Legislator Case Law & Legislation
2-25-3435/7 AI generated

2-25-3435/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-25-3435/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

L. R. esitas 5.03.2025.a. Viru Maakohtule hagi V. R.i vastu abielu lahutamise nõudes. Kohtuistungil 10.04.2025.a jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Hageja väitel on ta

Legislator headnote

AI generated

2-25-3435/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: L. R. esitas 5.03.2025.a. Viru Maakohtule hagi V. R.i vastu abielu lahutamise nõudes. Kohtuistungil 10.04.2025.a jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Hageja väitel on ta

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-3435

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprillil 2025.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

L. R. hagi V. R. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

10. aprillil 2025.a.

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

L. R. (ik XXX, e-post: XXX, tel +XXX)

V. R. (ik XXX, elukoht xxx, e-post XXX,

tel +xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L. R.i hagi V. R.i vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada L. R.i ja V. R.i abielu, mis on sõlmitud 29.11.2011.a. Ida-Viru

Maavalitsuses ja mille kohta on antud tõend nr 4-2011/6780.

3. Jätta L. R.ile pärast abielu lahutamist perekonnanimi „R.“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. L. R. esitas 5.03.2025.a. Viru Maakohtule hagi V. R.i vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielusuhted lõppenud, kostja tarvitab alkoholi, mistõttu on

poolte kooselu võimatu.

2. Kohtuistungil 10.04.2025.a jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Hageja väitel on ta

10 aasta vältel jõudnud arusaamisele, et abielu lahutamine on ainuõige. Abielusuhteid ei ole

vähemalt 10 aastat, kuigi elatakse ühel aadressil (nüüd on hageja senisest elukohast lahkunud ja

elab eraldi), omavahel ei suhelda, ei käida kusagil. Lapsed hoiduvad kodus käimisest ning hageja

leiab, et kui miski kostjat mõtlema paneb oma suhtumise üle, siis on see abielu lahutamine.

Leppimisaega ei soovi kuna on oma sammu igakülgset läbi mõelnud ja selleni jõudnud aastaid.

Mitte midagi nende aastatega muutunud ei ole.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. V. R. väitis, et abielulahutust ei soovi kuna hageja on ainus lähedane inimene, kes on talle

jäänud. Samas kinnitas, et poolte vahel ei ole abielusuhteid juba vähemalt 16 aastat. Omavahel ei

suhelda või on suhtlus äärmiselt problemaatiline. Siis kui lapselaps külas käib, siis saavad pooled

omavahel suhteliselt normaalselt suheldud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole

ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud

vähemalt kaks aastat eraldi.

Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja.

5. Kohus on seisukohal, et poolte abielu on pöördumatult lõppenud ning tuleb lahutada.

Kuigi V. R. vaidles kohtuistungil abielu lahutamise nõudele vastu, leiab kohus, et abielu

säilitamine olukorras, kus pooltel abielusuhteid ei ole 16 aastat ning kumbki abikaasadest ei ole

midagi teinud selleks, et suhteid taastada, on nad sisuliselt lahusolekut aktsepteerinud.

Harjumusest formaalselt abielus olla abielusuhetes olemata, ei ole kummagi abikaasa huvides.

Leppimisaja andmine on kohtu hinnangul põhjendatud olukorras, kus mõlemad pooled peavad

abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks. Ühe poole soov ei ole selleks piisav

kui kumbki abikaasadest pole valmis suhte taastamisse panustama.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning

abielu lahutamine põhjendatud.

6. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS §

173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik