4-24-3881/34 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2025, Narva kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-3881 (240324000579)

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri

Tõlk

Evelin Veeret

Kaebuse esitaja

A.B

isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX;

õppeasutus XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur

piirivalvebüroo Narva kordon

asukoht Tiigi tn 9, Narva

Väärteoasi

A.B kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 07.11.2024 otsuse nr 240324000579 peale

Kohtuistungil osalenud isikud

kohtuvälise menetleja esindaja

Anton Gontšarov

menetlusalune isik

A.B

kaitsja

Kaire Hänilene

tunnistaja

C.K

tunnistaja

H.A

RESOLUTSIOON

juhindudes VTMS §-dest 132 p-st 1, 133, 134, § 155-156

maakohus otsustas:

1. Jätta A.B kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 07.11.2024 otsus väärteoasjas nr 240324000579 A.B karistamise

kohta riigipiiri seaduse § 171 lg 1 alusel muutmata.

2. Rahatrahv summas 100 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606

Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE701700017001577198 Luminor Bank pangas või

arveldusarvele nr EE777700771003813400 LHV Pangas, viitenumber

XXX.

3. Rahuldada menetlusaluse isiku kaitsja taotlus ning jätta määratud kaitsja tasu

summas 458,72 eurot riigi kanda.

4. Asitõendid: DVD-plaat, mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

toimiku juurde.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui selleks ajaks ükski

menetluspool soovist kasutada kassatsiooniõigust ei teata, vormistatakse kohtuotsus selle

lõpposana. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus pooltele kättesaadav Viru

Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 14.04.2025. Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse

isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada

kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSES TOIMUNU

Kohtuvälise menetleja otsus

1.

07.11.2024 tegi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva kordoni

piiripatrulligrupi IV piirivalvur Anton Paju kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 240324000579,

millega karistati A.B-d karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 juhindudes,

riigipiiri seaduse (edaspidi RiPS) § 171 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

Karistuste määramise aluseks oli see, et 07.11.2024 kell 16.14 Kalda tn, Narva linnas, Ida-Viru

maakonnas, viibisid isikud H.A ja A.B Narva jõe kuivsängis, kus viibimine on

keelatud. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik RiPS § 96 lg 3 pannes sellega toime väärteo,

mis on kvalifitseeritav RiPS § 171 lg 1 järgi.

Kaebus, kohtumenetlus ja poolte seisukohad kohtus

2. A.B esitas 21.11.2024 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus PPA Ida

Prefektuuri 07.11.2024 otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt

07.11.2024 A.B ja H.A umbes kell 16.00 läksid jalutama Kalda tn 14 Narva juures

asuvate garaažide juurde (seal kõrval on ka Narva Täiskasvanute kool), laskusid alla Kalda tn 12

juurde ja mööda teerada laskusid Kalda tn 16 juures asuva mahajäetud maja juurde. Edasi teed

ei olnud ning nad vaatasid natuke ringi Kalda tn 16 juures, jalutasid umbes 10 minutit ning

pöördusid sama teed pidi tagasi ning edasi suundusid linna poole. Garaažide juures aadressil

Turu 2 ja Turu 3 pidasid neid kinni piirivalvurid, kontrollisid isikuandmeid ning ütlesid, et nad

viibivad keelatud tsoonis Kalda 16 juures ning suuliselt hoiatasid, et seal viibida ei tohi ning

lubasid lahkuda. A.B ja H.A läksid siis edasi jalutama. Jõudes XXX, hoovi, sama

piirivalvepatrull pidas nad teist korda kinni ja teatas, et A.B ja H.A olid jõe

kuivsängis, kus viibimine on rangelt keelatud ja ütles, et nad peavad määrama rahatrahvi igale

100 euro. Kuna A.B ja H.A olid ehmunud, nõustusid kiirmenetluse kohaldamisega

ning pandi kirja ametnike poolt ette öeldud ütlused. Kaebuse esitaja toob välja, et ta ei viibinud

