4-25-1161/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-25-1161

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2025, Haapsalu kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-1161

Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi

Reelika Veske kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna

11.3.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2570,25,000255 LS § 227 lg 2 järgi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Reelika Veske (ik 48011266021;

elukoht XXX)

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri

Haapsalu politseijaoskond, esindaja Andrus

Kleeman, e-post: XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Reelika Veske kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu

politseijaoskonna 11.3.2025 otsus väärteoasjas nr 2570,25,000255 osaliselt -

määratud karistuse ja selle täitmise osas.

3. Teha karistuse osas uus otsus ja karistada Reelika Vesket LS § 227 lg 2 järgi

rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 240 eurot.

4. Määrata rahatrahvi 240 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 8 kuu jooksul,

tasudes osamakse iga kuu 10. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust. Osamakse suurus 30 eurot.

5. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011

AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber

10220192423271). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest

nõue tasutakse. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks,

kui Reelika Veske järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab

vastavalt VTMS §-le 202 lg 3 kohtuväline menetleja kohtuotsuse täitmiseks

kohtutäiturile, tasumata summadele lisandub täituritasu.

6. Edastada kohtuotsus Reelika Veskele ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist

4-25-1161

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30

päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 11.3.2025

kiirmenetluse otsusega (väärteotoimik, edaspidi VTT tlk 4-5) karistati Reelika Vesket selle

eest, et tema 11.3.2025 kella 10.17 ajal XXX linnas, liikus xxx suunas, juhtis mootorsõidukit

registreerimismärgiga XXX asulasisesel teel kiirusega 79 ± 3 km/h, millega ületas antud

teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 26 km/h võrra. Rikkus LS

§ 15 lg 1 p 2, väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 2. Väärteo toimepanemise eest on

kohtuväline menetleja karistanud Reelika Vesket LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 49

trahviühikut, s.o 392 eurot. Rahatrahv määrati tasumisele üheksas võrdses osas, viimase

tasumise tähtpäev 1.12.2025

Kaebus

26.3.2025 saabus Pärnu Maakohtusse R. Veske kaebus (kohtutoimik, edaspidi KT tlk 2).

Avaldab, et ei sooritanud kiiruseületamist tahtlikult, vaid pahaaimamatult, tegemist oli

maanteega ja unustas, et linna piirini on veel 100 meetrit. Puuduvad eelnevad

liiklusrikkumised, kahetseb tegu ja selline käitumine ei kordu. Palub kohtul karistust

leevendada.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja leidis (KT tlk 8), et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad.

Karistuse, mis on alla keskmise määra, määramisel on arvestatud, isik tunnistas süüd ja

varasemad rikkumised puudusid.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg-st 1 tulenevalt lahendada kirjalikus

menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tlk 7-8, 13).

2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid,

mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna tegemist on kiirmenetluse otsusega, siis

väärteoprotokolli VTMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt ei koostata, väärteokirjeldus, mis

määrab asja arutamise piirid, on kiirmenetluse otsuses.

3. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Järgmisena uurib kohus, kas R.

Veske on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas.

Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (VTT tlk 2-3) kinnitab, et R. Veske juhtis

11.3.2025 kella 10.17 ajal XXX mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX, sõitis

paremal pärisuunal, liikus üksinda, lähenes mõõtjale ja kiirusmõõtur näitas tema poolt

juhitud sõiduki kiiruseks 79 km/h, lõplik mõõtetulemus 76 km/h, lubatud sõidukiirus

50 km/h. R. Veske on kiirusmõõturi kasutamise protokolli allkirjastanud, märkusi pole

olnud. R. Veske on andnud ütlusi (VTT tlk 4), et veidi enne linnapiiri lõppu kiirustas,

sest ekslikult arvas, et märk oli juba veidi ennem. Kohus leiab, et kohtus uuritud

tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et R. Veske juhtis väärteootsuses

näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus

4-25-1161

oli 50 km/h kiirusega 76 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h.

R. Veske rikkus LS § 15 lg 1 p 2, mille kohaselt asulasisesel teel on suurim lubatud

sõidukiirus 50 km/h. Kohus leiab, et R. Veske poolt toime pandud tegu täidab LS §

227 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud.

4. Kohus leiab, et R. Veske pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega. R.

Veske ütlustest tuleb, et ta ei jälginud mootorsõidukit juhtides liiklusmärke, arvas, et

linnapiir oli juba ära, seega jättis sellise tähelepanematuse tõttu tagajärje, kiiruse

ületamise, juhuse hooleks. Seega pidas ta võimalikuks, et ta ei ole veel linnapiirist

väljunud ja ületab kiirust.

5. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

6. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist

leidnud, et R. Veske poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud

väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

7. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse

lõpetamiseks.

8. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on

toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

9. Karistuse mõistmise ja määramise alused sätestab KarS § 56. Riigikohus on korduvalt

selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes

hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest,

mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja

eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu 11.06.2018

otsus nr 1-17-1629, p 28). Seega karistust määrates või mõistes peab nii kohus kui

kohtuväline menetleja lähtuma konkreetsest teost ja arvestama preventsioone.

10. Karistamise alus on isiku süü. Kohus leiab, et R. Veske teosüü oli keskmisest

väiksem - R. Veske pani väärteo toime kaudse tahtlusega, mis on tahtluse nõrgim

vorm; ta ületas lubatud piirkiirust LS § 227 lg 2 teokirjelduses näidatud (kiiruse

ületamine 21-40 km/h) alammäära lähedases määras, rikkus ühte liiklusseaduse normi.

Kohus leiab, et karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja kahetsus.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et R. Veske süüle vastav

karistus on sanktsiooni keskmisest määrast väiksem.

11. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga.

Karistusregistri väljavõtte (VTT tlk 6) kohaselt on R. Veske karistamata, mis

iseloomustab tema eripreventsiooni positiivselt. Seega karistuse eripreventiivne

kaalutlus tingib süü suurusele vastava karistuse leevendamist. Karistuse

üldpreventiivne eesmärk peab andma ühiskonnale signaali, et liiklusreeglid on kõigile

täitmiseks kohustuslikud, need on kehtestatud kõikide liiklejate turvalisuse

tagamiseks. Preventsioonide (siinkohal üldpreventsiooni) arvestamine ei tohi aga

ühelgi juhul kaasa tuua süü suurust ületava karistuse mõistmist.

12. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut; KarS § 47 lg 1

kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi üks

kuni kolmsada trahviühikut. Seega LS § 227 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette

rahatrahvi üks kuni ükssada trahviühikut ja rahatrahvi keskmine määr on 50

4-25-1161

trahviühikut. Kuigi kohtuväline menetleja on avaldanud, et R. Veskele määrati

karistus alla keskmise määra, on määratud karistus, 49 trahviühikut, siiski keskmises

määras. Kohus leiab, et R. Veskele mõistetud karistus ei vasta KarS § 56 lg 1

sätestatud karistuse mõistmise alustele.

13. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus rahuldab R.

Veske kaebuse ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu

politseijaoskonna 11.3.2025 otsuse väärteoasjas nr 2570,25,000255 määratud

karistuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse. Kohus mõistab R. Veskele LS § 227

lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 240 eurot.

14. R. Veske on avaldanud kaebuses, et tema töökoht, pereliikmete hooldus, muudavad

karistuse väga raskeks; on üksikvanem ja peab hakkama saama väga piiratud

vahenditega. Kohus märgib, et väärteotrahvide puhul ei sõltu trahvi suurus isiku

sissetulekust, KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille

suurus on 8 eurot. Küll aga võimaldab KarS § 66 lg 2 määrata mõjuvate põhjuste

olemasolul rahatrahvi tasumise ositi, mida ka kohtuväline menetleja tegi. Kuna kohus

vähendas trahvisummat, määrab kohus ka uue ositi tasumise graafiku. Kohus määrab

rahatrahvi 240 eurot tasumise ositi igakuiste maksetena 8 kuu jooksul, tasudes

osamakse iga kuu 10. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Osamakse suurus 30 eurot.

15. Kohus rahuldab R. Veske kaebuse, tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 11.3.2025 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr

2570,25,000255 määratud karistuse osas ning teeb karistuse ja selle täitmise osas uue

otsuse.

16. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 15 lg 1 p 2, KarS § 56 lg 1, § 66 lg

2, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik