2-24-3818/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

11.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-3818

Kohtuasi

G.N hagi B.W vastu 15 145,18 euro ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.02.2025 määrus (hagi läbi vaatamata

jätmine)

Kaebuse esitaja ja liik

G.N määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja G.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Janika Drobot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 17.02.2025 määrus ja saata asi samale maakohtule

menetluse jätkamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. G.N (hageja) esitas 07.03.2024 Harju Maakohtule B.W (kostja) vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt enda kasuks välja 15 145,18 eurot ja viivise. Hagiavalduse kohaselt on kostja

elukoht Vene Föderatsioonis.

2. Harju Maakohus edastas hagiavalduse jm dokumendid 06.06.2024 kirjaga Eesti Vabariigi

justiits- ja digiministeeriumile (toona Justiitsministeerium) palvega toimetada need kostjale

2-24-3818

Vene Föderatsioonis kätte. Eesti Vabariigi justiits- ja digiministeerium saatis 24.09.2024

maakohtule edasi Vene Föderatsiooni vastuse, mille kohaselt tagastas Vene Föderatsiooni

justiitsministeerium kättetoimetamise ülesande viitega puudustele dokumentides.

3. Harju Maakohus edastas täiendatud dokumendid 10.01.2025 kirjaga uuesti Eesti Vabariigi

justiits- ja digiministeeriumile palvega toimetada need kostjale Vene Föderatsioonis kätte.

4. Eesti Vabariigi justiits- ja digiministeerium teatas 06.02.2025 e-kirjas Harju Maakohtule

järgmist: „Omniva ei toimeta Venemaale postipakke. Kirju kaaluga kuni 250g edastatakse

jätkuvalt. Kuna mõlema tsiviilasja dokumentide kaal on vastavalt 915g ja 500g, siis pole neid

kahjuks võimalik hetkel Venemaale edastada. Piirangute ajalimiit pole meile teada. Sama

kehtib DHLi teenuste kohta“. Justiits- ja digiministeerium tagastas 10.02.2025 kirjaga

dokumendid, märkides, et neid ei ole postiveo piirangute tõttu võimalik Vene Föderatsiooni

toimetada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 17.02.2025 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lõike 1 p 8 alusel läbi vaatamata, sest kostjale ei ole võimalik

menetlusdokumente kätte toimetada. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 2 alusel

hageja kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

6. Hageja esitas 18.02.2025 maakohtule avalduse, milles palus jagada kirja osadeks ja saata

uuesti, ning 07.03.2025 menetluse taastamise avalduse, milles palus menetluse uuendada ja

edastada dokumendid DIMEX vahendusel või anda dokumendid kostjale Vene Föderatsioonis

kättetoimetamiseks hagejale või kohtu poolt määratud isikule.

7. Harju Maakohus jättis 18.03.2025 määrusega avalduse käiguta, märkides et tegemist on

määruskaebusega, millelt tuleb tasuda riigilõivu. Hageja tasus tähtaegselt riigilõivu.

8. Harju Maakohus jättis 24.03.2025 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663

lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Maakohus märkis, et kohus ei saa hagimaterjale ja muid dokumente eraldi saata, sest

hagiavaldus, taotlused ja nende lisad moodustavad koos kohtudokumentidega ühtse terviku, et

tagada ühtne arusaam kätte toimetatud dokumentidest ja kättetoimetamise ajast.

Haagi 1965. a tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides

kätteandmise konventsiooni art-te 3 ja 5 järgi tuleb dokumendid kostjale kätte toimetada

kompetentsete riigiasutuste kaudu (kahes eksemplaris, tõlgitud vene keelde) ning nende

kättetoimetamine muul viisil, sh otse kostjale (sh posti teel) ei ole Eesti Vabariigi poolt art 10

osas tehtud vastuväite kohaselt lubatud.

Maakohtu pädevuses ei ole otsustada, milliseid edastamise viise kasutab pädev riigiasutus

dokumentide kättetoimetamiseks.

9. Ringkonnakohus palus 26.03.2025 kirjas Eesti Vabariigi justiits- ja digiministeeriumil

selgitada, millisel viisil on proovinud justiits- ja digiministeerium dokumente Vene

Föderatsiooni saata ning selgitada Vene Föderatsiooni paki saatmisele kehtivaid piiranguid.

2-24-3818

10. Eesti Vabariigi justiits- ja digiministeerium selgitas 02.04.2025 kirjas, et kantselei

juhatajalt saadud selgituste kohaselt kasutab Justiits- ja Digiministeerium Omniva ja DHL-i

posti- ja pakiveoteenuseid äriteenuse lepingute alusel. Omniva on täiendavalt täpsustanud, et

ei toimeta pakke Venemaale äriteenuse raames ning eraisikud saavad pakke postkontoris

vormistada.

11. Ringkonnakohus palus 04.04.2025 kirjas Aktsiaseltsil Eesti Post ja DHL Express Estonia

AS-il teada anda, kas ja millistel tingimustel on võimalik Eesti Vabariigil edastada

kohtudokumente, sõltumata nende kaalust, Vene Föderatsiooni pädevale asutusele. Juhul, kui

dokumentide edastamine Vene Föderatsiooni on Eesti Vabariigi vm õigusaktidega keelatud,

palus ringkonnakohus vastavatele õigusaktidele ja piirangutele osundada.

12. DHL Express Estonia AS teatas 07.04.2025, et alates 01.09.2022 on nad peatanud kõik

imporditeenused Venemaale.

13. Aktsiaselts Eesti Post teatas 09.04.2025, et Justiits- ja Digiministeerium on sõlminud

ärikirja teenuse lepingu, mille esemeks on mh kahepoolne postivahetuse teenus.

Ministeeriumiga sõlmitud ärikirja teenuse leping ei kata kohtunõudes nimetatud saadetiste

Venemaale saatmist. Küll aga saab igaüks saata Venemaale kirisaadetisi ja postipakke

universaalse postiteenuse raames. Eesti Vabariigis osutab Aktsiaselts Eesti Post universaalset

postiteenust ning Eesti Vabariigil on võimalik edastada Venemaa pädevatele asutustele

kohtudokumente universaalse postiteenuse raames. Küll aga tuleb arvestada, et kirisaadetise

maksimaalne kaal saab olla 2 kg ja postipaki maksimaalne kaal 20 kg. Dokumentide

edastamine Vene Föderatsiooni ei ole keelatud ühegi teadaoleva Eesti Vabariigi õigusaktiga

ning vastupidiselt on Eesti Vabariigil Ülemaailmse Postiliidu (UPU) aktidest ja postiseadusest

tulenev kohustus teha kõikidele klientidele kättesaadavaks universaalne postiteenus, sh

rahvusvahelised teenused.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi rahuldada ja maakohtu

määrus tühistada ning asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks, sest maakohus jättis

ennatlikult hagi läbi vaatamata.

15. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 423 lg 1 p 8 võimaldab kohtul jätta hagi läbi

vaatamata, kui kostjale on menetlusdokumentide kättetoimetamine osutunud võimatuks,

seejuures on sätte kohaldamise eelduseks hagimaterjalide kättetoimetamise võimatus kõigi

kättetoimetamise viiside järgi (TsMS II komm (2017), § 423, p 3.2.8.1).

Siinsel juhul tuli hagimaterjalid toimetada kätte Vene Föderatsioonis elavale kostjale. Ajal,

mil maakohus üritas menetlusdokumente kostjale kätte toimetada, reguleeris dokumentide

Vene Föderatsioonis kättetoimetamist Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi

ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Tänaseks on see leping lõppenud

ning menetlusdokumentide kättetoimetamist Vene Föderatsiooni reguleerib Haagi 1965. a

tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise

konventsioon. Mõlema puhul toimub dokumentide kättetoimetamine riikide määratud

pädevate asutuste, s.o Eesti Vabariigi puhul justiits- ja digiministeeriumi vahendusel. Seega

leidis maakohus õigesti, et kohus ei saa toimetada menetlusdokumente Vene Föderatsioonis

viibivale kostjale muul viisil kätte.

2-24-3818

Õige on ka see, et maakohus ei saa otsustada, milliseid edastamise viise peaks kasutama

justiits- ja digiministeerium dokumentide Vene Föderatsioonis kättetoimetamiseks. Küll aga

sai maakohus nõuda jätkuvalt ja järjepidevalt justiits- ja digiministeeriumilt dokumentide

kättetoimetamist Vene Föderatsioonis, sest justiits- ja digiministeeriumil ei olnud alust

maakohtule dokumente tagastada, viidates sellele, et sellist postiteenust ei osutata. Aktsiaselts

Eesti Post kinnitas ringkonnakohtule, et ta osutab sellist teenust, kuid see ei ole justiits- ja

digiministeeriumiga sõlmitud hankelepinguga kaetud teenuste hulgas. Seega on

hagimaterjalide saatmine Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni Aktsiaseltsi Eesti Post

teenuseid kasutades võimalik ning justiits- ja digiministeeriumil tuleb leida võimalus

menetlusdokumentide Vene Föderatsiooni saatmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

mõeldav, et Eesti Vabariigis elavad inimesed ei saa kaitsta kohtu kaudu oma õigusi Vene

Föderatsioonis viibivate isikute vastu põhjusel, et justiits- ja digiministeerium ei ole sõlminud

sellise teenuse ostmiseks lepingut.

Seega ei olnud maakohtul alust jätta hagi läbi vaatamata põhjusel, et justiits- ja

digiministeerium ei leidnud võimalust edastada dokumente Vene Föderatsiooni pädevale

asutusele.

16. Ülaltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja

maakohtule menetluse jätkamiseks.

17. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse

määrab TsMS § 173 lg 3 ja § 177 lg-te 1 ja 2 järgi maakohus. Määruskaebuse esitajal on

määruskaebuse rahuldamise tõttu õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuselt

tasutud riigilõivu tagastamist, sest menetluses ei ole teisi menetlusosalisi, kelle kanda see

menetluskulu võiks jääda.

18. Kuna ringkonnakohus ei jäta hagi läbi vaatamata ega tee TsMS § 427 I lause tähenduses

lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule määruskaebuse, ei saa määruse peale

määruskaebust esitada (vt ka RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385, p 13).

(allkirjastatud digitaalselt)