2-24-15131/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-15131

Tsiviilasi

Hagihind

A. M.-i hagi L. M.-i vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ning

kahju tekitava tegevuse keelamise nõudes

10 500 eurot

Menetlustoiming

Taotluste lahendamine, hagi läbi vaatamata jätmine,

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. M., isikukood XXX; Asukoht: XXX

Kostja: L. M., isikukood XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kostja L. M.-i taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ja menetluse

lõpetamiseks.

2. Jätta A. M.-i hagi L. M.-i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaralise

kahju hüvitamise ning kahju tekitava tegevuse keelamise nõudes läbi vaatamata.

3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-15131 menetlus.

4. Jätta rahuldamata A. M.-i 09.12.2024 taotlus tunnistajate ülekuulamiseks.

5. Jätta rahuldamata A. M.-i 10.12.2024 vastuväide kohtu tegevusele.

6. Jätta menetluskulud A. M.-i kanda. Rahaliselt kindlaks määratavad menetluskulud

puuduvad.

7. Välja mõista hagejalt A. M.-ilt riigituludesse talle kohtumenetluses antud riigipoolne

menetlusabi 840.- eurot.

8. Nimetatud summa tasuda käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates 15 päeva

jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank),

EE522200221013264447 (Swedbank), EE401700017002872300 (Luminor Bank) või nr

EE957700771001523585 (LHV Pank) viitenumbriga 99924700033600.

9. Juhul, kui kohustatud isik lahendi resolutsiooni punkte 7 ja 8 tähtaegselt ei täida, võib

käesoleva lahendi sundtäitmisele saata.

Toimetada määrus pooltele kätte.

2-24-15131

Edasikaebamise kord

Maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse.

Määruskaebuse võib esitada Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

Asjaolud

1. Hageja esitas 06.10.2024 hagi kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaralise

kahju 3000 euro hüvitamise ning kahju tekitava tegevuse keelamise nõudes. Hageja ja kostja

on tuttavad alates 2016 algusest, kui hageja abiellus kostja tütrega. Hagi kohaselt on kostja

erinevate eraisikutega suheldes nii isiklikes (nelja silma all ja kollektiivides) vestlustes,

telefoni ja Facebooki teel hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Hageja leiab, et

kostja tegevus oli/on hageja au teotav. Kostja eesmärk oli/on hagejat alandada ja solvata,

andes hageja isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi. Kostja pani hagejat end halvasti ja

alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil.

Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis

segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Hageja nõuab, et kohus kohustaks kostjat

hiljemalt 3 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama Facebooki konto seinal ja

hoidma seal kättesaadavana vähemalt 6 kuud järjest alltoodud teksti, mis peab olema

avaldatud ilma mistahes illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta ning tekst

peab olema koostatud mustas kirjas, tähesuurusega vähemalt 12, valgel tagapõhjal. Tekst

peab olema järgmise sisuga: „Mina, L. M. laimasin A. M.-i ja avaldasin tema kohta

valeväiteid. Ma avaldasin erinevatele isikutele suhtluse käigus telefoni ja Facebooki teel

ajavahemikul 2017 oktoober -2024.a mitmeid väiteid, milles avaldasin A. M.-i kohta

järgmised valeväited: ”A. M. on valetaja. A. M. on ebausaldusväärne. A. M. on petis. A. M.

on värdjas. A. M. on jõletis. A. M.-i süül on mul 30 000 euro suurune võlg. Minul puuduvad

ükskõik missugused andmed selle kohta, et ükski neist väidetest vastaks tõele. Sellest

tulenevalt on kõik minu avaldatud väited ebaõiged.“ Samuti palub hageja keelata kostjal

hageja kohta avaldatud järgmiste väidete ja hinnangute koos või eraldi avaldamine: „*A. M.

on valetaja. *A. M. on ebausaldusväärne. *"A. M. on petis. *A. M. on värdjas. *A. M. on

viimane jõletis. *A. M.-i süül on mul 30 000 euro suurune võlg.“ Hageja palub kostjalt välja

mõista hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 3000 eurot ning viivis põhinõudelt (3000

eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni. Samuti esitab hageja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks. Hageja palub kohut vabastada hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse

esitamisel, seoses hageja maksejõuetusega, mis on ka tuvastatud Harju Maakohtu menetluses

olevate tsiviilasjad nr 2-24-472 ja 2-23-9033 ning 2-24-6613 raames ning see olukord pole

käesolevaks ajaks muutunud.

