Legislator Case Law & Legislation
2-25-2455/10 AI generated

2-25-2455/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-2455/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

M. tasub M. H. M.’ile tagasiulatuvalt 13.02.2024 kuni 12.02.2025 elatist M. tasub M. H. M.’ile igakuist elatist alates 13.02.2024 kuni M. H. M.’i

Legislator headnote

AI generated

2-25-2455/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: M. tasub M. H. M.’ile tagasiulatuvalt 13.02.2024 kuni 12.02.2025 elatist M. tasub M. H. M.’ile igakuist elatist alates 13.02.2024 kuni M. H. M.’i

Keywords

AI generated
arbitration clause objection to debt enforcement non-implementation of the offending agreements set-off agreement opposition proceedings dispute settlement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Määruse tegemise aeg ja koht

11.04.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-2455

Tsiviilasi

M. H. M. hagi U. M. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. H. M. (isikukood: xxxx; xxxx);

Hageja seaduslik esindaja: K. T. (isikukood: xxxx;

xxxx; e-post: xxxx);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margo

Põbo (Advokaadibüroo SEMPES; Vanapargi 6, Pärnu

80019; e-post:

info@sempes.ee; telefon: +372

53020480);

Kostja: U. M. (isikukood: xxxx; xxxx; e-post: xxxx;

telefon: xxxx).

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1.

U. M. tasub M. H. M.’ile tagasiulatuvalt 13.02.2024 kuni 12.02.2025 elatist

kokkuleppelises summas 863,16 eurot (287,72 x 3), ülejäänud osas hageja

tagasiulatuvast nõudes loobub.

1.2.

U. M. kannab M. H. M.’i tagasiulatuva elatise summas 863,16 eurot hageja

seadusliku esindaja K. T. arveldusarvele nr xxxx 7 päeva jooksul

kohtumääruse jõustumisest.

1.3.

U. M. tasub M. H. M.’ile igakuist elatist alates 13.02.2024 kuni M. H. M.’i

täisealiseks saamiseni seadusjärgses miinimummääras - PKS § 101 lg-s 3

sätestatud baassummale lisada PKS § 101 lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest arvestada maha pool

lapsetoetusest (PKS § 101 lg 5 ja PHS § 17 lg 3 II lause).

1.4.

U. M. kannab M. H. M.’i elatise hageja seadusliku esindaja K. T.

arveldusarvele nr xxxx iga kuu 1. kuupäevaks vastava kuu eest.

2-25-2455

1.5.

U. M. kannab M. H. M.’i elatise perioodi 13.02.25 kuni 30.04.25 (2 kuu ja 16

päeva) eest ühekordse maksena summas 739,85 eurot (2x287,72 + 287,72/28 x

16=739,85) seadusliku esindaja K. T. arveldusarvele nr xxxx hiljemalt

30.04.25.a.

1.6.

Poolte menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad poolte enda kanda.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-2455 menetlus.

3. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 1 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on M. H. M. hagi U. M. vastu elatise nõudes.

2. Pooled esitasid kohtule kompromissi, mille palusid kohtumäärusega kinnitada ja

tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled märkisid, et nad on teadlikud kompromissi

sõlmimise õiguslikest tagajärgedest.

3. Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja

menetlus lõpetada. Pooled leppisid muuhulgas kokku, et kostja tasub hagejale elatist

seadusjärgses miinimummääras. Kohus täpsustab selle punkti sõnastust ning määrab

selguse huvides ja tulevikus võimalike vaidluste vältimiseks kindlaks perekonnaseadusest

(PKS) tulenevad elatissumma suuruse arvutamise alused. Seadusjärgset elatise

miinimummäära tuleb arvutada alljärgnevalt: PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummale

lisada PKS § 101 lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast, millest arvestada maha pool lapsetoetusest (PKS § 101 lg 5 ja PHS § 17

lg 3 II lause).

Kohtumääruse põhjendused

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese

lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

5. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab

kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset

tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle

tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning

kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab

taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel

toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise

2-25-2455

hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi

ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

6. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise

õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse

lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

7. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 2 tähenduses.

8. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte menetluskulud jäävad

poolte endi kanda.

9. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled

lühendasid kompromissile määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani. Seega

määruse peale võib esitada määruskaebuse ühe tööpäeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik