2-24-1923/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-1923

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-1923

Tsiviilasi

A. L. hagi ELMO Rent AS vastu töövaidluses

(töövaidlusasi nr XXX)

Tsiviilasja hind

14 967,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. L. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post

XXX

Hageja lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli

(e-post: XXX

Kostja: ELMO Rent AS (registrikood 12994939,

asukoht Kivi tn 12, Paldiski linn, 76805 Lääne-Harju

vald)

Asja läbivaatamine

02.04.2025 avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. L.i hagi ELMO Rent AS vastu töövaidluses (töövaidlusasi nr XXX)

vastu.

2. Mõista ELMO Rent AS -lt välja A. L.i kasuks juuni - september 2023 saamata

jäänud töötasu summas 5 667,29 eurot (netosumma).

3. Mõista ELMO Rent AS -lt välja A. L.i kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel

summas 9 300 eurot (netosumma).

4. Töötasult ja hüvitistelt on vajalik kinni pidada ja tasuda seaduses ettenähtud

maksud vastavalt õigusaktides ettenähtud korrale

Menetluskulude jaotus

5. Jätta poolte menetluskulud ELMO Rent AS kanda.

6. Välja mõista kostjalt ELMO Rent AS hageja A. L.i kasuks menetluskulu summas

3 559,35 eurot.

7. Välja mõista kostjalt ELMO Rent AS hageja A. L.i kasuks viivis

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Edasikaebamise kord

2-24-1923

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. A. L. esitas 13.11.2023 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse ELMO Rent

AS-i vastu töötasu ja hüvitise nõudes. Avalduse kohaselt sõlmisid 01.01.2023 avaldaja ja

tööandja töölepingu operatsioonide juhi ametikohal töötamiseks. Töötaja töötas

täistööajaga ja töötasuga 4 019,71 eurot kuus, mis kuulus tasumisele üks kord kuus 10.

kuupäevaks töötaja arveldusarvele. Tööandja on jätnud tasumata töötasu ajavahemiku mai

2023 kuni september 2023 eest netosummas 5 667,29 eurot. Töötaja esitas tööandjale

25.09.2023 töölepingu ülesütlemise avalduse töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lg 2

p 2 alusel, kuna tööandja on korduvalt viivitanud töötasu maksmisega. Kuna tööleping

lõppes TLS § 91 lg 2 alusel, siis on töötajal õigus hüvitisele TLS § 100 lg 4 alusel

netosummas 9300 eurot. Töötaja palus tööandjalt välja mõista töötasu ajavahemiku mai

2023 kuni september 2023 eest netosummas 5 667,29 eurot ning hüvitise TLS § 100 lg 4

alusel netosummas 9 300 eurot.

2. Töövaidluskomisjon rahuldas 14.12.2023 otsusega (otsuse teatavaks tegemise aeg

022.01.2024) töövaidlusasjas 4-1/1956/23 A. L.i avalduse ELMO Rent AS-i vastu täies

ulatuses ja mõistis ELMO Rent AS-lt välja A. L.i kasuks töötasu netosummas 5 667,29

eurot, mis kuulus viivitamatule täitmisele ja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel netosummas 9

300 eurot.

3. ELMO Rent AS esitas 04.02.2024 kohtule taotluse sama töövaidluse läbivaatamiseks. A.

L. esitas 19.02.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse ELMO Rent AS vastu samas

töövaidluses.

4. Hagiavalduse kohaselt oli hageja kui töötaja ja kostja kui tööandja vahel sõlmitud

01.01.2023 tööleping nr 01012023-1, mille kohaselt töötaja asus tööle operatsioonide juhi

ametikohale. Töölepingu p 6.1 kohaselt oli töötaja töötasu 4 019,71 eurot kuus. Tööandja

jättis hagejale tasumata töötasu ajavahemiku mai 2023 kuni september 2023 eest

netosummas 5 667,29 eurot. Hageja edastas 25.09.2023 töölepingu erakorralise

ülesütlemisavalduse e-postiga tööandjale ja lepingu üles öelnud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel

tööandjapoolsete kohustuste rikkumise tõttu. Tööandja on avalduse kätte saanud, kuna on

teinud töötamise registrisse vastava kande töölepingu ülesütlemise kohta.

