Legislator Case Law & Legislation
2-24-130570/9 AI generated

2-24-130570/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-24-130570/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista V. K.-lt PlusPlus Capital AS kasuks põhivõlgnevus 499,94 eurot, Välja mõista V. K.-lt PlusPlus Capital AS kasuks viivis põhinõudelt (s.o 499,94

Legislator headnote

AI generated

2-24-130570/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista V. K.-lt PlusPlus Capital AS kasuks põhivõlgnevus 499,94 eurot, Välja mõista V. K.-lt PlusPlus Capital AS kasuks viivis põhinõudelt (s.o 499,94

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-130570

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

PlusPlus Capital AS hagi V. K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

746,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806),

lepinguline esindaja Tarvo Ilves (e-post: XXX)

Kostja: V. K. (isikukood: XXX, elukoht: kindel elukoht

puudub, rahvastikuregistri kohaselt: XXX, e-post XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi V. K. vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista V. K.-lt PlusPlus Capital AS kasuks põhivõlgnevus 499,94 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 113,40 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot.

3. Välja mõista V. K.-lt PlusPlus Capital AS kasuks viivis põhinõudelt (s.o 499,94

eurot) alates 25.01.2025. a kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,065%

päevas, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus.

4. Jätta menetluskulud V. K. kanda.

5. PlusPlus Capital AS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada

osaliselt.

6. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 378 eurot (s.o riigilõiv 175

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 183 eurot) ning

mõista nimetatud summa V. K.-lt PlusPlus Capital AS kasuks välja.

7. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASAJOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS PlusPlus Capital esitas 26.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 604,28 euro saamiseks. Kohus tegi 27.08.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

06.01.2025 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat 09.01.2025 määrusega esitama nõude

hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendava riigilõivu.

AS PlusPlus Capital esitas 24.01.2025 hagi V. K. vastu põhivõlgnevuse 499,94 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 113,40 euro, sissenõudmiskulu 15 euro ja täiendavate

viiviste väljamõistmiseks.

Hageja nõude aluseks on kostja V. K. ja TKM Finants AS vahel 01.01.2024 sõlmitud Partner

Kuukaardi leping nr 384695-1, mille kohaselt võimaldas TKM Finants AS kostjale

kasutamiseks ostulimiiti summas 500 eurot. Kostja asus ostulimiiti kasutama, perioodil

01.01.2024 -31.01.2024 kasutas 499,94 eurot. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud Partner

kuukaardiga sooritatud ostude eest. Kostjale väljastati arve nr 744174, tähtajaga 10.02.2024.

TKM Finants AS teavitas kostjat 26.04.2024 lepingu lõpetamisest ja võlgnevuse

loovutamisest AS-ile PlusPlus Capital. Lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud e-

posti aadressile XXX.

Lepingust nr 384695-1 tulenev võlgnevus kokku on 613,34 eurot, s.o põhinõue 499,94 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis summas 113,40 euro (seisuga 24.01.2025) ning millele

lisandub võlgnevuse sissenõudmistasu summas 15 eurot. Hageja taotleb mõista kostjalt välja

viivised alates 25.01.2025 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni, lepingus kokku lepitud

määras (0,065% päevas) põhinõudelt. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud

menetluskulud, s.o riigilõiv summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot ja õigusabikulud 427 eurot ning

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. 21.02.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku

vastuse 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates.

3. Kostjale loeti hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus TsMS § 3141 lg 2-3 alusel kätte

toimetatuks 04.03.2025. Kostja vastamise tähtaeg oli 18.03.2025. Kohtu määratud tähtajaks

kostja vastanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise

korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

4. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega

vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

6. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul

puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS §

407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Käesolevas tsiviilasjas kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, seega leiab kohus, et kostjal ei

ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

7. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg 3 teeb kohus tagaseljaotsuse lühidalt kirjeldava

osaga ja ilma põhjendava osata.

8. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

9. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult.

Menetluskulud

10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

11. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

12. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 175 eurot. Hageja nõuab lisaks õigusabikulude hüvitamist summas 427 eurot

(ilma käibemaksuta) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise

hüvitamist summas 20 eurot.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv.

Kohus leiab, et riigilõiv 175 eurot on hageja kuludest on vajalik ja põhjendatud (TsMS § 147

lg 1). Põhjendatud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot (TsMS § 4842).

Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (TsMS § 144 p 1, 2). ).

Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 427

eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud dokumentide

komplekteerimisele ja analüüsimisele, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 3,5 tundi.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot/tunnis (koos käibemaksuga) on

põhjendatud. Kohtu hinnangul on kooskõlas kohtupraktikaga lepingulise esindaja tunnitasuks

120 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Samas ei pea kohus põhjendatuks

menetlustoimingutele kulunud aega. Kohus hindab põhjendatud ajakuluks (arvestades hagis

toodud asjaolusid, läbitöötamist vajavaid dokumente ja nende sisu, aga ka esindaja koostatud

dokumentide sisukust ja argumentatsiooni) 1,5 tundi. Seega on põhjendatud esindaja tasuks

183 eurot (koos käibemaksuga) (1,5x122).

Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada (dtl 31). Seega tuleb menetluskuludelt arvestada käibemaksu TsMS § 174 lg 10

järgi.

13. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 378

eurot (175+20+183).

14. Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda

menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

kohtunik