Narva jõe kuivsängis, vaid jalutas vaid Kalda 14-16 juures. Nende aadresside juures ei ole ühtegi

keelavat märki. Seda kinnitab, ka asjaolu, et ametnikud lasid alguses minna, aga seejärel püüdsid

kaebuse esitaja kinni juba teises kohas ja allutasid väärteomenetlusele. Kaebuse esitaja palub

alustatud menetluse lõpetada, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Selleks, et kuivsängi saada,

tuleb ronida üle aia, mida aga kaebuse esitaja ei teinud. Ametnikud ei arvestanud ka asjaoluga,

et kaebuse esitaja õpilane ning reaalne sissetulek tal puudub. Kaebusele on lisatud Google Maps

video ja kaart Kalda 16-Joala 7 teekonnaga.

3. Viru Maakohtu 22.11.2024 kohtumäärusega jäeti kaebus käiguta ning kaebuse esitajale

anti tähtaeg 10 päeva alates määruse ärakirja kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuse

esitajale selgitati, et vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 3, kui kaebuses olevaid puudusi ei kõrvaldata

kohtu määratud tähtaja jooksul, siis jäetakse kaebus läbi vaatamata.

4.

27.11.2024 saatis A.B Viru Maakohtule pealkirjastamata e-kirja, millele oli lisatud

Viru Maakohtu 22.11.2024 määruse tekstifail.

5.

10.12.2024 jättis Viru Maakohus A.B kaebuse läbi vaatamata, leides et viimane pole

tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud.

6.

27.12.2024 esitas A.B Viru Maakohtu 10.12.2024 määruse peale kaebuse, paludes

määrus tühistada. Ühtlasi palub kaitsja ennistada Viru Maakohtu 22.11.2024 määrusega

puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg. Kaebaja lasi tähtaja käest inimliku vea tõttu: ta lisas

kohtule saadetud e-kirjale parandatud kaebuse asemel ekslikult kohtumääruse tekstifaili.

7. Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2025 määrusega tühistati Viru Maakohtu 10.12.2024

määrus ja saadeti puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja ennistamise taotlus lahendamiseks Viru

Maakohtule samas kohtukoosseisus. Määruskaebus rahuldati osaliselt.

8. Viru Maakohtu 30.01.2025 määrusega rahuldati A.B kaitsja Deniss

Matvejevi taotlus Viru Maakohtu 22.11.2024 määrusega puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja

ennistamiseks ning võeti A.B kaebus menetlusse. A.B taotlus H.A

tunnistajana ülekuulamiseks rahuldati. Samuti rahuldati A.B taotlus nõuda

kohtuväliselt menetlejalt välja piirivalvurite rinnakaamerasalvestised ja riigipiiri jälgimise

videosalvestised. Politsei- ja Piirivalveametit kohustati võimaluse korral esitama sündmuskohal

viibinud piirivalvurite rinnakaamerate videosalvestised ja riigipiiri jälgivad videosalvestised, mis

on tehtud A.B teo toimepanemise ajal ja kohas. A.B kaebuse ärakiri koos teiste

dokumentidega edastati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Määrati, et vaadata

A.B esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.11.2024 otsusele

väärteoasjas nr 240324000579 läbi suulises menetluses avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu

Narva kohtumajas 18.03.2025 algusega kell 10.00. Kohtuistungile kutsuda: menetlusalune isik

A.B ja tema kaitsja Kaire Hänilane, kohtuvälise menetleja esindaja ning tunnistajad

C.K, H.A.

9. Kohtuvaidluste käigus märkis kaitsja, et kaebuses on toodud kaks põhjust, et miks A.B

on selle kaebuse esitanud. Esmalt sellepärast, et ta ei tunnista, et ta oleks toime pannud

talle etteheidetava rikkumise. Teiseks on ta olnud seisukohal, et isegi juhul, kui rikkumine

tuvastatakse, siis temale määratud karistus on liiga karm ning ei ole arvesse võetud seda, et ta on

õpilane ning tal puudub võimalus rahatrahvi tasuda. Tõepoolest on RiPS-i kohaselt keelatud

viibida Narva jõe kuivsängis, kuid kaitsja leiab, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et

