2-24-8170/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-8170

Tsiviilasi

Domus

Kinnisvara

Vahendus

OÜ

hagi

OÜ Eesti

Pelmeenitööstus vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2390,25 eurot

Menetlusosalised

ja

nende Hageja: Domus Kinnisvara Vahendus OÜ (registrikood

esindajad

11065540), lepinguline esindaja A P Kostja:

Eesti Pelmeenitööstus

OÜ

(registrikood

14994317), lepinguline esindaja K K

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetluses, istungil 27.03.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Domus Kinnisvara Vahendus OÜ hagi OÜ Eesti Pelmeenitööstus vastu

osaliselt.

2. Välja mõista Eesti Pelmeenitööstus OÜ-lt Domus Kinnisvara Vahendus OÜ kasuks

põhivõlgnevus 1740 eurot.

3. Välja mõista Eesti Pelmeenitööstus OÜ-lt Domus Kinnisvara Vahendus OÜ kasuks

sissenõudmiskulud 40 eurot.

4. Välja mõista Eesti Pelmeenitööstus OÜ-lt Domus Kinnisvara Vahendus OÜ kasuks

11.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 314,19 eurot ning viivis

põhinõudelt (1740 eurot) alates 12.04.2025 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui koos

sissenõutavaks muutunud viivistega põhivõlgnevuse ulatuses.

5. Jätta menetluskulud 80% ulatuses Eesti Pelmeenitööstus OÜ ja 20% ulatuses

Domus Kinnisvara Vahendus OÜ kanda, välja arvatud kaja menetlusega seotud

kulud, millised jätta Eesti Pelmeenitööstus OÜ kanda.

2-24-8170

6. Määrata kindlaks menetluskulud. Domus Kinnisvara Vahendus OÜ menetluskulud

moodustavad 1528 eurot ja Eesti Pelmeenitööstus OÜ menetluskulud moodustavad

168 eurot.

7. Tasaarvestada poolte menetluskulud kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena

mõista Eesti Pelmeenitööstus OÜ-lt Domus Kinnisvara Vahendus OÜ kasuks välja

menetluskulude hüvitis 1340 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Domus Kinnisvara Vahendus OÜ esitas 23.05.2024 Harju Maakohtule hagi OÜ Eesti

Pelmeenitööstus vastu võlgnevuse nõudes. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanu ja kohus rahuldas

hagi 27.05.2024 tagaseljaotsusega.

2. 22.10.2024 määrusega rahuldas kohus kostja kaja ja taastas menetluse vastavalt kaja

ulatusele. 3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.09.2023 suulise

töövõtulepingu, mille alusel hageja töövõtjana kohustus kostjale osutama ärikinnisvara

hindamisteenust aadressil xxx asuvatele ärihoonetele. Kostja aktsepteeris hinnapakkumise ja

hageja hindaja käis 29.09.2023 objekti üle vaatamas.

4. Pärast objektil käimist esitas hageja kostjale 10.10.2023 arve nr 219754 summas 3480

eurot maksetähtajaga 13.10.2023, arve muutus sissenõutavaks alates 14.10.2023.

5. Seejärel edastas kostja raamatupidajale hindamisakti koostamiseks vajalikud dokumendid

ja lubas tasuda ka arve.

6. Hilisem sisuline suhtlus lõppes, hageja edastas 14.12.2023 nõudekirja võlgnevuse

tasumiseks, mille kättesaamist kinnitati ja lubati vastata 31.12.2023, kuid vastust ei esitatud.

7. Telefonivestluses kostja esindaja I Zga teatas viimane, et kostja loobub tellimusest, sest

kutseline hindaja hindas kinnisvara liiga madala hinnaga.

8. Hageja ja kostja vahelisele lepingule kohalduvate tüüptingimuste kohaselt olukorras, kus

klient loobub tellimusest pärast vara ülevaatust, tuleb arve alusel tasuda 50% hindamisteenuse

2-24-8170

tasust. Hageja on arvet vastavalt krediteerinud ja nõuab poolt tasu. Kostja ei ole hageja nõuet

täitnud. 9. Lisaks nõuab hageja viivist alates 13.10.2023 seadusjärgses määras, VÕS § 1131 lg 1

alusel sissenõudekulu 40 eurot ja kahjuhüvitist summas 174 eurot, mis seisneb inkassoteenuse

kasutamise kulus seoses võla kohtueelse sissenõudmisega xxx OÜ vahendusel.

10. Kostja vaidleb hagile vastu.

11. Hageja esitatud kirjavahetusest nähtub küll hinnapakkumise tegemine, kuid tõendatud ei ole,

et see oleks aktsepteeritud ja leping sõlmitud. Kostja ei ole tööd tellinud ja kostjale ei ole

tööd kunagi üle antud, hageja kirjeldatud töö ei ole ka kunagi valminud. Kinnistu, mida

hageja üle vaatas, kuulub OÜ-le xxx ning tõendamata on kokkulepped hageja ja kostja vahel.

12. Inkassoteenuse kulude hüvitamisele vaidleb kostja vatsu, sest inkassoteenuse osutaja nõudis

kaks korda suuremat summat, kui nõuab hageja, seega ei ole kulu ei mõistlik ega vajalik.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Kohus kuulas

menetlusosalised ära 27.03.2025 kohtuistungil. 14. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5

kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise

vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata

tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta

(Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas

asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

15. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

16. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma

talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 629 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale

tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja

käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on

käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. VÕS § 629 lg 2 kohaselt tasu suuruse

määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tuleb arvestada muu hulgas

käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise

põhjust.

17. Kohus tuvastab, et 15.09.2023 pöördus kostja tegevdirektor I Z e-kirjaga hageja töötaja poole

ja küsis hinnapakkumist xxx maa ja hoonete hindamiseks (dtl 12). Ekirjas, millega

hinnapakkumist küsiti, on esile toodud I Z ametinimetus tegevdirektor. Kostja ei eita, et I Z

oli viidatud ajal kostja tegevdirektor (27.03.2025 istung, ajamärge 00:23:24, dtl 205).

18. Kostja vastuväited selle kohta, et kuivõrd I Z kasutas kirja saatmiseks e-posti aadressi, mis ei

ole mitte @pelmeenitoostus.ee domeeniga, vaid xxx domeeniga, siis ei ole tellimus esitatud

kostja nimel, jätab kohus kui otsitud kõrvale. E-kirja sisust ja kasutatud meiliallkirjast on

ühemõtteliselt selge, et tellimuse esitab Eesti Pelmeenitööstus OÜ tegevdirektori isikus.

19. TsÜS § 118 lg 2 ja § 132 lg 1 koostoimes oli hagejal kahtlusteta õigus eeldada, et

tegevdirektoril on volitused hindamisteenuse tellimiseks, mistõttu vastutab kostja kolmandate

isikute ees tagajärgede eest, mis tegevdirektori tegevusest tulenevad. Väited sellest, millised

2-24-8170

olid kostja ja tegevdirektori sisesuhte tingimused ning pädevus, ei oma seega asja

lahendamisel tähtsust ning kohus nendele ei vasta.

20. Hageja töötaja on 19.09.2023 päringule vastanud ja esitanud hinnapakkumise, mille kohaselt

on küsitud hindamise maksumus 2900 eurot, lisandub käibemaks (dtl 11).

21. Kostja asus tegema toiminguid hindamisteenuse saamiseks ehk vähemalt kaudse

tahteavaldusega (TsÜS § 68 lg 3) aktsepteeris hinnapakkumise ja leping on seega poolte

vahel sõlmitud.

22. Esiteks on hageja esitanud väite, et 29.09.2023 käis hageja hindaja J J objekti üle vaatamas,

objektil on tehtud ka fotod (dtl 95-99). Fotod on nii õuealast kui siseruumidest, sh

pelmeenide tootmisliinist (dtl 97) ja selgelt toiduainetööstuse laost (dtl 98). Tegemist ei ole

vabalt juurdepääsetavate ruumidega ainuüksi toiduohutust silmas pidades, mistõttu on

kahtlusteta selge, et J J viibis objektil kostja nõusolekul, millest kohus järeldab omakorda, et

hindaja viibis objektil lepingu täitmise raames.

23. Teiseks, kui hinnapakkumist ei oleks aktsepteeritud ja lepingut sõlmitud, puudunuks mistahes

eluline selgitus sellele, et I Z edastaks 24.10.2023 kostja raamatupidaja E V üürilepingu ja

lisad, millised E. V edastas samal päeval hageja hindajale J Jile. 24. Niisamuti kinnitas E. V

arve tasumist nädala jooksul. Arvestades, et e-kiri on saadetud hageja töötajale ja hageja oli

enne kostjale arve summas 3480 eurot (2900 + käibemaks) väljastanud (dtl 13), on loogiline,

et raamatupidaja kinnitab, et arve tasutakse, kuivõrd üürilepingu ja lisade edastamisega

hindajale kinnitatakse soovi hindamisakti saamiseks. Vastasel juhul puuduks vajadus edastada

hindamiseks vajalikke dokumente.

25. Kostja väited, et raamatupidajal ei olnud volitusi arve tasumist kinnitada, ei ole TsÜS § 118

lg

2 ja § 132 lg 1 koostoimes asjakohased. Lepingupartneril on põhjendatud lähtuda eeldusest, et

raamatupidaja on volitatud isikuks arvete tasumise osas kinnitusi esitama.

26. Kohus loeb tõendiks hageja selgituse selle kohta, et hindaja teatas suuliselt hindamise

tulemuse ehk hoonete ja maa väärtuse, misjärel kaotas kostja tellimuse vastu huvi, mistõttu

kostja loobus tellimusest. 27. Hageja nõuab poolt kokkulepitud tasu, tuginedes hageja kodulehel

avaldatud tüüptingimuste punktile, mille kohaselt juhul kui klient loobub tellimusest pärast vara

ülevaatust, tuleb arve alusel tasuda 50% hindamisteenuse tasust.

28. Kostja on seisukohal, et tüüptingimused ei ole saanud lepingu osaks ega kohaldu

pooltevahelisele õigussuhtele. Hageja väidab, et hageja töötaja selgitas telefonikõnes kostja

tegevdirektoriga vastavat lepingutingimust.

29. VÕS § 37 lg 1 kohaselt tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne

lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel

oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu

sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus

nende sisust teada saada.

30. Kohus ei pea eluliselt usutavaks hageja väidet, et telefonikõnes tüüptingimused üle räägiti.

Samas on kohus seisukohal, et tüüptingimused on VÕS § 37 lg 1 teise lause kohaselt lepingu

osaks saanud. E-kirjas, millega hageja töötaja edastas hinnapakkumise, sisalduvad lingid hageja

kodulehele ning ka istungil vaatles kohus koos menetlusosalistega lingilt avanevat kodulehte,

kust on võimalik vastavad tüüptingimused leida, kuigi mitte ühe sammuna, vaid veidi rohkem

mööda veebilehte liikudes. Olukorras, kus isik pöördub hindamisteenuse saamiseks

kinnisvarabüroo poole, võib mõistlikult eeldada, et tegemist on lepinguga, millele teenuseosutaja

2-24-8170

tüüptingimusi kohaldab, sest tegemist on standardteenusega, mitte individuaalselt välja töötatud

ja pakutava isikustatud teenusega.

31. Seega on hageja tüüptingimused saanud pooltevahelise lepingu osaks ning kooskõlas ülal

viidatud tüüptingimuste punktiga on kostjal pärast tellimusest loobumisest pärast vara ülevaatust

kohustus tasuda 50% teenuse tasust ehk käesoleval juhul 2900/2 = 1450 eurot, millele lisandub

käibemaks (2023 aasta määr 20%) ehk kokku 1740 eurot.

32. Hageja nõue on kooskõlas VÕS § 629 lg-test 1 ja 2 tulenevaga, mille kohaselt kui

käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust.

Arvestades seda, et hindaja oli teinud ülevaatuse, tutvunud edastatud dokumentidega ja suuliselt

välja öelnud ka kinnistu väärtuse, tuleb VÕS § 629 lg 2 alusel asuda seisukohale, et juba tehtu

väärtuseks on vähemalt 50% kokkulepitud tasust. Seega on hagejal õigus poolele tasust ka VÕS

§ 629 lg-te 1 ja 2 alusel isegi juhul kui asuda seisukohale, et tüüptingimused lepingu osaks ei

saanud. Seega kohus rahuldab põhinõude summas 1740 eurot.

33. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse

täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

34. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates 14.10.2023 kuni kohustuse kohase

täitmiseni, sealjuures perioodi 14.10.2023 kuni 12.03.2024 eest nõuab hageja viivist arvestatuna

algsest kogunõudest summas 3480 eurot ning alates 13.03.2025 hagis nõutavalt põhinõudelt

summas 1740 eurot.

35. Kohus peab viivisearvestust 3480 euro suuruselt põhivõlalt alusetuks ja põhjendamatuks ning

kohus jätab viivisenõude 3480 euro suuruselt põhivõlalt rahuldamata. Hagejal on õigus nõuda

viivist 1740 euro suuruselt põhivõlalt, kuivõrd kostjal suuremas summas põhivõla tasumise

kohustust ei ole tekkinud.

36. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on viivituses alates 14.10.2023. Seega on kohtuotsuse

tegemise seisuga 11.04.2025 kostja viivituses 546 päeva ning VÕS § 113 lg 1 teise lause

järgne viivis on 314,19 eurot ja kohus mõistab vastavas ulatuses viivise kostjalt välja. Kohus

rahuldab ka edasiulatuva viivisenõude alates 12.04.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

37. Kuivõrd hagejal on õigus nõuda viivist, on põhjendatud ka VÕS § 1131 lg 1 alusel

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 40 eurot ja kohus rahuldab nõude.

38. Hageja nõuab lisaks kahjuhüvitisena 174 eurot inkassoteenuse kuludena seoses nõude

kohtueelse sissenõudmisega. Vastavad kulud on iseenesest hüvitatavad. Hageja osundab

hageja ja xxx OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu p 7.3 kohaselt on teenustasu

inkassoettevõttele 10% võlgnetavas põhinõudest. Hageja on seisukohal, et kuna kostja ei ole

tähtaegselt tasunud põhinõuet ning pole reageerinud hageja ja tema esindaja poolt edastatud

korduvatele meeldetuletustele ja nõudekirjadele, siis on kostja oma tegevusega tekitanud

hagejale kahju, mis seisneb teenustasu tasumise kohustuses inkassoettevõttele 10%

põhinõudest võlgnevuse sissenõudmise teenuse osutamisel (1740,00*10%=174,00 eurot).

39. Hageja ja xxx OÜ käsunduslepingu punkti 7.3 kohaselt lepivad pooled kokku, et võlgniku

poolt tasutud põhinõudest kuulub 10% käsundisaajale (dtl 48). Kohus asub seisukohale, et

tegemist ei ole sissenõudmiskuluga, millise suuruse saaks hageja arvutuse alusel kindlaks

määrata etteulatuvalt. Kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole teada, kas ja mis ulatuses kohustus

täidetakse ning vastavalt kas ja mis ulatuses tekib tulevikus hagejal inkassoteenusekulu. Sel

põhjusel jätab kohus hageja nõude inkassokulude hüvitamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-24-8170

40. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

41. Kohus rahuldas põhinõude täies ulatuses, kuid jättis osaliselt rahuldamata viivisenõude ning

täies ulatuses rahuldamata inkassokulude kui kahju hüvitamise nõude. Arvestades nõude

rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja

kanda, välja arvatud kaja menetlemisega seotud kulud, millised kohus jätab kogu ulatuses

kostja kanda.

42. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on toimikumaterjalide kohaselt

tasunud riigilõivu kokku summas 350 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on

põhjendatud menetluskuluga, mis jääb 80% ulatuses ehk 280 euro ulatuses kostja kanda.

43. Hagejale on menetluskulude nimekirja kohaselt osutatud õigusteenust 22 tunni ja 20 minuti

ulatuses, millele lisandub 1 tund ja 15 minutit 27.03.2025 kohtuistungil osalemise eest ehk

kokku 23 tundi ja 35 minutit. Hageja mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnihind on 120

eurot, millele lisandub käibemaks, kuid käibemaksu hüvitamist hageja ei nõua.

44. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

45. Kohus asub seisukohale, et mitteadvokaadist esindaja tunnihind 120 eurot on vaidluse ulatust

ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik.

46. Kajaga mitteseotud õigusteenuse ajamaht on 14 tundi ja 10 minutit ehk 850 minutit, mida

kohus peab mõnevõrra ülepaisutatuks:

46.1.

Ülemäärane on 45 minutiline ajakulu tagaseljaotsusega tutvumiseks ja info

edastamiseks kliendile, põhjendatud ajakuluks saab pidada maksimaalselt 15

minutit, seega kohus vähendab ajakulu 30 minuti võrra;

46.2.

Põhjendamatu on kulu riigilõivu tagastamise taotluse koostamiseks 10 minutit,

kuivõrd kui hageja oleks õigesti riigilõivu arvestanud, puudunuks vajadus

enammakstut tagasi küsida, mistõttu kohus vähendab ajakulu 10 minuti võrra;

46.3.

Hageja esindajal kulus 05.11.2024 menetlusdokumendi (tunnistajate ülekuulamise

taotlused) 120 minutit, taotus oli ulatuslike puudustega ning kohus jättis taotluse

11.11.2024 käiguta. Seega on ajakulu põhjendamatu ja kohus vähendab ajakulu

120 minuti võrra.

46.4.

Samuti vähendab kohus 18.11.2024 menetlusdokumendi koostamise ajakulu 80

minuti võrra, sest hoolimata kohtu selgitustest hageja puudusi ei kõrvaldanud.

46.5.

Põhjendamatu on ka 45 minutiline ajakulu seoses kohtupraktikaga tutvumisega

pärast 06.01.2025 kohtumäärusega tutvumist seoses tunnistajate ülekuulamise

taotluse rahuldamata jätmisega. Lepingulise esindaja poolt kohtupraktika

tundmine on elementaarne osa õigusteenuse osutamisest, mis aga ei kuulu teise

menetlusosalise poolt hüvitamisele, ajakulu on 30 minuti ulatuses põhjendamatu.

46.6.

Ülejäänud osas on menetluskulud põhjendatud ja vajalikud.

46.7.

Seega on kajaga mitteseotud menetluskulu põhjendatud 580 minuti (850 – 30 – 10

– 120 – 80 – 30) ehk 9 tunni ja 40 minuti ehk 1160 euro ulatuses, millest kostja

kanda jääb 80% ehk 928 eurot.

2-24-8170

47. Kaja menetlemisega seotud menetluskulud on ajavahemikus 30.07.2024 kuni 22.10.2024

(kokku 9 tundi ja 25 minutit ehk 565 minutit), millest kohus peab ülemääraseks:

47.1.

Hageja esindajal on kulunud seoses kajale seisukoha esitamisega 290 minutit ehk

ca 4,8 tundi, menetluskulude nimekirja koostamisega 65 minutit ja kostja kuludele

seisukoha esitamisega 1 tund ehk kokku 415 minutit. Kohtu hinnangul on,

arvestades hageja 05.08.2024 seisukoha sisu ja mahtu, põhjendatud ajakuluks

kajale seisukoha koostamisel 2 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamise

põhjendatud ajakuluks saab pidada 15 minutit, seega on põhjendatud ajakulu 135

minutit ehk kohus vähendab ajakulu 280 minuti võrra.

47.2.

Ülemäärane on 40 minutiline ajakulu Harju Maakohtu 21.08.2024 määrusega

tutvumiseks ja info edastamiseks kliendile, põhjendatud ajakuluks saab pidada

maksimaalselt 15 minutit, seega kohus vähendab ajakulu 25 minuti võrra;

47.3.

Kostja määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele on hageja

esindaja kulutanud 190 minutit, mis arvestades asjaolu, et nii määruskaebus kui

hageja seisukoht kordasid suuresti varasemaid seisukohti, oli ülemäärane.

Põhjendatuks saab pidada maksimaalselt 120 minutilist ajakulu ja kohus vähendab

ajakulu 70 minuti võrra;

47.4.

Ülemäärane on 45 minutiline ajakulu ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja

info edastamiseks kliendile, põhjendatud ajakuluks saab pidada maksimaalselt 15

minutit, seega kohus vähendab ajakulu 30 minuti võrra;

47.5.

Seega on kaja menetlusega seotud menetluskulu põhjendatud 160 minuti (565 -

280 - 25 - 70 – 30) ehk 2 tunni ja 40 minuti ehk 320 euro ulatuses, mis jäävad

kostja kanda.

48. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 130

eurot kogumahus 14 tundi.

49. Kohus asub seisukohale, et mitteadvokaadist esindaja tunnihind on 130 euro suurusena

põhjendamatu, vaidluse ulatust ja keerukust arvestades on põhjendatud tunnihind 120 eurot.

50. Kostja esindaja poolt teostatud toimingute maht on põhjendatud ega ole ülemäärane.

51. Kaja menetlusega on setud toimingud alates 03.07.2024 kuni 23.10.2024 kogumahus 7 tundi.

Kohus arvestab 10.07 ja 11.07 menetlustoimingutest 1 tund ja 20 minutit hagi vastuse

koostamise (ja eelnevalt materjalide tutvumise) kuluks. Seega kannab 7 tunni ulatuses oma

menetluskulud kostja ise. Ka kostja poolt tasutud riigilõiv on seotud kajaga ja selle kulub

kannab kostja ise.

52. Hagi menetlusega on kostja põhjendatud menetluskulud samuti 7 tundi ehk 840 eurot, mis

jäävad 20% ehk 168 euro ulatuses hageja kanda.

53. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

54. Kohus määrab kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude suuruseks 1528 eurot ja

mõistab need kostjalt hageja kasuks välja.

55. Kohus määrab hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 168 eurot ja

mõistab need hagejalt kostja kasuks välja.

2-24-8170

56. Kohus tasaarvestab kostja ja hageja nõuded TsMS § 445 lg 1 ja VÕS § 197 alusel kattuvas

ulatuses summas 168 eurot. Tasaarvestuse tulemusena peab kostja tasuma hagejale 1360

eurot menetluskulude hüvitist.

57. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

hagejal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

58. Hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ja kostja kohustamiseks

menetluskulude tasumiseks hageja lepingulise esindaja xxx OÜ arvelduskontole koos kindla

viitenumbriga jätab kohus rahuldamata.

59. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatud menetluskulude suurus

ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik