2-24-3083/114 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

11.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-3083

Kohtuasi

W.J-i avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks laste elu- ja

viibimiskoha määramise ning tervise küsimustes

G.T

avaldus lastega suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

W.J-i 28.11.2024 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I W.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Natalja Santaševa

Avaldaja II G.T (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson

Puudutatud isik I D.L (isikukood XXX)

Puudutatud isik II R.K (isikukood XXX)

Puudutatud isikute I ja II riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila

Puudutatud isik III O.K (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht

Eestkosteasutus Lääne-Harju vald (Lääne-Harju

Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada osaliselt Harju Maakohtu 12.11.2024 määruse põhjendusi, jättes

määruse resolutsiooni muutmata.

2. Jätta W.J-i määruskaebus rahuldamata.

2-24-3083

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud W.J-i kanda, v.a laste ja G.T esindamise

kulud, mis jäävad riigi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldused ja nende aluseks olevad asjaolud

1. W.J (avaldaja I, isa) esitas 22.02.2024 Harju Maakohtule avalduse vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks D.L (puudutatud isik I, D.L) ja R.K

(puudutatud isik II, R.K) viibimiskoha määramise ning tervise küsimustes. Hiljem täpsustas

isa, et D.L suhtes võiks vanematele jääda ühine hooldusõigus. Pärast vanemate kooselu lõppu

2022. a elavad D.L ja R.K emaga ning O.K (puudutatud isik III, O.K) isaga. See vastab laste

endi soovile. Vanemate vahel ei olnud seni lepitud kokku konkreetset suhtluskorda.

2. Isa hinnangul võiks laste huvides olla suhtluskord, mille kohaselt viibib R.K isaga 50/50

põhimõttel. Kuna R.K käib alles lasteaias, on sellise suhtluskorra määramine lapse jaoks

vähesel määral koormav. Vanemate laste suhtes võiks jääda senine, ajutiselt määratud

suhtluskord, kuna lastel on suures mahus koolikohustus ning lapsed on sellise suhtluskorraga

juba harjunud. O.K peaks viibima ema juures igal paaritu nädala nädalavahetusel, kuid mitte

reedest, vaid alates laupäeva hommikust kuni esmaspäeva hommikuni. Laste isa toob ise lapse

ema elukohta laupäeval, esmaspäeval võtab lapse ema elukohast ja viib kooli. D.L võiks veeta

isaga igal paaris nädala nädalavahetusel laupäeval kella 11.00st kuni esmaspäeva hommikuni.

Laste ema toob lapse ja isa viib lapse esmaspäeval lapse ema elukohta, kust laps läheb kooli.

Suvel võiksid lapsed viibida vanemate juures võrdse aja, s.o igal paaritul nädalal emaga ja

paaris nädalal isaga. Lõplikes seisukohtades on isa toonud välja, kuidas peaks toimuma

muude koolivaheaegade veetmine, jõulud, aastavahetus, lastega reisimine ning suhtlus

lahusviibiva vanemaga. Lisaks leidis isa, et põhjendatud ei ole ema taotlus jätta kehtima

ettekirjutus, mille kohaselt on isa kohustatud tegema koostööd Lääne-Harju Vallavalitsuse

laste heaolu spetsialistiga. Asjas puuduvad tõendid sellest, et isa ei teosta hooldusõigust

lähtudes laste huvidest.

3. G.T (avaldaja II, ema) esitas 19.03.2024 Harju Maakohtule avalduse lastega suhtlemise

korra kindlaks määramiseks.

4. Avalduse kohaselt lõppes vanemate kooselu kevadel 2023, lahutus jõustus 2023. a mais

ning ema lahkus pere ühisest kodust Paldiskis. Stabiilse elukorralduse tagamiseks jäi O.K

elama isa koju Paldiskisse, kus pere varem koos elas. Emal on tänaseks uus elamispind

Kloogal, kus on lastele sobivad elamistingimused. Ema üritas lahutuse järgselt ja pärast eraldi

elama asumist hoida vanemate omavahelisi suhteid normaalsena, kuid isa käitumine on olnud

kummastav ja vaenulik ning kahjustab eelkõige lapsi. Varasemalt sai pere kolme lapse eest

2-24-3083

suure pere toetust, millest ema kandis iga kuu 1/3 isale O.K eest hoolitsemiseks. Isa kaebas

Sotsiaalministeeriumile, et ema ei peaks toetust saama, sest tütar O.K ei ela ema juures ning

perele suure pere toetust enam ei makstud. Vanemate kooselu ajal esines peres pidevat

vaimset vägivalda, mille tõttu oli ema sunnitud pöörduma ka politsei poole ning emale on abi

osutanud Ohvriabi. Vanemate kooselu ajal oli laste peamiseks hooldajaks ema. Laste isa laste

eest hoolitsemise ja nende õpetamisega ei tegelenud.

4.1. Last otseselt kahjustav on ka see, kui laps ei saa oma lahuselava vanemaga tavapäraselt ja

regulaarselt suhelda. Ema soovib, et lapsed ei peaks valima pooli, vaid võiksid rahulikult

suhelda mõlema vanemaga. Isa manipuleerib kõigi lastega. Isal puuduvad vajalikud oskused

4-aastase poja igapäevaseks hooldamiseks, samuti ressurss kasvatada mitut last. Üksnes laste

huvidest lähtudes ei soovinud ema koheselt pärast vanemate kooselu lõppemist perekonna

ühisest kodust O.K-d kaasa võtta. Ema pidas vajalikuks arvestada lapse soovi tema stabiilse

elu säilimiseks. Isa ei võtnud kahte nooremat last pikema perioodi jooksul enda koju, suheldes

nendega vaid lasteaias ja telefoni teel. D.L soovis tollal isa juurde minna, kuid soov ei

realiseerunud. Nii R.K kui ka D.L, kes on isaga koos kasvanud, soovisid oma isaga suhelda ja

olid toimuvast segaduses ja häiritud. Ema ei ole takistanud seda, et R.K ja D.L saaksid isa

koju minna. Emale on jäänud mulje, et isa püüab ema karistada läbi laste, mis kahjustab lapsi.

2024. a kevadel ja talvel tekkis olukord, kui O.K emaga ei suhelnud. Ema leiab, et ilmne on,

et isa püüab O.K-d emast võõrandada. Tänaseks on ema ja O.K suhe taastunud. Ema ei soovi

survestada O.K-d asuma ema juurde elama, kuna O.K on isa juures elamisega kohanenud.

Küll aga on lubamatu isa poolt ema halvustamine. Ema sooviks tagada, et O.K saaks jätkuvalt

psühholoogi abi.

4.2. D.L-ile ja R.K-le on selline isa käitumine emotsionaalselt raske, lapsed on ärevuses ja

laste omavahelised suhted on seetõttu keerulised. D.L käitub sageli impulsiivselt, on venna

peale armukade. Emal on D.L-iga seonduvalt palju abi tugiisikust, kes määrati D.L

toetamiseks. R.K on sellises vanuses, et vajab harjumuspärast elukorraldust, mille hulka

kuuluvad sama elukeskkond, ning kindlasti ema lähedus. Sellise tavapärase elukorralduse

tagab talle praegusel juhul ema. EÕK korras määratud suhtluskord on näidanud, et R.K

viibimised isa juures alates kolmapäevast on lapsele rasked. R.K klammerdub isa juurest

naastes ema külge, on rahutu, ei taha emast eemalduda. Seetõttu palus ema suhtluskorra

määramisel arvestada asjaolu, et R.K isa juures viibimised võiks alata neljapäevast. Kuna D.L

viibib isaga koos teistest niigi vähem, siis ei ole ema hinnangul lapse huvides isaga niigi

vähese suhtlemise mahu vähendamine nagu isa viimasest menetlusdokumendist nähtub.

Kohtumääruse väliseid kokkuleppeid ei ole võimalik sõlmida. Vanemate vaheliste

suhtlusprobleemide tõttu ei õnnestunud näiteks kõigi kolme lapse osalemine R.K

sünnipäevapeol.

4.3. Viimase täpsustuse kohaselt taotles ema sellise suhtluskorra määramist, mille kohaselt

viibib D.L isaga iga paarisnädala reedest kuni järgmise nädala esmaspäevani, O.K viibib

emaga iga paaritu nädala reedest kuni järgmise nädala esmaspäevani ning R.K viibib isaga iga

paaris nädala neljapäevast kuni järgmise nädala esmaspäevani.

Menetlusosaliste seisukohad

5. D.L ja R.K esindaja tõi välja, et laste ema korter oli ruumikas ning ema käsutuses olevate

nappide vahenditega hubaseks muudetud. Lastel olid seal kõik tingimused õppimiseks ja

mängimiseks. D.L on valjuhäälne impulsiivse käitumisega laps, kes rääkis nii oma vennast

kui ka klassikaaslastest vaenulikult ja põlastavalt. Ta ütles, et tahab ka edaspidi oma Klooga

kodus koos emaga elada, aga talle meeldiks, kui väikevend seal ei elaks. Ta süüdistas esindaja

2-24-3083

ees ema, et ema armastab venda rohkem kui teda. Ema selgitas, et päras lahutust ja eraldi

elama asumist on ta püüdnud vanemate omavahelisi suhteid normaalsena hoida, aga pärast

seda, kui ta palus oma eksabikaasat mitte tema korterisse suvaliselt sisse tulla ja ennast selles

koduselt tunda, muutus mees lausa vaenulikuks – suures õhinas oma laste emale raskusi

valmistada jäi talle märkamata, et eelkõige kahjustab ta lapsi ja ka iseennast. Isa tegevuse

tulemusena vähenes vanemate sissetulek suure pere toetuse võrra. D.L ja R.K esindaja leidis,

et laste isa on näidanud laste juuresolekul üles üleolevat ja halvustavat suhtumist emasse ning

see on avaldanud lastele juba halba mõju. Tegelikku hoolt ja püüdu oma lastele parimat

pakkuda isal pole. Ema on tegutsenud laste huvides. Isal on ilmselt õnnestunud võõrandada

O.K-d emast ning põhjendatud võib olla ema hirm, et sama juhtub ka nooremate lastega.

6. O.K esindaja tõi välja, et O.K sõnade kohaselt ei ole ta emaga kaua aega rääkinud. Ema

kõnedele vastab, kuid mitte alati ja vastamata kõnele ta alati tagasi ei helista. O.K leidis, et

ema on lahke, ilus ja leebe. Samas tõi ta välja ema liigset leebust oma sõna maksma

panemisel laste suhtes, et ema püüdis vaid sõnadega laste riidlemist ohjata. Isa seevastu olevat

pannud enda sõna maksma, riidles tugevahäälselt ja kutsus kindlalt kõiki korrale ja pani isegi

nurka seisma, et käitumise üle järgi mõelda. Lapse jutust kumas läbi, et sellist kasvatusviisi

peab O.K õigemaks ja paremaks, kui ema leebet suhtumist. O.K ei oska välja tuua, millise

regulaarsusega ta emaga suhelda soovib, samuti ei oska selgitada, miks suhtlus ei ole

toimunud. Vastumeelsust ema juurde minemiseks põhjendab ka sellega, et väljaspool kodu

näeb halbu unenägusid ning ta kardab kolle. Arvab, et ei harjuks ema juures ööbimisega, aga

ei oska põhjendada, miks. Klooga olevat halb ja koledate majadega koht. Ema seab ka

televiisori vaatamisele ja telefonile piiranguid, mida isa ei tee; isa juures saab teha kõike nii

palju kui tahab. O.K räägib vahel D.L-iga telefoni teel. Kui D.L õhtul helistab ja isa kodus on,

siis isa ei taha D.L-iga rääkida ja O.K valetab, et isa on tööl. Läbisaamise kohta enda venna ja

õega märgib, et nad teevad lärmi ning O.K tahab rahu saada.

6.1. O.K esindaja leidis, et O.K-l ei olnud sisuliselt välja tuua mitte ühtegi kaalukat põhjust,

miks emaga kohtumisi ei peaks kindlaks määrama. O.K on küll piisava arutlusvõimega, kuid

enda ebaküpsuse tõttu ei saa ta aru, kui kahjulikult mõjub talle endale emaga suhete

katkemine psüühilise ja sotsiaalse arengu seisukohalt. O.K suhtes pole käesoleval hetkel

võimalik tuvastada, et tal oleks konkreetselt isaga turvaline kiindumussuhe. O.K iseloomustab

isa rangena ja kohati kontrollivana. O.K puhul on ohumärgiks see, et ta ei pea oluliseks

suhteid enda ema, õe ning vennaga ja alahindab tugevalt nende tähtsust. Nimetatu on

iseloomulik lastele, kes on olnud vanema poolt vaimselt hooletusse jäetud.

6.2. O.K esindaja leidis lõplikus seisukohas, et laste ema ettepanek suhtluskorra osas vastab

enam lapse huvidele. O.K-l tagab lahuselava vanemaga suuremal määral suhte taastamise

võimalus pikendada koos viibitavat aega. Reedel üleandmine on lapse huvides ka seetõttu, et

võimaldab kohe peale koolipäeva teha ära ema juures kodused õppetööd, et laupäev ja

pühapäev kujuneks kvaliteetajaks. O.K ja ema vahel on vaja taastada side. Kohtuistungil

arutati, et O.K ja ema vajaksid aega, et omaette olla, samas laste isa soovib, et paaritutel

nädalatel on D.L ja O.K ning R.K kõik koos ema juures. O.K esindaja oli seisukohal, et

vähemalt paar korda kuus peaks nädalalõppudel ta saama omaette emaga olla, et koos veeta

kvaliteetaega ning leida lapse võõrandamisele emast ka põhjus ning selle tagajärjel tekkinud

keerulised suhted korda saada.

7. Lääne-Harju Vallavalitsus tõi välja, et 2022. a novembris teatati piirkonnapolitseinikule

võimalikust lähisuhtevägivallast perekonnas. 01.11.2022 etteteatamata kodukülastusel

kinnitasid lapsed, et on näinud, kuidas isa on ema löönud ja emal on valus olnud. Pere jäi laste

heaolu spetsialisti tööalase tähelepanu alla. 04.11.2022 vestluses kinnitas ema, et vaimne ja

2-24-3083

füüsiline vägivald tema suhtes on kestnud aastaid, ta on saanud nõustamist ka Tallinna Naiste

Tugikeskusest. 16.11.2022 kohtumisel oli isal ema kohta palju etteheiteid ja väiteid, et ta ei

ole hea ema. Ema ei pidavat oskama lapsi õigesti riietada ja ei hoia kodu korras. Vestluses ei

tajunud isa enda rolli võrdse partnerina ja lapsevanemana. Põhimõtteliste erimeelsuste korral

on soovitatud vanematel pöörduda pereterapeudi või psühholoogi poole, kes aitaks välja

selgitada isa ootused abikaasale ja paarisuhtele ning ema ootused ja vajadused isale.

7.1. Ema on viinud mõlemaid tütreid psühholoogi vastuvõtule. Mingil hetkel keeldus O.K

psühholoogi juurde minemast ning isa ütles O.K kuuldes, et O.K-le ei ole psühholoogilist abi

vaja. 03.01.2024 kohtumisel kinnitas ema, et nooremad lapsed tahavad isa juures käia, aga isa

kutsub neid harva endale külla. Näiteks isadepäeval tegid lapsed isale kaardid, aga isa ei

kutsunud neid enda juurde. Ema sõnul on W.J laste kuuldes korduvalt öelnud, et Klooga

korter on isa raha eest ostetud, samuti räägib isa lastega lahutusest ning selle põhjustest.

7.2. 04.01.2024 kutsus laste heaolu spetsialist isa koos O.K-ga vastuvõtule, et hinnata O.K

abivajadust ning algatada juhtumimenetlus. Kutse saadeti vastavalt Sotsiaalkindlustusameti

juhistele, kuhu isa laste heaolu spetsialisti töö kohta kaebuse esitas. Isa keeldus laste heaolu

spetsialisti vastuvõtule tulemast, süüdistades spetsialisti tema nõusolekutega tema

terviseandmetega tutvumises. Seisuga 18.03.2024 ei ole isa koos lapsega ilma mõjuva

põhjuseta lapse heaolu spetsialisti vastuvõtule ilmunud. Lapse abivajaduse hindamine on

lõpetamata.

7.3. 11.03.2024 kirjutas ema, et O.K ei vasta enam tema kõnedele ning lapse nägemiseks on

ema käinud kahel korral hommikuti koolis enne tunde. Samal päeval kinnitas O.K vestluses

lastekaitse töötajale, et ema on teda külastanud, kuid ta ei tea, kas tal on hea meel või mitte

ema näha. Kui küsiti, kas ta tahaks veel ema näha või tema juurde minna, vastas, et ei tea.

Ütles, et ema juures on palju kära, D.L ja R.K tülitsevad, talle meeldib rahu ja vaikus. O.K

sõnul on isa mõnikord kaua tööl, tema on siis kassiga kahekesi kodus, telefonis või

tahvelarvutis. Mõnikord käib üksi õues, kiikumas või jalutamas. D.L pidi talle iga päev

helistama; ema kõnesid ta ei kuule ning kui märkab, on tema sõnul liiga hilja emale tagasi

helistada.

7.4. Mitmed uuringud on näidanud, et kui vanemate vaheline konfliktsus on suur ja suhtlus

puudulik, siis on sellel otsene mõju laste vaimsele tervisele ja seda mitte ainult lahku läinud

lapsevanemate puhul vaid ka nn tervete perede lastel. Laste kohanemist vanemate

lahkuminekuga mõjutab lahkuminekule eelnev ja järgnev aeg, kuid olulisemaks peetakse

pigem lahkuminekule järgnevat faasi, kuna just see mõjutab laste vaimse tervise näitajaid.

Vanemate lahutus põhjustab lastes kurbustunnet, mille läbielamine on raske. Lisaks mõjutab

konfliktne lahkuminek ka laste hariduse omandamist ning õppetöös edasijõudmist. Selgelt

joonistub uuringutest välja tõsiasi, et positiivse vanemluse puudumine pärast vanemate

lahutust kujutab ohtu laste psühholoogilisele ja käitumuslikule toimetulekule. Seetõttu pidas

laste heaolu spetsialist ülimalt oluliseks D.L ja O.K regulaarsete psühholoogivisiitide

jätkumise. Toetama peab nii laste minapilti vanemate vahelises konfliktis kui ka omavahelist

läbisaamist. Kuna D.L-ile ja R.K-le on suhtlus pere tugitöötajaga olnud kasulik, võib kaaluda

ka O.K ning isa lisamist peretugevdusprogrammi.

7.5. Vanemate ärakuulamisel 04.06.2024 leidis laste heaolu spetsialist, et oluline on tagada

mõlemale tüdrukule piisav psühholoogiline tugi, milleks on ohvriabi poolt ka vahendid

eraldatud. Samuti leiti, et arvestades isa avaldusi ärakuulamisel ning varasemat soovimatust

laste heaolu spetsialistiga kohtuda oleks vajalik teha isale ettekirjutus, millega kohustada

tegema lastekaitsega koostööd.

2-24-3083

7.6. D.L ja O.K ärakuulamine toimus 06.06.2024. D.L kinnitas soovi isaga suhelda, ta ei

olnud rahul, et suhtlus isaga on viimasel ajal olnud vähene. D.L avaldas, et tahab minna ära

elama Paldiskisse. Õega saab D.L paremini läbi kui vennaga, vend käitub temaga halvasti.

O.K rõhutas, et sooviks suhelda emaga tema enda poolt määratud viisil ja mahus, aga samas

ei osanud välja tuua, kuidas konkreetselt peaks suhtlus välja nägema. O.K tõi välja etteheited

nii ema kodu kohta kui ka ema poolt tehtava toidu kohta (liiga soolane või liiga mage).

Erinevalt ema kodust ei ole isa juures televiisori vaatamine piiratud. O.K leidis ka, et isa ei ole

emast halvasti rääkinud, vaid isa räägib tõde. Õe ja vennaga saab O.K hästi läbi (kuigi ei ole

nendega ammu kohtunud).

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 12.11.2024 määrusega rahuldamata isa 01.10.2024 taotluse jätta ema

30.09.2024 menetlusdokument tähelepanuta, samuti isa 01.10.2024 taotluse määrata isale

täiendav tähtaeg seisukoha esitamiseks ning ema taotluse teha kohtunõue laste perearstile.

Maakohus jättis isa avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

rahuldamata. Maakohus rahuldas ema avalduse lastega suhtlemise korra kindlaks

määramiseks osaliselt ning määras kindlaks D.L, R.K ja O.K suhtlemise korra ema ja isaga

järgnevalt:

-

D.L viibib isaga iga paarisnädala reedest kuni järgmise nädala esmaspäevani. R.K

viibib isaga kuni 31.05.2026 iga paaris nädala neljapäevast kuni järgmise nädala

esmaspäevani ning alates 01.06.2026 kuni kooliminekuni iga paaris nädala

kolmapäevast kuni järgmise nädala esmaspäevani. Alates kooliminekust viibib R.K

isaga iga paarisnädala reedest kuni järgmise nädala esmaspäevani.

-

D.L ja R.K üleandmine toimub isaga kohtumiste nädalavahetustel järgmiselt. Isa võtab

R.K vastavalt suhtluskorrale kas neljapäeval või kolmapäeval lasteaiast või kui R.K ei

viibi sel päeval lasteaias, siis kella 18 ja 20 vahel kodust. Ema viib D.L ja alates R.K

kooliminekust ka R.K reedel kella 18 ja 20 vahel isa juurde. Isa viib lapsed

esmaspäeva hommikul kooli/lasteaeda. Kui laste emale üleandmise päeval ei ole

lasteaiapäeva või kooli, siis viib isa lapsed esmaspäeva hommikul ema juurde.

-

O.K viibib emaga iga paaritu nädala reedest kuni järgmise nädala esmaspäevani. O.K

üleandmine toimub emaga kohtumiste nädalavahetustel selliselt, et isa viib O.K reedel

kella 18 ja 20 vahel ema juurde ning ema korraldab O.K koolimineku esmaspäeva

hommikul. Kui O.K-le selliselt sobib, siis võib ta ka iseseisvalt liikuda ühe vanema

juurest teise juurde.

-

Suvevaheaja veetmises lepivad vanemad kokku hiljemalt iga aasta 1. maiks.

Kokkuleppe puudumisel viibivad lapsed suvevaheajal võrdselt mõlema vanema juures

ühe nädala kaupa. Suvevaheaeg algab selle suhtluskorra tähenduses iga aasta juunikuu

teise nädala reedest (aastal 2025 algab 13.06.2025 ja aastal 2026 algab 12.06.2026 jne)

ning esimese nädala (s.o näiteks 2025. aastal 13.06–20.06.2024) veedavad lapsed

isaga. Suvevaheajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Laste üleandmine toimub reede

õhtul kella 18 ja 20 vahel ning lapsed viib teise vanema juurde see vanem, kelle

suhtluskord lõpeb.

-

Vanema puhkuse ajal on lapsed 2 nädalat järjest puhkusel viibiva vanemaga (kummagi

vanema puhul 1 kord aastas). Täpsema puhkuste veetmise graafiku lepivad vanemad

kokku iga aasta 1. maiks. Kokkuleppe puudumisel toimub puhkuse veetmine vanema

poolt hiljemalt 1. maiks ette teatatud kahenädalaseperioodil ning puhkuste

kokkulangevuse korral on eelisõigus sellel vanemal, kes teist vanemat esimesena enda

puhkuse toimumise ajast teavitas. G.T puhkus on 2025. a 23.06–06.07, seega viibivad

lapsed temaga 2025. a perioodil 20.06.–04.07.2025.

2-24-3083

-

Laste kevad-, sügis- ja talvevaheaja veedavad lapsed vanematega võrdselt. Vanemad

lepivad konkreetse jaotuse kokku hiljemalt 2 nädalat ette enne koolivaheaja algust.

Jõuluvaheajal viibivad lapsed kummagi vanemaga nädala järjest. Jõuluvaheaja

täpsema jaotuse lepivad vanemad kokku hiljemalt 1. detsembriks. Kokkuleppe

puudumisel viibivad lapsed paaris aastatel 23.–27.12. emaga ning 28.12–01.01. isaga

ja paaritutel aastatel vastupidi ning ülejäänud ulatuses kehtib tavapärane suhtluskord.

-

Mõlemad vanemad tagavad lastele psühholoogilise toe, samuti tagab kumbki vanem

tema juures elava lapse jõudmise psühholoogi juurde.

-

Vanemad teevad koostööd Lääne-Harju Vallavalitsuse laste heaolu spetsialistidega.

-

Lastega koosolev vanem ei tee takistusi lastel suhtlemiseks telefoni teel (või muude

kommunikatsioonivahendite abil) eemaloleva vanemaga eeldusel, et see toimub

lapsele mõistlikul ajal.

-

Mõlemad vanemad arvestavad oma suhtlusajal laste päevakava ja huvidega ja tagavad

nende jõudmise huviringidesse ja treeningutele ning lapse soovi korral tema sõprade

sünnipäevadele.

-

Laste kerge haigestumine (nohu ja kerge köha) ei mõjuta laste suhtlemise graafikut.

Laste tõsise haigestumise korral (näiteks kõrge palavik) jäävad kohtumised ära ja lapse

ravimisega tegeleb vanem, kelle juures laps püsivalt elab.

-

Kui vanem ei saa suhtluskorda järgida vanemast tuleneval põhjusel, siis teavitab

vanem sellest teist vanemat võimalikult varakult, vähemalt 5 päeva ette. Ootamatute

takistuste korral tuleb sellest teavitada teist vanemat ette esimesel võimalusel.

-

Lapse sünnipäeval on eemal viibival vanemal õigus kohtuda lapsega lapse

õnnitlemiseks ja kingi üleandmiseks.

-

Isadepäeva veedavad lapsed alati koos isaga ja emadepäeva koos emaga.

-

Vanemal on õigus reisida lastega enda tavapärase suhtluskorra ajal. Juhul, kui

lapsevanem soovib minna lapsega reisile, kohustub ta sellest teist vanemat teavitama

ette kirjalikult (e-kiri, võib lisaks ka SMS või sõnum suhtlusrakenduses) esimesel

võimalusel, kuid mitte hiljem kui nädal enne reisi algust. Kui reisi sihtkohaks on Eesti

lähisriigid, s.o Läti, Soome või Rootsi, siis on reisimise puhul teavitamine kohustuslik

vähemalt 1 päev ette – juhul, kui see toimub vanema tavapärase suhtluskorra ajal.

Teavituses peab sisalduma: reisi sihtkoht, toimumise aeg, viibimiskoht sihtriigis.

Lapse reisiks väljapoole Euroopa Liitu on vajalik teise vanema konkreetset reisi

puudutav kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek.

-

Vanemate omavahelised läbirääkimised toimuvad e-posti või muul viisil

elektrooniliselt edastatud sõnumi teel.

-

Vanematel on õigus kokku leppida vanemate ja lapse teistsuguses, selle

suhtluskorraga sätestatust erinevas suhtlemiskorras. Suhtlemiskorraga reguleerimata

küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui

mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud. Muudatustes tuleb vanematel leppida kokku

omavahel, lubatud ei ole kasutada suhtlemises vahenduseks lapsi. Lastele võib rääkida

muudatustest alles siis, kui vanemate omavaheline kokkulepe on saavutatud.

Maakohus jättis menetluskulud kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda ning laste ja

ema esindamise kulud riigi kanda. Maakohus märkis, et kohtumäärus kehtib ja kuulub

täitmisele viivitamata suhtluskorra kindlaksmääramise osas ning kohtumääruse rikkumise

korral võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse.

9. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei olnud põhjendatud lühendada D.L poolt isa

juures viibimise aega selliselt, et kohtumine toimuks vaid laupäevast pühapäevani. D.L

ilmselgelt vajab isa tähelepanu ning hindab kõrgelt temaga koos veedetud aega. D.L meeleolu

halvendab oluliselt see, kui ta ei saa isaga vajalikul määral kontakti ning kui talle näib, et isa

2-24-3083

ei taha temaga sama palju suhelda, kui teistega. Maakohus nõustus emaga selles, et

kummastav on isa suhtumine D.L-i, s.o et isa soovib lühendada mõistlikku koosviibimise aega

1 päeva võrra võrreldes kehtiva ajutise suhtluskorraga. Eriti kummastav on see olukorras, kus

isa on varasemalt leidnud, et ta oleks parem vanem ka D.L eest püsivalt hoolitsema.

Maakohus pidas D.L huvide tagamiseks vajalikuks määrata, et kohtumised toimuvad reedest

esmaspäevani.

10. Maakohus märkis, et isa on leidnud, et R.K puhul peaks kehtima vahelduv suhtluskord.

Seisukohast ei nähtu sisulist põhjendust, miks peaks taoline suhtluskord kehtima ainult R.K ja

mitte D.L osas. Viidatud on vaid sellele, et kuna R.K käib lasteaias, siis on tema puhul

kergem taolist suhtluskorda täita ning et D.L juba olevat harjunud ema juures elamisega.

Ainuüksi sellest, et laste isa leiab olevat võimaliku hoolitseda nüüd poja eest varasemast

suuremal määral, ei pea lapse elukorraldus muutuma. Praegusel juhul puuduvad tõendid selle

kohta, et R.K-le isa poolt taotletud suhtluskord sobiks. Ema ja peretöötaja selgitustest nähtub,

et lapsel on suurem vajadus ema läheduse järele ning lahusolekut emast on raskem taluda kui

lahusolekut isast. On ka eluliselt usutav, et neli aastat vanal lapsel, kes on seni elanud koos

emaga, on suurem hingeline vajadus viibida koos emaga, kui koos isaga. Maakohtu hinnangul

sobib rohkem selline suhtluskord, mille kohaselt viibib R.K enamuse ajast koos emaga ning

isaga suhtlemise perioodid on lühemad. Seadusest ei tulene eeldust nõuda, et lapsed viibiksid

kummagi vanema juures võrdse aja. Vanemate ühine hooldusõigus ei tähenda, et neil on

lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul. Selline õigus ei tulene ka

perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-st 1. Lastele ei pea eelduslikult määrama vahelduvat

elukohta põhjusel, et isa on valmis ja võimeline vahelduvat elukohta pakkuma (RKTKm

15.02.2023, 2-21-5895, p 20). Nimetatud eeldus pole kooskõlas PKS § 123 lg 1

põhimõtetega, et lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramisel tuleb lähtuda esmajoones lapse

huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Vanem peab õigusi

teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja tegutsema heas usus (tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1, RKTKm 30.05.2011, 3-2-1-32-11, p 15). Arvestades, et

R.K on seni harjunud elama koos emaga, tähendaks vahelduv suhtluskord talle suurt muutust,

milleks ta praegu valmis ei ole (arvestades suurt klammerdumist ema külge). Maakohtu

hinnangul oli põhjendatud määrata, et R.K isa juures viibimist suurendatakse astmeliselt.

Esmalt viibib ta isa juures neljapäevast esmaspäevani ning alates 31.05.2026, s.o kui R.K on

saanud juba 5,5 aastat vanaks, suurendatakse suhtlust ühe päeva võrra, s.o see hakkab

toimuma kolmapäevast esmaspäevani. Alates lapse kooliminekust on siiski vaja õppetöö

pingega toime tulekuks ja rutiini tagamiseks määrata samasugune suhtluskord nagu D.L-il, s.o

reedest esmaspäevani.

11. Maakohus leidis, et taoline suhtluskord tagab ka D.L-ile ja R.K-le võimaluse

maksimaalsel määral koos kasvada. Nende omavaheline vanusevahe ei ole väga suur (alla 5

aasta) samas muudab R.K ja O.K vanusevahe (8 aastat) oluliselt väiksemaks tõenäosuse, et

õest/vennast on ka üksteisele seltsilist. Ka tähendaks R.K puhul 50/50 suhtluskorra

kehtestamine seda, et D.L-il tekib põhjendatud küsimus, miks isa temaga sedavõrd palju koos

viibida ei taha. See ei mõju aga D.L vaimsele tervisele hästi ning võib põhjustada jätkuvalt

emotsionaalset ebastabiilsust ja kindlustunde puudumist, samuti õe ja venna võimalikku

konflikti. Kui isa soovib siiski kohtumääruses toodust suuremal määral oma nooremate

lastega suhelda, siis ei ole vanematel ilmselt mingit takistust kokku leppida, et isa tegeleb

D.L-iga pärast D.L koolipäeva või võtab R.K ise lasteaiast ära, veedab temaga koos mõne

tunni aega ja viib siis ema koju. Esitatud teabest ei nähtu, et ema oleks teinud takistusi isa ja

laste ühistele ajaveetmistele.

2-24-3083

12. Maakohus ei olnud veendunud, et O.K puhul vaid laupäevast esmaspäeva hommikuni

toimuvad kohtumised on piisavad. Samuti ei olnud maakohus veendunud selles, et O.K

vastumeelsus Kloogal viibimise suhtes on tekkinud objektiivselt, ilma isapoolse mõjutuseta.

O.K poolt ärakuulamisel avaldatu jätab suurel määral mulje, et tegemist ei ole mitte lapse

enda seisukohaga, vaid isa poolse manipulatsiooniga. Oma seisukohti O.K kuigi hästi

põhjendada ei osanud. Näis, et tegemist on varasemalt valmis mõeldud ideedega ning

alternatiivide nägemine ei ole sobiv. O.K-l oli etteheiteid emale, mis ei saanud olla

tõsiseltvõetavad – näiteks saab liiga magedale toidule (mis ema juures väidetavalt on) alati ise

soola lisada. See, et O.K ise taolist võimalust olukordade teistsuguseks tõlgendamiseks või

lahenduste leidmiseks ei näe, ei räägi mitte etteheite tõsidusest, vaid lapse jäigalt negatiivsest

hoiakust, mille on ilmselt põhjustanud soov olla lojaalne isale ja uskuda, et isa etteheited

emale on objektiivsed ja põhjendatud. O.K seisukohtadele ei saa anda sellist kaalu, et lugeda

tema tahe ka tema huvidega kooskõlas olevaks. Lapse meelestamine ema vastu on igal juhul

lapse huvide vastane. Lapse huvides on, kui ta edaspidi viibib vähem sellise vanema

mõjuväljas, kes kahjustab tema suhet teise vanemaga. Menetluse käigus on leidnud piisavalt

kinnitust, et ema on püüdnud säilitada O.K-ga suhtlust, kuid pausid on tekkinud O.K isa

käitumise tõttu, kes ei ole toetanud ema ja lapse suhet. Kokkuvõtlikult jäi maakohtule mulje,

et isa vastuväited on otsitud, esitatud eesmärgiga takistada ema ja lapse suhte

normaliseerumist. Võimaldamaks O.K-l viibida maksimaalselt koos nii ema kui ka õe ja

vennaga pidas maakohus põhjendatuks määrata, et kohtumised hakkavad toimuma reedest

esmaspäevani.

Määruskaebus

13. Isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 5.7–

5.8 ning muuta kohtumääruses määratud suhtlemiskorda p-s 5.1 järgmiselt:

-

D.L viibib isaga iga paarisnädala reedest kuni järgmise nädala esmaspäevani. R.K

veedab paaritud nädalad emaga ja paaris nädalad isaga esmaspäevast kuni järgmise

nädala esmaspäevani. Vanem, kelle juures laps viibib, toob lapse esmaspäeva

hommikul lasteaeda ning seejärel teine vanem, kelle juurde laps läheb, tuleb lapsele

lasteaeda järele. See kehtib kuni R.K kooliminekuni.

-

Alternatiivselt: D.L viibib isaga iga paarisnädala reedest kuni järgmise nädala

esmaspäevani. R.K viibib isaga iga paaris nädala kolmapäevast kuni järgmise nädala

esmaspäevani. See kehtib kuni R.K kooliminekuni.

Isa palub määrata kindlaks menetluskulude jaotuse ning jätta menetluskulud ema kanda.

14. Isa leiab, et maakohus ei ole teinud lahendit lähtudes laste huvidest, vaid on arvestanud

laste ema huve ja soovi. Kogu menetluse jooksul nii lapse heaolu spetsialist kui ka lastele

määratud esindajad ei vestelnud laste isaga ei telefoni teel ega suhelnud ka kirjalikult.

Maakohus võttis määruse tegemisel arvesse eranditult laste ema seisukohta ning lähtus laste

ema poolt esitatud menetlusdokumentidest. Kõik laste isa seisukohad ja ettepanekud on

jäänud arvestamata. Kohus rikkus poolte võrdsuse printsiipi, sest laste isal ei olnud võimalust

vastata laste ema 30.09.2024 esitatud menetlusdokumendile. Kohus määras lõplike

seisukohtade esitamise tähtajaks 23.09.2024, mistõttu laste emal ei olnud võimalust

täiendavate seisukohtade ja ettepanekute esitamiseks. Kui kohus määrab pooltele tähtaja

menetlusdokumentide esitamiseks, siis menetlusosaline peab sellest lähtuma ja olukord, kus

ühel menetlusosalisel on rohkem õigusi ei ole tsiviilkohtumenetluse sätetega kooskõlas.

2-24-3083

15. Isa vaidlustab määruse resolutsiooni p-i 5.1 osas, mis puudutab suhtluskorra määramist

R.K kohta. Seda tuleb muuta vastavalt isa 23.09.2024 esitatud menetlusdokumendis tehtud

ettepanekule. Ei ole põhjendatud, et R.K veedaks isa juures vähem aega, kui oli määratud

04.09.2024 kohtumäärusega EÕK korras. Samuti ei ole selge kohtu seisukoht selles osas, et

kui R.K läheb kooli, siis suhtlus isaga muutub selliselt, et laps veedab isaga aega ainult

nädalavahetustel. Kooliminekuni on veel mitu aastat ning sel ajal, kui laps läheb kooli ei ole

teada, kas määratud suhtlemiskord vajab muutmist või mitte. Kui R.K läheb kooli, siis lepivad

vanemad selles osas eraldi kokku. Isa selgitab, et R.K ei käi veel koolis, vaid lasteaias ja isa

soovib osaleda lapse elus võrdselt emaga. Isa on võimeline lapsega tegelema ja muretsema

tema heaolu pärast. Suhtluskord, mis kehtis pooltel ajutiselt, näitas, et isa saab lastega väga

hästi hakkama ja lastele väga meeldib isaga aega veeta. R.K-l puuduvad koolikohustused ja

kuni kooliminekuni on võimalik määrata, et R.K viibib mõlema vanema juures nädala kaupa

vaheldumisi. See annab isale võimaluse osaleda lapse elus laste emaga võrdselt ja tegeleda

lapse kasvatamisega. R.K-l on parem veeta mõlema vanemaga võrdselt aega, sest sel juhul

isal on ka võimalus tegeleda lapse tervisega ja ravida last.

16. Määruse resolutsiooni p-i 5.7 osas leiab isa, et käesoleval ajal selleks punktiks vajadust ei

ole, mistõttu taotleb isa selle punkti tühistamist. PKS § 116 järgi on vanemal kohustus ja

õigus hoolitseda oma lapse eest, mis tähendab, et kui laps vajab mingil põhjusel psühholoogi

abi, siis vanem tagab selle lapsele. Käesoleval ajal lapsed seda teenust ei kasuta, mistõttu ei

vaja see küsimus täiendavat reguleerimist. Resolutsiooni p-i 5.8 osas leiab isa, et puuduvad

alused selle punkti määramiseks suhtluskorras. Asjas puuduvad tõendid, et nt isa tegutseb

laste huvidega vastuolus ning mingil moel kahjustab lapsi, mistõttu ta vajab kontrollimist ja

jälgimist lapse heaolu spetsialisti poolt.

17. Isa taotleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 1 alusel määruskaebuse

esitamisel riigilõivu (70 eurot) tagastamist.

Menetlusosaliste seisukohad

18. O.K esindaja on seisukohal, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud maakohtu

määruse osaliseks tühistamiseks. Lääne-Harju Vallavalitsuse laste heaolu spetsialist on välja

toonud, et peab ülimalt oluliseks D.L ja O.K regulaarsete psühholoogivisiitide jätkumist.

Toetama peab nii laste minapilti vanemate vahelises konfliktis kui ka omavahelist läbisaamist.

Vanemate ärakuulamisel 04.06.2024 leidis laste heaolu spetsialist, et oluline on tagada

mõlemale tüdrukule piisav psühholoogiline tugi, milleks on ohvriabi poolt ka vahendid

eraldatud. Samuti leiti, et arvestades isa avaldusi ärakuulamisel ning varasemat soovimatust

laste heaolu spetsialistiga kohtuda oleks vajalik teha isale ettekirjutus, millega kohustada teda

tegema lastekaitsega koostööd. Seetõttu on eriti kummastav, et isa leiab enda

määruskaebuses, et käesoleval ajal selleks punktiks (resolutsiooni p 5.7) vajadust ei ole.

Resolutsiooni p-i 5.8 osas märgib O.K esindaja, et isa jaoks on selline kohtu ettekirjutus igati

põhjendatud, sest laste isa arvamus endast kui kõike kõige paremini teadvast lapsevanemast

on eriti põhjendamatu ning tegelikkuses isal ei ole laste heaolust arusaama, mida näitavad

veenvalt isa avaldused ja seisukohad käesolevas menetluses. On väär süüdistada lastele

määratud esindajat, et viimane ei vestelnud isaga ei telefoni teel ega kirjalikult, kui juba

esialgses vastuses esindaja märkis, et isa tema telefonikõnedele ei vasta. Asjas toimus mitu

ärakuulamist ning pole mõistetav, millise isapoolse seisukoha jättis esindaja arvestamata, mis

oleks võinud kaasa tuua teistsuguse arvamuse. Ainetu on teha kohtumenetluses kohtu tööle

sellist etteheidet, et kohus rikkus poolte võrdsuse printsiipi. Nimetatu näitab, et isa ei ole

kursis PKS §-s 123 sätestatuga.

2-24-3083

19. D.L ja R.K esindaja on seisukohal, et isa määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Isa väide,

et lastele määratud esindajana ei suheldud vajalikul määral isaga on alusetu. Isa väljendas

oma avalduses põhjalikult oma seisukohti ja taotlust ega muutnud neid ka menetluse ajal. Isa

ei avaldanud kohtuistungite käigus, nendele eelnevalt ega järgnevalt soovi D.L ja R.K

esindajaga vestelda. 4-aastase R.K puhul ei lähtunud kohus põhjendatult tema vanemate

võrdsusest, vaid eelkõige lapse huvidest. Just isa viidatud suhtluskord näitas, et väikesele

lapsele oli raske emast pikemat aega eemal olla. Laste psühholoogilise toe vajadus ei saa olla

ainult isa otsus. Eelkõige seetõttu, et isa seda lastele tagada ei soovi, on kohus määranud, et

laste vanemad tagavad koostöö Lääne-Harju Vallavalitsuse laste heaolu spetsialistidega.

Perekond on enne käesolevat kohtuasja vajanud lastekaitse nõu ja abi ning ilmselt see vajadus

jätkub ka edaspidi. Maakohus on määruse tegemisel väga põhjalikult kaalunud kõiki kohtule

esitatud tõendeid ja väiteid ning maakohtu määrus vastab laste parimatele huvidele.

20. Ema hinnangul on kohus õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning ei eksinud

menetlusõiguse normide kohaldamisel. Maakohus käsitles ja kaalus õigesti asjaolusid, mis

tingisid kohtulahendi tegemise lahendis toodud kujul. Maakohus hindas õigesti asjaolusid ja

tõendeid ja lähtus lahendi tegemisel laste huvidest. Käesolevas asjas toimus mitu ärakuulamist

ja isal oli võimalik kõik oma seisukohad ka suuliselt välja öelda. Maakohus rahuldas ema

avalduse osaliselt ja see iseenesest ei saa olla aluseks väitele, et kohus käitus lahendit tehes

erapooletult ja lähtus ema huvist. Ema on nõus kohtu järeldusega, et R.K osas määratud

suhtluskord annab isale võimaluse osaleda lapse elus ja tegeleda lapse kasvatamisega. 4-

aastase R.K puhul ei lähtunud kohus põhjendatult tema vanemate võrdsusest, vaid eelkõige

lapse huvidest. Psühholoogilise abi vajadus on ilmne, kuna O.K-l oli tekkinud emaga

suhtluses pikem paus. Laste psühholoogilise toe vajadus ei saa olla ainult isa otsus.

21. Lääne-Harju Vallavalitsuse laste heaolu spetsialist leiab, et kohtu määratud suhtluskord

R.K osas on tehtud R.K vanust, suhet ema ja isaga ning parimaid huve silmas pidades,

mistõttu ei ole alust seda muuta. Nii O.K kui ka D.L vajavad jätkuvalt psühholoogilist abi, et

toime tulla nii omavaheliste suhete kui ka suhtluskorrast tulenevate võimalike pingetega. On

tõenäoline, et R.K vajab kas juba praegu või tulevikus enda vanusele vastavat psühholoogilist

tuge, kas psühholoogilise nõustamise või mänguteraapia kujul. 17.12.2024 vestluses isaga

selgus, et isa meelest vajab psühholoogilist abi ka R.K. Psühholoogiline abi võiks laste

huvides jätkuda kuni vajaduse äralangemiseni. Kindlasti tuleb rõhutada, et see, kui lapsed või

ka täiskasvanud ei kasuta hetkel psühholoogilise nõustamise teenust, ei tähenda seda, et

vajadus selle järele puudub. Kuna isa on eelnevalt jätnud O.K-ga laste heaolu spetsialisti

vastuvõtule tulemata, jätkab emast halvustaval moel rääkimist ning on arvamusel, et O.K ei

vaja psühholoogilist abi, siis tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p 5.8 jätta muutmata.

Menetluse edasine käik

22. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

23. Ringkonnakohus palus 07.03.2025 kohtunõudega Lääne-Harju valla laste heaolu

spetsialistil täpsustada, kas ja kelle suhtes on täpsemalt juhtumimenetlus(ed) algatatud, ning

kas ja milliseid lapse heaolu toetavaid meetmeid on O.K, D.L ja/või R.K suhtes kohaldatud

(sh kas D.L ja R.K kasutavad käesoleval ajal Ohvriabi poolt pakutavat psühholoogiteenust).

24. Eestkosteasutuse 18.03.2025 vastuse kohaselt on juhtumimenetlused algatatud kõigi

kolme lapse suhtes, kuid hindamine on pooleli. D.L kasutas Ohvriabi pakutavat psühholoogi

teenust 2023. ja 2024. a, siis rahastus lõppes. Hetkel on D.L-ile tehtud suunamine sama

2-24-3083

psühholoogi juurde Keila Linnavalitsuse poolt, kuna D.L rahvastikuregistrijärgne elukoht on

ametlikult Keila linnas. D.L saab käia ka kunstiterapeudi vastuvõtul ning käib koolis

sotsiaalpedagoogi vastuvõtul. R.K-le on tehtud suunamine psühholoogi juurde Keila

Linnavalitsuse poolt, kuid laste heaolu spetsialistele teadaolevalt ei ole ema jõudnud veel aega

nõustamiseks kokku leppida. Kindlasti vajavad lapsed tulevikus nõustamist suuremas mahus.

Emal on sõlmitud leping ka SOS Lasteküla peretugevdusprogrammi peretöötajaga, mille

raames suheldakse ja tegeletakse ka D.L ja R.K-ga. Isale on korduvalt selgitatud O.K

psühholoogilise nõustamise vajalikkust, kuid laste heaolu spetsialistile teadaolevalt ei ole isa

O.K-d psühholoogi vastuvõtule viinud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb täiendada maakohtu

määruse põhjendusi resolutsiooni p-des 5.7 ja 5.8 tehtud otsustuste osas, jättes määruse

resolutsiooni muutmata. Määruskaebust ei rahuldata.

26. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 659

ja § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Isa vaidlustab määrust osaliselt

resolutsiooni p-de 5.1, 5.7 ja 5.8 osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS § 659 ja §

456 lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud.

27. Isa leiab, et maakohus rikkus poolte võrdsuse printsiipi. Arvestades, et maakohus määras

04.09.2024 istungil mh lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks nii laste esindajale kui ka

kohalikule omavalitsusele 30.09.2024, mis ei põhjustanud menetluse venimist, siis jättis

õigesti maakohus isa taotluse, jätta ema 30.09.2024 menetlusdokument tähelepanuta,

rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus poolte võrdsuse printsiipi

käesolevas menetluses rikkunud.

28. Isa vaidlustab maakohtu määruse resolutsiooni p-s 5.1 määratud suhtluskorda R.K-ga

ning leiab, et määrata tuleks suhtluskord, mille järgi viibib R.K kuni kooliminekuni mõlema

vanema juures nädala kaupa vaheldumisi. Alternatiivselt on isa palunud määrata suhtluskorra,

mille järgi kuni R.K kooliminekuni viibib R.K isaga iga paaris nädala kolmapäevast kuni

järgmise nädala esmaspäevani. Maakohus on tuvastanud, et R.K-l on lähedane suhe mõlema

vanemaga, kuid talle sobib rohkem selline suhtlemise kord, mille kohaselt viibib ta enamuse

ajast koos emaga ning isaga suhtlemise perioodid on lühemad. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et kuna R.K on seni harjunud elama koos emaga, tähendaks vahelduval elukohal

baseeruv suhtlemise kord talle suurt muutust, milleks ta asja materjalist nähtuvalt valmis ei

ole. Maakohus on õigesti rakendanud R.K puhul astmelist suhtluskorda. Suhtluskorra

määramisel on arvesse võetud suhtluskorra mõju D.L-ile, õe ja venna omavahelistele suhetele

ning seda, et see tagab D.L-ile ja R.K-le võimaluse maksimaalsel määral koos kasvada. Seega

ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud muuta maakohtu määratud suhtlemise korda

R.K osas isa taotletud viisil, kuivõrd see ei vasta lapse huvidele. Sealhulgas muutub alates

01.06.2026 suhtluskord isa poolt alternatiivselt taotletule vastavaks ning näiteks suvevaheajal

viibivad lapsed võrdselt mõlema vanema juures ühe nädala kaupa, mis annab isale võimaluse

osaleda R.K elus ajaliselt suuremas mahus, kuid tagab samal ajal lapse huve, s.o sujuvamat

harjumist uue elukorraldusega.

29. Isa on seisukohal, et määruse resolutsiooni p-d 5.7 ja 5.8 tuleb tühistada. Maakohus on

rikkunud küll menetlusõigust, jättes nimetatud resolutsiooni punktides tehtud otsustused

põhjendamata (TsMS § 442 lg 8), kuid ringkonnakohus saab ise maakohtu rikkumise

2-24-3083

käesoleva määrusega kõrvaldada. Kolleegium ei nõustu isaga, et nimetatud resolutsiooni

punktid tuleb tühistada ning põhjendab seda alljärgnevalt.

29.1. Isa on toonud määruskaebuses resolutsiooni p 5.7 osas välja, et käesoleval ajal lapsed

psühholoogi teenust ei kasuta, mistõttu ei vaja küsimus täiendavat reguleerimist.

Ringkonnakohus on tuvastanud, et D.L ja R.K on suunatud psühholoogi vastuvõtule Keila

Linnavalitsuse poolt, kuid R.K osas ei ole ema jõudnud veel aega nõustamiseks kokku

leppida. Lisaks on D.L suunatud kunstiterapeudi vastuvõtule ning ta käib ka koolis

sotsiaalpedagoogi vastuvõtul. D.L ja R.K-ga tegeleb ka peretöötaja. O.K-d pole isa

psühholoogi vastuvõtule viinud, kuigi selle vajadust on isale korduvalt selgitatud (dtl 446–

447). Lisaks on eestkosteasutus vastuses määruskaebusele selgitatud, et D.L ning O.K vajavad

jätkuvalt psühholoogilist tuge ning on tõenäoline, et R.K vajab kas juba praegu või tulevikus

enda vanusele vastavat psühholoogilist tuge (dtl 423). Eestkosteasutuse selgitustest saab

järeldada, et lapsed vajavad käesoleval juhul jätkuvalt psühholoogilist tuge ning mõlemal

vanemal tuleb see lastele tagada. Asjaolu, et hetkel lapsed psühholoogilise nõustamise teenust

ei kasuta, ei tähenda, et vajadus selle järele puudub, nagu märgib õigesti eestkosteasutus.

Seega vastab maakohtu kohaldatud abinõu kolleegiumi hinnangul PKS § 134 lg 3 mõttes

ettekirjutusele ning arvestades asjas kogutud tõendeid ning eestkosteasutuse arvamust, tagab

laste heaolu ega kuulu tühistamisele.

29.2. Isa on toonud määruskaebuse resolutsiooni p 5.8 osas välja, et asjas puuduvad tõendid,

et isa tegutseb laste huvidega vastuolus või kahjustab mingil moel lapsi ning ei vaja seetõttu

kontrollimist ega jälgimist laste heaolu spetsialisti poolt. Ringkonnakohus märgib, et

resolutsiooni p-ga 5.8 ei ole sellist kohustust pandud üksnes isale, vaid mõlemale vanemale.

Laste heaolu spetsialistidega koostöö tegemise eesmärk on eelkõige vanemate kaasabil laste

parimate huvide tagamine. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et see abinõu tagab laste

heaolu ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

30. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määruse põhjendusi täiendada resolutsiooni p-de 5.7

ja 5.8 osas, kuid nimetatud resolutsiooni punkte ei tühistata. Määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse muutmiseks resolutsiooni p-s 5.1 isa ja R.K suhtluskorra osas.

31. Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel isa kanda, v.a laste ja ema esindamise kulud, mis

jäävad riigi kanda. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

32. Määruskaebuses on isa esitanud taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Harju

Maakohtu 04.12.2024 määrusega on isa taotlus määruskaebuselt enamtasutud riigilõivu

tagastamiseks rahuldatud ning määratud tagastada isale 60 eurot. Sellest tulenevalt jätab

ringkonnakohus vastava taotluse tähelepanuta.

(allkirjastatud digitaalselt)