5. Kostja tööandjana töölepingu ülesütlemist ei vaidlustanud. Seega lõppes töösuhe poolte

vahel töötaja avalduses märgitud alustel ja avalduses märgitud kuupäeval 30.09.2023 TLS

§ 91 lg 2 p 2 alusel.

6. Töötasu netosummas 5 667,29 eurot määrati töövaidluskomisjoni otsusega viivitamatule

täitmisele. Hageja palub rahuldada A. L.i hagiavaldus ja mõista kostjalt välja töötasu

netosummas 5 667,29 eurot ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel netosummas 9 300 eurot.

2-24-1923

Menetluskulud jätta kostja ELMO Rent AS kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Pooled leppisid 2023 aprillis

suuliselt kokku nende vahel sõlmitud töölepingu muudatuses. Pooled leppisid kokku

töölepingu muutmise põhjusel, et hagejale kuuluv firma Reval Foto OÜ hakkas alates

01.05.2023 osutama kostjale projektijuhtimise ja autopargi opereerimise juhtimise teenust.

Teenuste osutamise eest esitas osaühing kostjale 30.08.2023 arve maikuu töö eest ja kostja

tasus arve. Reval Foto OÜ poolt osutatud teenust osutas hageja isiklikult ning loomulikult

ei jäänud hagejal aega üle teenuse osutamise kõrvalt veel täiskoormusega hagejale

töölepingujärgset tööd teha. Pooled muutsid 01.01.2023 sõlmitud töölepingu p.-i 5

selliselt, et töötaja töökoormuseks sai alates 01.05.2023 0,5 koormust (p.5.1), sellest

tulenevalt muutusid ka tööaja alguse, lõpu, vaheaegade jms. kokkulepped töölepingu p.-i

6.1. selliselt, et hageja töötasuks sai brutotasuna 2 009,86 eurot, netotöötasuna 1 550

eurot. Sellest töölepingu muudatusest tulenevat maksis kostja hagejale töötasu alates

maikuust. Hageja ei ole enne töölepingu ülesütlemist kostjale teatanud, et makstav tasu

alates maikuu tasust justkui ei vastaks pooltevahelisele töölepingu muutmise

kokkuleppele. Hageja ei ole enne töölepingu ülesütlemist kostjat hoiatanud, et ütleb

töölepingu üles kuna kostja ei maksa talle kokkulepitud töötasu. Kostja ei võlgne hagejale

mitte mingisugust töötasu. Seda asjaolu tõendab kostja raamatupidamisarvestuse ja lisatud

konto väljavõttega. Hageja nõue kostja vastu saada töötasu ajavahemiku 1.mai 2023 kuni

25.september 2023 eest netosummas 5 667,29 eurot on täiesti alusetu ning tuleb jätta

rahuldamata.

8. Kuigi kostja jättis kahjuks teadmatusest töölepingu ülesütlemise vaidlustamata, tuleks

hüvitise suuruse väljamõistmisel siiski arvestada ülaltoodud asjaoludega ja sellega, et

töölepingu ülesütlemiseks puudus sisuline põhjus.

9. Reaalselt ei olnud hagejal töölepingu ülesütlemiseks alust ja ülesütlemine on sisuliselt

tagajärjetu ja/või tühine kuigi kahjuks kehtib ülesütlemine formaalsest seisukohast

lähtuvalt. Kõike eeltoodut arvesse võttes ei ole põhjust hagejale hüvist välja mõista. Kuna

täielikult hüvise mitteväljamõistmine ei ole ilmselt võimalik, palub kostja vähendada

hageja poolt väljamõistetud hüvist ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvis 1 euro.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et

hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §

436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 02.01.2023 tööleping (dtl

27-35). 25.09.2023 ütles hageja kostjaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel

alates 30.09.2023 (dtl 37), ülesütlemise põhjuseks on tööandja korduv töötasu

maksmisega viivitamine. Hageja nõuab erakorralisest ülesütlemisest tulenevalt kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses hüvitist, kokku 9 300 eurot (neto). Samuti ei ole poolte vahel

vaidlust selles, et töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud ja viivitamatult täidetavaks

määratud töötasu netosummas 5 667,29 eurot on hagejale menetluse kestel täielikult

tasutud.

2-24-1923

12. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei pöördunud töövaidlusorgani poole töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, mistõttu on töötaja töölepingu ülesütlemine TLS §

91 lg 1 lg 2 p 2 alusel kehtiv.

13. Kostja on viidanud asjaolule, et tegelikkuses palgaga viivitamist ei olnud, vaid pooled on

muutnud töölepingut nii, et vähendati hageja koormust poole võrra ja hageja hakkas

kostjale teenust osutama läbi oma ettevõtte. Samas ei ole kostja väited, et pooled muutsid

töölepingut nii, et töötaja töökoormuseks sai alates 01.05.2023 0,5 koormust (p.5.1) ja

töötasuks brutotasuna 2 009,86 eurot, netotöötasuna 1 550 eurot, tõendatud.

14. Kostja on oma väiteid soovinud tõendada pärast töölepingu lõppemist hageja poolt

kirjutatud e-kirjaga, kus hageja kinnitas: „Kui kevadel oli juttu töötasude ajatamisest ja

osalisest tasumisest teenusarvega, rääkisime kolmest kuust: mai, juuni ja juuli. Augusti ja

septembri töötasude osas pole sellist kokkulepet kunagi olnud. Maid, juunit ja juulit

puudutavalt ütlesin kohe kevadel, et see on mõeldav.“ (dtl 101). Kohus ei saa siit kuidagi

teha järeldust, et pooled oleksid muutnud hageja koormust ja vähendanud hageja palka.

Vastupidi sellest nähtub üheselt, et kostja on jäänud hagejale töötasu maksmisega hätta

ning poolte vahel võis olla kokkulepe töötasu ajatamiseks.

15. Samuti soovis kostja tõendada oma väiteid töökoormuse muutuse kohta hagejale kuuluva

äriühingu Reval Foto OÜ arvetega. Kohus leiab, et ka nendest arvetest ei saa teha kostja

soovitud järeldust. Nimelt on kostja esitanud kohtule Reval Foto OÜ arve Elmo Rent Eesti

OÜ-le ja Elmo Rent Eesti OÜ kontoväljavõtte. Hagejal oli töösuhe ELMO Rent AS-ga,

mitte Elmo Rent Eesti OÜ-ga ning käesolevas tsiviilasjas menetleb kohus hagi ELMO

Rent AS vastu. Kuigi hiljem esitas kostja asja materjalide juurde Reval Foto OÜ

25.05.2023 arve nr 220201 kostjale, ei saa sellest arvest teha kostja soovitud järeldust, et

pooltevahelist töölepingut on muudetud ning arves kajastatu näol on tegemist hageja

töötasuga (dtl 165). Kostja esitas ka ELMO RENT AS kontoväljavõtte, millest nähtuvalt

on kostja teinud Reval Foto OÜ-le väljamakseid muuhulgas 18.01.2023, 27.02.2023,

13.03.2023, 25.05.2023, 05.09.2023, 17.09.2023, 21.09.2023 ja 26.09.2023 (dtl 166, 167).

Seega oli kostjal ja Reval Foto OÜ-l ka eelnevalt ärisuhe ning kostja esitatud tõenditest ei

saa järeldada töölepingu muutmist alates 01.05.2023. Kohtul ei ole võimalik järeldada

neist tõenditest töötajale alates väidetavalt 01.05.2023 vähendatud töötasu

kompenseerimist. Hageja esitatud Reval Foto OÜ pangakonto väljavõttest perioodil

27.05.2021 kuni 01.05.2023 nähtub, et ELMO Rent AS ja Reval Foto OÜ tegid omavahel

tehinguid püsivalt alates 27.05.2021. Seega ei ole tõendatud, et kahe äriühingu vahelised

arveldused oleks kuidagi käesoleva töövaidlusega seotud (dtl 176).

16. Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et „töölepingu, sh töötasu kokkuleppe kirjalikult

vormistamine on tööandja kohustus (TLS § 4 lg 2, § 5 lg 1 p 5, § 115 ja § 117) ning

töötaja on töösuhtes nõrgemaks pooleks, kellel suulise töölepingu korral ei ole üldjuhul

kirjalikke tõendeid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seadusest tuleneva kohustuse

järgimata jätmise tõttu, kannab kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski

tööandja (RKTKo nr 3-2-1-124-05, p 12 ja 299 SE seletuskiri, lk-d 31-32).“ (RKTKo 2-

18-6908/47, p 17). Kohus leiab, et ka käesoleval juhul kannab tööandja väidetavate

töölepingu muudatuste kirjalikult vormistamata jätmise riski just tööandja ja kohus lähtub

asja lahendamisel töölepingust.

17. Hageja palub saamata jäänud töötasuna välja mõista netotasusna 5 667,29 eurot so juuni

2023 eest 1 550 eurot, juuli 2023 eest 1 623,81 eurot august 2023 eest 943,43 eurot ja

septembri 2023 eest 1550 eurot (dtl 40). Kostja hageja palgaarvestusele sisuliselt vastu ei

ole vaielnud. Kohus kontrollis hageja arvutusi ja nõustub sellega. Seega tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 5 667,29 eurot (neto).

2-24-1923

18. Töölepingu p 66.1. järgi oli töötaja töötasu on 4 019,71 eurot (bruto) kuus. Seega leiab

kohus, et hagejale tuleb TLS § 100 lg 4 alusel välja mõista hüvitis summas 9 300 eurot

(neto). Kuivõrd poolte vahel sõlmitud tööleping on lõppenud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel

30.09.2023, on hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt TLS § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitist.

TLS § 104 lg-s 1 on sätestatud, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel,

et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja

kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7.

peatükis sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades

töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt

isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra.

19. Kostja on küll palunud jätta hüvitise välja mõistmata, kuid kohtu ette ei ole toodud

selliseid asjaolusid, mis annaksid alust muuta hüvitise suurust või annaksid aluse see jätta

hoopis välja mõistmata. Kohus mõistab TLS § 100 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja

hüvitise summas 9 300 eurot (neto). Kohus arvestab siinjuures töö ülesütlemise

asjaoludega (tööandja ei ole hagejale töötasu maksnud ja on pikka aega olnud töötasu

maksmisega viivituses).

20. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb

rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja juuni - september 2023

saamata jäänud töötasu summas 5 667,29 eurot (netosumma) ja hüvitis TLS § 100 lg 4

alusel summas 9 300 eurot (netosumma).

21. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis

jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine

asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg

1 sätestatust.

23. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude

nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabikulud kohtumenetluses 3 513,60

eurot, millele esindaja palub lisada 02.04.2025 kohtuistungi aeg vastavalt protokollitud

ajale. 02.04.2025 kohtuistung kestis 15 minutit so 0,25h.

24. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 19,45 tundi 150 eurot tund, millele lisandub

käimemaks. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175

lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata

esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind)

(RKTKo 3-2-1-39-16).

25. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite

mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud. Kohus kontrollis

kõikide hageja esindaja toimingute ajakulu ning selle vastavust kohtule esitatud

menetlusdokumentidele. Kohtu hinnangul vastab tööaeg hageja poolt esitatud

menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik. Seega on

hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku

19,45 h ulatuses.

2-24-1923

26. Hageja esindaja ühe töötunni hind on 150 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises

praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma

käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta

(RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-

115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse

käiku, saab tunnihinda 150 eurot (käibemaksuta) pidada põhjendatuks. Eeltoodust

tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 3 559,35 eurot

(käibemaksuga).

27. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

28. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik