3-24-1548/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-24-1548

Otsuse kuupäev

11. aprill 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

ML-i kaebus Tartu Vangla 17.05.2024.a otsuse nr 6-

24/24/2068-2 tühistamise ning asja uueks otsustamiseks

kohustamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: ML

Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 12.05.2025.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

4. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 19).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kaebaja ML esitas 07.05.2024 Tartu Vanglale avalduse (reg nr 6-24/24/2068-1, VaPo reg

nr 2-24/2-2/4107, dtl 13), milles soovis kirjalikku vastust ammu esitatud avavangla

avaldusele. Kaebaja märkis, et tal on tehtud kõik programmid.

2. Kaebaja esitas 07.05.2024 Tartu Vanglale avalduse (reg nr 2-3/24/1273-1, VaPo reg nr 2-

24/2-2/4108, dtl 14), milles soovis teada, kas kinnipeetavale tehakse iseloomustus igal aastal.

Kaebaja on vanglas 2022. aastast, läbinud erinevaid programme ja ta käib tööl. Kaebajaga

pole läbi viidud vestlusi või öeldud, kui suur tema riskiprotsent on. Kaebaja arvates on ta

paranenud.

3. Vastustaja Tartu Vangla jättis 17.05.2024.a otsusega nr 6-24/24/2068-2 (dtl 3-4, edaspidi

vaidlustatud otsus) sooritamata kaebaja taotletud toimingu alustada avavanglasse

ümberpaigutamise menetlust. Vastustaja põhjendas, et kaebaja on individuaalses täitmiskavas

(dtl 45-48, edaspidi täitmiskava) hinnatud kõrgohtlikuks avalikkusele. Kaebaja puhul on

ohutaseme ja uue kuriteo toimepanemise kombinatsioon selline, et vastustaja ei toeta kaebaja

tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kaebaja kandmata vangistus ületab 24 kuud.

Täitmiskavast tulenev avavanglasse ümberpaigutamise kuupäev avaneb 23.09.2026 ja

karistusajast tulenev kuupäev 23.03.2027. Ümberpaigutamise otsustamise aeg ei ole veel

käes. Puudub vajadus hinnata täitmiskavas planeeritud tegevusi ja nende läbimist või muid

asjaolusid.

4. Vastustaja vastas 17.05.2024 kaebaja selgitustaotlusele seoses iseloomustusega (reg nr 2-

3/24/1273-2, dtl 5). Vastustaja selgitas, et kui kaebaja pidas silmas riskihindamist, siis selle

koostamise vajadust hindab inspektor-kontaktisik ning see koostatakse kas uute karistuste

jõustumisel, tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse ajal iseloomustuse koostamiseks

või uute faktide ilmnemisel, mis muudaksid täitmiskava. Kinnipeetava ohutase ja

riskiprotsendid ei lange automaatselt täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimisel ja täitmisel.

Samuti ei tähenda kinnipeetava hea käitumine vanglas ehk kontrollitud keskkonnas seda, et

tema ohtlikkust ühiskonnale saab hinnata madalaks.

5. Kaebaja esitas 31.05.2024 vastustajale vaide (reg nr 1-11/24/167-1, VaPo reg nr 2-24/2-

2/5540, dtl 15). Kaebaja taotles tema avavanglasse paigutamise küsimuse ülevaatamist.

Kaebaja hinnangul ei ole karistuse kandmine kinnises vanglas otstarbekas, ta on läbinud

täitmiskavas ette nähtud tegevused ja riskid on maandatud. Vastustaja on õigusvastaselt

keeldunud toimingu sooritamisest. Kaebaja on teadlik, et ta ei saa nõuda ümberpaigutamise

menetluse alustamist, vaid vastavuse hindamist. Kaebaja soovib, et vastustaja tooks välja

tegevused koos ajakavaga, mis maandaksid esinevad riskid.

6. Vastustaja tagastas kaebaja vaide 17.06.2024.a otsusega nr 1-11/24/167-2 (dtl 16-17),

kuna leidis, et vaide nõue erineb taotluse nõudest. Vastustaja selgitas avavanglasse

ümberpaigutamise regulatsiooni. Vastustaja leidis, et ta ei alustanud avavanglasse paigutamise

menetlust õiguspäraselt ja ei esine põhjendatud vajadust hinnata kaebaja vastavust

avavanglasse ümberpaigutamise kriteeriumitele. Tegevus, mis on vajalik avavangla

kriteeriumite täitmiseks, on vastava tähtaja ootamine ja seni vangistuse veetmine viisil, mis ei

lähe vastuollu õigusaktides sätestatud nõuetega.

7. Kaebaja esitas 22.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendavaid

avaldusi. Kohus võttis kaebuse menetlusse vaidlustatud otsuse tühistamise ja kaebaja

avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamise uueks otsustamiseks kohustamise

nõudes.

Kaebaja leidis, et vastustajal ei ole õigust määrata tema ohutaset ühiskonnas ja tuginetud on

arhiveeritud kuritegudele, mida kaebajale ei saa enam ette heita. Vastustaja saab lähtuda

kehtiva kuriteo karistusest ja käitumisest praeguse vangistuse ajal. Kaebaja karistus jäi

miinimumpiirile, seega ei olnud tema süü suur. Kaebaja karistuse kandmine on olnud

laitmatu, ta osaleb tööhõives ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vastustaja kohtleb

kinnipeetavaid erinevalt. Kaebaja avavanglasse paigutamise menetluse alustamiseks ei ole

takistusi.

8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on hinnanud, kas kaebaja vastab

avavanglasse ümberpaigutamise nõuetele, ning leidnud, et kaebaja puhul ei ole tingimused

avavanglasse paigutamiseks täidetud. Täitmata on esiteks tingimus, et on piisavalt alust

oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õiguserikkumisi, ja teiseks tingimus, et kinnipeetava

individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole

otstarbekas.

Otsuse tegemise ajal kehtinud kaebaja 18.12.2023.a täitmiskavast (dtl 45-48) nähtuvalt oli

kaebaja hinnatud ametnikele väheohtlikuks, avalikkusele ohtlikuks ning konkreetsele

täiskasvanule/täiskasvanutele kõrgohtlikuks. Kaebaja ohutaseme ja uue kuriteo

toimepanemise kombinatsioon on selline, et vastustaja ei toeta kaebaja tingimisi enne tähtaega

vabastamist. Kaebaja täitmiskavast nähtuvalt oli temale planeeritud tegevustena kahe

sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“ läbimine ning põhihariduse

omandamine. Kaebaja läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ 2023.a oktoobrikuus ning

programmi „Eluviisitreening“ 2024.a märtsis. Kaebajal ei olnud taotluse esitamise ajal

põhiharidust omandatud, see tegevus oli planeeritud 2024.a III kvartalisse. Kaebaja ei osale

praegu õppetegevuses. Kaebaja ei vasta täitmisplaani § 17 lg 1 p 3 tingimustele. Vastustajal ei

ole kuidagi võimalik kaebaja jaoks positiivset otsust teha ning teda avavanglasse paigutada.

Kinnipeetava ohtlikkuse taseme määratlemine on väga suure kaalutlusruumiga otsustus, mille

kohtulik kontroll on piiratud. Ohtlikkust hinnatakse peamiselt toimepandud kuritegude põhjal.

Ohutase määratakse seda kõrgem, mida raskemad tagajärjed süüdimõistetu tegudel on ja mida

tõenäolisemalt ta raskete tagajärgedega tegusid uuesti toime võib panna. Kaebaja korduvad

karistused näitavad, et varasemad karistused ja ka reaalses vangistuses viibimine ei ole

soovitud mõju avaldanud ja kaebaja on jätkanud kuritegude toimepanemist. Praegust

vangistust kannab kaebaja Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2022.a otsuse alusel, kaebaja

tunnistati süüdi karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 7 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6

aastat vangistust. Kaebaja põhjustas teisele isikule eluohtliku tervisekahjustuse, mille

tagajärjel kannatanu suri. Ümberpaigutamise taotluse esitamise seisuga oli kaebaja karistust

kandnud pisut enam kui üks aasta ja seitse kuud. Riskihindamise ankeedis on uue korduva

kuriteo toimepanemise tõenäosuse risk hinnatud kõrgeks ning uue vägivallakuriteo

toimepanemise tõenäosuse risk väga kõrgeks, mistõttu ei toetaks vangla kaebaja tingimisi

enne tähtaega vabastamist.

Arhiveeritud kuritegudele tuginemine riskihindamisel on ette nähtud õigusnormides.

Avavanglasse paigutamise otsus on individuaalne ning teiste kinnipeetavate suhtes tehtud

otsustest ei saa järeldada ebavõrdset kohtlemist.

Kohtu seisukoht

9. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust

nõuda enda avavanglasse paigutamist. Kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda, et vangla

hindab, kas kinnipeetav vastab vangistusseaduse (VangS) § 20 lg 1 sätestatud tingimustele,

ning tingimuste täidetuse korral kaalub tema avavanglasse ümberpaigutamist (Riigikohtu

10.04.2019 määrus asjas 3-18-111 p 18). Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti kindlaks

teinud, et kaebaja puhul ei ole avavanglasse ümberpaigutamise tingimused täidetud. Kohus

nõustub vastustaja põhjendustega ja ei korda neid täies mahus.

10. VangS § 20 lg 1 sätestab, et kinnipeetava võib tema nõusolekul ümber paigutada

avavanglasse, kui on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi

õiguserikkumisi, ja kui:

1) kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas

ei ole otstarbekas, või

2) kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat

või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud.

Kaebaja suhtes ei ole kohaldatav VangS § 20 lg 1 p 2. Kaebaja viibib kinnipidamisasutuses

alates 26.09.2022 ja tema karistusaja lõpp on 23.09.2028. Tähtpäev, mil kaebaja ärakandmata

vangistus ei ületa 18 kuud, on 23.03.2027.

11. Justiitsministri määruse „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p 3 täpsustab VangS § 20 lg 1 p 1 alusel

avavanglasse ümberpaigutamise eeldusi. Säte on sõnastatud ebaõnnestunult ja sellest on raske

aru saada, millised eeldused peavad esinema samal ajal ja millised eeldused või nende

kombinatsioonid on alternatiivsed.

VangS § 20 lg 1 alusel on kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise üldiseks eelduseks, et

on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õiguserikkumisi. Kohtu

arusaamisel on seda sätet täitmisplaani § 17 lg 1 punktis 3 sisustatud nii, et kinnipeetava

ümberpaigutamine avavanglasse täitmiskava alusel on võimalik kahes olukorras. Esiteks

olenemata ära kantud vangistusest, kui riskihindamise tulemusel ei ole kinnipeetav üliohtlik

ning kõrgohtliku kinnipeetava ohutaseme ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse

kombinatsioon on selline, et vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Teiseks juhul, kui ärakandmata vangistus ei ületa 24 kuud ja täidetud on ajaline kriteerium

kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise kaalumiseks (KarS § 76 lg 1 p 2 või lg 2 p

2).

Teisena nimetatud ajaline kriteerium ei ole kaebaja puhul taas täidetud.

12. Kaebaja vastaks seega avavanglasse paigutamise tingimustele üksnes eeldusel, et

individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole

otstarbekas. Täitmisplaan sisustab seda muuhulgas seeläbi, et kaebaja ei ole riskihindamise

alusel üliohtlik ning hinnangu kõrgohtlik korral on ohutaseme ja uue kuriteo toimepanemise

tõenäosuse kombinatsioon selline, et vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset

vabanemist.

Kaebaja individuaalse täitmiskava järgi ei ole kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise

kaalumist ette nähtud varem kui 23.09.2026. Täitmiskava põhjal ei ole kaebajat hinnatud

üliohtlikuks. Küll aga on kaebajale antud hinnang kõrgohtlik konkreetse täiskasvanu /

täiskasvanute suhtes (risk ühiskonnas). Vastustaja põhjendas vaidlustatud otsust muuhulgas

kaebaja ohtlikkusele antud hinnanguga.

13. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et tema ohtlikkust on hinnatud valesti. Riskihindamist

reguleerib justiitsministri määrus „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja

rakendamise juhend“. Määruse § 3 lg 4 sätestab, et riske hindav ametnik annab hinnangu

asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib

endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava kuritegelikku

käitumist, eluaset, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut, suhteid, sõltuvusainete

tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalset seisundit, mõtlemist ja käitumist,

hoiakuid, ohtlikkust.

Kohtu hinnangul on põhjendatud, et avavanglasse ümberpaigutamisel arvestatava

riskihindamise puhul on oluline kaal kuritegelikul käitumisel ehk kaebaja sooritatud tegudel.

Avavanglas on kinnipeetava liikumisvabadus suurem ja kontroll kinnipeetava üle väiksem.

Isiku minevikus toime pandud teod näitavad, millist käitumist temalt saab kontrollimata

keskkonnas oodata.

14. Kohus avaldas 17.03.2025.a määruses kaebajale tema riskihindamise kohta järgmist:

- riskihindamise ankeedi kohaselt on kaebaja kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule /

täiskasvanutele (risk ühiskonnas);

- oht seisneb vägivalla kasutamises, mille tagajärjeks on rasked tervisekahjustused ning

surm. Samuti seisneb oht alkoholijoobes sõiduki juhtimises. Oht on kõige suurem, kui

kaebaja on tarvitanud alkoholi, ei lahenda probleeme seaduspäraselt ning kui tekib konflikt

teiste isikutega;

- hinnangu aluseks olevate faktiliste asjaoludena on viidatud a) 20.08.2019 toimunud

sündmusele: kaebaja peksis oma sõpra, kuna sõber oli seksuaalvahekorras kaebaja

elukaaslasega, sõber suri saadud vigastustesse, kaebaja oli tarvitanud alkoholi (Tartu

Ringkonnakohtu 28.02.2022.a otsus asjas 1-19-9444); b) 02.02.2011 toimunud

sündmusele: kaebaja lõi liinibussis alaealist noormeest, kaebaja sõnul solvas noormees

tema elukaaslast, kaebaja oli tarvitanud alkoholi (Tartu Maakohtu 11.04.2011.a otsus asjas

1-11-4639); c) sündmusele, kus kaebaja sõnul varastas tuttav temalt mobiiltelefoni, kaebaja

võttis telefoni tuttavalt jõuga ära ning lõi teda rusikaga kõhtu (Valga Maakohtu

17.02.2003.a otsus);

- kõrgohtlik on nelja-astmelisel skaalal kolmas aste. Ohtlikkuse tasemed on väheohtlik -

ohtlik - kõrgohtlik - üliohtlik;

- hinnangu kõrgohtlik kirjeldus on järgmine. Ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda igal

ajahetkel ja teo toimepanemise tagajärg on suur kahju. Ohtlik käitumine on kaasa toonud

raskeid tervisekahjustusi, s.h. eluohtlikke vigastusi. Teo tagajärgedeks on olnud inimese

surm või raskete tervisekahjustuste tekitamine, millest taastumine on väga pikaajaline,

võimatu. On teinud ohtlikke (s.h. ühiskonnaohtlikke) tegusid, millega on kaasnenud

raskendavaid asjaolusid.

15. Kohtu arvates on vastustaja õigesti hinnanud, et kaebaja on ühiskonnas kõrgohtlik.

Samuti on kohane vastustaja hinnang, et kui praegu oleks otsustamisel kaebaja tingimisi enne

tähtaega vabastamine, siis vastustaja seda ei toetaks. Kohus viitab eriti sellele, et kaebaja

vägivaldne käitumine ühiskonnas kordub, pikema ajavahemiku möödumine eelmisest teost ei

tähenda kaebaja puhul seda, et kaebaja sel viisil enam ei toimi, ning kaebaja tegude tagajärjed

muutuvad ajas raskemaks.

16. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide arhiveeritud karistuste kasutamisele riskihindamisel.

Seda näeb ette õigusnorm. Karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p 8 kohaselt on vanglateenistuse

ametnikul õigus saada registri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava kriminogeensete riskide

hindamise eesmärgil.

17. Kokkuvõttes on vastustaja õigesti kindlaks teinud, et kaebaja ei vastanud vaidlustatud

otsuse tegemise seisuga VangS § 20 lg 1 sätestatud tingimustele. Vaidlustatud otsus on

õiguspärane. Sel juhul ei ole alust kohustada vastustajat kaebaja ümberpaigutamise menetluse

alustamist uuesti otsustama. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud. Selgitused

18. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja

kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus

jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.

19. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks