2-25-5106/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Määruse tegemise aeg ja

koht

11.04.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-5106

Tsiviilasi

XX-i

(XX) maksejõuetusavaldus pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik XX (isikukood XXX)

Pankrotihaldur Ly Müürsoo

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine, pankroti

väljakuulutamine, võlgniku kohustamine vande

andmiseks ja tähtpäeva määramine, sundtoomise ja aresti

hoiatus,

pankrotihalduri

määramine,

võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamise

otsustamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON.

1. Võtta menetlusse XX-i (XX) maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Kuulutada välja XX-i pankrot 11.04.2025 kell 14 ja algatada XX-i kohustustest

vabastamise menetlus.

3. Nimetada XX-i pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldur Ly

Müürsoo (isikukood xxx, Osaühing Sentire MK, XXX, 10129, e-post XXX).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 06.05.2025 algusega

kell 10.00 Pärnu Maakohtus Rapla kohtumajas (Sauna 5, Rapla) või virtuaalselt.

5. Kohustada XX-i ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Rapla

kohtumajja (Sauna tn 5, Rapla) 06.05.2025 algusega kell 09.55.

6. Kohus hoiatab XX-i , et määratud tähtpäeval vande andmiseks kohtusse ilmumata

jätmise korral on kohtul õigus võlgnikku trahvida või kohaldada XX-i suhtes

sundtoomist ja vajaduse korral aresti kuni kolmeks kuuks.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks pankrotivara

nimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 12.04.2026.

9. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

10. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg,

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist

võib vastu võtta üksnes haldur.

11. XX-i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama

haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku

vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab

üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada

pärast seda, kui võlausaldajate lõplik nimekiri on esitatud kohtule kinnitamiseks.

Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul.

Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist.

12. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata XX-il vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

13. Peatada XX-i suhtes toimuvad sundtäitmised.

14. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

15. Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile XX-i tuludeklaratsioonid.

16. Pankrotimäärus kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

17. Kohus selgitab, et pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa

pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta

pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

18. Saata kohtumäärus võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib isik, kelle õigust määrusega kitsendati, pankrotiavalduse tagamise osas

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MAKSEJÕUETUSAVALDUS

1. XX (võlgnik) esitas 02.04.2025 Pärnu Maakohtule avalduse füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FIMS) § 9 alusel kehtestatud vormil maksejõuetusavalduse enda pankroti

väljakuulutamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja ei suuda oma kohustusi täita. Võlgnik on

vallaline. Võlgnikul ei ole lapsi. Võlgnik on põhiharidusega. Võlgnik töötab alates 2017. a

augusti kuust, sissetulek maksejõuetusavalduse kohaselt 1150 eurot kuus. Võlgnikule

väärtuslikku vara (autod, kinnisvara, äriühinguid, jne) ei kuulu, on korteriühistu juhatuse liige.

Võlgniku kontojääk avalduse esitamise seisuga AS SEB Pank on 6,52 eurot, korteriühistu AS

SEB Pank konto jääk 0 eurot ja AS LHV Pank kontojääk 0 eurot. Võlgniku sissetulekuks on

igakuine töötasu u 1150 eurot. Igakuised väljaminekud on kokku 635 eurot (kulutused toidule,

transpordile, sidekulud ja kulutused tervishoiule, hügieenitarvetele), lisandub muu igakuise

kuluna laen, mille kolmas isiku on võtnud võlgniku kasuks (osamakse suurust välja toodud ei

ole). Kokku on võlgnikul kohutusi vähemalt 8 erineva võlausaldaja ees 34 557,34 eurot, kaks

võlausaldajat on algatanud võlgniku suhtes täitemenetlused. Võlgnik on maksejõuetuse

põhjusena märkinud 2020. a koroona ajal isolatsiooni jäämise ja koroonapuhkusele panemise.

Puhkuse eest sai vähe raha ja pidi igapäevaeluga toime tulekuks laenu võtma, laenumaksete

tasumiseks võttis omakorda laenu. Tegi refinantseerimise, et laenud kontrolli alla saada, on

proovinud võlausaldajatega maksegraafikutesse muudatusi sisse viia, mitmed lubasid

maksepuhkust kuid olukord ei paranenud. 2024. a juunis ei suutnud lõpuks enam oma palgaga

kõiki kohustusi täita ning osamaksed jäid tegemata. Praeguseks pöörduvad võlausaldajad juba

nõuetega tema vastu kohtusse. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid

välistada kohustustest vabastamise.

2. Ly Müürsoo andis 08.04.2025 kohtule nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku

pankrotihalduriks (haldur).

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus vastab alates 01.07.2022 kehtivale FIMS §-s 11

sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FIMS § 14 lg-s 1 sätestatud avalduse

menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise

iseloomuga. Kohus kontrollis 08.04.2025, et võlgnikule avalike registrite järgi väärtuslikku vara

(autosid, kinnisasju, äriühingute osasid) ei kuulu. Võlgniku vastu on alustatud kohtutäitur Õnne

Pajur poolt täitemenetlused täiteasjades nr 179/2024/1699 ja 179/2024/1704 ning kohtutäitur

Rocki Alberti poolt täitemenetlus täiteasjas nr 176/2024/531. Võlgniku kohustused (kokku u 34

557,34 eurot) ületavad olulises määras tema vara ja sissetulekuid ning see olukord ei ole ajutise

iseloomuga. Võlgnikul sissetulekuks on igakuine töötasu u 1150 eurot alates 2024. a.

Väljaminekud on 635 eurot (kulutused toidule, transpordile, sidekulud ja kulutused tervishoiule,

hügieenitarvetele), lisandub muu igakuise kuluna laen, mille kolmas isiku on võtnud võlgniku

kasuks (osamakse suurust välja toodud ei ole). Võlgnevuste tasumiseks piisavalt sissetulekuid

pole.

5. PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses

pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. Tuginedes PankrS

§-le 86 ja FIMS § 18 lg-le 8 kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu

korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1

ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada

tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule

arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks

kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise

tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.

6. Kohus, arvestades, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on taotlenud pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab võlgniku varalist

olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise

tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel

täitemenetlus.

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Ly Müürsoo, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

8. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui

kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib

kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on

mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase

kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta

jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik

on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske

hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate

huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu

esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute,

võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid

oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

9. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et praegusel juhul puuduvad kohtule kättesaadava teabe alusel FIMS § 45 lg-s

3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.

10. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja.

Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi

võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel,

eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui

pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt

12.04.2026.

Kohus selgitab:



PankrS § 36 lg 6 järgi võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FIMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama

saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse

või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS §-d 47 lg-d 1 ja 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest. (FIMS § 49 lg 9).

11. PankrS § 18 lg-te 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-de 2-6 järgi rakendab

kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised

pankrotiavalduse tagamise abinõud.

Pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus võlgnikul oma varade käsutamise ilma

pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised lõppevad pankroti

väljakuulutamisel. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

12. PankrS § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma

nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise

tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

13. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

kohtunik