2. Hageja esitas 14.10.2024 avalduse ja tõendid, mille palub võtta käesoleva tsiviilasja

materjalide juurde. Tegemist on Politsei-ja Piirivalveameti 18.05.2018 määrusega, mis

hageja väitel kinnitab fakti, et kostjal ei ole hageja tõttu võlgnevust tekkinud.

3. Kohus jättis 25.10.2024 määrusega hagi käiguta. Hageja esitas 30.10.2024 puuduste

kõrvaldamise.

4. Kohus rahuldas oma 11.11.2024 kohtumäärusega hageja menetlusabi taotluse ja võttis oma

11.11.2024 määrusega hagi menetlusse ning määras kostjale vastamistähtaja.

5. Kostja esitas tähtajaliselt, s.o 02.12.2024 vastuse hagile, milles hagi ei tunnista ja palub jätta

hagi läbi vaatamata.

2-24-15131

6. Kostja vastuse kohaselt, hageja poolt ei ole esitatud tõendeid. Kostja ei ole hageja poolt

märgitud väiteid esitanud ei Facebookis, ei telefoni teel ega tuttavate ringis. Ühiseid tuttavaid

kostjal hagejaga ei ole, peale kostja tütre V. M. .-i, kes on hageja A. M.-i eksabikaasa.

7. Ligi 7 aastat kuni praeguse ajani ei teadnud kostja hagejast ega tema tegevustest mitte midagi

ja ei ole hagejaga rohkem kunagi kokku puutunud ega temast huvi tundnud.

Hageja pole esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks. Hageja soovib kostja arvelt

alusetult rikastuda, esitades kohtule valed väited.

8. Kohus on kohustanud oma 09.12.2024 kohtumäärusega hagejat esitama enda seisukoht

kostja vastusele ning kõik veel hageja poolt asjas esitamata tõendid ning taotlused (s.h

võimalikud tunnistajate taotlused) hiljemalt 19.12.2024, seda ühe menetlusdokumendina.

Kohus andis kostjale võimaluse esitada omapoolne seisukoht koos võimalike taotluste ja

tõenditega hiljemalt 09.01.2025. Kohus selgitas, millistele tingimustele peavad taotlused

vastama.

9. Hageja on esitanud 09.12.2024 üheksa tunnistaja ülekuulamise taotluse. Vaatamata

09.12.2024 kohtumääruses selgitatule, ei ole tunnistajate ülekuulamise taotlust põhjendatud,

esitatud on vaid nimekiri ja märgitud, et tunnistajad tõendavad hagis esitatud väiteid.

10. Hageja on esitanud 10.12.2024 vastuväite kohtu tegevusele, mis seisneb selles, et kohtunik

ja/või kohtuteenistujad ei teinud nähtavaks kostja 03.12.2024.a vastuse hagile koheselt selle

esitamisel ning tegi nähtavaks hagejale alles 09.12.2024.a ehk siis 6 päeva peale selle

esitamist ja hageja poolt korduvate tagaseljaotsuse tegemiste taotluste esitamist.

11. Samal kuupäeval, ehk 10.12.2024 on hageja esitanud seisukoha kostja vastusele.

12. 11.12.2024 on esitanud hageja taotluse/päringu, miks kohus viivitab kostjale

menetlusdokumentide nähtavaks tegemisega.

13. 27.01.2025, ehk pärast kohtu poolt antud kõigi tõendite esitamise tähtaega, on hageja

esitanud kohtule vene keelse dokumendi ja pole põhistanud, miks see on esitatud tähtajast üle

kuu aja hiljem. Hageja on märkinud, et kui kohus soovib tõlget, siis palub hageja sellest

teavitada, mitte ei esita vastavalt seadusele koheselt eesti keelset dokumenti. Samal päeval on

hageja esitanud kohtule taotluse, kus küsitud, miks ei ole tehtud samal päeval esitatud

dokumendi kostjale nähtavaks ning teavitatud, et hageja esitab kohtule eesti keelse tõlke.

14. 21.03.2025 on hageja esitanud kohtu kaudu kostjale kompromissettepaneku.

15. Kohus on oma 24.03.2025 kirjaga andnud kostjale võimaluse kompromissettepanekule

seisukoht esitada ja teavitanud pooli, et juhul kui kompromisslepingut ei esitata hiljemalt

07.04.2025, lahendab kohus hiljemalt 16.04.2025 veel menetluses lahendamata taotlused (s.o

kostja esitatud hagi läbi vaatamata jätmise taotluse, kohtu poolt veel lahendamata

vastuväiteid ning hageja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks).

16. Kohtule kompromisslepingut ei esitatud.

Kohtumääruse põhjendused

17. Kohus, tutvunud kostja taotlusega, hagiavalduse ning selle täpsustustega, leiab, et kostja

taotlus on põhjendatud ning kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks tuleb rahuldada.

18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik ei peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtu hinnangul võib jätta hagi läbi

vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 või p 2 alusel mh siis, kui hageja on esitanud ebaselge nõude

ega pole puudusi kõrvaldanud vaatamata kohtu poolt antud võimalusele.

19. Kostja on esitanud hagi läbi vaatamata jätmise taotluse. TsMS § 463 lg 1 kohaselt lahendab

kohus määrusega menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust.

Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega. TsMS § 463 lg 2 kohaselt

2-24-15131

määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse

olemusest ei tulene teisiti.

20. Hageja poolt esitatud hagiavaldus oli esitatud puudustega. Kohtupraktika kohaselt, kui hagi

on kõrvaldavate puudustega, peab kohus andma võimaluse hagejale puudused kõrvaldada.

Kohus on oma 25.10.2024 määruses selgitanud hagejale, millised puudused hagis esinevad.

Hagejal on VÕS § 1047 lg 4 alusel õigus nõuda kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist

ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg-te 1–3 alusel koosmõjus VÕS § 128 lg-tega 1

ja 5 ning §-ga 134 mittevaralise kahju hüvitamist. Nende nõuete rahuldamise esmaseks

eelduseks on aga asjaolu, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid viidatud

sätete tähenduses.

Kohus leidis, et hageja nõue vajab täpsustamist. Nimelt tuleb eristada ebakohast

väärtushinnangut ja valeandmeid. Ebakohase väärtushinnangu mõiste on Riigikohus

sisustanud 10. juunil 2009. a tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09 tehtud otsuse p-s 16, leides, et

ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav

ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Väärtushinnangu sisu tõesust või

väärust ei ole võimalik tõendada. Väärtushinnangut saab üksnes põhjendada. Isiku au

teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on

ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või

ebasündsast väljendusviisist (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p-d 11 ja 13). Kui au on

teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda teotavate andmete ümberlükkamist, kuna

selline informatsioon ei sisalda andmeid. Ebaõigete andmete avaldamise puhul saab nõuda

valeandmete ümberlükkamist. Faktiväide on kontrollitav ja selle tõesus või väärus on

kohtumenetluses tõendatav. Valeandmed tuleb ümber lükata ka juhul, kui avaldamine ei ole

õigusvastane ja avaldajal puudub süü. Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral näeb

VÕS § 1047 lg 4 ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse sõltumata andmete

avaldamise õigusvastasusest (vt ka Riigikohtu 13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-

05, p 27).

Kuivõrd hageja on hagiavalduses esitanud nõude kohustada kostjat avaldama tekst, milles

kostja peaks tunnistama, et avaldas kostja kohta valeväiteid (lisades kõik hagis loetletud

väited), siis järeldub sellest, et hageja peab kõiki avaldatud väiteid faktiväideteks, mille puhul

on võimalik nõuda nende ümberlükkamist. Kohus on selgitanud, et hagis puuduste

kõrvaldamisel tuleb hagejal välja tuua, milliste lausete ja väljendite puhul on tegemist

faktiväidetega, mille paikapidavust on võimalik kontrollida ja tõendada, ning milliste puhul

ebakohaste väärtushinnangutega (nt ebakohase väljendusviisi tõttu), mille puhul võib nõuda

küll nende avaldamise lõpetamist, kuid mitte ümberlükkamist. Samuti leidis kohus, et hagejal

tuleb täpsustada enda nõuet, milles palus keelata ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste

väärtushinnangute avaldamine. Hagejal tuleb täpsustada, mida on mõeldud avaldamise

keelamise all – kas väiteid ja hinnanguid ei ole avaldatud ja soovitakse tulevikus keelata

nende avaldamine või soovitakse juba avaldatud andemete avaldamise lõpetamist.

21. Kohus on samuti selgitanud, et kuigi hagi menetlusse võtmisel ei hinda kohus tõendeid ega

saa nõuda ka nende esitamist koos hagiga, siis vastavalt TsMS § 363 lg 1 p 3 tuleb

hagiavalduses märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates

konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Seega tuleb hagis välja

tuua, milliste tõenditega soovib hageja igat väidet tõendada. Kohus on selgitanud, et hagejal

tuleb tõendada asjaolu, et hagis viidatud väited ja hinnangud on kostja poolt avaldatud.

22. Hageja on leidnud, et tema hagis ei esine puudusi. Märgib, et oma väiteid soovib tõendada

tunnistajate ütlustega ning nimekirja esitab pärast seda, kui selgub kas ja millele kostja vastu

vaidleb. Hagis on toodud kostja poolt avaldatud faktiväited ning hageja jääb selle juurde, et

tegemist on ebaõigete faktiväidetega.

2-24-15131

23. Kuigi kohtu hinnangul hageja puudusi ei kõrvaldanud, võttis kohus hagi menetlusse, et

võimaldada hagejal menetluse jooksul puudusi kõrvaldada, s.o asjaolusid täpsustada ja

esitada tõendeid enda väidete tõendamiseks. Hageja oli märkinud, et esitab tõendid pärast

kostja vastusega tutvumist, kuna siis on tal ülevaade, kas kostja võtab hagi õigeks või vaidleb

hagile vastu ning millises ulatuses.

24. Kostja esitas taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja ei oma hagejaga mitte

mingisugust puutumust, väga pikalt ei ole üldse suhelnud, kostja teab hagejat ainult selle

tõttu, et kostja tütar on hageja eksabikaasa. Mittemingisuguseid väited, veel vähem valesid

faktiväiteid või hinnanguid ei ole kostja hageja suhtes esitanud.

25. Kohus andis hagejale võimaluse enne kui kohus lahendab hagi läbi vaatamata jätmise

taotluse, esitada kõik asjas esitamata tõendid ja taotlused ning seisukoha kostja vastusele.

Kohus selgitas, et kohtu poolt antud tähtajaks peavad olema esitatud kõik tõendid. Kohus on

hoiatanud, kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib

hiljem tõendile tugineda üksnes TsMS §-s 331 sätestatut järgides. Kohtumääruses oli eraldi

selgitatud, millistele nõuetele hageja taotlused (s.h tunnistajate ülekuulamise taotlus) peab

vastama, s.o nt. tunnistaja taotluses tuleb põhjendada, millist asjaolu tunnistaja ütlustega

tõendada soovitakse.

26. Hageja esitas vaatamata kohtu selgitustele kohtule vaid tunnistajate nimekirja, põhistamata

enda taotlust mitte mingisugusel moel ja tähtaja möödudes esitas kohtule vene keelse

dokumendi, lubades selle küll eesti keelde tõlkida, kuid mida ei ole tänaseni tehtud.

Dokumendi ligi kuu aega hiljem esitamist ei ole hageja põhjendanud ega selgitanud. Kohtu

hinnangul ei vasta sellisel kujul esitatud dokument lisaks ka tõendile esitatud nõuetele. Antud

asjas on esitatud veel tõendina ainult üks kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, muud

tõendid asjas puuduvad, kuigi kohus on andnud konkreetse tähtaja hagejale kõigi võimalike

tõendite ja taotluste esitamiseks.

27. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses ja puuduste kõrvaldamises esitatud asjaolud ja nõue ei

ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks. Hagi on ebaselge ning

hageja väited on täielikult tõendamata, kuigi kohus on andnud hagiavalduse asjaolude

täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks konkreetse tähtaja. Tunnistajate taotlusest ei selgu,

mida tunnistajad saaksid tõendada, kes üldse vastavad inimesed on, millist teavet nad

omavad.

28. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei tõenda mitte kuidagi hageja väiteid. Kui hageja

väidab, et kostja on tema suhtes esitanud valed faktiväited või väärtushinnanguid, siis selle

tõendamiseks saavad olla eelkõige dokumentaalsed tõendid, ehk väljavõtted vastavatest

avaldustest. Tähtaega rikkudes esitatud vene keelne dokument ei ole käsitletav tõendina.

Mitte ühtegi tõendit, et kostja oleks kas või ühte hageja väidetud väidet hageja suhtes kuhugi

postitanud või muul viisil avaldanud, kohtule esitatud ei ole.

29. VÕS § 1047 lg 4 järgi saab ebaõigete andmete ümberlükkamist taotleda samal viisil ja samas

kohas, kuidas ja kus need avaldati. Kohus on kohustanud hagejat ka selgitama, kas hageja

hinnangul oli ikka tegemist valede faktiväidetega või on tegemist siiski väärtushinnangutega,

mille ümber lükkamist nõuda ei saagi. Hageja ei ole selgitanud, miks ta arvab, et kõik hagis

väljatoodud laused on valed faktiväited. Hagiavaldusest, puuduste kõrvaldamisest ega

ühestki hageja seisukohast ei tulene isegi seda, millal ja kus täpsemalt kostja hageja poolt

hagis väljatoodud väiteid on avaldanud, kas need on üldse avaldatud. Ääretult üldine on

hageja viide, et kostja on avaldanud hageja poolt välja toodud valeväiteid erinevate

eraisikutega suheldes nii isiklikes (nelja silma all), kui ka kollektiivides vestlustes, telefoni

ja facebooki teel. Kui need avaldamised ei ole toimunud kõik Facebooki kontol, siis ei ole

hagejal võimalik nõuda kõigi hagis esitatud andmete ümberlükkamist kostja Facebooki

kontol. Kui osa andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, saab nõuda andmete

ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Mitte ühtegi isikut hageja ei ole välja

2-24-15131

toonud. Hageja peab hagi aluseks olevad faktilised asjaolud hagis välja tooma (TsMS § 363

lg 1 p 2). Hagi aluseks olevad asjaolud tuleb esile tuua piisavalt konkreetselt. Hageja on

praegusel juhul teadlikult jätnud esile toomata olulised asjaolud.

30. Ei ole eluliselt usutav, et nii pika ajavahemiku kohta, nagu hageja väidab, et valeväiteid on

esitatud, s.o 2017-2024, ei ole hagejal säilinud mitte ühtegi dokumentaalset tõendit

rikkumiste kohta. Kohus on andnud võimaluse hagejale puudused kõrvaldada, kuid hageja on

vastanud kohtule, et tema leiab, et hagis ei esine puudusi. Sisuliselt on hageja keeldunud

kohtu korraldusi täitmast. Nagu eelpool välja toodud, ei ole hageja ka esitanud mitte ühtegi

tõendit enda väidete tõendamiseks, kuigi kohus on selgitanud, et kõik tõendid tuleb esitada

konkreetseks tähtajaks, hoiatanud hagejat ning selgitanud ka millistele tingimustele taotlused

peavad vastama, et kohus saaks need rahuldada. Hageja on ignoreerinud kohtu poolt

määratud tähtaegu ja selgitusi. Kohtu hinnangul ei ole hageja käitunud enda õiguste

teostamisel heauskselt. Hagejal on küll põhiseadusest tulenev õigus pöörduda oma rikutud

õiguste kaitseks kohtusse, kuid nimetatud asjaolud ei vabasta hagejat tsiviilkohtumenetluse

seadustiku nõuetele vastava hagiavalduse esitamise kohustusest ega anna õigust oma õigusi

kasutada hea usu põhimõttega vastuolus.

31. Hageja ei ole soovinud enda nõuet täpsustada. Hageja on vaid märkinud, et hagiavalduses

toodud kostja poolt avaldatu on faktiväited ning pole tõendanud kostja poolt valeväidete

avaldamist ega isegi selgitanud, millest peaks kohus hagis välja lugema, et kas või üks

märgitud väidetavast valeväitest on ka tegelikkuses avaldatud. Hilisemalt esitatud

tunnistajate nimekiri ei kvalifitseeru põhjendatud tunnistajate ülekuulamise taotluseks

(hageja on ignoreerinud kohtu selgitusi tunnistaja taotluse osas) ja sellest nimekirjast ei saa

mitte kuidagi ka järeldada, et tunnistajate ütlustega oleks võimalik hagejal enda hagis

sisalduvaid puudusi likvideerida ja enda nõuet tõendada. Tunnistaja ülekuulamise taotluse

rahuldamise eelduseks on, et hageja oleks eelnevalt hagiavalduses hagi aluseks olevad

faktilised asjaolud piisavalt selgelt ja detailselt välja toonud ning kohtule ja teistele

menetlusosalistele on üheselt mõistetavalt selge, milliseid konkreetseid hagi aluseks olevaid

asjaolusid tunnistaja ütlusega soovitakse tõendada. Tunnistaja ütlustega on võimalik

tõendada konkreetseid hagi aluseks olevaid asjaolusid, kuid tunnistaja ütlustest ei saa hakata

tuletama selliseid hagi aluseks olevaid asjaolusid, milliseid hageja ise ei ole eelnevalt üheski

oma menetlusdokumendis välja toonud.

Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded

ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida

tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid,

millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1).

Kohus leiab, et hagis esitatu pinnalt ei ole võimalik hagi rahuldamise eelduseid kindlaks teha.

32. Kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult

perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, tuleb määrata hagejale TsMS § 340(1)

lg 1 järgi tähtaeg hagi täpsustamiseks. Kohus on andnud hagejale mitu võimalust

hagiavaldust täpsustada ning oma nõuet tõendada, kuid hageja ei ole seda teinud Seega,

kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul hagiavalduses esinevaid puuduseid

kõrvaldanud ka menetluse jooksul, sh täpsustanud hagi määral, mis muudaks hagi õiguslikult

veenvaks.

33. Hageja ei ole esile toonud VÕS §-de 1046 ja 1047 alusel esitatud hagiavalduse olulisi

asjaolusid. Kostjal ei ole mõistlikult võimalik end ebaselge nõude vastu ka kaitsta, kui hageja

nõudest ei selgu isegi seda, kas ja kus ning millisel konkreetsel ajal mida on väidetavalt

kostja hageja suhtes esitanud. Üksnes see, et hageja on hagi taotluses formuleerinud

õiguslikult võimalikud nõuded, ei ole praegusel juhul piisav, et lugeda hagi perspektiivikaks.

Hageja nõuded on ebaselged, isegi kui üldsõnaliste asjaolude õigsust ja tõendatust eeldada, ei

võimaldaks see hagi rahuldamist. Hagi rahuldamise üheks eelduseks on, et hageja tõendaks,

2-24-15131

et vastavad faktiväited on avaldatud. Hageja on märkinud üldiselt, et kostja on avaldanud

väited telefoni teel, erinevatele isikutele ja Facebooki kaudu ning toonud välja väga pika

ajavahemiku. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit (nt ekraanipilti vms), kust nähtuks kas või

ühe hagis loetletud väite või hinnangu avaldamine. Hageja pole esitanud tõendeid koos

hagiga ega kohtu nõudmise peale hiljem. Hageja on ajal, mil kohus kostjale hagimaterjali ja

menetlusse võtmise määrust kätte toimetas ning ka pärast seda, esitanud kohtule hulgaliselt

taotlusi ja vastuväiteid kohtu tegevusele. Peamiselt sisaldavad hageja taotlused nõuet teha

asjas tagaseljaotsus ning viiteid kohtupraktikale ning etteheiteid, miks kohus kohe kostjale

kõiki hageja taotlusi nähtavaks ei tee. Hageja ei ole soovinud aga kasutada võimalust nõude

aluseks olevaid asjaolusid täpsustada ning enda nõuet tõendada.

34. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et:

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Hagiavaldus on oluliste puudustega ja selles esitatud nõudeid ei ole võimalik täita.

Hageja on sisuliselt keeldunud hagi täpsustamast. Esitatud hagiga ei ole võimalik hageja

soovitud eesmärki saavutada. Hageja nõuet valeväidete ümberlükkamiseks ei ole võimalik

täita, sest hageja ei ole esiteks selgitanud, miks ta on seisukohal, et tegemist on just valede

faktiväidetega ja kõige olulisem, hageja ei ole välja toonud, et kostja oleks kasvõi ühte

valeväidet, mis hagis on märgitud ka tegelikkuses avaldanud. Hageja nõuet valeväidete

ümberlükkamiseks ei ole võimalik täita, kui tegemist ei ole faktiväidetega ja kui kostja ei ole

neid väiteid esitanud. Hageja väited on konkretiseerimata. Hageja ei ole konkretiseerinud,

millal, kellele, mida on väidetavalt kostja avaldanud. Mitte ühtegi kuupäeva, isikut,

väljavõtet avaldatust hageja esitanud ei ole. Ka mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ei ole

võimalik täita, kuna nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on asjaolu, et kostja on

avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Kohus ei pea olukorras, kus hagejale on antud

võimalusi oma nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks ning

hageja ignoreerib kohtu juhiseid, menetlusökonoomika põhimõtet silmas pidades

põhjendatuks käesoleva tsiviilasja edasist menetlemist jätkata. Kuna hagis on asjaolusid

kirjeldatud niivõrd ebakonkreetselt ja ebamääraselt, siis ei ole võimalik sellisel viisil esitatud

hagiga võimalik hageja poolt taotletavat eesmärki saavutada. Eeltoodust tulenevalt jätab

kohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

35. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud TsMS § 168 lg 2

alusel hageja kanda.

36. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1, hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et

hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal

alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

37. Vastavalt TsMS § 427, maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse

läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse.

Menetluskulud

38. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist.

39. Tulenevalt TsMS § 168 lg 2 jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda. Kostjal ei ole

menetluskulusid tekkinud. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

40. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või

hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt

2-24-15131

hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise

korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

41. Hageja sai käesolevas menetluses 11.11.2024 kohtumäärusega hagiavalduselt riigilõivu

tasumiseks menetlusabi summas 840 eurot. Nimetatud summa tuleb hagejalt riigituludesse

välja mõista. Summa tuleb tasuda käesoleva kohtumääruses resolutsioonis kirjeldatud viisil.

Hageja 09.12.2024 esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse lahendamine

42. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, jätab kohus tunnistajate ülekuulamise taotluse

rahuldamata.

43. Lisaks selgitab kohus, et kohtu hinnangul on esitatud tunnistajate taotlus oluliste puudustega

ja seda ei saaks ka juhul, kui menetlus jätkuks, rahuldada. Tegemist on pigem nimekirjaga,

mitte taotlusena. Kohus on eelnevalt hagejale selgitanud, et kõik hageja poolt esitatud

taotlused peavad olema põhjendatud ning olenemata kohtu juhistest, ei ole hageja enda

taotlust üldse põhistanud. Kohus leiab, et olukorras, kus poolele on selgitatud, et taotlus peab

olema põhjendatud ja on vaja välja tuua konkreetsed asjaolud, mida tunnistajad saavad

tõendada ning sellele vaatamata esitab pool põhistamata taotluse, ei ole kohus kohustatud

andma tähtaega taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märgib ka seda, et

kuna hagi ise on oluliste puudustega ja hageja pole neid kõrvaldanud, ei näe kohus

võimalust, et hagejal oleks üldse võimalik tunnistajate ütlustega midagi tõendada.

Hageja poolt 10.12.2024 esitatud kohtu tegevusele vastuväidete lahendamine

44. Hageja on esitanud vastuväite kohtu tegevusele TsMS § 333 alusel. Hageja heidab kohtule

ette, et kohus ei teinud koheselt kostja vastust hagejale nähtavaks ja hageja pidi seetõttu

esitama tagaseljaotsuse tegemise taotlused.

45. Kohus märgib, et menetlust juhib kohus ning hageja ei saa eeldada ja nõuda, et kohus teeks

koheselt kõik menetlusdokumendid koheselt nende esitamisel teisele poolele nähtavaks.

Kohus märgib, et hagejal ei ole vajadust esitada korduvaid tagaseljaotsuse taotlusi, hageja ei

saa eeldada, et kostja on jätnud hagile vastamata ainult sellel põhjusel, et kohus ei ole

koheselt kostja vastust hagejale nähtavaks teinud. Kohtul on vaja enne dokumendi nähtavaks

tegemist sellega tutvuda. Kohus on leidnud, et menetluslikult on kõige efektiivsem, kui

kohus teeb kostja vastuse nähtavaks samal ajal, kui määrab seisukoha esitamise tähtaja, mida

on ka kohus käesolevaga teinud. Antud juhul oli vahe dokumendi esitamise ja nähtavaks

tegemise vahel 6 päeva, mis on igati mõistlik aeg.

46. Kohus leiab, et ei ole menetlusnorme rikkunud ning jätab hageja vastuväite kohtu tegevusele

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik