2-24-3346/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

11.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-3346

Kohtuasi

J.Q (J.Q) hagi Tori Hobuse Seltsi vastu juhatuse

otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

J.Q 06.03.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja J.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja Tori Hobuse Selts (registrikood 80249920),

lepinguline esindaja Kaili Siilak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Pärnu Maakohtu 31.01.2025 määruse põhjendusi, jättes määruse

resolutsiooni muutmata.

2. Jätta J.Q määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud J.Q kanda.

4. Mõista J.Qlt välja menetluskulude hüvitis 589,60 eurot (käibemaksuga) Tori

Hobuse Seltsi kasuks.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J.Ql tasuda kohtumääruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-24-3346

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. J.Q (hageja) esitas 28.02.2024 Pärnu Maakohtule Tori Hobuse Seltsi (kostja) vastu hagi

juhatuse otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Koos

hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse.

2. Hagiavalduse kohaselt oli hageja hagi esitamise ajal kostja juhatuse liige. Kostja juhatuse

08.02.2024 koosolekul otsustati kostja üldkoosoleku korraldamine edasi lükata. Seejuures ei

võetud vastu otsust, mis ajani üldkoosolek edasi lükata ega määratud kindlaks uut

üldkoosoleku toimumise kuupäeva. 24.02.2024 saatis juhatuse esimees EH kostja liikmetele

e-kirja teel kutse üldkoosolekule, milles andis teada, et üldkoosolek toimub 03.03.2024.

Samuti esitas juhatuse esimees e-kirjas üldkoosoleku päevakorra. EH polnud õigustatud

üldkoosolekut kokku kutsuma ja vastav otsus on tühine. Hagi tagamine on vajalik, kuna

üldkoosolekul võidakse otseselt piirata hageja õigusi, sh otsustada ta kostja juhatuse liikmena

tagasi kutsuda.

3. 14.03.2024 menetlusdokumendis palus hageja võtta hagiavalduse menetlusse. Hageja

märkis, et praegusel juhul ei kohalduks hageja hinnangul hagist loobumisel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 II alternatiiv, kuna kostja on jätnud ära

vaid üldkoosoleku, mitte pole tunnistanud varasemat otsust üldkoosoleku kokkukutsumise

kohta kehtetuks. Kui kostja ei soovi kulusid suurendada, on kostjal võimalik hagi õigeks

võtta, hüvitada hageja menetluskulud ning sellega menetlus ka lõpeb.

4. 14.01.2025 eelistungil jäi hageja seisukoha juurde, et on valmis menetluse lõpetama, kui

kostja nõustub hüvitama hageja menetluskulud. Kostja põhjendab enda õigusvastast tegevust

uue õigusvastase tegevusega, sest ka otsus, et koosolek ei toimu, peaks olema juhatuse otsus.

Esimees teatas, et üldkoosolekut ei toimu, aga see ei olnud tema pädevuses. Mitteotsustest ei

saa rääkida. Faktiliselt on ühe isiku poolt otsustatud, see on ka protokollitud, see e-kiri

kajastab otsuse sisu, e-kiri juhatuse esimehe poolt, et juhatuse üldkoosolek toimub sel

kuupäeval, sel kellaajal ja sellise päevakorraga. Kõik on kirjalikult taasesitatavas vormis

vormistatud ja kohus saab seda hinnata. Tegemist on küsimusega, kus kohus ei saa seisukohta

kujundada hagi menetlusse võtmise etapis.

Kostja vastuväited

5. Kostja teavitas 29.02.2024 seisukohas, et on edastanud kõigile kostja liikmetele teavituse

03.03.2024 üldkoosoleku mittetoimumise kohta ning palus menetluse lõpetada. Kostja

mõistis, et tema ebapiisav õiguslik pädevus on tekitanud olukorra, mille tõttu selle teema

mõistmine on olnud keeruline, ent samas pärast nii hageja kui ka lihtliikme vastavate

seisukohtade saamist on asutud olukorda täpsustama ja liigutud selle poole, et saavutada

õiguslikult pädev olukord.

6. 17.06.2024 esitas kostja vastuse hageja seisukohale, milles leidis, et läbi uue üldkoosoleku

kokkukutsumise on varasemad, kuid ära jäetud üldkoosoleku kokku kutsumisega seotud

otsused muutunud tühiseks ning ei oma õiguslikku tähendust alates 03.03.2024 kokku

kutsutud üldkoosoleku ära jätmisest. Kuna hilisema üldkoosoleku kokku kutsumise menetlust

2-24-3346

ja üldkoosoleku läbiviimist hageja vaidlustanud ei ole, siis on välistatud ka varasema

üldkoosoleku toimumisega seotud varasemate otsuste õigusjõu taastumise küsimus. Seega

puudub nõudel sisuline perspektiiv, kuna kostja tegevus on oma sisult hageja esitatud hagi

eesmärgi saavutanud ehk 03.03.2024 kokku kutsutud üldkoosolek jäeti ära ja viidi läbi uus

menetlus üldkoosoleku kokku kutsumiseks. Kostja kinnitas, et ära jäetud üldkoosoleku asemel

uue üldkoosoleku kokku kutsumise menetlusse oli hageja kui juhatuse liige kaasatud.

19.03.2024 toimunud juhatuse koosolekul, millega otsustati uue üldkoosoleku kokku

kutsumine hageja 03.03.2024 üldkoosoleku kokku kutsumisega seotud otsuse kehtetuks

tunnistamise küsimust ei tõstatanud. Seoses 06.04.2024 kokku kutsutud uue üldkoosolekuga

määrati hageja mh üldkoosoleku häälte lugemise komisjoni liikmeks. See, et hageja ei

osalenud 06.04.2024 üldkoosolekul, on hageja otsus, mitte kostja juhatuse tegevuse tulem.

Kostja juhatus on teinud kõik endast oleneva ja kaasanud kõik juhatuse liikmed juhatuse

koosolekute ja otsuste menetlustesse, millest tulenevalt puudub kostja juhatuse kui organi ja

liikmete konflikt, mille jätkuvale olemasolule hageja rõhub.

7. 14.01.2025 eelistungil märkis kostja esindaja, et õiguslikult ei ole hagil perspektiivi. Hagi

on menetlusse võtmise staadiumis. Otsust, mille vaidlustamiseks hageja kohtusse on

pöördunud, ei ole. Hageja on soovinud tõlgendada kostja juhatuse liikme e-kirja otsusena,

kuid see on teade koosoleku kokku kutsumiseks. Kokkukutsumise teade oli saadetud kõigile

üldkoosoleku osavõtjatele. Kostja saatis peale hageja pretensiooni kõikidele liikmetele

samaväärse teate. Kostja on teinud kõik, mis sai selles olukorras teha vältimaks vaidluse

eskaleerumist.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Pärnu Maakohus jättis hageja hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ja

tagastas selle hagejale. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, v.a tasutud

riigilõivu, mille tagastamist saab hageja TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel esitatava taotlusega

nõuda.

9. Maakohus leidis, et täna ei ole enam hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hageja soovis 24.02.2024

otsuse, millega kutsuda kokku üldkoosolek 03.03.2024, kehtetuks tunnistamist või

tühistamist. Hageja kinnitas eelistungil, et otseselt vaidlusalune otsus teda täna enam ei

mõjuta, kuid juhatuse otsuse kehtetuse ja tühisuse küsimuse eeldus ei ole, et täna peab see

hagejat mõjutama, vaid see, et juhatuse otsus oli tol ajahetkel vale. Maakohus selgitas

hagejale eelistungil, et peab hindama elulisi asjaolusid ning arvestada tuleb sellega, et täna

2025. a ei saa seda otsust kostja kuidagi ka soovi korral täita. 03.03.2024 üldkoosolekut

toimunud ei ole. Sisuliselt oli hageja istungil valmis ka menetluse lõpetama, kui kostja on

valmis hageja menetluskulud hüvitama. Maakohus ei näinud vajadust läbi viia menetlust,

mille tulemus tänasel päeval pooli enam kuidagi ei mõjuta, ning tekitada pooltele täiendavaid

menetluskulusid.

10. Maakohus märkis, et üldreeglina kannab hageja asja menetluskulud, kui kohus keeldub

avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, kuid praegusel juhul tuleb jätta poolte

menetluskulud nende endi kanda. Maakohus leidis, et olukorras, kus kostja, peale hageja

pretensiooni, saatis liikmetele teate, et 03.03.2024 üldkoosolekut ei toimu, on kostja teinud

endast kõik, et asi lahendada kohtuväliselt. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et enne

kohtusse pöördumist keelduti hageja soovi rahuldamast, märkides, et põhiline hageja

menetluskulu ongi esimese menetlusdokumendi koostamine. Hagi tagamise taotluse jättis

kohus rahuldamata ning selle kulu jääks ka siis, kui hagi menetlusse oleks võetud, hageja

2-24-3346

enda kanda. Puudub mõistlik põhjus hagi menetlusse võtmisest keeldumisel kostja

menetluskulude jätmiseks hageja kanda. Õiglane on kulud jätta neid kandnud menetlusosaliste

endi kanda. Kostja ise on tunnistanud, et tema ebapiisav õiguslik pädevus on tekitanud

olukorra, mille tõttu antud probleem on hageja poolt tõstatatud. Küll aga oleks pooled saanud

antud vaidluseseme lahendada koheselt ka kokkuleppel kohtuväliselt menetluskulusid

kandmata.

Määruskaebus

11. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning võtta

hagiavalduse menetlusse.

12. Hageja märgib, et maakohtu tegevus on olnud vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.

Maakohus otsustas hagi menetlusse võtmist 11 kuud ning korraldas hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks ka kohtuistungi. Hageja hinnangul on käesolev vaidlus niivõrd kitsas, et 11

kuud oli ilmselgelt enam kui piisav selleks, et vaidlus sisuliselt lahendada ja teha asjas

sisuline lahend, mitte alles otsustus hagi menetlusse võtmise või mittevõtmise osas. Maakohtu

tegevus on tekitanud pooltele asjatud õigusabikulusid ja menetlusse mittevõtmise määrus

suurendab kulusid veelgi.

13. Hageja on hagi esitanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-le 1 tuginedes ja

täiendavaid asjaolusid hageja hagi esitamisel välja tooma ei pea. Juriidilise isiku organi

tühisust ei mõjuta kuidagi see, miks huvitatud isik organi otsuse tühisust tuvastada soovib.

Samuti on kohtuvaidluse üheks oluliseks eesmärgiks saavutada hageja menetluskulude

hüvitamine. Hagi esitamise seisuga oli hageja nii kostja liige kui ka juhatuse liige. Seega hagi

esitamine oli igati õigustatud ja hagejal on ka õigustatud ootus hagi rahuldamise järgselt saada

kostjalt hüvitist hageja kantud menetluskulude ulatuses. Alusetu on kohtu esitatud väide, et

kohtu sisulise otsuse täitmine poleks võimalik. Tegemist on organi otsuse tühisuse

tuvastamise hagiga. Organi otsuse tühisus tuvastatakse kohtuotsusega ja kohtuotsuse

jõustumise hetkel on otsus ka täidetud, kuna sellise kohtulahendi täitmine ei eelda kohtutäituri

poole pöördumist või muid analoogseid toiminguid. Seega on maakohtu määrus ilmselgelt

vastuolus menetlusõiguse normidega ning maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 371 lg

2 p-i 2.

14. Maakohus on ebaõigesti jätnud hageja menetluskulud hageja kanda. Hageja jaoks on

arusaamatu, mida kohus peab silmas lausega: „kostja, peale hageja pretensiooni, saatis

liikmetele teate, et 03.03.2024 üldkoosolekut ei toimu, on kostja teinud endast kõik, et asi

lahendada kohtuväliselt“. Kostja on juriidiline isik. Juriidilist isikut esindab juhatus. Hageja

oli üks juhatuse liikmetest. Seega pole küsimus selles, et kostja sai teada hageja

pretensioonist, vaid kuna hageja oli ka kostja juhatuse liige, siis läbi enda juhatuse liikme oli

kostja probleemist pidevalt teadlik. Õiguslikus mõttes on hagi esitatud kostja vastu, kuid

sisuline probleem seisnes selles, et kostja juhatuse esimees rikkus kostja põhikirja ja seadust

ning võttis teisi juhatuse liikmeid kaasamata vastu otsuseid, mis ei kuulunud juhatuse esimehe

pädevusse. Seega kohtuvaidlust ei põhjustanud mitte kostja puudulikud õigusteadmised, vaid

kostja juhatuse esimehe üleolev suhtumine teistesse juhatuse liikmetesse, sh hagejasse. Seda

arvestades on arusaamatu, kuidas kohus sai jõuda järeldusele, et õiglane on jätta

menetluskulud hageja kanda. Vastupidi, õiglane lahendus oleks hoopis selline, et kohus jätab

mõlema poole menetluskulud kostja kanda ning seejärel esitab kostja kahjunõude kostja

juhatuse esimehe vastu, kes kogu probleemi ja kulud põhjustas.

Kostja vastuväited

2-24-3346

15. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisest

lisanduvad kulud hageja kanda.

16. Maakohus on õigesti andnud hinnangu hagi perspektiivi(tuse)le. Hageja leiab, et kohus ei

ole käitunud asja menetledes otstarbekalt, kuid kostja hinnangul ei mõjuta see vaidlustatud

määruse õiguspärasust. Tuleb arvestada, et isegi juhul, kui kohus oleks võtnud hagi eelnevalt

menetlusse, oleks kohtul õigus jätta hagi ka hiljem läbi vaatamata. Kui kostja oleks oma

seisukoha esitanud pärast hagi menetlusse võtmist, oleks poolte menetluskulud veelgi

suurenenud. Maakohtu valitud menetlusviis võis pigem säästa menetluskulusid.

Menetlusdokumentide vahetamise asemel said pooled arutada vastavat küsimust kohtuga

selleks määratud istungil. Määruskaebusest ei nähtu, et kohus oleks asja menetlusse võtmise

varasemal hindamisel pidanud jõudma teistsugusele järeldusele hagi perspektiivikuse osas.

Menetlusse võtmist mõjutavad asjaolud ei olnud vahepealsel ajal muutunud. Hageja on

määruskaebuses toodud asjaoludega taaskord kinnitanud, et puudub organi otsus, mille

tühisuse tuvastamine on hagiga taotletav eesmärk. Kui hagi nõude esitamise üks eeldustest on

juriidilise isiku poolt tehtud organi otsus, siis järelikult selle otsuse puudumine välistab nõude

rahuldamise. Hagi asjaoludest ei tulene, et 24.02.2024 oleks toimunud mistahes vormis

juhatuse koosolekut või vormistatud mingilgi viisil juhatuse otsust. 24.02.2024 e-kirja näol ei

ole tegemist juriidilise isiku organi otsusega. Seadusandja on ette näinud üksnes organi otsuse

vaidlustamise, mitte mistahes organi liikme tahte väljenduse. Isegi juhul, kui üldkoosoleku

otsused oleks olnud juhatuse otsuse puudumise tõttu vaidlustatavad, ei võimalda see

üldkoosoleku kokkukutsumiseks välja saadetud teadet (e-kirja) lugeda juhatuse otsuseks.

Koosoleku teate vaidlustamist ei ole seadusega ette nähtud.

17. Maakohus jättis õigesti hageja menetluskulud tema enda kanda. Hageja professionaalsele

esindajale ei saanud jääda märkamata, et kohtusse pöördutakse põhjendamatu nõudega.

Hageja on määruskaebuses selgelt välja toonud, et tema tegelik eesmärk ei ole mitte organi

olematu otsuse vaidlustamine, vaid juhatuse esimehe n-ö korrale kutsumine, mõjutades teda

kohtuvaidlusest tekkivate kulude kandmise kohustusega. Määruskaebuse esitamisest võib

järeldada, et see eesmärk on jätkuv. Hagejaga on põhjust nõustuda selles, et kohtuvaidlus ei

alanud mitte kostja puudulike õigusteadmiste tõttu, vaid hagiavaldus on hageja

ebaratsionaalne reaktsioon kostja juhatuse esimehe 24.02.2024 saadetud e-kirja peale.

Nimetatu ei anna alust menetluskulude teistsuguseks jaotuseks, kuna erinevalt hageja

käsitlusest tooks see kaasa hoopis ebaõiglust. Hageja ei ole lähtunud TsÜS §-st 32 tulenevast

heas usus käitumise põhimõttest ega arvestanud omavahelistes suhetes üksteise õigustatud

huvidega.

Menetluse edasine käik

18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb muuta maakohtu

määruse põhjendusi, jättes määruse resolutsiooni muutmata. Määruskaebust ei rahuldata.

20. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis hageja

on esile toonud. Hagiavaldusest nähtus, et hageja soovis 24.02.2024 otsuse, millega kutsuda

kokku üldkoosolek 03.03.2024, kehtetuks tunnistamist või tühistamist. Maakohus andis

2-24-3346

kostjale võimaluse esitada seisukoht, milles kostja teavitas, et on edastanud kõikidele kostja

liikmetele teavituse 03.03.2024 üldkoosoleku mittetoimumise kohta ning palus menetluse

lõpetada. Maakohus korraldas 14.01.2025 eelistungi asja menetlusse võtmise otsustamiseks

ning tuvastas, et 03.03.2024 üldkoosolekut toimunud ei ole ning hageja huvi oli sisuliselt

saada kostja poolt hüvitatud menetluskulud. Maakohus leidis, et seega ei ole täna enam hagi

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset ning keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel.

21. Kolleegiumi hinnangul on maakohus küll õigesti jätnud hagiavalduse menetlusse võtmata,

kuid teinud seda ekslikul alusel, mistõttu tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta.

Hagiavalduse menetlusse võtmisest tuli praegusel juhul keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel,

kuivõrd hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes

üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kolleegium märgib, et

TsÜS § 38 lg 1 kohase nõude esitamise esmaseks eelduseks on, et juriidilise isiku organ on

teinud otsuse. Otsuse olemasolust saab eelkõige rääkida siis, kui selles sisalduvad otsuse

vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused (RKTKo 06.11.2019, 2-16-

11216, p 15). Otsuseks on vajalik, et oleks toimunud hääletamine ja otsuse tegemisel on

osalenud selleks õigustatud isikud. Kui täidetud ei ole minimaalsed eeldused selleks, et

otsusest kui tehingu olemasolust saaks üldse rääkida, on tegemist otsuse puudumise ehk

mitteotsusega. Üldkoosoleku kokku kutsumise teade ega teade, et üldkoosolekut ei toimu ei

ole käsitatavad otsustena (mittetulundusühingute seadus [MTÜS] § 22 lg 1).

22. Ringkonnakohus möönab, et maakohus ei ole hagiavalduse menetlusse võtmise küsimust

otsustanud mõistliku aja jooksul, kuid see ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Isegi, kui maakohus oleks võtnud hagiavalduse menetlusse, saanuks kohus menetluse kestel

kaaluda TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel hagi läbivaatamata jätmist. Mõlemal juhul kannab

üldreeglina menetluskulud hageja (TsMS § 168 lg-d 1–2). Menetluskulude jaotuse määramine

on kohtu kaalutlusotsustus (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Madalama astme kohtu

kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on

ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud

kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu

diskretsioon menetluskulude jaotamise osas on jälgitav ning maakohus on piisavalt

põhjendanud, miks tuleb käesoleval juhul menetluskulud jaotada üldreeglist erinevalt.

Määruskaebuse väited ei anna alust jätta hageja menetluskulusid kostja kanda.

23. Kuivõrd määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, siis kannab TsMS § 171

lg 1 alusel määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja.

24. Ringkonnakohus määrab kostja menetluskulu alljärgnevalt kindlaks. TsMS § 175 lg 1

järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja lepinguline esindaja esitas 27.03.2025

menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi 3,8 tunni ulatuses

tasumääraga 135 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 22%, s.o kogusummas 625,86 eurot

seoses järgmiste toimingutega: 31.01.2025 tutvumine asja lõpetava määrusega, edastamine

kliendile koos selgitustega 0,3 tundi, 18.03.2025 tutvumine määruskaebusega ja kohtu

nõudega ning vastuse koostamine määruskaebusele ja esitamine kohtule 2,75 tundi,

24.03.2025 tutvumine kohtunõudega menetluse korralduse kohta, tagasiside kliendile edasiste

toimingute osas 0,2 tundi ning 27.03.2025 kostja menetluskulude nimekirja koostamine ja

esitamine 0,55 tundi. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu leides, et need on

2-24-3346

ebamõistlikult suured, kuna hageja pidi selles menetluses koostama määruskaebuse, kuid

hageja menetluskulude maht on oluliselt väiksem kostja õigusabikulude mahust ning kostja

õigusabikulud on minimaalselt kahekordselt ülepaisutatud. Samuti on hageja jaoks

arusaamatu, kuidas menetluskulude nimekirja koostamiseks saab kuluda 55 minutit.

Ringkonnakohus nõustub hageja vastuväidetega osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

kostja menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise ajakulu nii suures ulatuses

põhjendatud ning vähendab vastava toimingu ajakulu 20 minutini, s.o 0,33 tunnini. Ülejäänud

toimingute osas vastab kostja lepingulise esindaja ajakulu tehtud toimingutele ning on

kooskõlas asja menetlusega.

25. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218

sätestatu kohaselt. Kostja esindaja on jurist. Kostja esindaja tunnitasumäär on kohane ja ei

ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.

26. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa sisendkäibemaksu tagasi

arvestada, mistõttu tuleb hüvitatavad menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.

Eeltoodust tulenevalt on kostja õigusabikulud ringkonnakohtus põhjendatud kokku 483,30

euro ulatuses (3,58x135). Seega on kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud

ringkonnakohtus kokku 589,60 eurot (sh käibemaks).

27. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus

rahuldab taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)