2-24-123037/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-123037

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-123037

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M.K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1699,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-

post: XXX).

Kostja: M.K. (isikukood XXX, e-post: XXX; nõustaja Annika Rau,

e-post: XXX)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi M.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

osaliselt.

2. Välja mõista M.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr CNT0000065261

tulenev võlgnevus 261,22 eurot.

3. Välja mõista M.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna lepingu nr CNT0000065261

põhivõlgnevuse jäägilt (200 eurolt) alates 11.04.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

4. Välja mõista M.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89012496393

tulenev põhivõlgnevus summas 993,93 eurot, millest kohtuotsuse tegemise seisuga on

sissenõutavaks muutunud 170,37 eurot ning ülejäänud põhiosamaksed 823,56 eurot

edasiulatuvalt järgmiselt:

Maksetähtpäev

Põhiosa tagasimakse

suurus (euro)

15.04.2025

22,42

15.05.2025

23,49

15.06.2025

23,44

15.07.2025

24,50

15.08.2025

24,50

15.09.2025

25,05

15.10.2025

26,09

15.11.2025

26,18

15.12.2025

27,21

15.01.2026

27,37

15.02.2026

27,97

15.03.2026

29,76

15.04.2026

29,25

15.05.2026

30,25

15.06.2026

30,57

15.07.2026

31,56

15.08.2026

31,95

15.09.2026

32,66

15.10.2026

33,62

15.11.2026

34,13

15.12.2026

35,07

15.01.2027

35,67

15.02.2027

36,46

15.03.2027

37,60

15.04.2027

38,10

15.05.2027

39,00

15.06.2027

39,69

5. Välja mõista M.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna lepingu nr L89012496393

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt

põhiosa tagasimakselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

6. Jätta menetluskulud 74% ulatuses M.K. kanda ja 26% ulatuses Aktiva Finance Group

OÜ kanda.

7. Välja mõista M.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 654,90 eurot.

8. Välja mõista M.K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 26-35, 102-106, 198-201, 210-211, 230-231, 242-)

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 26.09.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse,

milles palub M.K.-lt (kostja) välja mõista põhivõlgnevus 1343,88 eurot, intress 102,90

eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 128,40 eurot ning

viivise 19,9% aastas alates 27.09.2024 lepingu nr CNT0000065261 põhinõudelt 200 eurolt

kuni selle täitmiseni ja viivise 15,9% aastas alates 27.09.2024 lepingu nr L89012496393

põhinõudelt 1343,88 eurolt kuni selle täitmiseni.

Alternatiivselt esitas hageja lepingu II täitmise nõude ning palub kostjalt välja mõista ka

tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

põhivõlgnevuselt 993,93 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja kaks lepingut, COOP Finants AS-iga (esialgne

võlausaldaja) 29.07.2015 Säästukaart pluss kasutamise lepingu nr CNT0000065261

(edaspidi leping I), mille alusel sai kasutada krediiti ja AS-iga Inbank Finance (esialgne

võlausaldaja) 27.05.2023 järelmaksulepingu nr L89012496393 (edaspidi leping II), mille

alusel sai kauba järelmaksuga. Lepingus I lepiti kokku intressi määr 19,90% aastas, krediidi

kulukuse määraks on 13,91% ja lepingus II lepiti kokku intressi määr 15,90% aastas,

krediidi kulukuse määraks on 30,64%.

3. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis

31.01.2024 kostjale lepingu I ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks ja 27.02.2024 teatise lepingu I lõpetamise kohta. Esialgne võlausaldaja saatis

06.02.2024 kostjale lepingu II ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks ja 27.02.2024 teatise lepingu II lõpetamise kohta. Esialgsed võlausaldajad

loovutasid oma nõuded 29.02.2024 hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid ja saatsid

teatise nõude loovutamisest kostjale.

4. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni.

Hageja on teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd on tuvastanud, et kostja igakuised

kohustused olid väiksemad kui sissetulekud. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale

ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumist. Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kostja on sõlminud

lepingud ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja on teovõimeline isik,

kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi.

5. Hageja selgitab lepingu I kohta, et aastal 2015 usaldati kliendi poolt esitatud andmeid.

Vastavalt tolle hetke protseduuri reeglitele ei olnud lisadokumentide esitamine kohustuslik.

Kontroll teostati maksehäireregistrisse ning grupisiseselt. Krediiditaotluste esitamise ajal

kehtivaid maksehäireid polnud, otsuse tegemisel lähtuti kliendi poolt antud regulaarsest

sissetulekust. Arvestades krediidisummasid, osamaksete suurust ning lepingutega

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli krediidiandja hinnangul krediidisaaja poolt võetud

kohustuste täitmine krediidisaajale jõukohane. Järelmaksulepingu tingimuste p 4.4 järgi

läheb kauba omandiõigus tarbijale üle pärast viimase osamakse tasumist. Jättes nõude eest

tasumata ning hoides enda käes soetatud kauba valdus, on tarbija alusetult rikastunud.

6. Lepingu I alusel võimaldati kostjale krediiti 200 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad

kohustused täitma tagasimaksetega 10. kuupäeval. Lepingu I ülesütlemise seisuga

27.02.2024 oli kostjal tagastamata krediit 200 eurot.

7. Lepingu II alusel sai kostja kauba maksumusega 1169 eurot ja kohustus kauba eest tasuma

maksegraafiku alusel perioodi 15.07.2023 – 15.06.2027. Kostjalt on toimunud laekumisi

endisele võlausaldajale põhiosa katteks kokku 25,12 eurot. Lepingu II põhiosa võlgnevus on

1143,88 eurot.

8. Säästukaart Plussi tingimuste p 5.2 kohaselt kohustub klient tasuma intressi alates

ostulimiidi kasutamise kalendrikuule järgneva kalendrikuu 11-st kuupäevast. Lepingu I

ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intressid 4,32 eurot. Lepingu II järgi on kostja

intressivõlgnevus alates 5. osamaksest, s.o 15.11.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 8.

osamakseni s.o 15.02.2024 summas 98,58 eurot.

9. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS §

1132 lõikest 2 lepingu I puhul 30 eurot ja lepingu II puhul 50 eurot, mis on kujunenud

tasuliste meeldetuletuskirjade saatmisest ning muudest kuludest, mis on seotud võlgniku

makseviivitusega.

10. Lepingu I alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 200 eurot alates 28.02.2024 kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.09.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase

määraga võrdses määras s.o 19,9%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks

muutunud viivis 23,05 eurot.

11. Lepingu II alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1143,88 eurot alates 28.02.2024

kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.09.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi

aastase määraga võrdses määras s.o 15,9%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal

sissenõutavaks muutunud viivis 105,35 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist mõlema lepingu

põhivõlalt lepingujärgse intressimääraga võrdses määras.

12. Hageja esitab VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse. Lepingu nr I alusel on kostja saanud

krediiti kokku 12 564,89 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 13

003,44 eurot. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis kostja on tagastanud lepingu alusel saadud krediidi põhiosa.

13. Lepingu II alusel on kostja saanud laenu 1169 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule

kogusummas 175,07 eurot. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud

993,93 eurot (1169-175,07). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks

sellisel juhul lugeda lepingut 27.02.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei

olnud kostja osamaksetega võlas. 14.10.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa

198,73 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 175,07 eurot, seega võlgnevuses on 23,66

eurot (198,73-175,07). 20.01.2025 seisuga on kostja võlgnevuses 13. osamaksega

15.07.2024 kuni 19. osamakseni 15.01.2025 summas 125,24 eurot. Olukorras kus kostja

leiab, et peab maksma vaid 23,66 eurot ning ei ole nõus kogu põhiosa jäägi osas lahendust

leidma, siis vältimaks olukorda, et hageja peab tuleviku osamaksete osas uuesti kohtusse

pöörduma, oleks seega mõistlik menetlusökonoomikast tulenevalt rahuldada ja mõista need

välja käesoleva tsiviilasja raames. Seega esinevad erandlikud asjaolud mõistmaks välja

tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 190-193, 224-225, 251-253)

14. Kostja vastuväidete kohaselt on COOP Finants AS ja AS Inbank Finance rikkunud

vastutustundliku laenamise kohustusi, mille tagajärjel tuleb nõuded ümber arvestada.

Kumbki krediidiandja ei ole kostjalt küsinud pangakonto väljavõtet. Hageja ei ole esitanud

veenvaid tõendeid ja selgitusi selle kohta, et krediidiandjad oleksid kostja

krediidivõimelisust suutnud adekvaatselt hinnata kogutud muu teabe alusel. Mitte kumbki

krediidiandja ei ole teinud mitte ühtegi mõistlikku liigutust selleks, et kontrollida kostja

esitatud andmete õigsust.

15. Nõuete ümberarvestamine toob endaga kaasa tagajärje, kus nr CNT0000065261 lepingust

tulenev nõue on tasutud, sest teostatud maksed tuleb arvestada põhinõude katteks.

16. L89012496393 järelmaksu lepingu puhul tuleb arvestada kõik kostja tehtud maksed

põhinõude katteks ning sellisel juhul ei saaks lugeda lepingut 27.02.2024 kehtivalt üles

öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kuna leping pole üles

öeldud, ei ole nõue terves osas sissenõutavaks muutnud. Sissenõutavaks on muutunud ainult

198,73 eurot, millest on võlgnik 175,07 eurot tasunud – jääk on 23,66 eurot. Kogu nõude

jääk on 993,93 eurot, kuid selle tasumise tingimused ei ole relevantsed kohtuasja

lahendamisel. Hagejal puudub õigus nõuda sisse nõuet, mis ei ole muutunud veel

sissenõutavaks.

17. Kostja on lepingu I nõude katteks tasunud 438,55 eurot rohkem, kui ta oleks pidanud ning

see summa tuleks arvestada lepingu II jäägi katteks (jääk on hetkel 993,93 eurot) või

tagastada kostjale. Seega pärast tasaarvestamist jääks lepingu II jäägiks 555,38 eurot (993,93

– 438,55). Kostja nõuab hagejalt üleliia makstud 438,55 eurot tagasi VÕS § 1028 lg 1

alusel. Kostja peab tasuma hagejale 993,93 eurot lepingust II tulenevate tulevikukohustuste

katteks. Kuna nõuded on vastastikused on mõistlik need tasaarvestada VÕS § 197 lg 1 järgi.

Tasaarvestuse tulemusena peab kostja tasuma hagejale 555,38 eurot (993,93 - 438,55).

Kostja taotleb oma keerulise finantsolukorra tõttu tasumist osade kaupa maksegraafiku

alusel ning maksimaalne sobiv kuumakse on 40 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

18. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt.

19. Asja materjalide kohaselt sõlmis kostja kaks lepingut

-

29.07.2015 ETK Finants AS-iga Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr

CNT0000065261 (leping I), mille alusel võimaldati talle tähtajatult krediiti 200 eurot

(dtl 36).

-

27.05.2023 AS-iga Inbank Finance järelmaksu lepingu nr L89012496393 (leping II),

mille alusel sai kauba maksumusega 1169 eurot (dtl 39-40, 45-46) ning kohustus kauba

eest tasuma 48 kuu jooksul osamaksetena iga kuu 15. kuupäevaks.

20. Mõlemad lepingud on tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1

tähenduses ning kohtul tuleb kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk

krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ja kas on krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

21. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

22. Lepingu I krediidikulukuse määr oli 13,91% aastas ja lepingul II 30,64% aastas. Lepingute

sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 31.05.2015

seisuga 26,57% aastas ja 30.11.2022 seisuga 15,31%. Seega ei ületanud lepingutes märgitud

krediidikulukuse määrad Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 3

järgi tühised.

23. 2015. aastal sõlmitud lepingu ajal kehtinud VÕS § 4032 lg 1 ja 21.03.2016 jõustunud VÕS §

4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. Mõlema sätte lõigete 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

24. Kuigi kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist, on ka poolte vahel vaidlus selle üle, kas seda põhimõtet on järgitud. Hageja on

seisukohal, et krediidi andmise ajal kehtinud regulatsioone arvestades on kostja

krediidivõimet nõuetekohaselt hinnatud.

25. Enne 21.03.2016 kehtinud VÕS § 4032 lg 7 ja kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse

korral krediidiandja.

26. Krediidiandja peab vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid (enne 21.03.2016 kehtinud VÕS § 4032 lg 1 p 1). 21.03.2016 kehtima

hakanud VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige

ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

27. Hageja on esitanud kohtule taotlused, millest nähtuvalt on kostja 20.07.2015

krediiditaotluses (dtl 67) märkinud oma igakuiseks netosissetulekuks 150 eurot ja

kohustuste suuruseks 50 eurot. Taotluses esitatud andmetest nähtuvalt oli kostja kodune

ning tal oli üks ülalpeetav. Järelmaksu taotluses (dtl 68) on kostja märkinud oma sissetuleku

suuruseks 1000 eurot ja igakuisteks kohustusteks 200 eurot. Taotlusest ei nähtu andmeid

töötamise ja ülalpeetavate kohta ning vormilt ei nähtu ka kohta, kuhu neid märkida saaks.

Kuigi tarbijal lasub kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse

hindamiseks ei tähenda see seda, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida, vajadusel lasta täpsustada või

küsida andmeid juurde.

28. Hageja on esitanud esialgse võlausaldaja Inbanki selgituse (dtl 69), millest nähtuvalt esitas

kostja kauba ostmiseks järelmaksu taotluse poes kohapeal ning otsus oli automaatselt

positiivne. Lisaks nähtub selgitusest, et päringud tehti üksnes maksehäireregistrisse ja otsuse

tegemisel lähtuti kostja poolt antud regulaarsest sissetulekust.

29. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on krediidiandjad analüüsinud

üksnes kostjalt endalt saadud ja taotluse vormidel küsitud teavet. 2015. aastal taotletud

krediidi puhul ei ole tehtud ühetegi päringut registritesse ning 2023. aastal sõlmitud

järelmaksu taotluse esitamisel on tehtud päringud ainult maksehäireregistrisse ja seda ka

esialgse võlausaldaja sõnul ning taotlus on rahuldatud automatiseeritult. Muid andmeid sh

pangakonto väljavõtet kostjalt küsitud ei ole.

30. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud

teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda krediiditaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda krediidi taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Seega pole võimalik järeldada, et

kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks 2015. aastal krediidi ja 2023. aastal

järelmaksu taotlemisel kindlaks tehtud.

31. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

32. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandjad on rikkunud vastustundliku laenamise

põhimõtet, kuna on jätnud mõlema krediiditaotluse puhul kostja krediidivõimelisuse

hindamiseks vajaliku teabe omandamata.

33. Alates 21.03.2016 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks lepingu

osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

34. Enne 21.03.2016 kehtinud regulatsiooni ei toonud laenusaaja krediidivõimelisuse

kontrollimata jätmine kaasa lepingu (osalist) tühisust, vaid krediidisaajal oli selles olukorras

õigus laenuleping tühistada või nõuda krediidivõimelisuse hindamise kohustuse rikkumisega

põhjustatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist oli lepingueelse

kohustuse rikkumisega, oli kahju hüvitamise eesmärk VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku

asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk negatiivse

huvi või usalduskahju hüvitamine. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2)

tähendanuks see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivise, leppetrahvi,

vara vähenemise) rahalist hüvitamist. Niisuguse kahju hüvitamise nõude sai krediidisaaja

tasaarvestada krediidiandja krediidi tagastamise nõudega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

27.11.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 25) ja selle tulemusena sai krediidisaaja

talle tekkinud kahju ulatuses vabaneda laenulepingust tuleneva nõude täitmisest (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 09.10.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-20-1490, p 19, 20).

35. Kuivõrd intressikokkuleppe tühisus kui vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata

jätmise tagajärg on VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud alates 21.03.2016, ei kohaldu see tagajärg

29.07.2015 sõlmitud lepingule.

36. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et

kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval.

37. Säästukaardi kasutamise leping (leping I) sõlmiti tähtajatu. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et

krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale

edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu

üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

38. Krediidiandja on edastanud kostjale makseviivituse tõttu 31.01.2024 teatise lepingu I

ülesütlemiseks (dtl 56), milles on andnud tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 21.02.2024

ning hoiatanud, et kui nimetatud tähtajaks ei ole võlgnevust tasutud on laenuandjal õigus

leping üles öelda ja nõuded loovutada. Krediidiandja on lepingu 27.02.2024 teatisega

ülesöelnud ja nõuded loovutanud hagejale (dtl 57), mille kohta on kostjale saadetud

29.02.2024 teatis (dtl 65) nõude loovutamisest (VÕS § 170) hagejale.

39. Kuna kostja ei ole lepingust I tulenevat krediiti tagastanud, on põhinõue 200 eurot

põhjendatud.

40. Lepingu I järgi oli intressimäär 19,9% aastas ning p 5.2 kohaselt kohustub klient tasuma

intressi alates ostulimiidi kasutamise kalendrikuule järgneva kalendrikuu 11-st kuupäevast.

Hageja intressinõue 4,32 eurot on arvestatud lepingu ülesütlemise seisuga s.o 27.02.2024.

Kostja intressiarvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on intressinõue 4,32 eurot

põhjendatud.

41. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

42. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1

kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse

põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras,

siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1

ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist

lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 otsus nr

3-2-1-120-08, p 12).

43. Hageja nõuab viivist intressimääraga samas suuruses, kuid ei ole esitanud lepingule I

kohalduvaid üldtingimusi, millest selline kokkulepe nähtuks. Kuivõrd kohtul ei ole võimalik

lepingujärgse viivisemäära kokkulepet kontrollida, on põhjendatud mõista viivis välja VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud ehk seadusjärgses määras alates 28.02.2024.

44. Hageja on saatnud kostjale pärast lepingu I ülesütlemist 01.03.2024 võlanõude, 11.03.2024

hagihoiatuse ja 20.05.2024 korduva meeldetuletuse võlgnevuse kohta (dtl 72-80). Hageja

sissenõudmiskulud 30 eurot on VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel põhjendatud.

45. Seega võlgneb kostja hagejale lepingu I alusel põhivõla 200 eurot, intressi 4,32 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja seadusjärgsed viivised arvestatuna põhivõlalt alates

28.02.2024.

46. Hageja on esitanud kohtule lepingu II uue maksegraafiku (dtl 184) ja selle täienduse (dtl

215-216) VÕS § 403⁴ lg 7 tähenduses, mille kostja on kätte saanud. Hagi ja tagasimaksete

arvestuse kohaselt on kostja teinud hagejale makseid kokku 175,07 eurot, mille hageja on

arvestanud põhiosa katteks. Seega on kostjal tasutud osamaksed 15.07.2023 – 15.06.2024

täielikult ning 15.07.2024 osamaksest on tasutud 14,14 eurot, tasumata on 4,91 eurot. Alates

15.08.2024 on osamaksed täielikult tasumata ning hagiavalduse esitamise ajaks oli augusti

ja septembrikuu maksed muutunud sissenõutavaks. Kohtuotsuse tegemise seisuga on

sissenõutavaks muutunud osamaksed 15.07.2024 (4,91 eurot) kuni 15.03.2025 k.a summas

170,37 eurot.

47. Hageja on esitanud lepingu II täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 369 esimene lause näeb ette, et tulevase nõude täitmise hagi võib

esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

48. Arvestades hageja tulevast nõuet ning selle aluseks olevaid asjaolusid ja kostja senist

maksekäitumist, on kohtu hinnangul põhjendatud eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei

täida, mistõttu on põhjendatud mõista kostjalt välja tulevased osamaksed s.o 15.04.2025

kuni 15.06.2027. Hageja ümberarvestuses VÕS §-s 94 sätestatud intressi nõuet esitanud ei

ole. Seega võlgneb kostja hagejale lepingu II alusel sissenõutavaks muutunud põhivõla

170,37 eurot ja ülejäänud põhiosamaksed 823,56 eurot edasiulatuvalt järgmiselt: 22,42 eurot

maksetähtajaga 15.04.2025; 23,49 eurot maksetähtajaga 15.05.2025; 23,44 eurot

maksetähtajaga 15.06.2025; 24,50 eurot maksetähtajaga 15.07.2025; 24,50 eurot

maksetähtajaga 15.08.2025; 25,05 eurot maksetähtajaga 15.09.2025; 26,09 eurot

maksetähtajaga 15.10.2025; 26,18 eurot maksetähtajaga 15.11.2025; 27,21 eurot

maksetähtajaga 15.12.2025; 27,37 eurot maksetähtajaga 15.01.2026; 27,97 eurot

maksetähtajaga 15.02.2026; 29,76 eurot maksetähtajaga 15.03.2026; 29,25 eurot

maksetähtajaga 15.04.2026; 30,25 eurot maksetähtajaga 15.05.2026; 30,57 eurot

maksetähtajaga 15.06.2026; 31,56 eurot maksetähtajaga 15.07.2026; 31,95 eurot

maksetähtajaga 15.08.2026; 32,66 eurot maksetähtajaga 15.09.2026; 33,62 eurot

maksetähtajaga 15.10.2026; 34,13 eurot maksetähtajaga 15.11.2026; 35,07 eurot

maksetähtajaga 15.12.2026; 35,67 eurot maksetähtajaga 15.01.2027; 36,46 eurot

maksetähtajaga 15.02.2027; 37,60 eurot maksetähtajaga 15.03.2027; 38,10 eurot

maksetähtajaga 15.04.2027; 39 eurot maksetähtajaga 15.05.2027 ja 39,69 eurot

maksetähtajaga 15.06.2027. Muid tasusid sh sissenõudmiskulusid kostja ei võlgne.

49. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas.

50. Hagejal on õigus nõuda lepingu II põhivõla jäägilt viivist alates nõude sissenõutavaks

muutumisest kuni põhivõla tasumiseni. Pärast ümberarvestuse tegemist nõuab hageja

lepingu II põhivõlalt viivist alates otsuse jõustumisest. Kohus leiab, et hageja viivise nõue

on põhjendatud.

51. Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse VÕS § 197 lg 1 alusel ja nõuab hagejalt üleliia

makstud 438,55 eurot tagasi VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole

esile toonud sellised asjaolusid, millest nähtuks lepingu I rikkumise tõttu kostjale kahju

tekkimine (VÕS § 127 lg 2), mistõttu ei ole tasaarvestus põhjendatud.

52. Vastavalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Kostja on esitanud taotluse, milles soovib

keerulise majandusliku olukorra tõttu tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel 40 eurot kuus.

Kuivõrd TsMS § 445 lg 1 on erandnorm otsuse tavalise täitmise korraga võrreldes, tuleb

taotluses märkida need erandlikud asjaolud, mille tõttu soovitakse otsuse täitmise viisi või

korra kindlaksmääramist, või rahalise nõude korral täitmise ajatamist. Kohus möönab, et

võlgade tasumine võib olla majanduslikult keerukas, kuid ainuüksi see fakt ei tõenda kostja

keerulist majanduslikku seisundit ega õigusta ka otsuse täitmise ajatamist TsMS § 445 lg 1

alusel. Seega jätab kohus kostja taotluse otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks

(rahalise nõude ajatamiseks) rahuldamata. Kohus märgib, et kostja saab osa võlgnevusest

tasuda nagunii osade kaupa.

53. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele lepingu nr CNT0000065261 põhivõlgnevus 200 eurot, intress 4,32 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 28.02.2024-

10.04.2025 eest 26,90 eurot, kokku 261,22 eurot ning lepingu nr L89012496393

sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed summas 170,37 eurot, ülejäänud põhiosamaksed

823,56 eurot edasiulatuvalt vastavalt maksegraafikule ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras arvestatuna lepingu nr L89012496393 sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevuselt ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosa tagasimakselt alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

MENETLUSKULUD

54. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

55. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta

74% ulatuses kostja kanda ning 26% ulatuses hageja kanda.

56. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

57. Hageja menetluskulud on kokku 1687 eurot (dtl 243-245), millest riigilõiv on 315 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 1372 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja lepingulise esindaja

kulud on 850 eurot (dtl 253).

58. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1699,16 eurot tasuda riigilõivu 315 eurot. Arvestades hagi

osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja

poolt hüvitamisele.

59. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

60. Hagejat esindas menetluses jurist Sigrid Rahkema, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud

nõuetele. Kostja on märkinud oma esindajaks Annika Rau, kes ei ole kohtu nõudmisel

esitanud oma esindusõigust tõendavaid dokumente.

61. Kohtul on alust menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise

menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud

kohtumenetluses. Seega kuuluvad TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitamisele ainult kulud

kohtumenetluses osalevale lepingulisele esindajale, mitte võlanõustaja või õigusabikulud

üldiselt. Kuna kostja esindaja osales menetluses nõustaja, siis tema kulud ei kuulu

hüvitamisele (TsMS § 175 lg 2).

62. Hageja esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi 8 tunni ulatuses tunnihinnaga 169

eurot (ilma käibemaksuta).

63. Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on ebamõistlikult suured ja

menetlustoimingutele kulunud aeg ei ole vastavuses asja keerukusega ja esitatud

menetlusdokumentidega. Samuti on põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot.

64. Arvestades, et kohtupraktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu, milleks on

180 eurot koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta, leiab kohus, et hageja esindaja (juristi)

tunnitasu 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta on käesoleva vaidluse sisu ja keerukust

arvestades põhjendamatult kõrge, mistõttu peab kohus hageja esindaja põhjendatud

tunnitasuks 110 eurot ilma käibemaksuta.

65. Arvestades nõude sisu, asja keerukust ning menetlustoimingute hulka ja mahtu ning hageja

lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna

nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu asja

materjalidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks, kostja vastusega tutvumiseks ja sellele

seisukoha esitamiseks ning lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirjade koostamiseks

on põhjendatud kokku 5 tunni ulatuses s.o summas 550 eurot (5 x 110). Hageja taotleb

kulude hüvitamist ilma käibemaksuta, seega kuuluvad kulud hüvitamisele ilma

käibemaksuta. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud (TsMS § 4842).

Seega on hageja menetluskulude suuruseks 885 eurot.

66. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

menetluskulud 654,90 eurot (885 eurost 74%).

67. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4

alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises

lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik