2-21-8139/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

11.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8139

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu vastu

omandi rikkumise lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.10.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X 06.11.2024 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Danil Lipatov

Puudutatud isik Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu

(registrikood

80018994),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Alar Urm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.10.2024 määrus osas, milles maakohus mõistis

avaldaja kasuks menetluskulude hüvitisena esindajakulu välja ilma käibemaksuta

ning teha uus määrus, millega suurendatakse menetluskulude hüvitist

esindajakulule lisanduva käibemaksu, s.o 564 euro võrra.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada avaldaja X menetluskulude taotlus osaliselt.

3.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

puudutatud isikult Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu (registrikood

80018994), välja avaldaja X kasuks menetluskulud summas 3584 eurot, millest

3384 eurot (sh käibemaks 564 eurot) on X lepingulise esindaja õigusabikulu

ning 200 eurot riigilõiv.

3.3. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-21-8139

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (avaldaja) avaldus Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu

(puudutatud isik) vastu omandi rikkumise lõpetamise nõudes.

2. Harju Maakohus rahuldas 15.02.2024 määrusega avaldaja avalduse puudutatud isiku vastu

omandi rikkumise lõpetamise nõudes ning kohustas puudutatud isikut taastama enda kulul ja

samadel tingimustel (sama võimsusega), nagu see oli enne elektrivarustuse katkestamist,

elektrivarustuse Tallinn, Sõpruse pst 222 maja elektrikilbist avaldaja korteriomandisse.

Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis

20.09.2024 määrusega Harju Maakohtu 15.02.2024 määrusest välja resolutsiooni p 4 ja

resolutsiooni p 2 teise lause. Muus osas jäeti maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendati määruse põhjendusi. Ringkonnakohus jättis puudutatud isiku määruskaebuse

rahuldamata ning määruskaebemenetluse kulud puudutatud isiku kanda. Tallinna

Ringkonnakohtu 20.09.2024 määrus on jõustunud 08.10.2024 ning Harju Maakohtu

15.02.2024 määrus on 08.10.2024 jõustunud osaliselt.

3. Avaldaja esitas 06.12.2021, 16.08.2022 ja 25.01.2024 menetluskulude nimekirjad, mille

kohaselt tekkisid avaldajal menetluskulud maakohtus kokku 5067,50 eurot (käibemaksuga).

21.06.2024 esitas avaldaja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tekkisid avaldajal

menetluskulud ringkonnakohtus kokku 640,50 eurot (käibemaksuga). Avaldaja esindaja

tunnitasu oli 150 eurot (käibemaksuta).

4. Puudutatud isik avaldaja maakohtu ega ringkonnakohtu menetluskulude osas seisukohta ei

esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 29.10.2024 määrusega avaldaja menetluskulude taotluse

osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis

puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud 3020 eurot ilma käibemaksuta.

6. Maakohus pidas põhjendatuks, arvestades Riigikohtu praktikat, esindaja kvalifikatsiooni

(jurist), keskmisi turuhindasid, läbivalt nii maa- kui ka ringkonnakohtus avaldaja esindaja

tunnitasu 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Avaldaja ei kinnitanud, et ta on

käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu

mõistis maakohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta.

7. Maakohus leidis, et avaldaja õigusabitoimingud ja neile kulunud tööaeg oli osaliselt

põhjendatud ja vajalik. Maakohus ei korranud iga toimingu osas eraldi, kui tööaeg vastas

menetlustoimingu sisule ja mahule ning põhjendas eraldi üksnes nende õigusabitoimingute

osa, mille osas kohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks tööaega vähendada või jätta

õigusabikulu välja mõistmata. Hoiatuse koostamisele pidas maakohus põhjendatuks ajakuluks

kaks tundi, sest tegemist oli sisuliselt kahe lehekülje tekstiga. Maakohus vähendas avalduse

koostamise ajakulu kahele tunnile, kuivõrd sisulist teksti oli ainult kolmel lehel.

Ettevalmistamiseks 07.12.2021 istungiks ja istungil osalemiseks pidas põhjendatuks ajakuluks

kaks tundi, sest kohtupraktikas on põhjendatuks peetud kohtuistungiks ettevalmistamiseks üks

2-21-8139

tund ajakulu ühe esindatava kohta ning istung toimus 10.00–10.30. Menetlustähtaja

pikendamise taotluse ja seisukoha näol ei olnud tegemist õiguslikult raske õigusdokumendi

koostamisega, mistõttu maakohus pidas põhjendatuks kaks tundi. Lõpliku seisukoha

koostamisel pidas maakohus põhjendatud ajakuluks kahte tundi, kuna antud juhul oli tegemist

eelnevalt esitatud põhjenduste kordamisega. Kohtuniku peale kaebuse koostamise ajakuluks

arvestas maakohus ühe tunni, sest tegemist ei olnud mahuka kaebusega. Seega olid avaldaja

põhjendatud esindajakulud maakohtus 20 tundi, s.o kokku 2400 eurot (käibemaksuta) ja

ringkonnakohtus 3,5 tunni ulatuses, s.o 420 eurot (käibemaksuta), kokku 2820 eurot ilma

käibemaksuta (23,5t x 120).

8. Maakohus leidis, et avaldaja menetluskuludeks on mh tasutud riigilõiv 200 eurot.

Tsiviilasja materjalidest nähtus, et avaldaja oli maakohtu menetluses tasunud avalduse

esitamisel riigilõivu 50 eurot ning kolmel korral esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 50

eurot, seega oli nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik.

9. Eeltoodust tulenevalt mõistis maakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks kokku

menetluskulude katteks 3020 eurot ilma käibemaksuta (2820 eurot õigusabikulu + 200 eurot

riigilõiv).

10. Maakohus märkis, et avaldaja ei esitanud taotlust tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses viivise välja mõistmiseks.

Määruskaebus

11. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub määruskaebuse rahuldada ning mõista

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kõik käesoleva menetluse raames avaldaja kantud

menetluskulud 5508 eurot (koos käibemaksuga) ning avaldaja tasutud riigilõivud 200 eurot.

12. Avaldaja on seisukohal, et maakohus kohaldas valesti menetlusõigust, sest määruses toodi

välja, et avaldaja pidi kinnitama, et ta on käibemaksukohustuslane, et saada hüvitis tasutud

käibemaksu eest. Maakohus jättis tasutud käibemaksu välja mõistmata põhjusel, et avaldaja ei

ole kinnitanud endal käibemaksu maksmise kohustuse olemasolu. Avaldaja on füüsiline isik,

kes ei tegele ettevõtlusega, mistõttu ei ole avaldaja maksekohustuslasena registreeritud ega

pea ennast sellisena registreerima käibemaksuseaduse (KMS) § 19 alusel. Sellest lähtuvalt ei

ole avaldaja käibemaksukohustuslane KMS § 3 lg 1 tähenduses, mistõttu ei pidanud avaldaja

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Eelpool öeldust hoolimata asub avaldaja

seisukohale, et ta oli käesoleva menetluse raames kinnitanud seda, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane. TsMS ei reguleeri kõnealuse kinnituse andmise viisi ega vormi.

Kuna avaldaja ei ole kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane KMS § 3 lg 1 mõttes, siis

automaatselt loetakse, et avaldaja oli kinnitanud, et avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane

sama õigussätte tähenduses. Selles osas tuleb maakohtu määrus tühistada ning teha uus

lahend, millega hüvitatakse avaldajale ka avaldaja tasutud käibemaks avaldaja kasuks

väljamõistetud õigusabikuludelt.

13. Avaldaja leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada avaldaja lepingulise esindaja

tunnitasu 150 eurot ilma käibemaksuta. Avaldaja märgib, et tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13 tehtud

määrus oli koostatud 2013. a ning tsiviilasjas nr 2-20-4817 tehtud otsus oli avalikustatud

2021. a. Selle tõttu peab kindlasti arvestama tarbijahinnaindeksi muutumist, kui põhjendatud

ja vajaliku tunnitasu suuruse kindlaks tegemiseks võetakse arvesse eelnimetatud Riigikohtu

2-21-8139

lahendid. 2013. a põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot moodustaks 2024. a

seisuga juba 185 eurot. 2021. a põhjendatud ja vajalik tunnitasu suuruses 170 eurot

moodustaks täna 231 eurot. Avaldaja esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) ei ole

põhjendamata ega ebavajalik. Vastav tunnitasu suurus on ilmselges kooskõlas endise

Riigikohtu praktikaga. Erinevalt maakohtu seisukohast võib avaldaja arvates öelda, et

avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu suurus jääb keskmise tunnitasu suuruse raamidesse.

Samuti jääb avaldajale ebaselgeks maakohtu asetatud aktsent sellele, et avaldaja lepingulisel

esindajal puudus advokaadi kutse. Käesolevas menetluses suutis avaldaja lepinguline esindaja

saada kohtulahendi, millega rahuldati avaldaja nõuded täies ulatuses. Vastaspoolt esindas

kogenud vandeadvokaat, kuid vastav tõik ei takistanud avaldaja lepingulisel esindajal võitu

saavutada. Seega tuleb see asjaolu jätta tähelepanuta.

14. Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohtadega töötundide arvu vähendamise osas ning

leiab, et avaldaja lepingulise esindaja kulutatud töötundide arv käesolevale menetlusele oli

paras. Avaldajale jäävad ebaselgeks ka maakohtu põhjendused töötundide arvu vähendamise

osas. Näiteks on maakohus toonud välja, et kohtupraktikas on põhjendatuks peetud

kohtuistungiks ettevalmistamiseks üks tund ajakulu ühe esindatava kohta. Maakohus ei ole

toonud enda seisukoha kinnitamiseks viidet kohasele kohtupraktikale, mistõttu puudub

avaldajal sisuline võimalus kontrollida maakohtu lahendi õiguspärasust. Lisaks on avaldaja

arvates kohtuniku peale kaebuse koostamine ajakulukas protsess, mille käigus tuleb

korralikult ja hoolikalt hinnata kohtuniku tegevust ning üksikasjalikult tuua välja kõik

relevantsed aspektid. Sellise kaebuse kirjutamisele ei saa läheneda kergemeelselt ega kirjutada

ühe tunni jooksul. 2,5 tunni kulutamine on põhjendatud ka seetõttu, et avaldaja kaebus

kohtuniku tegevuse peale rahuldati. See omakorda osutab sellele, et avaldaja lepinguline

esindaja tegi korralikku tööd ja põhjendas kaebust piisavalt veenvalt, mida ei saa teha ühe

tunniga.

Menetlusosaliste seisukohad

15. Puudutatud isik leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata.

16. Puudutatud isik on seisukohal, et puudub vaidlus, et avaldaja ei esitanud TsMS § 174 lg

10 kohast kinnitust. Kuna vastavat kinnitust ei olnud, on korrektne, et maakohus mõistis

menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Avaldaja loogika, et kuna avaldaja on füüsiline isik,

siis ei ole antud kinnitust vaja esitada, ei ole õige. TsMS § 174 lg 9 ei võimalda avaldaja

pakutud tõlgendust, et vastav kinnitus tuleb lugeda antuks juhul, kui avaldaja ei ole tegelikult

kinnitust andnud.

17. Puudutatud isiku hinnangul ei ole kohus avaldaja tunnihinna vähendamisel ja põhjendatud

töötundide arvu piiramisel diskretsioonipiire ületanud.

Menetluse edasine käik

18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu määrus

tühistada osas, milles mõisteti avaldaja esindajakulu menetluskuluna puudutatud isikult välja

käibemaksuta ning teha uus määrus, millega mõistetakse avaldajale menetluskulude hüvitis

2-21-8139

puudutatud isikult välja esindajakulu osas koos käibemaksuga. Muus osas jääb maakohtu

määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

20. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga selles osas, et maakohus on eksinud märkides, et

avaldaja ei ole kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Seega on maakohus ekslikult määruses sedastanud, et avaldaja oleks pidanud

kinnitama vastava hüvitise saamiseks, et ta on käibemaksukohustuslane. Ringkonnakohus ei

nõustu aga avaldaja käsitlusega TsMS § 174 lg 10 kohaldamisest. Menetluskulude koos

käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei

saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja

käibemaksuta (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 16). Toimiku materjalist ei nähtu avaldaja

TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust. Seega ei ole maakohus iseenesest vastava sätte

kohaldamisel eksinud ning on mõistnud õigesti välja esindajakulu ilma käibemaksuta.

Kuivõrd määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid (TsMS § 662 lg 3), siis

arvestab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuses esitatud kinnitusega, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane. Seetõttu tuleb avaldaja esindajakulu välja mõista koos

käibemaksuga.

21. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk

diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama

astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13).

Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke

menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi

esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas

väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud

tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang

anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud,

analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse

ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust

õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui

maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

22. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vähendades avaldaja esindaja tunnitasu määra

150 eurolt/t (käibemaksuta) 120 eurole/t (käibemaksuta) diskretsioonipiire ületanud.

Maakohus on oma otsustuse aluseks võtnud Riigikohtu kujundatud praktika põhjendatud ja

vajaliku tunnitasu suuruse osas, arvestanud esindaja kvalifikatsiooni ning õigusabiteenuse

keskmist turuhinda sarnase keerukusega asjades teenuse osutamise ajal. Kolleegiumi

hinnangul kajastub tunnitasu määras ka võimalik õigusabi osutamise ajal realiseerunud

hinnatõusu mõju. Hinnatõusu mõju ei pea arvestama indekseerimise kaudu. Samuti ei anna

asjaolu, et teist poolt esindas menetluses vandeadvokaat ning avaldaja esindaja oli menetluses

edukas juristina kolleegiumi hinnangul alust asuda teistsugusele seisukohale. Senises

kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 100–120 eurot

tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on olnud

pigem erandlikud (vt TlnRnKo 22.04.2022, 2-20-13046, p 18.3, RKTKo 28.11.2018, 2-17-

10348, p 16). Sealhulgas nähtub Riigikohtu kujundatud praktikast, et tunnitasu 150 eurot/t

(käibemaksuta) on mõistlikuks peetud hagita asjades vandeadvokaadist lepingulise esindaja

2-21-8139

puhul (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p 16), mitte aga juristi puhul. Sama tuleneb Tallinna

Ringkonnakohtu varasemast praktikast, sh advokaadi puhul (vt nt TlnRnKm 02.03.2021, 2-

19-17750, p 22, TlnRnKo 02.10.2024, 2-21-7044, p 18.1–18.2).

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole avaldaja lepingulise esindaja

menetlustoimingutele kulunud tööaja põhjendatust ja vajalikkust hinnates ületanud

diskretsioonipiire. Kuigi ringkonnakohtule ei ole teada kohtupraktika, mille kohaselt on

põhjendatuks peetud kohtuistungiks ettevalmistamiseks ühte tundi ajakulu ühe esindatava

kohta, oli siiski põhjendatud vähendada 07.12.2021 istungiks ettevalmistamise ja osalemise

ajakulu kahele tunnile. Istung toimus 10.00 kuni 10.23, s.o 23 minutit ning ca 1,5 tundi

istungiks ettevalmistamiseks oli piisav, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud,

võttes sh arvesse, et tegemist oli korraldava istungiga, kus valmistatakse asja arutamist ette.

Toimikust nähtub, et kohtuniku peale esitatud kaebuse puhul on tegemist e-kirjaga, milles

palutakse informatsiooni lõpplahendi tegemise kohta (dtl 341). Sellise e-kirja koostamiseks

märgitud ajakulu (2,5 tundi) ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul sellises ulatuses põhjendatud

ega vajalik. Maakohus on õigesti leidnud, et tegemist ei olnud mahuka kaebusega, mistõttu oli

põhjendatud arvestada kaebuse koostamise ajakuluks üks tund. Maakohus on ringkonnakohtu

hinnangul piisavalt hinnanud avaldaja õigusabitoimingutele kulunud tööaega ning

põhjendanud jälgitavalt oma otsustusi ajakulu vähendamise kohta. Määruskaebuse väited ei

anna alust asuda teistsugusele seisukohale.

24. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus avaldaja menetluskulude kindlaksmääramisel

diskretsioonipiire ületanud, kuid avaldaja menetluskulud tuleb praegusel juhul, erinevalt

maakohtust, välja mõista koos käibemaksuga. Seega on avaldaja lepingulise esindaja

toimingutele kulunud vajalik ja põhjendatud aeg maakohtus kokku 20 tundi ja

ringkonnakohtus 3,5 tundi, s.o kokku kuulub puudutatud isiku poolt hüvitamisele 3584 eurot

(lepingulise esindaja kulu 3384 eurot [sh käibemaks 564 eurot] + riigilõiv 200 eurot).

25. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

26. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)