2-25-3435/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedL. R. esitas 5.03.2025.a. Viru Maakohtule hagi V. R.i vastu abielu lahutamise nõudes. Kohtuistungil 10.04.2025.a jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Hageja väitel on ta
Legislator headnote
AI generated2-25-3435/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: L. R. esitas 5.03.2025.a. Viru Maakohtule hagi V. R.i vastu abielu lahutamise nõudes. Kohtuistungil 10.04.2025.a jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Hageja väitel on ta
Full text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-25-3435
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. aprillil 2025.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
L. R. hagi V. R. vastu abielu lahutamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
10. aprillil 2025.a.
Menetlusosalised
Hageja:
Kostja:
L. R. (ik XXX, e-post: XXX, tel +XXX)
V. R. (ik XXX, elukoht xxx, e-post XXX,
tel +xxx)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada L. R.i hagi V. R.i vastu abielu lahutamise nõudes.
2. Lahutada L. R.i ja V. R.i abielu, mis on sõlmitud 29.11.2011.a. Ida-Viru
Maavalitsuses ja mille kohta on antud tõend nr 4-2011/6780.
3. Jätta L. R.ile pärast abielu lahutamist perekonnanimi „R.“.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1. L. R. esitas 5.03.2025.a. Viru Maakohtule hagi V. R.i vastu abielu lahutamise nõudes.
Hagiavalduse kohaselt on poolte abielusuhted lõppenud, kostja tarvitab alkoholi, mistõttu on
poolte kooselu võimatu.
2. Kohtuistungil 10.04.2025.a jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Hageja väitel on ta
10 aasta vältel jõudnud arusaamisele, et abielu lahutamine on ainuõige. Abielusuhteid ei ole
vähemalt 10 aastat, kuigi elatakse ühel aadressil (nüüd on hageja senisest elukohast lahkunud ja
elab eraldi), omavahel ei suhelda, ei käida kusagil. Lapsed hoiduvad kodus käimisest ning hageja
leiab, et kui miski kostjat mõtlema paneb oma suhtumise üle, siis on see abielu lahutamine.
Leppimisaega ei soovi kuna on oma sammu igakülgset läbi mõelnud ja selleni jõudnud aastaid.
Mitte midagi nende aastatega muutunud ei ole.
KOSTJA VASTUVÄITED
3. V. R. väitis, et abielulahutust ei soovi kuna hageja on ainus lähedane inimene, kes on talle
jäänud. Samas kinnitas, et poolte vahel ei ole abielusuhteid juba vähemalt 16 aastat. Omavahel ei
suhelda või on suhtlus äärmiselt problemaatiline. Siis kui lapselaps külas käib, siis saavad pooled
omavahel suhteliselt normaalselt suheldud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.
Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on
pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole
ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud
vähemalt kaks aastat eraldi.
Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud
juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni
kuuekuulise leppimisaja.
5. Kohus on seisukohal, et poolte abielu on pöördumatult lõppenud ning tuleb lahutada.
Kuigi V. R. vaidles kohtuistungil abielu lahutamise nõudele vastu, leiab kohus, et abielu
säilitamine olukorras, kus pooltel abielusuhteid ei ole 16 aastat ning kumbki abikaasadest ei ole
midagi teinud selleks, et suhteid taastada, on nad sisuliselt lahusolekut aktsepteerinud.
Harjumusest formaalselt abielus olla abielusuhetes olemata, ei ole kummagi abikaasa huvides.
Leppimisaja andmine on kohtu hinnangul põhjendatud olukorras, kus mõlemad pooled peavad
abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks. Ühe poole soov ei ole selleks piisav
kui kumbki abikaasadest pole valmis suhte taastamisse panustama.
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning
abielu lahutamine põhjendatud.
6. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.
Menetluskulude jaotus
7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS §
173 lg 1 ja 4).
TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Piret Raik
Kohtunik