlema teojärgne suhtumine väljendab üheselt sellist emotsiooni ning

ühist hoiakut ja mõtteviisi, et justkui kannatanu oleks kõik temaga tehtu n-ö välja teeninud.

5.4. Täiendavalt kuriteole järgnenud sündmustest rääkides, tegi Z.Z pärast H. L surmast teada

saamist E.L-ile ettepaneku end politseile üles anda, kuid E.L laitis selle mõtte maha,

avaldades, et ärme kiirusta ja vaatame, mis juhtub edasi. Anname natuke aega ja vaatame

(12.02.2025 ipr jätk lk 8). Sellest saab järeldada, et Z.Z südametunnistus hakkas õiges suunas

liikuma, ta oli valmis vastutuse võtma, kuid E.L poolse ümberveenmise tõttu jäi endi

ülesandmine tegemata.

5.5. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et ehkki küll üksnes faktina teostas video leviku Z.Z,

kel oli ka varasem puutumus kannatanuga, siis E.L taust, eriline aktsiivsus ja innukus nii H. L

juurde mineku vajalikkuse osas kui ka teo toimepanemisel lisavad viimase süüle olulise osa

juurde ning mõlema süü tuleb seetõttu lugeda võrdseks. Seejuures arvestab kohus mõlema süü

suuruse sisustamisel ka asjaolu, et surma põhjustasid Z.Z ja E.L kergeimas tahtluse vormis,

s.o kaudse tahtlusega. Mingit rolli ei omista kohus ka süüdistatavate joobeseisundile, mis neil

pärast sisse tarbitud kokteili alkoholist ja narkootikumidest pidanuks olema – video ja ka

pärast peksmist tehtud fotod ei viita sellele, et Z.Z või E.L ülemäära joobes oleksid olnud ning

see nende taju kuidagi oluliselt häirinud oleks teo toimepanemise ajal.

Eelnevatel kaalutlustel on kohtukolleegium üksmeelsel seisukohal selles, et mõlemale tuleb

mõista võrdne karistus. Siinjuures arvestab kohus osaliselt ka mõlema, nii Z.Z kui ka E.L

puhul, puhtsüdamlikku kahetsust. Just osaliselt seetõttu, et mõlema kahetsuse raskuspunkt on

nihkunud süüdistust arvesse võttes n-ö trajektoorilt eemale, milleks mõrva puhul võiks olla

nende poolt võetud ja kannatanu lähedaste jaoks kaotatud inimelu. Siin tuleb aga arvestada

süüdistatavate alaealisust ning nende arusaamisvõimet ning ka sellist kahetsust, mis Z.Z

puhul oli kogu juhtunu üle ning E.L puhul eelkõige tema lähedastele tehtud valu osas, tuleb

osaliselt karistuse mõistmisel arvesse võtta. Teisalt tuleb arvestada ka seda, et raskendava

asjaoluna esineb KarS § 58 p-s 10 nimetatud süüteo toimepanemine grupis.

Kuigi toimepandud mõrv oli võigas, mõlema süü oli keskmisest suurem ja esines ka karistust

raskendav asjaolu, esineb ka karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus, mida

kohus osaliselt arvesse võtab, ei ole siiski põhjendatud Z.Z ja E.L karistamine alaealistele

maksimaalses määras, s.o vangistusega 10 aastat, nagu nõudis prokurör. Kui kohtu all oleks

samasuguse kuriteo toimepanemises süüdistavad kaks varasemalt karistamata täisealist, kellel

esineksid samasugused süü suurust, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, oleks

vähetõenäoline, et neile mõistetav karistus oleks 20 aastat, kui jätta kõrvale eluaegne

vangistus ühe võimaliku karistusena täisealiste puhul. Keskmine karistusmäär täisealisele

mõistetava tähtajalise vangistuse puhul oleks 14 aastat vangistust, mis keskmisest suuremat

süüd, raskendavat aga ka kergendavat asjaolu arvesse võttes ei võimaldaks karistuseks mõista

20 aasta pikkust vangistust. Alaealiste puhul nii kitsas karistusraamis karistuse isikustamise

puhul on kaal igal kuul, mis täisealisele mõistetava karistuse puhul võrdub pisut enam kui viie

kuuga. Seega, kõiki eelnevaid kaalutlusi arvesse võttes, on kohtukolleegium üksmeelsel

seisukohal, et nii Z.Z-ile kui ka E.L-ile tuleb KarS § 114 lg 1 p 1 järgi mõista karistuseks 9

aastat ja 6 kuud vangistust.

Kuivõrd nii Z.Z kui ka E.L peeti kahtlustatavatena kinni 26.08.2024 (IV kd tl 12-14; tl 29-36)

ning nende suhtes on nii kohtueelses- kui ka kohtumenetluses kohaldatud tõkendina

vahistamist (V kd tl 67-87), tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata nende karistuse kandmise

algust alates 26.08.2024. Tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

V. Menetluskulud

Käesoleva kriminaalasja menetluskulud koosnevad esmalt mõlema süüdimõistetu sundrahast,

mis I astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on 2215 eurot; Z.Z-ile riigi õigusabi

korras määratud kaitsja tasust ja kulust kohtueelses- ja kohtumenetluses kogusummas 5826,72

eurot; E.L-ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasust ja kulust kohtueelses- ja

kohtumenetluses kogusummas 6593,74 eurot ning kohtueelses menetluses teostatud

ekspertiiside kogumaksumusest 38 346,76 eurot. Kokku läks kriminaalmenetlus maksma 55

197,22 eurot.

Prokurör tegi viitega KrMS § 180 lg-le 3 kohtuvaidluses ettepaneku mõista mõlemalt

süüdimõistetult Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha ning jätta ülejäänud menetluskulu Eesti

Vabariigi kanda, et toetada alaealiste taasühiskonnastumist ja kuritegelikule teele

mittenaasmist pika vangistuse järgselt. Prokuröri ettepanekuga nõustus Z.Z kaitsja ning ka

kohus peab prokuröri ettepanekut põhjendatuks ning süüdimõistetute alaealisust arvesse

võttes igati proportsionaalseks.

Eelneva tõttu tuleb Z.Z-ilt KrMS § 180 lg 1, 3 ning KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 1 alusel

Eesti Vabariigi kasuks välja mõista sundraha 2215 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada

ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Samuti tuleb E.L-ilt Eesti Vabariigi

kasuks välja mõista sundraha summas 2215 eurot, mille tasumine tuleb samuti võimaldada

ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb hätta Eesti Vabriigi kanda seega järgmised menetluskulud

kogusummas 50 767,22 eurot, s.o:

1) surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr X maksumus summas 2220,76 eurot;

2) DNA-ekspertiisi nr X maksumus summas 12 810 eurot;

3) DNA-ekspertiisi nr X maksumus summas 9240 eurot;

4) sõrmejäljeekspertiisi nr X maksumus summas 862 eurot;

5) jäljeekspertiisi nr X maksumus summas 502 eurot;

6) DNA-ekspertiisi nr X maksumus summas 420 eurot;

7) jäljeekspertiisi nr X maksumus summas 502 eurot;

8) DNA-ekspertiisi nr X maksumus summas 1050 eurot;

9) DNA-ekspertiisi nr X maksumus summas 2940 eurot;

10) Z.Z-ile tehtud kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi nr 2024-38

maksumus summas 3900 eurot;

11) E.L-ile tehtud kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi nr 2024-39

maksumus summas 3900 eurot;

12) riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaale kohtueelses-

ja kohtumenetluses makstud tasu ja kulu kogusummas 5826,72 eurot;

13) riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsmale

kohtueelses- ja kohtumenetluses makstud tasu ja kulu kogusummas 6593,74 eurot.

VI. Asitõendid

7.1. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel Z.Z-ile tagastada Lääne

prefektuuri asitõendite hoidlas pakendites nr 3.1, 4 ja 6 olevad mobiiltelefon Apple iPhone 14,

Adidase jalatsid, musta värvi pluus, kapuutsiga dressipluus ja teksakangast püksid.

7.2. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel E.L-ile tagastada Lääne

prefektuuri asitõendite hoidlas pakendites nr 1-4 olevad mobiiltelefon Apple iPhone 8 plus,

jalatsid Nike, musta värvi t-särk, heledat värvi dressipluus, tumedat värvi teksapüksid, heledat

värvi T-särk.

7.3. Vastavalt prokuröri poolt tunnistaja A.M-iga läbiräägitule tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2

alusel kohtuotsuse jõustumisel anda kannatanu õe A.M valdusesse pärijatele

edasitoimetamiseks Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas olevad mobiiltelefonid Xiaomi

Redmi ja CAT, et vältida nimetatud asitõendite põhjendamatu seismajäämine asitõendite

hoidlasse.

7.4. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada Lääne prefektuuri

asitõendite hoidlas olevad asitõendid järgmistes pakendites:



pakend 2: DNA-proov veremäärdumiselt riidepuu aluselt, kahel vatitikul;



pakend 6: DNA-proov võtmekimbult, kahel vatitikul;



pakend 8: DNA-proov verekahtlaselt määrdumiselt kilekotilt, kahel vatitikul;



pakend 9: DNA-proov vere kahtlaselt määrdumiselt põrandalt, (tähis 9) kahel vatitikul;



pakend 10: DNA-proov vere kahtlane määrdumiselt põrandalt, (tähis 10) kahel vatitikul;



pakend 11: DNA-proov vere kahtlane määrdumiselt põrandalt, (tähis 11) kahel vatitikul;



pakend 16: DNA-proov vere kahtlane määrdumiselt põrandal, (tähis 17) kahel vatitikul;



pakend 17: DNA-proov vere kahtlane määrdumiselt põrandal, (tähis 18) kahel vatitikul;



pakend 18: DNA-proov verekahtlane määrdumiselt põrandal, (tähis 19) kahel vatitikul;



pakend 20: DNA-proov vere kahtlane määrdumiselt põrandal, (tähis 20) kahel vatitikul;



pakend 1: DNA-proov püksivärvli rebenemise kohast, tähis 1;



pakend 2: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 2;



pakend 3: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 3;



pakend 4: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 4;



pakend 5: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 5;



pakend 6: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 6;



pakend 7: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 7;



pakend 8: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 8;



pakend 9: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 9;



pakend 10: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 10;



pakend 11: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 11;



pakend 12: DNA-proov veremäärdumiselt, tähis 12;



pakend 52.1: DNA-proov tetrapakendi „ALMA VAHUKOOR“ esiküljel asuvalt

verejäljelt, kahel vatitikul;



pakend 52.2: DNA-proov tetrapakendi „ALMA VAHUKOOR“ esiküljel asuvalt

määrdumiselt, kahel vatitikul;



pakend 52.3: DNA-proov tetrapakendi „ALMA VAHUKOOR“ tagumisel küljel asuvast

deformeerunud piirkonnast, kahel vatitikul;



pakend 52.4: DNA-proov tetrapakendi „ALMA VAHUKOOR“ tagumisel küljel asuvalt

verejäljelt, kahel vatitikul;



pakend 52.5: DNA-proov tetrapakendi „ALMA VAHUKOOR“ tagumisel küljel asuvalt

määrdumiselt, kahel vatitikul;



pakend 57: DNA-proov magamistoas asuva riiulitega kapi tagumisel küljel asuvalt

verekahtlaselt määrdumiselt, kahel vatitikul;



pakend 58: DNA-proov magamistoas asuva riiulitega kapi tagumisel küljel asuvalt

verepritsmelt, kahel vatitikul;



pakend 59: DNA-proov magamistoas asuva riiulitega kapi tagumisel küljel asuvalt

verekahtlaselt määrdumiselt, kahel vatitikul;



pakend 60: DNA-proov magamistoas asuva riiulitega kapi tagumisel küljel asuvalt

verekahtlaselt määrdumiselt, kahel vatitikul;



pakend 61: DNA-proov magamistoas asuva riiulitega kapi tagumisel küljel asuvalt

verekahtlaselt määrdumiselt, kahel vatitikul;



pakend 62: DNA-proov magamistoas asuva riiulitega kapi tagumisel küljel asuvalt

verekahtlaselt määrdumiselt, kahel vatitikul;



pakend 63: DNA-proov magamistoas asuva riiulitega kapi tagumisel küljel asuvalt

verekahtlaselt määrdumiselt, kahel vatitikul;



pakend 64: DNA-proov magamistoas asuva riiulitega kapi tagumisel küljel asuvalt

verekahtlaselt määrdumiselt, kahel vatitikul;



pakend 65: DNA-proov magamistoas asuva riiulitega kapi tagumisel küljel asuvalt

verekahtlaselt määrdumiselt, kahel vatitikul;



pakend 72: DNA-proov öökapi peal asuvast verekahtlasest määrdumisest, kahel vatitikul;



pakend 3.1.2: DNA-proov pikkade varrukatega pluusi vasaku varruka esiküljel asuvalt

valkjalt määrdumisplekilt (tähis 2), kahel vatitikul;



pakend 3.1.3: DNA-proov pikkade varrukatega pluusi parempoolses rinnapiirkonnas

asuvalt valkjalt määrdumisplekilt (tähis 3), kahel vatitikul;



pakend 3.1.4: DNA-proov pikkade varrukatega pluusi paremal varrukal asuvalt valkjalt

määrdumisplekilt (tähis 4), kahel vatitikul;



pakend 3.1.7: DNA-proov pikkade varrukatega pluusi vasaku varruka tagumisel küljel

asuvalt valkjalt määrdumisplekilt (tähis 7), kahel vatitikul;



pakend 3.1.9: DNA-proov pikkade varrukatega pluusi tagumise külje vasaku õlaõmbluse

piirkonnas asuvalt pruunikalt plekilt (tähis 9), kahel vatitikul;



pakend 3.1.10: DNA-proov pikkade varrukatega pluusi tagumisel küljel asuvalt valkjalt

määrdumisplekilt (tähis 10), kahel vatitikul;



pakend 4.6: DNA-proov kapuutsiga dressipluusi BLACK SQUAD tagumise külje

parempoolses alumises piirkonnas asuvalt valkjalt määrdumisplekilt (tähis 16), kahel

vatitikul;



pakend 6.1: DNA-proov teksakangast pükste CROPP vasaku sääre sisemise õmbluse

alumisel välimisel serval asuvalt pruunikalt määrdumisplekilt (tähis 21), kahel vatitikul;



pakend 6.2: DNA-proov teksakangast pükste CROPP vasaku sääre esikülje

põlvepiirkonnas asuvalt pruunikalt määrdumisplekilt (tähis 22), kahel vatitikul;



pakend 6.5: DNA-proov teksakangast pükste CROPP parema sääre sisemise õmbluse

alumisel välimisel serval asuvalt pruunikalt määrdumisplekilt (tähis 25), kahel vatitikul;



pakend 6.7: DNA-proov teksakangast pükste CROPP parema sääre ülaosas asuvalt plekilt

(tähis 27), kahel vatitikul;



pakend 6.9: DNA-proov teksakangast pükste CROPP vasaku sääre tagumise külje

alumises piirkonnas asuvalt pruunikalt määrdumisplekilt (tähis 29), kahel vatitikul;



pakend 6.11: DNA-proov teksakangast pükste CROPP parema sääre tagumise külje

alumises piirkonnas asuvalt pruunikalt määrdumisplekilt (tähis 31), kahel vatitikul;



pakend 6.13: DNA-proov teksakangast pükste CROPP tagumise külje püksivärvli

piirkonnas asuvalt pruunikalt määrdumisplekilt (tähis33), kahel vatitikul;



pakend 3.1.5: plastkonteinerisse pakitud karv pikkade varrukatega pluusi esikülje

paremast õlapiirkonnast;



pakend 3.1.8: plastkonteinerisse pakitud karv pikkade varrukatega pluusi parema varruka

kaenlaalusest piirkonnast;



pakend 4.3: plastkonteinerisse pakitud karv kapuutsiga dressipluusi BLACK SQUAD

esikülje vasakust õlapiirkonnast;



pakend 4.5: t): plastkonteinerisse pakitud valkjas tahke aine kapuutsiga dressipluusi

BLACK SQUAD sisekülje alumisest piirkonnast;



pakend 4.10: plastkonteinerisse pakitud karv kapuutsiga dressipluusi BLACK SQUAD

vasaku varruka tagumiselt küljelt;



pakend 77: (soonkinnisega kilekott): plastkonteinerisse kogutud aineproov voodipäise

esiserval asuvast punakas-pruunist ainest;



pakend 78: (soonkinnisega kilekott): punakas-pruuni värvi aine võrdlusproov katkise

klaasanuma siseküljelt;



pakend nr 2.1: Puuteproov AKWA Classic kirjega dressipluusi vasaku varruka esikülje

soonikul ja selle juures varrukal olevast vere olemasolule iseloomulikust helesinist värvi

helendusest – pappkarp;



pakend nr 2.2: Puuteproov AKWA Classic kirjega dressipluusi esikülje keskosas olevast

vere olemasolule iseloomulikust helesinist värvi helendusest – pappkarp;



pakend nr 2.3: Puuteproov AKWA Classic kirjega dressipluusi parempoolse õla esiküljel

olevast vere olemasolule iseloomulikust helesinist värvi helendusest – pappkarp;



pakend nr 2.4: Puuteproov AKWA Classic kirjega dressipluusi parempoolse varruka

esikülje keskosas olevast vere olemasolule iseloomulikust helesinist värvi helendusest –

pappkarp;



pakend nr 2.5: Puuteproov AKWA Classic kirjega dressipluusi parempoolse varruka

tagumise külje soonikul ja selle juures varrukal olevast vere olemasolule iseloomulikust

helesinist värvi helendusest – pappkarp;



pakend nr 2.6: Puuteproov AKWA Classic kirjega dressipluusi vasakpoolse varruka

tagumisel õmblusel olevast vere olemasolule iseloomulikust helesinist värvi helendusest –

pappkarp;



pakend nr 4.1: Supreme kirjega heledat värvi T-särgi tagumiselt küljelt, vasakpoolse

õmbluse juurest, tumedat värvi karv/kiud sündmuskohajälje kaardiga –

plastiktops/paberümbrik;



pakend nr 4.2: Puuteproov Supreme kirjega T-särgi tagumise külje parempoolse

küljeõmbluse alumise osa juures olevast vere olemasolule iseloomulikust helesinist värvi

helendusest – pappkarp;



pakend nr 4.3: Puuteproov Supreme kirjega T-särgi tagumise külje keskosas olevast vere

olemasolule iseloomulikust helesinist värvi helendusest – pappkarp;



pakend nr 4.4: Puuteproov Supreme kirjega T-särgi tagumise külje ülaosa keskosas

olevast vere olemasolule iseloomulikust helesinist värvi helendusest – pappkarp;



pakend nr 4.5: Puuteproov Supreme kirjega T-särgi tagumise külje keskosa vasakul poolel

olevast vere olemasolule iseloomulikust helesinist värvi helendusest – pappkarp;



pakend nr 4.6: Puuteproov Supreme kirjega T-särgi vasaku varruka tagumisel küljel

olevast vere olemasolule iseloomulikust helesinist värvi helendusest – pappkarp;



pakend nr 4.7: Puuteproov Supreme kirjega T-särgi vasaku varruka esiküljel oleva varruka

õmblusel ja selle juures olevast vere olemasolule iseloomulikust helesinist värvi

helendusest – pappkarp;



pakend nr 4.8: Puuteproov Supreme kirjega T-särgi parema varruka esiküljel oleva

varruka õmblusel ja selle juures olevast vere olemasolule iseloomulikust helesinist värvi

helendusest – pappkarp;



pakend 13: LD sigaretihülsside lahtine karp;



pakend 35: sigaretihülsid, tähis 36 ja 37 pakendatud eraldi paberkottidesse ja ühte

pabekotti;



pakend 41: (paberkott): ananassi ja banaanikujulise mustriga rohekat värvi katkised

lühikesed püksid;



pakend 52: (pappkarp): 200ml tetrapakend „ALMA VAHUKOOR“;



pakend 71: (paberkott): verekahtlase määrdumisega ajaleht voodi ja öökapi vahelt;



pakend 1: Puidust liist verekahtlase määrdumisega;



pakend nr 38: fragment köögi põrandaplaadist;



pappkarp, milles EKEI-st jäljeekspertiisist tagastatud pakendid nr 37, 3T, 5T;



pakend 10: plekist karp;



pakend 12: klaasist bong;



pakend 14: grainder;



pakend 23: sinakad lühikeste säärtega teksapüksid verekahtlase määrdumisega

(paberkott);



pakend 24: hele triipudega särk verekahtlase määrdumisega (paberkott);



pakend 25: tumedad teksapüksid vere kahtlase määrdumisega (paberkott);



pakend 3: tume jope millel verekahtlane määrdumine (paberkott);



pakend 26: voodilina verekahtlase määrdumisega (paberkott);



pakend 27: padjapüür parempoolne vere kahtlase määrdumisega (paberkott);



pakend 28: padjapüür vasakpoolne vere kahtlase määrdumisega (paberkott);



pakend 29: sukad (paberkott);



pakend 31: mälukaart (paberkott);



pakend 9T: (paberkott): verekahtlase määrdumisega beež rätik vannitoast;



pakend 10T: (paberkott): verekahtlase määrdumisega valge rätik vannitoast.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

Einike Rõõm

Rahvakohtunik

Risto Retsnik

Rahvakohtunik