A.B oleks viibinud Narva jõe kuivsängis ning et A.B-l oleks olnud võimalik aru saada

sellest, et ta läheb piirkonda, kus tegelikult seaduse kohaselt on keelatud viibimine. Üle kuulatud

tunnistajad ega ka A.B ise ei tea sellest, et kus asub Narva jõe kuivsäng ning kus on see ala,

kus seaduse kohaselt on keelatud viibida. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kohtuistungi

alguses fotod, kus on erinevates kohtades politsei linte ning on ka mitmes kohas hoiatusmärgid,

kaitsja märkuse peale selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et väidetavalt on need fotod tehtud

pärast seda, kui sai teatavaks, et A.B on esitanud kohtule kaebuse. Kaitsja palus kohtul A.B

suhtes toimetatud väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 alusel, kuivõrd puuduvad väärteo

tunnused. Lisaks sellele rõhutas kaitsja, et politseinikud, kes esmalt A.B ja tema kaaslasega

suhtlesid otsustasid, et tegemist ei ole nii olulise asjaga, et oleks vajalik väärteomenetlus läbi

viia, ehk tegelikult rakendasid nad VTMS § 3(1), et väärteomenetlust ei alustata ja väärteo

tunnustega teo toime pannud isikut hoiatatakse suuliselt. Kaitsja on seisukohal, et kuivõrd

esmane otsustus oli selline, et on tegemist vähetähtsa väärteoga ning otsustati A.B-d suuliselt

hoiatada, siis ei olnud õiguslikku alust enam hilisema väärteomenetluse alustamiseks ja selle

alusel A.B karistamiseks. Kui kohus siiski nõupidamistoas jõuab järeldusele, et A.B

tegevus vastab talle ette heidetud väärteo tunnustele ning tuleb lahendada ka tema karistuse

küsimus, siis kaitsja palub kohtul siiski ka ise kaaluda seda, et kas on võimalik väärteomenetlus

esmalt lõpetada VTMS § 30 alusel, s.o kui tegemist on n-ö otstarbekuse kaalutlusel

lõpetamisega, kuivõrd A.B süü ei ole suur ja ka väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi. Kui kohus peab A.B karistamist vajalikuks, siis kaitsja palub kohtul kaaluda

võimalust ja vähendada A.B-le määratud karistust ja võtta arvesse seda, et tegemist on

õpilasega, kellel iseseisev sissetulek puudub. Kohtule ei ole ka esitatud tõendeid selle kohta, et A.B

oleks varem toime pannud õiguserikkumisi, tõenäoliselt on tegemist esmakordse

rikkumisega, mistõttu on võimalik ka tema karistamine miinimumi lähedases määras või

miinimum määras. Riigi õigusabi kulud palub kaitsja kohtul jätta samuti riigi kanda.

10. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menetleja selgitas, et piiri valvamise mõistes on kuivajõesäng keeruline ala.

Seadusega on paika pandud kuivjõe sängi pikkus, kuid mitte laius. Sellegipoolest politseil on

õigus piirata isikute viibimist piirirežiimi alal ja seda siis § 9(6) lg 1. Siin abiks tuleb jõesängi

definitsioon ja definitsiooniks on jõesäng on jõe oru sügavam osa, kus voolab vesi. Kuivjõe

sängi osas me ei saa seda väita, sest see on kuivjõe säng. Kuivjõe sängi osas me saame rääkida

kanjonist ja kanjoni piirid on kõrged kaldad. Uurides politsei poolt esitatud tõendeid, nähti

videot, kus on näha, et Eesti poolne kallas on suhteliselt kõrge ja see on ajalooline Narva jõe

kallas. Nõukogude ajal siis, kui rajati Narva veehoidla ja tamm, siis muudeti ka jõe kulgemist.

Tekkinud kuivjõe sängis hakati ehitama maju ja üks nendest oligi see mahajäetud maja ehk siis

endine pesumaja. Kuna tegemist on kuivjõe sängiga ja riigipiiril asuva kuivjõe sängiga, siis on

see keeruline koht piiri valvamise mõistes, kuna seal kuiva jalaga saab sisuliselt üle piiri minna.

Seetõttu kuivjõe sängis just sängis sees oli ehitatud aed ja see aed oli ehitatud eesmärgiga mitte

piirata kuivjõe sängi piire, tähistada kuivjõe sängi piire vaid ebaseadusliku piiriületuse

tõkestamiseks. Nagu varasemalt oli mainitud, et saime tänase istungi ajal ka kinnitada, et antud

alale olid paigaldatud kõikvõimalikud infotahvlid ja lindid. Arusaadav, et võib-olla mõni isik ei

saa nende tähendustest aru, kuigi see kollane tahvel on tõlgitud ka vene keelde ja venekeelne

tekst on seal olemas ja lisaks sellele on seal olemas, et lisainfo ja telefoni number ka olemas.

Eeltoodust lähtuvalt politsei on seisukohal, et isikud ja konkreetselt praegusel juhul A.B

rikkus Riigipiiri seadust ja viibis keelatud alal. Isegi juhul, kui neid märke ja linte ei oleks, siis

ikkagi seaduse säte on olemas ja isik viibides piirivööndis ja piirilinnas pidi teadvustama, et

lähedal on riigipiir ja võivad kehtida teatud piirangud. Kui patrull saab väljakutse, reageerib

sellele saades esmainfo, hiljem juba saadetakse patrullile lisaandmed, näiteks politsei kasutuses

olevate messengeride kaudu näiteks fotod, mis kinnitavad seda, et isikud tõepoolest viibisid seal.

Tegemist on kahe talituse koostööga ehk piiri- ja migratsioonijärelevalvetalitus, kuhu kuulub

seire ja patrullitalitus Narva kordoni oma. Ehk patrull reageeris väljakutsele ja hiljem tulid ka

tõendusmaterjalide ehk nende telefoni, ma eeldan, et tuli ka videolõik või pilt, et isikud viibisid

kuivjõe sängis. Seetõttu esimesel korral, kuna patrull ei olnud kindel, et tegemist on ikkagi

täisväärtusliku väärteo asjaga siis, kui nad said kinnituse selle kohta, et viibisid ja jalutasid seal,

siis otsustasid nad alustada ikkagi väärteomenetlust. Kaebajale oli määratud rahatrahv summas

25 trahviühikut, väga palju allapoole isegi keskmist trahvi. Seega arvesse olid võetud ka

asjaolud, et kaebaja on õpilane ja ei tööta.

11.

18.03.2025 toimunud kohtuistungil kuulati üle menetlusalune isik A.B ja

tunnistajad C.K ja H.A.

12. Istungil uuriti ka toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, nimelt 07.11.2024

väärteootsused H.A ja A.B suhtes, 07.11.2024 isikusamasuse tuvastamise protokollid H.A ja

A.B suhtes, Narva jõe kuivajõesängi paigaldatud seiresüsteemi salvestis 07.11.2024. Lisaks

uuriti kirjalikult tõendeid, mis olid esitatud koos kaebusega: Google Maps video ja kaart Kalda

16-Joala 7 teekonnaga. Samuti uuriti kohtuvälise menetleja poolt esitatud fotosid, mis näitavad

olukorda kuivjõe sängi ümbruses.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis,

leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 07.11.2024

otsus väärteoasjas nr 240324000579 jätta muutmata.

14. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud

küsimused. Muuhulgas peab kohus välja selgitama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust

isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ja kas see

on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas

15. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle täiendusega, edastatud seisukohaga ning

uurinud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

16. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva kordoni

piiripatrulligrupi IV piirivalvur Anton Paju 07.11.2024 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr

240324000579 on määratud menetlusalusele isikule A.B-le karistuseks rahatrahv 100

eurot RiPS § 171 lg 1 alusel selle eest, et 07.11.2024 kell 16.14 Kalda tn, Narva linnas, Ida-Viru

maakonnas, viibisid isikud H.A ja A.B Narva jõe kuivsängis, kus viibimine on

keelatud. Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses märkinud, et sellise tegevusega rikkus

A.B RiPS § 9

6 lg 3 sätestatut ja väärtegu kvalifitseeriti RiPS § 171 lg1 järgi.

17. RiPS § 171 lg 1 on viiteline süüteokoosseis, mis näeb ette vastutuse piirirežiimi rikkumise

eest. RiPS § 96 lg 3 sätestab piirirežiimi rikkumisena, et viibimine Narva jõe kuivsängis alates

veehoidla tammist kuni raudteesillani on keelatud. Viibimine Narva jõel, Narva veehoidlal,

Vaniku, Pattina, Kriiva ja Pabra järvel ning seal asuvatel väikesaartel ajavahemikul pool tundi

pärast päikese loojumist kuni pool tundi enne päikesetõusu on politsei loata keelatud.

18. Antud juhul peab kohus hindama, kas tõendamist on leidnud A.B poolt

07.11.2024 kl 16.14 Narva jõe kuivsängis viibimine.

19. Kohus märgib, et vaidlus puudub selles, et menetlusalune isik viibis 07.11.2024 kell

16.14 Kalda tänava 16 mahajäetud maja juures, mis on endine pesumaja. Menetlusaluse isiku

viibimist seal kinnitavad menetlusaluse isiku enda kohtuistungil antud ütlused kui ka tunnistajate

C.K ja H.A antud ütlused. Samuti on kohtuvälise menetleja poolt esitatud seiresüsteemi

salvestiselt võimalik tuvastada, et menetlusalune isik koos tunnistaja H.A-ga kõnnib mahajäetud

maja juures ning mõne aja möödudes suunduvad nad tagasi.

20. Kohtu hinnangul on seega tuvastamist leidnud, et 07.11.2024 kell 16.14 viibis A.B

Kalda tänava 16 mahajäetud maja juures.

21. Kuigi menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et menetlusalune isik viibis

07.11.2024 Kalda tänava 16 mahajäetud maja juures, siis on menetlusalune isik ja tema kaitsja

seisukohal, et A.B ei viibinud Narva jõe kuivsängis. Kohtuväline menetleja on

seisukohal, et tuvastatud asjaolud kinnitavad, et menetlusalune isik viibis Narva jõe kuivsängis.

22. Seega on esimeseks vaidluse aluseks aspektiks hinnang, kas kõnealune ala Kalda tänava

16 mahajäetud maja juures(kus viibis menetlusalune isik) on käsitletav Narva jõe kuivsängina.

Nagu kohus eelnevalt viitas, siis RiPS § 96 lg 3 märgib, et viibimine Narva jõe kuivsängis on

keelatud alates veehoidla tammist kuni raudteesillani. Kohtuväline menetleja on kohtuistungil

selgitanud, et seadusega ei ole määratletud kuivsängi laiust ning kuivsängi mõistmisel tuleb

abiks jõesängi definitsioon. Kohtuvälise menetleja sõnul on jõesäng jõe oru sügavam osa, kus

voolab vesi. Kuivjõe sängi osas saab rääkida kanjonist ja kanjoni piirid on kõrged kaldad.

Kohtuväline menetleja selgitas, et uurides tõendeid, on näha, et Eesti poolne kallas on suhteliselt

kõrge ja see on ajalooline Narva jõe kallas. Nõukogude ajal rajati Narva veehoidla ja tamm ning

muudeti jõe kulgemist. Tekkinud kuivjõe sängis hakati ehitama maju ja üks nendest oli sama

majajäetud maja ehk endine pesumaja. Seejuures menetlusalune isik pidas Narva jõe kuivsängiks

ala, mis oli piiratud piirdeaiaga. Menetlusaluse isiku hinnangul sai ta aru, et kuivsängi

sümboliseerib piirdeaed ning seda ei tohi ületada. Piirdeaia kohta on kohtuväline menetleja

selgitanud, et kuivsäng on piiri valvamiseks keeruline koht, kuna sealt on võimalik kuiva jalaga

ebaseaduslikult piiri ületada. Seega kohtuväline menetleja rõhutas, et piirdeaed on rajatud

ebaseaduslike piiriületuste tõkestamiseks, kuid mitte kuivsängi sümboliseerimiseks.

23. Kohus leiab, et juhul, kui kõnealune ala on Narva jõe kuivsängi osa, kus viibimine on

keelatud, siis peavad sellele viitama ka vastavad märgistused. RiPS § 7 lg 2 sätestab, et riigipiiri

valvamiseks on politseil õigus paigaldada riigipiiri valvamist, piirikontrolli ja piirirežiimi

tagamist hõlbustavaid, liiklust piiravaid või suunavaid märke, viitasid, tähiseid ja tõkkepuid

piiripunkti territooriumile ja piiri vahetusse lähedusse, kooskõlastades nende paigaldamise

pädevate asutustega, ning piirile ja piiriveekogu kaldale viivatele teedele ja radadele,

kooskõlastades nende paigaldamise pädevate asutustega, kohalike omavalitsuste ning

maaomanikega. Sama sätte lõige 3 sätestab, et lõikes 2 nimetatud märkide ja viitade ja tähiste

kuju, konstruktsioonid, elemendid, mõõtmed ning paigaldamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister. Siseministri 06.05.2015 määruse nr 28 „Riigipiiri valvamist, piirikontrolli ja

piirirežiimi tagamist hõlbustavate märkide kuju, konstruktsioonid, elemendid ja mõõtmed ning

nende paigaldamise kord“(edaspidi Määrus) § 3 lg 2 kohaselt hoiatab hoiatusmärk

„TÄHELEPANU. Piirirežiimi ala, kehtivad piirangud” piiriveekogul ja selle kaldal piirirežiimi

ala lähenemisest. Kõnealuse hoiatusmärgi kujutis on esitatud ka Määruse lisas 3. Määruse § 5 lg

2 kohaselt asub hoiatusmärgi keskel hoiatussümbol punane stiliseeritud hüüumärk. Hoiatusmärgi

taust on kollane ja pimedas helendav. Hoiatusmärgi kiri võib olla eesti, vene ja inglise keeles

ning on värvuselt must. Hoiatusmärgi alumises servas on Politsei- ja Piirivalveameti

telefoninumbrid. Kohus leiab, et kirjeldatud ja Määruse lisas nr 3 kujutatud märk on samasugune

kohtuvälise menetleja poolt esitatud fotol nr 2 kujutatud märgiga.

24. Kohtuväline menetleja on kohtuistungil esitanud tõendina pildid, kus on näha kuivsängi

juurde pandud märgid ja politseilindid. Kohtuväline menetleja on kohtuistungil kinnitanud, et

pildid ei ole tehtud teo toimepanemise ajal, vaid ajal, mil menetlusalune isik esitas kohtusse

kaebuse. Kohtuvälise menetleja hinnangul kajastavad need olukorda, mis oli ka teo

toimepanemise ajal. Menetlusalune isik on kohtuistungil selgitanud, et teo toimepanemise ajal ei

olnud sündmuskoht märgistatud selliselt nagu kohtuvälise menetleja esitatud kõigil piltidel.

Nimelt märkas menetlusalune isik politseilinte sarnaselt fotoga nr 1, kuid arvas, et need

tähistavad kuriteo toimepanemise kohta ja need unustati sinna. Menetlusaluse isiku sõnul oli post

ja selle küljes lindid ning nad läksid üle lintide edasi. Samuti kinnitas menetlusalune isik, et

lintide juures oli märk, kuid ta ei saanud selle sisust aru. Samuti andis tunnistaja H.A ütlusi, et

hoiatusmärkidele ta tähelepanu ei pööranud, kuid sündmuskohal olid lindid ning ta arvas, et need

tähistasid kuriteo toimepanemise kohta ning need olid jäänud maha võtmata. Samuti selgitas ta,

et lindid olid maas ja nad läksid nende alt mööda. Kohus juhib tähelepanu, et kuivõrd

menetlusalune isik on kinnitanud, et kohtuvälise menetleja poolt esitatud fotol nr 1 nähtav

politseilint ja märk asusid seal ka teo toimepanemise ajal, siis on selge, et piirirežiimi ala oli

korrektselt märgistatud. Seejuures on kohtuvälise menetleja poolt esitatud fotolt nr 2 võimalik

selgelt tuvastada, et tegemist oli eelnevalt kirjeldatud märgiga, millel on hoiatav tekst kolmes

keeles, seega muuhulgas ka menetlusaluse isiku emakeeles.

25. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud, et Kalda tänava 16

mahajäetud hoone juures asuv ala on Narva jõe kuiväng ning seal viibimist keelavad märgid olid

kohaselt paigaldatud. Kohtu hinnangul on asjakohatu menetlusaluse isiku väide, et ta ei saanud

märgi tähendusest aru. Arvestades, et menetlusalune isik ja tunnistaja H.A kinnitasid, et nad

astusid üle politseilintide ning nad märkasid hoiatusmärki, siis oleks keskmine inimene

peatunud, uurinud märgi tähendust ja loobunud plaanist edasi keelatud alale liikuda. Kohtu

hinnangul ei muuda seda ka asjaolu, et politseilint ei olnud nö pingul, vaid oli langenud osaliselt

maha.

26. Eeltoodust tulenevalt oli kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et menetlusalune isik

A.B viibis 07.11.2024 kell 16.14 Narva jõe kuivsängis ning pani toime

väärteomenetluse otsuses RiPS § 171 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsele koosseisule

vastava teo.

27. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus

(kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus(kergemeelsus ja hooletus). KarS § 15 lg

3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 kohaselt on

tegu pandud toime hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid

oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

28. Kuivõrd süüteo realiseerimiseks piisab ka ettevaatamatusest leiab kohus, et A.B

puhul on võimalik tuvastada objektiivsete koosseisu tunnuste täitmise suhtes vähemalt

hooletus. Kohus leiab, et menetlusalune isik on ise andnud ütlusi, et ta nägi hoiatusmärki, kuid

sellele tähelepanu ei pööranud. Samuti nägi ta politseilinti, kuid läks sellest edasi. Seega

menetlusalune isik oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral aru saama,

et hoiatusmärgist ja politseilindist edasi liikuda ei tohi ning ette nägema, et kui ta politseilindi

ületab liigub ta alale, kus viibimine on keelatud.

29. Seega kohus leiab, et A.B pani RiPS § 17

1 lg 1 sätestatud objektiivsele

koosseisule vastava teo toime hooletusest.

30. Kohus toob siinkohal välja, et menetlusaluse isiku kaitsja on juhtinud tähelepanu sellele,

et piirivalvurid suhtlesid menetlusaluse isikuga ning otsustasid mitte väärteomenetlust läbi viia

VTMS § 31 lg 3 p 1 mõttes. See tähendab, et vähetähtsa väärteo korral võib väärteomenetluse

alustamata jätta, kui menetleja hinnangul piisab väärteo toimepannud isiku hoiatamisest. Kaitsja

hinnangul rikuti sellega KarS § 2 lg 3 tulenevat topeltmenetlemise keeldu, kuna hoiatusega oli

asja menetlus juba lõpule viidud. Kohtuistungil on menetlusalune isik kui ka tunnistajad H.A

kinnitanud, et nad rääkisid piirivalvuritega kahel korral. Tunnistaja C.K antud ütluste kohaselt

mäletab ta, et neil oli pikem vestlus, aga detaile ta ei suutnud meenutada. Samuti ei suutnud ta

kindlalt meenutada, kas otsustati väärteomenetlust mitte alustada. Kohtuväline menetleja on

selgitanud, et on tavapärane, et sündmuskohal viibivatele ametnikele saadetakse

seiresüsteemidest pärinevad tõendusmaterjalid viitega ning seetõttu ei olnud ametnikel kohapeal

koheselt võimalik väärteomenetluse alustamise ja lõpetamise kohta seisukohta võtta. Kohtu

hinnangul ei ole võimalik tõenditest järeldada, et väärteomenetlus jäeti VTMS § 31 lg 3 p 1

mõttes alustamata. Arvestades, et piirivalve teostamisel on oluline inimeste keelatud alast eemale

hoidmine, siis on loomulik, et piirivalvurid võivad isikute võimalikku keelatud alal viibimist

minna esialgu hindama eesmärgiga tagada rikkumise lõppemine või vältida rikkumise

toimepanemist üldse. Isikutega suhtlemisest ei saa eeldada, et ametnik kaalutles menetluse käigu

üle. Seega olid kohtu hinnangul piirivalvurid põhjendatult teinud hiljem otsuse väärteomenetluse

läbiviimiseks, kui neil oli kogutud kogu vajalik informatsioon.

31. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine. A.B on

süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt

14-aastane.

32. Eeltoodud asjaolude pinnalt asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele

on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud RiPS §

171 lg 1 järgi.

Karistus

33. Kaitsja on palunud juhul kui kohus leiab, et A.B tegu vastab talle ette heidetud

väärteo tunnustele, siis kaaluda menetluse lõpetamist VTMS § 30 alusel, kuivõrd A.B süü ei

ole suur ja ka väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus on seisukohal,

et arvestades antud ajahetke poliitilist olukorda (jätkuv sõda Ukrainas ning sellest tulenev

võimalik kõrgem julgeolekuoht Venemaa naaberriikidele), siis piirirežiimi rikkumistesse ei saa

kergekäeliselt suhtuda. Piirirežiim on otseselt julgeolekut tagavaks vahendiks ning ühiskonnal on

õigustatud ootus, et riik suhtub turvalisuse tagamisse täie tõsidusega ning piir nö peab. Seega

leiab kohus, et antud juhul esineb avalik menetlushuvi ning väärteomenetluse lõpetamine VTMS

§ 30 alusel ei ole võimalik ning A.B-le tuleb määrata tema toime pandud väärteo eest

karistus.

34. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

35. RiPS § 171 lg 1 sätestab, et piirirežiimi rikkumise ees karistatakse rahatrahviga kuni 200

trahviühikut. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS redaktsiooni § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on

üks trahviühik neli eurot. Seega peaks mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-200 trahviühikut

(s.o 12-800 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks ca 100 trahviühikut ehk 400 euro ringis.

Kohtuväline menetleja on määranud trahvi sanktsiooni alammääras – 25 trahviühikut ehk 100

eurot.

36. Subjektiivsete tunnuste poolest pani A.B selle väärteo toime hooletusest.

Kohus ei tuvastanud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57-58 mõttes. Kohus

arvestades eripreventiivseid kaalutlusi nõustub kaitsjaga, et tuleb arvestada, et A.B

on varasemalt karistamata isikuks ning ta on õpilane ja tal puudub sissetulek. Seega leiab kohus,

et A.B-d on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

määrates talle sanktsiooni alammäära kuuluva karistuse.

37. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et A.B-le tuleb mõista karistuseks

rahatrahv, mis jääb RiPS § 171 lg 1 sätestatud sanktsiooni alammäära lähedale. Seetõttu peab

kohus vajalikuks jätta kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv suuruses 25 trahviühikut ehk

100 eurot muutmata.

KOHTU MEETMED

38. Eeltoodust tulenevalt tuleb A.B kaebus jätta rahuldamata ja Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.11.2024 otsus väärteoasjas nr 240324000579 A.B

karistamise kohta RiPS § 171 lg 1 alusel muutmata.

Menetluskulud

39. VTMS § 38 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale

määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Taotluse kohaselt on tasu

suuruseks ettevalmistamine kohtuistungiks 72,00 eurot, kohtuistungil osalemine 166,00 eurot,

Tartu-Narva 30,00 eurot ning sõidukulud Tartu-Narva-Tartu 108,00 eurot, sh käibemaks 82,72

eurot. Kohtu hinnangul on määratud kaitsja tasu ja kulud põhjendatud. Kohus leiab, et kuivõrd

A.B-le anti õigusabi RÕS § 8 p-s 1 ette nähtud viisil ehk kohustuseta hüvitada riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning arvestades, et ta on õpilane, tal puudub sissetulek, jääb

nimetatud kulu kogusummas 458,72 eurot riigi kanda.

Asitõendid

40. Toimiku materjalide juures asuv elektrooniline andmekandja DVD-plaat tuleb jätta

VTMS § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteoasja materjalide juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

Kohtunik