2-24-4408/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-4408

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

L. E. hagi S. E. vastu elatise vähendamise nõudes

1125 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: L. E., isikukood XXX

Kostja: S. E., isikukood: XXX

Kostja seaduslik esindaja: A. N., isikukood XXX

Kostja lepinguline esindaja jurist Andrus Post

Kohtuistung 12.11.2024 kell 11.00 (lükatud edasi) ja

05.12.2024 kell 14.00, Pärnu kohtumaja

RESOLUTSIOON

1. Jätta L. E. hagi S. E. vastu elatise vähendamise nõudes rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

2-24-4408

ASJAOLUD

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Hageja esitas 18.03.2024 Pärnu Maakohtule hagi ning 02.04.2024 hagi täpsustuse kostja

vastu elatise vähendamise nõudes. Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-23-9009

17.10.2023 otsusega kohustanud hagejat tasuma kostjale elatist perekonnaseaduse (PKS) §

101 sätestatud määras kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja taotleb elatise

vähendamist kuni 125 euroni kuus. Hageja toob elatise vähendamise põhjuseks tema

sissetuleku puudumise ning et hagejal on peale kostja veel kolm alaealist last. Hageja

sõnul on tema sissetulekuks 800 eurot ja lisaks lastetoetus. Enamus sissetulekust läheb

laenu (autolaen) ja asjade maksmiseks. Hageja väitel juhul kui ta tööle läheb, hakkab ta

teenima 1000 eurot kuus. Töötukassas hageja arvel ei ole.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu ning palub hagi jätta läbivaatamata või rahuldamata. Kostja

märgib, et hageja ei esitanud tsiviilasjas 2-23-9009 vastust hagile ega ka tagaseljaotsusele

kaebust. Kostja leiab, et antud juhul ei esine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

459 lg-s 1 ja 2 sätestatud aluseid. Hagiavalduses viidatud alaealised lapsed olid kostjal

olemas ka juba tsiviilasjas nr 2-23-9009 hagi esitamise ajal. Kostja märgib, et tõenäoliselt

oli hagejal ka tsiviilasja 2-23-9009 menetluse ajal samasugune sissetulek. Samuti on

kaheldav, et hageja ainukene igakuine sissetulek on miinimumpalk või alla selle. Kostja

märgib, et hagis toodud väited on tõendamata. Kostja hinnangul ei saa elatis ühes kuus

olla alla 200 euro.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, kuulanud ära hageja ning kostja seadusliku ja lepingulise esindaja, tutvunud

tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et

hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

4. TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud

ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude

ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. Pärnu Maakohtu 17.10.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-9009 mõisteti L. E. S. E. kasuks

välja elatis alates 21.06.2023 kuni S. E. täisealiseks saamiseni, s.o XXX,

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas, millele lisandub PKS § 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on

maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (PKS § 101 lg 5).

6. TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda

kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui:

- oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on

tehtud nõude rahuldamise otsus

2-24-4408

- hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist,

mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast.

Riigikohus on märkinud, et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus

perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid

esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul

tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKo

09.06.2017 tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 32). Seega pidi käesoleval juhul hageja tõendama

nende asjaolude esinemist, mis põhjendaksid väljamõistetud elatise vähendamist.

7. Hageja palub väljamõistetud elatis vähendada 125 euroni kuus, kuna tal puudub sissetulek

ning hageja ülalpidamisel on veel peale kostja kolm last ning hageja majanduslik seisund

ei võimalda tasuda elatist väljamõistetud määras kahjustamata seejuures hageja enda

toimetulekut.

8. PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. S.

E. on L. E. poeg. PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev

ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps

õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (RKo

tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks

vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (RKo 24.10.2012

tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse

vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse

kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust

üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (RKo 08.01 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-

165-13 p 12). PKS § 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse

elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel

määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest

hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et

lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab

lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (RKo

12.05.2021 tsiviilasjas nr 2-18-6491/96). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult

kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKo 07.02.2018 tsiviilasjas nr 2-15-

15909/124 p 12, 22.03.2017 tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014 tsiviilasjas nr

3-2-1-165-13, p 15).

9. Lapse elatise vaidlustes tuleb analüüsida mõlema vanema sissetulekut, varalist seisundit ja

võimet teenida sissetulekut (RKo 27.10.2021 tsiviilasjas nr 2-19-18082/74 p 11).

Vastavalt PKS § 102 lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab,

et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid

2-24-4408

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla

muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kui hageja tugineb asjaolule, et väljamõistetud elatist tuleb vähendada kuna ta on PKS §

102 lg 2 kirjeldatud olukorras, pidi ta seda ka tõendama. Kohus on andnud hagejale nii

05.12.2024 istungil kui ka 03.03.2025 kirjaga võimaluse esitada enda väidete

kinnitamiseks tõendeid, kuid hageja kohtule tõendeid esitanud ei ole. Hagejal oli juba

17.10.2023 otsuse tegemise ajal neli alaealist ülalpeetavat, seega ei ole võrreldes eelmise

otsuse tegemise ajaga hageja seisukord muutunud. Kohus on seisukohal, et käesoleval

juhul ei ole hageja tõendanud, et hageja kolm teist last jääksid varaliselt vähem

kindlustatuks kui kostja. Hageja võime elatist teenida ei ole piiratud, vähemalt hageja ei

ole sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid oma

varalise seisundi kohta ning tõendanud, et tal on laenu(de) maksmise kohustus. Mõjuvate

põhjuste olemasolu, mis õigustaks elatise tasumist alla miinimummäära (PKS § 102 lg 2),

hageja kohtule esitanud ei ole. Kohus selgitab, et ebapiisav sissetulek ei ole põhjuseks

õigustamaks elatise tasumist alla miinimummäära. Vanem peab tegema kõik endast

oleneva tagamaks nii iseenda kui laste ülalpidamiseks piisavad elatusvahendid. Mõlemal

vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik

endast oleneva, et tagada laste heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja

lastele ülalpidamise tagamiseks. Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega koos

elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus.

Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille

eest see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning

teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal

võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate

ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (RKo 08.01.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13).

Vaidlust ei ole selles, et S. E. ülalpidamise on taganud ema A. N..

10. Kohus selgitab, et alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või

igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama

paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kuivõrd

hagejalt on 17.10.2023 otsusega välja mõistetud kostja kasuks elatis PKS § 101 sätestatud

määras, ei ole põhjendatud elatise vähendamine ka tuginedes õigusliku olukorra

muutumisele ( PKS § 217² lg 2).

11. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus L. E. hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

12. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

13. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

2-24-4408

Brigitta Mõttus, kohtunik