2-25-10/14 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2025, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-10

Tsiviilasi

H.K. ja T.J. hagi I.K. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja läbivaatamine

Kohtuistung 6.03.2025

Tsiviilasja hind

4 790,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I H.K. (isikukood XXX; aadress XXX,)

Hageja II T.J. (isikukood XXX; aadress XXX

Hagejate seaduslik esindaja J.J. (isikukood XXX;

aadress XXX; e-post XXX)

Kostja I.K. (isikukood XXX; aadress XXX, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H.K. (I.K.) ja T.J. hagi I.K. (I.K.) vastu.

2. Mõista kostjalt I.K. hageja H.K. kasuks alates 11.04.2025 kuni H.K. täisealiseks

saamiseni, so kuni XX.XX.XXXX elatis igakuiselt 301 eurot 74 senti (282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Välja mõista kostjalt I.K. hageja H.K. kasuks elatis ühekordse summana perioodi

01.09.2024 – 31.12.2024 (tagasiulatuv elatis) ja perioodi 1.01.2025-10.04.2025 (elatis

alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuste tegemiseni) eest kokku summas 2099,62

eurot.

4. Mõista kostjalt I.K. hageja T.J. kasuks alates 11.04.2025 kuni T.J. täisealiseks

saamiseni, so kuni XX.XX.XXXX elatis igakuiselt 256 eurot 48 senti (282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Eelnevalt

saadud summa tuleb korrutada laste vanusevahe tõttu perekonnaseaduse (PKS) §

101 lg 7 alusel 0,85ga.

5. Välja mõista kostjalt I.K. hageja T.J. kasuks elatis ühekordse summana perioodi

01.09.2024 – 31.12.2024 (tagasiulatuv elatis) ja perioodi 1.01.2025-10.04.2025 (elatis

alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuste tegemiseni) eest kokku summas 1782,41

eurot

6. Määrata, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis

hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Elatis tuleb tasuda J.J. arveldusarvele

XXX, selgitusega „elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille

eest elatist makstakse.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. H.K. ja T.J. esitasid 1.01.2025 hagiavalduse I.K. vastu elatise nõudes.

1.1 Hagiavalduse kohaselt hagejad elavad koos X ning kostja hagejatele vabatahtlikult elatist

ei tasu (alates 1.09.2024 on kostja tasunud hagejatele elatist kokku summas 30 eurot).

1.2 Enne kohtusse pöördumist on hagejate seaduslik esindaja on üritanud kostjaga ühendust

võtta ja selgitada, et hagejate näol on tegemist alaealiste lastega, kes vajavad ülalpidamist

regulaarselt ehk igakuiselt ning mõlemal vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapsed

saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Hoolimata hagejate seadusliku

esindaja katsetest lahendada olukorda kohtuväliselt, ei täida kostja hagejate

ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud korras. Hagejate seaduslik esindaja soovib, et

poolte vahel ei oleks vaidlust hagejatele makstava elatise suuruse ja ülalpidamise andmise

korra osas. Hagejad soovivad elatis miinimummääras ning tagasiulatuvalt alates 1.09.2024.

2. Kostja hagiavaldusega ei nõustunud. Kostja avaldas, et tema majanduslik olukord ei

võimalda elatist tasuda. Tõendeid kostja ei esitanud.

3. Kohus on käesolevas menetluses korraldanud kohtuistungi 6.03.2025. Kohus arutas

pooltega võimalikke kompromisse. Hageja oli nõus, et kostja võtab lapsed enda juurde nendel

päevadel, kui tal on 24 tunnised vahetused ja selle võrra vähendatakse elatise nõuet. Kostja

pakkumisega ei nõustunud, leides, et tal ei ole siis võimalik üldse tööle minna. Pooled

kompromissi ei saavutanud ning hageja jäi hagiavalduses väljatoodud nõude juurde. Kostja

2(5)

leidis jätkuvalt, et tal ei ole majanduslikult võimalik lastele elatist tasuda. Ühtlasi selgitas

kohus kostjale veelkord tõendite esitamise asjaolusid ning määras kindlaks nende esitamise

tähtajad ning otsuse kuulutamise aja.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi

tuleb rahuldada.

5. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab

kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

6. Hagi on esitatud alaealiste laste X vastu elatise väljamõistmise nõudes miinimummääras,

mis kohtuotsuse tegemise ajaks on kokku 558,22 (301,74 + 256,48) eurot kuus. Seega

kuuluvad kohaldamisele perekonnaseaduse (PKS) alaealisele lapsele elatise andmist

reguleerivad sätted.

PKS §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt

ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem

täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega

koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

7. Kohus tuvastas rahavastikuregistri alusel, et kostja I.K. on alaealiste laste H.K. ja T.J. X,

kellel on ülaltoodud sätete alusel põlvnemissuhtest tulenevalt kohustus pidada oma alaealisi

lapsi üleval.

Hagejate seaduslik esindaja (X) J.J. on kohtule kinnitanud, et kostja (laste X) nendega koos ei

ela ning kostja ei ole kohtule ka vastupidist väitnud. Kostja on alates septembrist 2024. a

maksnud hagejate ülalpidamiseks elatist 30 eurot.

8. Elatise nõue on esitatud alates 01.09.2024. Pooled vaidlevad aga selle üle, kui suur peaks

väljamõistetav elatis olema ning kas kostja on võimeline nõutavas määras elatist tasuma.

9. Alates 01.01.2022. a kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni § 101 lg 1 kohaselt ei või

igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud

summa. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus võib elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS §

101 lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse

järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5

kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib

kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse

elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7

kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.

3(5)

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui

kolm aastat.

Elatise täpse summa arvestamiseks PKS § 101 toodud nõuetest lähtuvalt on võimalik kasutada

Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud elatiskalkulaatorit.

10. Käesoleval juhul soovivad hagejad elatise väljamõistmist miinimummääras ehk

kohtuotsuse tegemise ajal H.K. 301,74 eurot kuus ning T.J.-ile 256,48 eurot kuus (võrreldes

hagiavaldusega on summad muutnud kuna menetluse kestel 1.04.2025 indekseeriti elatist).

Kostja on avaldanud, et tal ei ole võimalik üldse elatist tasuda kuna on töötu. Tulenevalt

eeltoodust peab kohus hindama, kas esineb alus elatise vähendamiseks.

11. Kostja I.K. toetub asjaolule, et ta on töötu. Avaldas kohtuistungil, et soovis on ettevõtte

asutada, aga tuli nõue elatiseks, mis peatas kõik toetused. Lootis saada EVAT toetust. Alustas

koolitusega, et alustada ettevõtet, aga hagi peatas kõik. Koolitus oleks nüüd lõppenud nelja

päeva pärast, kus oleks saanud enda äriplaaniga edasi minna ja vajalikud 70% ettevõttega

alustamiseks oleks olemas. Ta oleks saanud tasuta tööriistu kasutada, kuni eritellimusel

mööblit tegema oleks hakanud. Sealt ongi sellised tulemused tulnud, et nii läks. Kui hagi

oleks ära kadunud, siis tal oleks lootus olnud. Palus hagi tagasi võtta, et tal sellised

võimalused, aga nad ei saanud kokkuleppele. Tal oli septembris tööõnnetus ja ta ei saanud

tööl käia, aga ta oli sel ajal lastega nii palju, kui sai (4 ööpäeva kuus).

12. Kohus selgitas kohtuistungil, et kui kostja soovib, et kohus tema poolt öeldut arvestab, siis

ta peaks esitama nende asjaolude kohta ka tõendid. Näiteks töövõimetus tööõnnetuse

tulemusel võib asjas omada tähendust, aga neid asjaolusid peab kostja tõendama. Kostja

avaldas, et soovib vastavad tõendid esitada. Kohus määras kohtuistungil kostjale tõendite

esitamise tähtajaks hiljemalt 14.03.2025. Kostja kohtule mitte ühtegi tõendit ei esitanud.

13. PKS § 102 lg 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt

oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras,

peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud

elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

14. Kuna kostja ei esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta ei ole võimeline

oma alaealistele lastele elatist tasuma, siis kohtu hinnangul ei esine mõjuvaid põhjuseid

väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatava miinimummäära.

15. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista elatis alates hagi

esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni PKS § 101 alusel arvutatavas miinimummääras.

Elatist indekseeritakse iga-aastaselt.

16. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu

elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.

17. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole täitnud alates 01.09.2024 hagejate

ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, nõuavad hagejad tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist.

PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise nõude puhul on hagejad arvestanud kostja

tasutud 30 eurot.

18. Kohus rahuldab hagejate tagasiulatuva elatise nõude kuna kostja ei esitanud kohtule

tõendeid, mis annaks alust nõuet vähendada või rahuldamata jätta.

4(5)

19. Kohus selgitab pooltele, et kohtulahend tuleb täita 30 päeva jooksul arvates selle

jõustumisest (TsMS § 461 lg 2). Kohus soovitab aga pooltel leppida kokku mõistlikus

graafikus tagasiulatuva elatise ja menetluse ajal tasumata elatise tasumiseks, vältimaks

täiendavaid kulusid seoses täitemenetlusega.

20. Kohus on asja lahendamisel kaalunud kõiki poolte väiteid ning tõendeid, mis omavad

käesoleva asja lahendamisel tähendust. Asjas õiguslikku ega sisulist tähendust mitteomavad

väited ja tõendid jätab kohus asja lahendamisel kõrvale.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

21. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

22. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt eeltoodust jätab

kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

23. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)