2-23-11271/86 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Iris

Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

14.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-11271

Kohtuasi

V.L. hagi A.S.-i vastu võla nõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22.11.2024 määrus menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

V.L. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: V.L. (isikukood XXX),

Kostja: A.S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Jevgeni Šimonjuk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde A.S.-i 07.02.2025 esitatud tõendid (e-toimiku

väljavõtted).

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Pärnu Maakohtu 22.11.2024 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.L. (hageja) esitas 08.08.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse A.S.-i (kostja) vastu 3200

euro saamiseks.

2-23-11271

2. Harju Maakohtu 06.09.2023 määrusega saadeti tsiviilasi kohtualluvuse järgi menetlemiseks

Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohtu 03.11.2023 määrusega võeti hagi menetlusse.

3. Pärnu Maakohtu 11.10.2024 määrusega (jõustus 05.11.2024) jäeti hagi läbi vaatamata ja

menetluskulud hageja kanda.

4. Kostja esitas kohtule 10.10.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja

menetluskulude suuruseks 3156,80 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja õigusabikulud on

3028,80 eurot (25,24 h x 120 eurot/h). Lisaks on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja

sõidukulu 09.10.2024 istungile 78 eurot ning hüvitis sõidule kulutatud aja eest 50 eurot.

Tallinn-Pärnu-Tallinn kilometraažiks on kokku 260 km. Seega on sõidukulude hüvitamise

mõistlikuks ulatuseks 78 eurot (260 km x 0,3 eurot/km).

4.1. Kostja lepingulise esindaja toimingud on järgnevad:

1) hagiavalduse, tõendite ja Pärnu Maakohtu 03.11.2023 määrusega tutvumine,

õiguslikud konsultatsioonid ja nõupidamised kostjaga – 3 h;

2) kostja 17.11.2023 vastuse hagiavaldusele koostamine ettevalmistamine (8 lehte),

kostja tõenditega tutvumine, nõupidamised kostjaga – 9 h;

3) kostja 27.11.2023 täiendava vastuse ja vastuse hageja taotlusele koostamine,

nõupidamised kostjaga ja tunnistajaga (C), tõlkekulud vene keelest eesti keelde (kostja

seisukoha lisa 2) – 4 h;

4) hageja 11.12.2023 vastusega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine,

nõupidamised kostjaga – 1 h;

5) hageja 28.12.2023 vastusega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine,

nõupidamised kostjaga – 0,5 h;

6) Pärnu Maakohtu 27.02.2024 määrusega tutvumine – 0,08 h (5 min);

7) 23.04.2024 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine - 1,5 h;

8) Pärnu Maakohtu 24.04.2024 määrusega tutvumine – 0,08 h (5 min);

9) hageja 24.04.2024 vastusega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine,

nõupidamised kostjaga – 1 h;

10) kostja 02.05.2024 vastuse hageja taotlusele koostamine (5 lehte) – 3 h;

11) Pärnu Maakohtu 26.08.2024 määrusega tutvumine – 0,08 h (5 min);

12) 09.10.2024 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine - 2 h.

5. Hageja leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud kokku 755 euro ulatuses, s.o

õigusabikulud 715 eurot (7,15 h x 100 eurot/h) ja sõidukulu 40 eurot. Kostja juristist esindaja

tunnitasu ei saa olla suurem kui 100 eurot. Hagiga ja 03.11.2023 kohtumäärusega tutvumise

(sh konsultatsioon) peale ei saanud kuluda rohkem kui 1,5 h (3 h asemel). Hagiavaldusele

vastuse koostamise peale ei saanud kuluda rohkem kui 2 h (9 h asemel). 27.11.2023

menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks on 1 h (4 h asemel). Hageja

2-23-11271

09.12.2023 ja 28.12.2023 vastustega tutvumise peale sai kuluda kokku 0,5 h (mitte 1,5 h).

Kuna 23.04.2024 istung kestis 15 minutit, siis oleks võinud ka istungiks ettevalmistamisel

kuluda 15 minutit, st kokku 0,5 h (1,5 h asemel). Hageja 24.04.2024 vastusega tutvumise

peale ei saanud kuluda rohkem kui 0,5 h (1 h asemel). 02.05.2024 menetlusdokumendi

koostamise peale ei saanud kuluda rohkem kui 1 h (3 h asemel). 09.10.2024 istungil osalemise

kulu on põhjendatud 1 h ulatuses (2 h asemel), istungiks ettevalmistamise kulu ei ole

põhjendatud, kuna esindaja oli istungiks eelnevalt ettevalmistunud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohtu 22.11.2024 määrusega rahuldati kostja taotlus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt, mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2602 eurot

ja viivis menetluskuludelt. Maakohus mõistis hagejalt riigi kasuks välja riigituludesse

menetlusabina antud riigilõivu 420 eurot.

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostja juristist esindaja tunnitasu põhjendatud

määras 100 eurot/h. Kostja esindaja toimingute ajakulu on põhjendatud. Arvestades esitatud

dokumentide mahtu ja sisu, on kostja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud olnud kostja

õiguste efektiivseks kaitseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 järgi

põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal kostjale hüvitada õigusabikulude

katteks 2524 eurot (sisaldab käibemaksu) (25,24 h x 100 eurot/h).

8. TsMS § 144 p 2 järgi on põhjendatud kostja esindaja sõidukulud 78 eurot (Tallinn-Pärnu -

Tallinn, 260 km maksumusega 0,30 eurot/km). Menetluses toimus kaks kohtuistungit ja kostja

esindaja osales kohtuistungitel. Ei ole põhjust kahelda, et kostja esindaja sõitis 09.10.2024

toimunud kohtuistungile Tallinnast Pärnusse ja tagasi autoga. Seega on võimalik sõidukulude

hüvitamine analoogia alusel Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määruse nr 164 („Teenistus-, töö-

või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja

hüvitise maksmise kord") §-s 5 kehtestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidetud

kilomeetri kohta, mida makstakse isikule isikliku sõiduauto kasutamise korral teenistus-, töö-

või ametiülesannete täitmisel.

9. TsMS § 174, § 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise

menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest ning taotlus sõidule kulunud aja

eest hüvitise 50 euro väljamõistmiseks jääb rahuldamata.

10. Kokku tuleb hagejal kostjale hüvitada menetluskulud 2602 eurot (2524+78). Vastavalt

kostja taotletule kuulub menetluskuludelt tasumisele viivis (TsMS § 177 lg 4).

11. Hagejale on Pärnu Maakohtu 01.11.2023 määrusega antud menetlusabi ja vabastatud

hageja hagiavalduselt riigilõivu 420 eurot tasumisest. Vastav summa tuleb hagejalt

riigituludesse välja mõista (TsMS § 190 lg 4).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

12. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus

määrus, millega määrata hüvitavate menetluskulude suuruseks 755 eurot. Maakohtu poolt

põhjendatuks peetud menetluskulude suurus on vastuolus kostja tegelike kuludega, kuna

vaidlust kohus praktiliselt ei käsitlenud. Kohtuistungil avaldasid kohtunik ja kostja

lepinguline esindaja hagejale psühholoogilist survet. Kuna hageja viibis istungil ilma

2-23-11271

esindajata, ei saanud ta iseseisvalt oma õigusi kaitsta ning kohus jättis seda asjaolu ära

kasutades hagi läbi vaatamata.

13. Kostja palus jätta määruskaebuse menetlusse võtmata, kuna hageja ei ole tasunud

määruskaebuselt tähtaegselt riigilõivu. Juhul kui kohus võtab määruskaebus menetlusse, palus

kostja jätta määruskaebuse rahuldamata. Hageja ei ole määruskaebuses põhjendanud oma

väiteid välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks. Kostja esitas vastuses

määruskaebusele uued tõendid (e-toimiku väljavõtted).

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on

edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega rahuldati kostja avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks 755 eurot ületavas osas.

Hageja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis temalt riigituludesse

välja 420 eurot. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS § 659 ja §

657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

17. Ringkonnakohus võtab vastu kostja esitatud tõendid (e-toimiku väljavõtted), kuna

määruskaebemenetluses on uute tõendite esitamine lubatud (TsMS § 662 lg 3).

18. Vastuseks kostja väidetele märgib ringkonnakohus, et praegusel juhul ei esine alust

määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks. Ringkonnakohus märgib, et Kohtute Infosüsteemi

andmetel on hageja tasunud määruskaebuselt riigilõivu maakohtu antud tähtaja jooksul.

29.12.2024 määrusega määras maakohus hagejale tähtaja määruskaebuse puuduste

kõrvaldamiseks (sh riigilõivu 70 eurot tasumiseks) 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Kohtute Infosüsteemi andmetel on 29.12.2024 määrus loetud hagejale kättetoimetatuks

09.01.2025. Seega pidi hageja tasuma riigilõivu hiljemalt 20.01.2025. Hageja esitatud

maksekorralduse järgi tasus hageja riigilõivu 16.01.2025, seega tähtaegselt. Teiseks ka juhul,

kui riigilõiv ei oleks tasutud tähtaegselt, oleks maakohus saanud keelduda määruskaebust

menetlemast üksnes juhul, kui riigilõiv oleks maksmata määruskaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise määruse tegemise ajaks. Riigilõivu tasumine ajal, mil kohus ei ole veel otsustanud

määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda, ei takista asja menetlemist ega põhjusta selle

viibimist (vt TsMS § 331 lg 1, vt RKTKm 08.11.2018, 2-15-2803, p 13). Seega on maakohus

määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

19. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

20. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus sekkub

kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010,

2-23-11271

3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Kolleegiumi hinnangul ei ole

maakohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber

hinnata.

21. Maakohtu määruse põhjenduste napisõnalisus toimingutele kulunud aja hindamisel ei

tähenda tingimata, et alama astme kohus on jõudnud ebaõigele tulemusele menetluskulude

väljamõistmise osas (RKHKo 06.01.2021, 3-19-1207/21, p 29). Esindaja ajakulu

põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma siseveendumuse alusel.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud kostja lepingulise esindaja toimingutele

kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust õigesti. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata

maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et

menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks

või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. See, et

hageja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Lisaks ei ole

ringkonnakohtu ülesanne uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud

kaalumispiiridest.

22. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu (kokku 25,24 tundi) on ringkonnakohtu

arvates kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga

(RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Arvestades asjas esitatud menetlusdokumentide sisu

ja mahtu ning menetluses esitatud tõendeid, on kostja esindaja ajakulu hageja

menetlusdokumentidega tutvumise ja kostja menetlusdokumentide koostamise peale

põhjendatud. Mõistlikus ulatuses suhtlus kliendiga on ringkonnakohtu hinnangul vajalik ja

põhjendatud kulu. 23.04.2024 istungi protokolli järgi kestis istung kell 11.00–11.19 (vaheaeg

11.05–11.15) ning kohus jätkas istungiga kell 14.00–14.43. Seega on kostja esindaja istungil

osalemise ja selleks ettevalmistamise ajakulu kokku 1,5 h põhjendatud. 09.10.2024 istungi

protokolli järgi kestis istung kell 10.57–12.18 ning seega nõustub ringkonnakohus, et kostja

esindaja istungil osalemise ja selleks ettevalmistamise ajakulu kokku 2 h on põhjendatud.

23. Kostja lepingulise esindaja sõidukulu 78 eurot on põhjendatud. Kostja lepinguline

esindaja osutab õigusteenust Tallinnas asuva õigusbüroo kaudu ning on osalenud

kohtuistungil Pärnu Maakohtus. Lepingulise esindaja sõidukulu võib olla hüvitatavaks

menetluskuluks, kui esindaja tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas

või kohtumaja teeninduspiirkonnas (vt TsMS § 144 p 1, RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p

17). Sõidukulude hüvitamisel saab analoogia korras aluseks võtta Vabariigi Valitsuse

14.07.2006 määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäära kuni 0,3 eurot ühe

sõidukilomeetri kohta (vt RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 16; TlnRnKm 06.03.2024, 2-

17-13799, p 12.3; TlnRnKo 31.10.2018, 2-17-4837, p 10). Eeltoodud asjaoludele tuginedes

on kostja esindaja sõidukulu suurus mõistlik ja põhjendatud ning jääb Vabariigi Valitsuse

määrusega kehtestatud piirmäära sisse (Tallinn-Pärnu-Tallinn, 260 km maksumusega 0,30

eurot/km = 78 eurot).

24. Määruskaebuses esitab hageja vastuväiteid ka 11.10.2024 määrusele, millega kohus jättis

hageja hagi läbi vaatamata. Kui hageja hinnangul jättis maakohus hagi ebaõigesti läbi

vaatamata, siis oleks hageja pidanud 11.10.2024 määruse tähtaegselt vaidlustama. Praeguses

menetlusetapis ei saa hageja 11.10.2024 määruse osas enam sisulisi vastuväiteid esitada.

25. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse vaidlustatud ulatuses

muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

2-23-11271

26. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

27. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Iris Kangur-Gontšarov