2-24-131114/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-131114

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi OÜ

FOXKAPITAL vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

40 eurot

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA

registrikood 10811490, lepinguline esindaja Elari

Arjakas; e-post: elari.arjakas@eftalegal.ee

Kostja: OÜ FOXKAPITAL, registrikood 11062375,

asukoht: Roosi tn 21, Pärnu linn, Pärnu maakond, 80014,

e-post: ago@foxman.ee

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi OÜ FOXKAPITAL vastu.

2. Välja mõista OÜ-lt FOXKAPITAL (registrikood 11062375) OÜ EUROPARK

ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks võlgnevus summas 40 eurot

(sissenõudekulu).

3. Jätta menetluskulud OÜ FOXKAPITAL kanda.

4. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 450 eurot ning mõista

nimetatud summa OÜ-lt FOXKAPITAL OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks

välja.

5. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

2-24-131114

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2(1) sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse

täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse

kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud

1. TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel teha asjas otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse lihtmenetluses

ning märgib kohtuotsuse kirjeldava osa lühidalt.

2. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 29.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 95,00 euro saamiseks. Kohus koostas 30.08.2024

võlgnikule makseettepaneku, milles võlgnikult nõutav summa koos nõude ja

menetluskuludega kokku on 180,00 eurot. Kohtumäärus on võlgnikule kätte toimetatud

30.08.2024 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik OÜ FOXKAPITAL esitas

09.09.2024 nõudele vastuväite. Vastuväite kohaselt tunnustab võlgnik nõuet põhinõude

ulatuses ehk summas 55 eurot. Ülejäänud nõude võlgnik vaidlustab põhjusel, et avaldaja ei ole

teda eelnevalt võlgnevuse olemasolust teavitanud. 17.09.2024 esitas avaldaja kohtule taotluse,

milles kinnitab nõude osalist tasumist põhinõude ulatuses ning palub järelejäänud võlgnevuse

osas kohtul koostada maksekäsk. 24.09.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja

anti asi üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 486 lg 1 p 1 alusel.

3. Pärnu Maakohus kohustas hagejat 24.09.2024 määrusega esitama hagi ja tasuma täiendavat

riigilõivu.

4. Hageja esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse 08.10.2024. Kostja oli sõiduki

numbrimärgiga 847JFX omanik/vastutav kasutaja alates 22.05.2023. Sõidukit pargiti hageja

opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud

parkimistingimusi rikkudes ja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist

leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis kohtueelselt

kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Hagis on märgitud, et hageja tegi kõik endast

oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust.

Kohtueelselt saatis hageja e-posti teel nõudekirjad kostja äriregistrijärgsele kontaktaadressile

ago@foxman.ee. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Kostja

kirjutas hagejale peale makseettepaneku esitamist ning tasus 55 eurot leppetrahvi katteks,

2-24-131114

tasudes nõude osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 (1) lg 1 järgi võib võlausaldaja

olukorras, kus tal on õigus nõuda viivis, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas

40 eurot. Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete

puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest

pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust. Selle

mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras

katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivad kulud ehk kahju. Sissenõudmiskuludesse (40

eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päring sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti

kohtueelne meeldetuletuskiri e-posti vahendusel

võlgnevuse kohta sõiduki

omanikule/vastutavale kasutajale. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust

täitma.

5. 21.10.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates.

6. Kostja esitas 04.11.2024 vastuse, kus hagi ei tunnista. Märgib, et parkimistrahvi nõudest sai

teadlikuks 30. augustil 2024 maksekask@kohus.ee meililt tulnud kirja kaudu. Edastas selle

konkreetse auto kasutajale ja võlgnevus sai tasutud mõistliku aja jooksul. Selgitas ka

omavahelises kirjavahetuses hageja esindajaga, et tal puudus varasem teadmine

parkimistingimuste rikkumisest ja sellest tulenenud nõudest. Ei oska kommenteerida kas

kirjad on saadetud ja kui on, siis millistel asjaoludel ei ole need adressaadini jõudnud. Hageja

ei ole teinud mõistlikku pingutust info edastamiseks. Tunnistas põhivõlgnevust summas 55€,

milline on tasutud. Muude lisakulude väljanõudmisega ei nõustu.

7. Kohus edastas pooltele enda nägemuse kompromissi osas. Hageja ei nõustunud kohtu

kompromissettepanekuga, kuid on teinud enda poolt, nii hagi esitamisel, 05.11.2024

seisukohas kui 03.03.2025 vastuses ettepanekud kompromissile jõudmiseks. Kostja ei ole

ühegi kompromisspakkumisega nõustunud ega enda poolseid ettepanekuid teinud.

8. Kohus teatas 03.03.2025 kirjaga eelmenetlust lõpetava tähtaja ning teavitas lahendi aja.

Kohtuotsuse põhjendused

9. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse

põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus

rajas oma järeldused. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama,

miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda

tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016 3-2-1-23-16, p 16).

10. TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab.

11. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja poolte seisukohtadega, ning uurinud tsiviilasja

toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

12. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel puudub vaidlus, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga

847JFX omanik/vastutav kasutaja alates 22.05.2023. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et

2-24-131114

nimetatud sõiduk oli pargitud 02.09.2023, Noblessneri parkimisala, Peetri tn/Allveelaeva

tn./Lennusadama tn. Tegemist on tasulise parklaga. Kostja on tunnistanud põhivõlgnevust, ehk

nõustunud, et parkimise eest ei olnud auto kasutaja tasunud ning nõustunud leppetrahviga

(leppetrahvinumber 0370 2092 3161 5407, maksetähtaeg 16.09.2023, võlgnevuse summa 55

eurot). Leppetrahv on tasutud maksekäsu kiirmenetluse ajal.

13. Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal on õigus nõuda sissenõudmiskulusid, kas hageja on

saatnud kostjale võlgnevuse kohta meeldetuletused ja kas need on kostja poolt kätte saadud.

Kostja väidab, et ta ei olnud võlgnevuse olemasolust teadlik enne maksekäsu kiirmenetlust ja

seega ei ole õigus hagejal ka sissenõudmiskulusid, summas 40 eurot nõuda.

14. Kohus on tuvastanud, et leppetrahvi nõue oli paigutatud sõiduki kojameeste vahele. Lisaks

on hageja esindaja poolt kostjale meeldetuletused saadetud, seda kahel korral 28.09.2023 ja

14.08.2024 (hagiavalduse lisa nr 4 ja 5), kostja äriregistrijärgsele kontaktaadressile:

ago@foxman.ee

15. Järgnevalt tuleb kohtul võtta seisukoht, kas meeldetuletused saab lugeda kostja poolt kätte

saaduks, kas hageja tegi mõistlikke pingutusi võlgnevuse sissenõudmiseks kohtuväliselt.

16. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et

ta leppetrahvi nõuab. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist,

paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele (vt leppetrahvinõuetele Lisa 1 lisatud pilte).

Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes

(RKTsKO 05.06.2019 nr 2- 17-117146 p 12). Sõiduki tegelik kasutaja oleks pidanud sõiduki

omanikule/vastutavale kasutajale leppetrahvist teavitama. Kostja ei vabane leppetrahvi

tasumise kohustusest ainuüksi selletõttu, et sõiduki kasutaja teda leppetrahvi saamisest ei

teavitanud. Pealegi ei ole kostja leppetrahvi ennast vaidlustanud, vaid ainult

sissenõudmiskulud.

Lisaks, hageja on saatnud meeldetuletused kostja äriregistrijärgsele e-maili aadressile. Kostja

ei ole vaidlustanud, et vastav e-maili aadress on kostja äriregistrijärgne e-maili aadress. Ka

kohtumenetluses nähtub, et vastav e-maili aadress on toimiv ja kostja kasutab seda. Seaduse

järgselt (TsMS § 311 (1) lg 5 (1) loetakse kohtumenetluses äriregistrijärgsele e-mailile saadetu

kätte toimetatuks 5 tööpäeva möödumisel, analoogselt tuleb ka muudel juhtudel lähtuda

samast sättest. Kohus loeb meeldetuletused kostjale kätte toimetatuks. Kui ka asuda

seisukohale, et kätte toimetamine ei ole tuvastatav, on kohus seisukohal, et hageja on teinud

piisavaid toiminguid ning pingutusi, et võlgnevusest hagejat teavitada.

17. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus

nõuda viivis, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on

seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel.

Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest

ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust. Selle mõte on panna

seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid

võla sissenõudmisega tekkivad kulud ehk kahju. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja

arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava

kasutaja andmete saamiseks.

Saadud andmetele tuginedes saadeti kohtueelne

meeldetuletuskiri e-posti vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale

kasutajale. Vaidlusalune ei saa olla asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega

sattunud viivitusse ning hageja üritas võlgnevust sisse nõuda kohtuväliselt.

18. Ka kohtupraktika kohaselt on sissenõudmiskulude nõu põhjendatud. Nt. tsiviilasjas nr 2-

2-24-131114

22-134737 p-s 45 jj on leitud, et /…/ Seega on hageja tõendanud meeldetuletuskirja saatmist

kostjale. Lisaks tegi hageja päringu transpordiametile, mida tõendab viimase poolt

väljastatud väljavõte hagiavalduse lisas 6 (dtl 56-60) ning päringu äriregistrile kostja

andmete teadasaamiseks. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude

esitamiseks. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõue VÕS § 113(1) lg 1 alusel kostjalt võla

sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 40 eurot, on põhjendatud.

Tartu Maakohus on leidnud ts. asjas nr 2-22-117861 p-s 17, et õigus nõuda

sissenõudmiskulude hüvitamist ning kohtusse pöördumise korral menetluskulude hüvitamist

tuleneb seadusest. Harju Maakohus on selgitanud tsiviilasjas nr 2-22-101447 p-s 13, et

kohtueelselt on hagejale esitatud meeldetuletus tasumiseks, kostja on 21.04.2021

meeldetuletusele ka vastanud (dtl 56-58). VÕS § 1131 lg 1 alusel võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsevalt isikult (ettevõtjalt, VÕS § 1 lg 6) nõuda võla sissenõudmiskulude

hüvitamist 40 eurot kui tal on õigus nõuda viivist. Leppetrahvilt võib viivist arvestada

(RKTKo 3-2-1-69-08, p 24). Seega on täidetud sissenõudmiskulude hüvitamise eeldused.

Hageja ei pea tõendama kahju tekkimist ja selle ulatust ( P.Varul jt. Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 575 - 113(1) lg 1 kommentaar 4.1.a.). Samale

järeldusele on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus ts.asjas nr 2-23-127764.

19. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi

summas 55 eurot (leppetrahvinumber 0370 2092 3161 5407, maksetähtaeg 16.09.2023),

sissenõudmiskulusi 40 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 40 eurot

(sissenõudmiskulud).

20. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

21. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid

(TsMS § 174 lg 1).

22. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

23. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ

poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude tunnihind on 110 eurot/h. Õigusabi on

osutatud menetluskulude nimekirja kohaselt 3 tunni ulatuses. Lisaks palub hageja mõista

TsMS § 172 lg 9 ja § 484(2) alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu,

mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses ja tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Riigikohus

on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 muutnud varasemaid seisukohti ja

leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt

väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb

eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil

oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu

ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja

põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulisel esindajal toimingute tegemiseks kulunud

2-24-131114

kokku 3 tund. Hageja lepinguline esindaja on esitanud menetluskulude nimekirjas kinnituse, et

on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal TsMS § 176 lg 10 alusel õigus arvestada

käibemaksutagastusega. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud

on põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et nii tunnitasu määr kui ajakulu on põhjendatud.

Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise

esindaja kulud 330 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 3 tundi x tunnitasu 110 eurot

= 330 eurot). Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamise kulu 20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 100 eurot. Riigilõiv on

kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 450 eurot (100+20+330), mis kuulub

kostjalt väljamõistmisele.

Kohus märgib täiendavalt, et hageja on menetluses korduvalt teinud ettepanekuid asja

lahendamiseks kompromissiga, kuid kostja ei ole ühegi ettepanekuga nõustunud ega teinud

enda poolset vastuettepanekut. Kohus on arvestanud menetluskulude suuruse

kindlaksmääramisel ka vastava asjaoluga ehk kostja on põhjendamatult keeldunud

kompromissi arutamast ja sõlmimast ning seega tekitanud menetluses hagejale täiendavaid

kulutusi.

24. Kostjal menetlusest nähtuvalt kulusid tekkinud ei ole.

25. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb

menetluskuludelt tasuda ka viivist.

26. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik