1-24-4430/85 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

11. aprill 2025

Kohtuasja number

1-24-4430

Kohtukoosseis

eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Ingrid Kullerkann ja Mario

Truu

Kohtuasi ja menetlusliik

kriminaalasi üldmenetluses Igor Bogovski süüdistuses

karistusseadustiku (KarS) § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 385

järgi ja Irina Bogovskaia süüdistuses KarS § 394 lg 2 p-de 1

ja 3 ning § 385 – § 22 lg 3 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 3. detsembri 2024 otsus

Apellandid

Igor Bogovski kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar;

Irina Bogovskaia kaitsja vandeadvokaat Marina Valge

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

süüdistatav Igor Bogovski. Isikukood 38105120230; elukoht:

XXX; töötab Wolt Eesti OÜ-s; viimati karistatud Tartu

Maakohtu 11. märtsi 2019 otsusega KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja

4 ning § 213 lg 2 p 4 järgi 5 aasta 2 kuu pikkuse

liitvangistusega; tõkendit kohaldatud ei ole;

süüdistatav Irina Bogovskaia. Isikukood 49610080110;

Venemaa Föderatsiooni kodanik; elukoht: XXX; töötu;

kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole;

prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

juhtivprokurör Kretel Tamm

Menetluse vorm

Kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 3. detsembri 2024 otsus osas, milles:

- kohus tunnistas Igor Bogovski süüdi kahe korteri ostmise pankrotihalduri eest varjamises

ja Irina Bogovskaia sellele varjamisele kaasaaitamises;

- kohus mõistis süüdistatavatele karistused.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

- mõista KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 385 järgi süüdi tunnistatud Igor Bogovskile

KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi karistuseks 6 aasta pikkune vangistus. Arvata Igor

Bogovski 3 kuu 19 päevane eelvangistus karistusaja hulka. Suurendada nõnda järele jäävat

5 aasta 8 kuu 11 päeva pikkust vangistust Igor Bogovskile Tartu Maakohtu 11. märtsi 2019

otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7222 mõistetud seni kandmata karistuse, st 1 aasta 3 kuu

pikkuse vangistuse võrra ning mõista Igor Bogovskile liitkaristuseks 6 aasta 11 kuu 11

päeva pikkune vangistus.

- mõista KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 385 – § 22 lg 3 järgi süüdi tunnistatud Irina

Bogovskaiale KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi karistuseks 4 aasta pikkune vangistus.

Arvata Irina Bogovskaia 2-päevane eelvangistus karistusaja hulka, jättes nõnda

kandmisele kuuluvaks 3 aasta 11 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse. Jätta see vangistus

täitmisele pööramata, kui Irina Bogovskaia ei pane 4 aasta 6 kuulise katseaja jooksul toime

uut tahtlikku kuritegu. Selgitada, et katseaeg hakkas kulgema maakohtu otsuse

kuulutamisest, st 3. detsembrist 2024.

3. Muuta maakohtu otsuse põhiosa seoses eelkuritegude osas esitatud põhjendustega ja

mitte lugeda rahapesu eelkuritegudeks Ukrainas väidetavalt toime pandud kuritegusid.

4. Ülejäänud osas – sh puutuvalt tõkenditesse ja konfiskeerimistesse – jätta maakohtu otsus

muutmata.

5. Jätta apellatsioonid rahuldamata.

6. Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Kalju

Kutsari poolt Igor Bogovskile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 395,28

eurot, sh käibemaks 71,28 eurot. Jätta see tasu Eesti Vabariigi kanda.

7. Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga apellatsioonimenetluses vandeadvokaat

Marina Valge poolt Irina Bogovskaiale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks 527,04 eurot, sh käibemaks 95,04 eurot. Jätta seegi tasu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku

kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

PÕHIOSA

(I) Süüdistus

1. Igor Bogovski ja Irina Bogovskaia panid grupis ja suures ulatuses toime rahapesu, s.o KarS §

394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele sooritasid nad vara olulises

ulatuses varjamise ja vara kohta ebaõigete andmete esitamise KarS § 385 tähenduses – I.

Bogovski täideviijana ning I. Bogovskaia talle füüsilise ja ainelise kaasaabi osutajana.

Süüdistuse lõplik sisu oli kokkuvõtlikult niisugune.

a) Rahapesu

2. I. Bogovski ja I. Bogovskaia panid Ukraina grivnadega toime mitmeid rahapesuks olevaid

tegevusi, kusjuures grivnad olid saadud kuritegelikult.

3. Nimelt said tuvastamata inimesed need grivnad Ukraina pankadest, kust neid alates 2022.

aasta veebruarist (pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse) suurtes kogustest nii

pankade kassadest, sularahaautomaatidest kui terminalidest varastati ning siis ebaseaduslikult

Euroopa Liitu (EL) toimetati. Vahetult enne grivnade Bogovskite kätte sattumist viisid

tuvastamata isikud grivnad Venemaa Föderatsioonist Soome Vabariiki, st üle EL-i

tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides ja sularaha deklareerimata jättes. Seega

pandi rahaga toime (eel)kuritegu: grivnad Ukrainas varastati ja toimetati seejärel üle EL-i

tolliterritooriumi piiri.

4. Bogovskite ülesandeks oli grivnade toimetamine kulleritena Eesti, Läti ja Leedu kaudu Poola.

Seda nad 2022. aasta detsembrist kuni 2023. aasta jaanuarini vähemalt kolmel korral tegidki,

kasutades selleks sõidukit BMW 525D, mille pagasiruumi oli raha peidetud. Poolas andsid nad

grivnad üle neile tundmatutele tuvastamata inimestele. Raha sel moel edasitoimetamise eest

maksti I. Bogovskile ühe korra eest 2000 eurot. Kokku toimetasid Bogovskid Poolasse grivnasid

vähemalt 300 000 euro väärtuses. Nõnda nad omandasid, võtsid vastu, valdasid ja andsid üle

kuritegelikust tegevusest saadud vara.

5. Lisaks sellele pesid Bogovskid kokku vähemalt 126 287 sularahaks olnud euro ulatuses

grivnasid läbi valuutavahetustehingute, sularahamaksete ja asjade ostmise.

6. Valuutavahetustehingud leidsid kõigepealt aset 14. kuni 22. jaanuarini 2023: Bogovskid

vahetasid sel perioodil Eesti erinevates valuutavahetuskontorites 14 korral grivnasid kokku

vähemalt 13 282,78 euro eest – iga kord alla 1000-eurose summa. Lisaks vahetas I. Bogovski 14.

veebruaril 2023 identifitseeritud tehinguga Tavid AS Kristiine keskuse kontoris 100 000 Ukraina

grivnat 2037,82 euroks ja 22. mail 2023 Leedu Vabariigis Vilniuses Verkiu 310 asuvas

valuutavahetuses 149 000 Ukraina grivnat 2976,40 euroks. Kokku tegid Bogovskid raha

legaliseerimiseks valuutavahetustehinguid niisiis vähemalt 18 297 euro väärtuses.

7. Ka maksid Bogovskid 12. jaanuarist kuni 23. juulini 2023. a 22 erineval päeval I. Bogovskaia

LHV-panga kontole sularaha alates mõnekümnest eurost kuni mitme tuhande euroni – kokku 36

950 eurot. Nende tehingute eesmärk oli suunata kuritegelikul teel saadud raha legaalsesse

majandustegevusse. Panga pärimise peale raha päritolu kohta varjasid Bogovskit raha tõelist

olemust – nad ütlesid, et raha pärineb perekondlikest säästudest ja müügitehingutest.

8. Viimaks ostsid Bogovskid 6. jaanuarist kuni 21. augustini 2023 kokku 93 840 euro eest asju:

mootorsõidukeid jms 62 040 euro eest ja kaks korterit kokku 31 800 euro eest.

9. Mootorsõidukid jms ostud olid järgmised:

- sõiduauto BMW 118I (XXX ) – hind 2600 eurot;

- sõiduauto BMW 740D (XXX ) – hind 11 000 eurot;

- sõiduauto BMW 320D (XXX ) – hind 9000 eurot;

- ATV Yamaha (XXX );

- mootorratas Suzuki GSX-R 1000 (XXX ) – hind 2500 eurot;

- ATV CFMOTO CFORCE1000 (XXX ) – hind 7400 eurot;

- haagis Tiki CS275-L (XXX ) – hind 1900 eurot;

- sõiduauto BMW X5 (XXX ) – hind 20 000 eurot;

- paadiveok RESPO 750V000T000 (XXX ) – hind 800 eurot;

- jett YAMAHA (XXX ) – hind 5800 eurot;

- kaubik Citroën Berlingo (XXX ) – eeldatav väärtus 1040 eurot.

10. Kortereid oli kaks: Obinitsa korter maksis 7800 eurot ja Vana-Antsla korteri hind oli 24 000

eurot.

11. Kõigi mootorsõidukite eest tasuti sularahas ja lisaks sellele maksti 9000 eurot sularahas ka

Vana-Antsla korteri eest. Seeläbi muundasid Bogovskid kuritegelikku vara.

12. Bogovskid pidasid raha kuritegelikku päritolu vähemalt võimalikuks, nad soovisid raha

niisugust päritolu varjata ja suunata raha majandustegevusse.

13. Seega panid Bogovskid toime rahapesu grupis ja suures ulatuses, s.o KarS § 394 lg 2 p-de 1

ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

b) Vara varjamine

14. 28. juunil 2022 alustas Tartu Maakohus I. Bogovski avalduse alusel tema suhtes

pankrotimenetlust. 28. juuni 2022 kohtumäärusega nimetati I. Bogovski pankrotiavalduse

lahendamise menetluses ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalaus. 26. juulil 2022 kuulutati välja I.

Bogovski pankrot. Pankrotimenetlus lõpetati 13. juunil 2024. Seega oli I. Bogovskil kohustus

anda enda varalise seisundi kohta teavet vähemalt alates 28. juunist 2022 kuni 13. juunini 2024.

15. Pankrotihaldur T. Kalaus päris 1. juuli 2022 elektronkirjaga I. Bogovskilt, kas tal on konto

mõnes väljaspool Eestit paiknevas krediidiasutustes. I. Bogovski vastas 4. juuli 2022 kirjaga T.

Kalausile, et tal on konto vaid Swedbangas – muudes krediidiasutustes väljaspool Eestit ta

kontot ei oma. See ei vastanud tõele, sest I. Bogovskil olid kontod Leedu krediidiasutuses

Paysera LT UAB. Täpsemalt oli tal Payseras alates 19. maist 2022 konto nr EVP8110015425257

(LT923500010015425257) ja alates 20. maist 2022 konto nr EVP0610015430654

(LT673500010015430654). Kontole nr EVP8110015425257 (LT923500010015425257) laekus

19. maist 2022 kuni 25. maini 2023 väljastpoolt 3030 eurot; lisaks nähtuvad sel kontol ülekanded

I. Bogovski kasutuses olnud I. Bogovski vanaema S.B. kontolt – summas 2169 eurot. Kontole nr

EVP0610015430654 (LT673500010015430654) laekus on 20. maist 2022 kuni 12. juunini 2023

väljastpoolt kokku 250 eurot. Nii varjas I. Bogovski teadlikult pankrotihalduri eest oma

sissetulekuid ja Paysera kontodel olnud raha.

16. Ka varjas I. Bogovski oma töötasu, lastes ARGC OÜ-l kanda tasu töö eest oma vanaema S.B.

Swedbanga kontole nr EE142200221079045875. 1. märtsist 2022 kuni 2. oktoobrini 2023 sai I.

Bogovski ARGC OÜ-lt pangaülekannetega kokku 17 418,43 eurot – seda sissetulekut varjas ta

pankrotihalduri eest. Niisamuti varjas I. Bogovski seda töötasu, mida maksis talle OÜ Armech

2023. aasta augustist kuni oktoobrini – kokku 4026,14 eurot. Seega jättis I. Bogovski

pankrotihalduri teavitamata kokku 21 444,57 euro suurusest töötasust; muid laekumisi oli sel

ajavahemikul Paysera kontodele 3280 eurot. Seega varjas I. Bogovski kokku 24 724,57 eurot.

17. Lisaks sissetulekutele varjas I. Bogovski pankrotihalduri eest sedagi, et ta soetas vallas- ja

kinnisvara.

18. I. Bogovski pankroti väljakuulutamise ajal olid I. Bogovskaia nimel sõidukid Volkswagen

Passat (XXX ) ja BMW 525D (XXX ). Need autod olid omandatud abielu ajal ja abikaasade

ühisvara ning kuulusid pankrotimenetluses jagamisele. I. Bogovski väitis pankrotihaldurile, et

sõidukite väärtus on umbes 1000 eurot ning leppis seejärel halduriga kokku, et Volkswagen jääb

tema, I. Bogovski omandisse ning BMW I. Bogovskaiale. Tegelikult oli Volkswageni väärtus

umbes 200 eurot ning BMW väärtus vähemalt 3000 eurot. Seega esitas I. Bogovski

pankrotihaldurile ebaõigeid andmeid sõidukite väärtuste kohta, soovides vältida väärtuslikuma

sõiduki võimalikku realiseerimist pankrotimenetluses.

19. 27. septembril 2022 sõlmisid Bogovskid abieluvaralepingu, millega kanti

abieluvararegistrisse varalahusus. Pärast seda hakkas I. Bogovski I. Bogovskaia kaasabil

omandama registervara. Täpsemalt toimus see nõnda:

- 6. jaanuaril 2023 ostis I. Bogovski I. Bogovskaia nimele auto BMW 118I (XXX ), väärtus

vähemalt 2600 eurot;

- 12. jaanuaril 2023 ostis I. Bogovski I. Bogovskaia nimele auto BMW 740D (XXX ), väärtus

vähemalt 11 000 eurot;

- 22. jaanuaril 2023 ostis I. Bogovski I. Bogovskaia nimele auto BMW 320D (XXX ), väärtus

vähemalt 9000 eurot;

- 20. veebruaril 2023 müüs I. Bogovski I. Bogovskaiale sel ajal registri järgi V.B. le kuulunud

ATV Yamaha YFM 660 GRIZZLY (XXX ), mis vormistati V.B. nimelt I. Bogovskaia

nimele;

- 27. aprillil 2023 ostis I. Bogovski I. Bogovskaia nimele mootorratta Suzuki GSX-R 1000

(XXX ), väärtus 2500 eurot;

- 6. mail 2023 ostis I. Bogovski I. Bogovskaia nimele ATV CFMOTO CFORCE1000

(XXX ), väärtus 7400 eurot;

- 15. mail 2023 ostis I. Bogovski I. Bogovskaia nimele haagise TIKI CS275-L (XXX ),

väärtus 1900 eurot;

- 2. juunil 2023 ostis I. Bogovski I. Bogovskaia nimele auto BMW X5 XDRIVE 30D (XXX ),

väärtus vähemalt 20 000 eurot;

- 2. juulil 2023 ostis I. Bogovski I. Bogovskaia nimele haagis-paadiveoki RESPO

750V000T000 (XXX ), väärtus 800 eurot;

- 28. mail 2023 ostis I. Bogovski jeti YAMAHA FX 110 WAVERUNNER H.O (XXX ),

väärtus 5800 eurot, mille müüs 30. mail 2023 I. Bogovskaiale ning mis vormistatigi I.

Bogovskaia nimele;

- 21. augustil 2023 ostis I. Bogovskaia Rootsis kaubiku Citroën Berlingo (XXX ), väärtus

1040 eurot, mille kasutajaks märgiti I. Bogovski ja mis tegelikult kuulus I. Bogovskile.

Selle vara juures on kasutajaks märgitud I. Bogovski ning omanikuks I. Bogovskaia. Sõidukite

faktiline omanik oli I. Bogovski, kes enamiku viidatud varast ka ostis ja säilitas asja kasutamise

ning käsutamise õigused – seda hoolimata sellest, et nimetatud vara oli registreeritud tema

abikaasa nimele. Seega oli I. Bogovski kohustatud ka sellest varast pankrotihaldurile teada

andma ning seda mitte tehes varjas ta teadlikult ja olulises ulatuses enda vara ning esitas

ebaõigeid andmeid selle kohta, et vara kuulub abikaasale.

20. Kõigi äsja kajastatud tehingute puhul osutas I. Bogovskaia I. Bogovskile füüsilist kaasabi:

võimaldas kirjutada vara enda nimele. Jeti Yamaha ja Citroën Berlingo puhul osutas I.

Bogovskaia I. Bogovskile lisaks füüsilisele ka ainelist kaasabi: ta ostis sõidukid, st pidi nende

eest müügilepingu järgi ka maksma.

21. Ka esitas I. Bogovski I. Bogovskaia kaasabil ebaõigeid andmeid kinnisvara kohta.

22. 20. juulil 2022 tuvastas pankrotihaldur, et I. Bogovski lahusvara hulka kuulub korter XXX .

4. mail 2023 ostis I. Bogovskaia korteri enampakkumise teel 7800 euroga. Raha pärines samal

kuupäeval kontole sissemakstud summast. 2. oktoobril 2023 müüs I. Bogovskaia sama korteri 10

000 euroga edasi.

23. Lisaks sellele soetasid Bogovskid 6. märtsil 2023 ühiselt I. Bogovskaia nimele Võrumaal

XXX korteri. Nad tasusid selle korteri eest vähemalt 24 000 eurot. 15 000 eurot sellest summast

pärines sellest sularahast, mille I. Bogovskaia 3. märtsil 2023 oma LHV-panga kontole sisse

maksis. Ülejäänud raha, st vähemalt 9000 eurot maksis I. Bogovskaia 6. märtsil 2023 korteri

müüjale sularahas. Seal korteris hakkasid I. Bogovski ja I. Bogovskaia koos elama ning koos nad

ka korteri eest tasusid. Seetõttu oli I. Bogovski kohustatud pankrotihaldurit enda varalise

olukorra muutumisest teavitama.

24. Läbi abieluvaralepingu sõlmimise ja varalahususe varasuhte valimise ning seejärel abikaasa

nimele registervara soetamise jättis I. Bogovski pankrotimenetluses mulje, nagu tal puuduksid

piisavad rahalised vahendid tema vastu esitatud nõuete tasumiseks ja endale eluaseme ning

sõidukite ostmiseks. Seega varjas ta pankrotihalduri eest oluliselt enda varalist seisundit.

25. Korteriostude juures osutas I. Bogovskaia I. Bogovskile nii füüsilist kui ainelist kaasabi.

XXX korteri enda nimele vormistamisega aitas I. Bogovskaia I. Bogovskile kaasa nii füüsiliselt

kui aineliselt: kirjutas korteri enda nimele ja maksis osaliselt selle eest.

26. Kokku varjas I. Bogovski pankrotihalduri eest vähemalt 88 767, 57 euro väärtuses vara.

Sellest 24 724,57 eurot moodustasid töötasud ja muud laekumised I. Bogovski Leedu

pangakontodele. Ülejäänud osas (vähemalt 64 043 eurot) varjas ja esitas I. Bogovski oma vara

kohta valeandmeid I. Bogovskaia kaasabil. Seega panid mõlemad Bogovskid oma teod toime

varaga olulises ulatuses KarS § 121 p 1 mõttes.

27. I. Bogovski pani kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega.

28. I. Bogovskaia pani oma kaasaaitamisteod toime vähemalt otsese tahtlusega. I. Bogovski vara

varjamise suhtes oli I. Bogovskaial vähemalt kaudne tahtlus. Naine teadis, et mehe suhtes on

käimas pankrotimenetlus ning selle käigus on vaja esitada andmeid varade kohta. Ka teadis I.

Bogovskaia, et vara, mille ta enda nimele kirjutada lubab, kuulub tegelikult suures osas I.

Bogovskile. Seega oli tal vähemalt kaudne tahtlus selle osas, et aitab oma füüsilise ja ainelise

abiga kaasa I. Bogovski olulises ulatuses vara varjamisele ja ebaõigete andmete esitamisele

pankrotihaldurile.

29. Kokkuvõtvalt sooritas I. Bogovski vara olulises ulatuses varjamise ja vara kohta ebaõigete

andmete esitamise, s.o KarS § 385 järgse kuriteo, ja I. Bogovskaia füüsilise ja ainelise kaasabi

osutamise vara olulises ulatuses varjamisele ja vara kohta ebaõigete andmete esitamisele, s.o

KarS § 385 – § 22 lg 3 pärase kuriteo.

(II) Maakohtu otsus

30. Tartu Maakohtu 3. detsembri 2024 otsusega tunnistati Bogovskid süüdistuse järgi süüdi. I.

Bogovskile mõisteti KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 6-aastane ning KarS § 385 järgi 2-aastane

vangistus. Nende kahe kuriteo eest mõisteti I. Bogovskile KarS § 64 lg 1 alusel liitvangistuseks

6-aastane vangistus, mida vähendati vahi all viibimise tõttu. Sellele karistusele liideti I.

Bogovskile Tartu Maakohtu 11. märtsi 2019 otsusega mõistetud vangistus, saades kandmisele

kuuluvaks karistuseks 6 aasta 11 kuu 11 päeva pikkuse vangistuse. I. Bogovskaiat karistati KarS

§ 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 4-aastase ning KarS § 385 – § 22 lg 3 järgi 1 aasta ja 4 kuu pikkuse

vangistusega. KarS § 64 lg 1 järgseks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust, mida vähendati

2 eelvangistuses viibitud päeva võrra. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et I. Bogovskaia ei

pea vanglasse minema, kui ta ei pane 4 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku

kuritegu. Kokkuvõtvalt nähtub maakohtu otsusest selline info.

a) Rahapesu eelkuriteod

31. Bogovskid väitsid, et nende elukohast leitud sülearvutit HP kasutas vaid I. Bogovskaia. See

ei vasta tõele: seda arvutit kasutas ka I. Bogovski. Nimelt oli sellesse arvutisse sünkroniseeritud

(sama hästi kui) kogu I. Bogovskaia mobiiltelefoni ja I. Bogovski mobiiltelefoni sisu. I.

Bogovski oli selliseks sünkroniseerimiseks suuteline. Just I. Bogovski oli see, kes aitas luua

toimivat videoühendust kahe välismaal asuva tunnistajaga. Niisiis on I. Bogovskil olemas

sünkroniseerimiseks tarvilikud IT-oskused. Ka leidus arvutis terve hulk muidki I. Bogovski

andmeid ja I. Bogovski kasutajakontosid (meiliaadress ja Whatsapp).

32. Sülearvutist leiti audiofaile, mis kajastasid mitmeid 5. kuni 7. jaanuarini 2023 toimunud

telefonikõnesid, millest võtsid osa nii I. Bogovski kui ka I. Bogovskaia. Neist kõnedest nähtub

selgelt, et mõlemad Bogovskid vedasid ebaseaduslikult kulleritena Soomest läbi Balti riikide

Poolasse Ukraina grivnasid, mis olid toodud Venemaalt tollikontrollist kõrvale hoides ja

deklareerimata EL-i – kokku vähemalt 300 000 euro väärtuses. Ei ole oluline, et sülearvuti osteti

alles 2023. aasta aprillis ehk pärast viidatud telefonikõnesid – need kõned oli võimalik

sülearvutisse mujalt sünkroniseerida. Ka pole alust kaitsjate kahtlustel selles, kas üheks

kõnelejaks oli I. Bogovski. Osades telefonivestlustes osales paralleelselt I. Bogovskiga I.

Bogovskaia. Ka vestluste sisu seob nende telefonikõnedega otseselt nii I. Bogovski kui ka I.

Bogovskaia. Isegi kui väita, et I. Bogovski hääl on suhteliselt tavaline, on I. Bogovskaia hääl

ilmselgelt isikupärane ja kergesti äratuntav. Mõlema Bogovski häält on olnud võimalik kohtus

kuulata. Seega pole kahtlust, et telefonisuhtluse üheks osapooleks on I. Bogovski ning paaris

kõnes paralleelselt temaga I. Bogovskaia. Seda, et üheks kõnelejaks oli I. Bogovski, kinnitab ka

selle hääle võrdlemine niisuguste jälitustegevuse käigus salvestatud telefonikõnedega, mille

puhul pole keegi kahtluse alla seadnud, et üks vestluspartner on I. Bogovski.

33. Bogovskid võisid viidatud telefonikõnesid – st 5. kuni 7. jaanuarini 2023 tehtuid – salvestada

hirmu tõttu. Nimelt nähtub neist telefonikõnedest, et sellel ajaperioodil kartsid Bogovskid oma

elu ja tervise pärast: nende peale oli langenud kahtlus, et nende süül läks kaduma suur kogus

grivnasid. Nii näiteks ütles I. Bogovski neis telefonikõnedes järgmist: tulid kutid Pihkvast,

alguses tagusid profülaktika mõttes korralikult läbi ja pärast hakkasid rääkima; temalt nõuti passi

ja polügraafi-testi tegemist Venemaal ning teda ähvardati, et tal on aega on kuni kümneni ja

pärast seda on ta laip; tal kästi näidata, kus täpselt raha kaotsi läks jne.

34. Salvestatud telefonikõnedest nähtuvalt oli I. Bogovski grivnade veos kõige madalam lüli – ta

ise nimetas end lihtsalt kulleriks. Juhtivad figuurid asusid Venemaal – mõnda neist kutsus I.

Bogovski „vanemaks“.

35. I. Bogovski viitas telefonivestlustes korduvalt, et ta tegeleb rahapesu ja salakaubaveoga.

36. 6. jaanuari 2023 kell 13:49 telefonikõnest nähtuvalt oli I. Bogovskil vaja enne Venemaale

minemist teenida raha, sest ta pidi Sankt-Peterburis likvideerima ühe oma rahaveo-võlgnevuse.

37. Kokku vedas I. Bogovski kõnesalvestiste kohaselt grivnasid kolm korda. Kahel esimesel

korral õnnestus tal raha vajalikus kohas Poolas üle anda, ent kolmandal korral võeti talt raha – 12

000 000 grivnat (st 300 000 eurot) – Lätis ära. Ühe grivna-veo eest sai I. Bogovski tasuks umbes

2000 eurot.

38. Kolmandal grivnade veol oli I. Bogovskiga kaasas I. Bogovskaia – viimane oli I. Bogovskiga

autos ka siis, kui sõiduk kinni peeti ja raha ära võeti. I. Bogovskaia osalusele rahaveos viitab

seegi, et mitmes salvestatud telefonikõnes sekkus sisuliselt vestlusse ka I. Bogovskaia. I.

Bogovskaia grivnade transportimises osalemisest kõneleb ka jälitustoimingute käigus salvestatud

26. juuli 2023 vestlus, kus I. Bogovskaia kõneles sularaha vedamisest.

39. Bogovskid olid igakülgselt teadlikud sellest, et grivnade vedu oli ebaseaduslik, kuna neil

puudusid grivnade seaduslikku päritolu tõendavad dokumendid, sealhulgas tollideklaratsioonid

raha Venemaalt EL-i toimetamise kohta. Pole tõendeid selle kohta, et need grivnad tõid EL-i

Bogovskid ise. Seega olid Bogovskid teadlikud sellest, et grivnad on kuritegelikku päritolu.

Seesugusele teadlikkusele viitab ka see, et Bogovskid olid kursis sellega, et grivnade vedu

Poolasse koordineerisid Venemaalt pärit inimesed ja et nad (st Bogovskid) võivad raha

kaotsimineku eest vastutada oma elu või tervisega. Ka viitavad sülearvutist HP leitud

kõnesalvestised sellele, et I. Bogovski otsis Poolasse sõites vahelejäämise vältimiseks kõrvalisi

teid. Oli üldteada, et Venemaa pani Ukraina okupeeritud aladel hulgaliselt toime kuritegusid.

40. Ukraina teatas Europolile, et okupeeritud aladelt oli 24. veebruarist 2022 kuni 1. jaanuarini

2023 pangafiliaalidest röövitud kuni 447,7 miljonit grivnat. Ukraina sõlmis 2022. aasta lõpul

mitmete EL-i liikmesriikidega lepingud, mille järgi ei olnud ukraina kodanikel neis riikides enam

võimalik grivnasid eurodeks vahetada. Ukraina seaduste kohaselt tohtis ilma deklareerimata viia

grivnasid riigist välja kuni 10 000 euro väärtuses ja seda ületava raha väljaveo korral tuli ära

näidata raha päritolu ja kasutamise eesmärk. Kuna praegu neid nõudeid ei täidetud, on

Bogovskite transporditud 12 miljoni grivna päritolu ebaseaduslik ja raha tuleb pidada

kuritegelikul teel okupantide kätte sattunuks.

41. Leedust saadud andmete kohaselt hakati 2022. aasta lõpus toimetama korduvalt

ebaseaduslikult Venemaalt Leetu suurtes kogustes grivnasid. Seda tegid erinevad kullerid, kes

said vedude eest tasu. Suur osa sellest rahast viidi edasi Poolasse, kus see vahetati eurodeks või

USA dollariteks. Grivnasid viidi Lätist saabunud teabe kohaselt Venemaalt ka Lätti. Poolast pärit

info kohaselt algas pärast Vene-Ukraina sõja puhkemist grivnade kontrollimatu sissevool Poola

majandusse. Tõsi, Soomest anti teada, et sinna teadaolevalt Venemaalt grivnasid toimetatud

polnud. See aga ei tee olematuks seda, et Ukraina, Leedu, Läti ja Poola poolt Europolile

edastatud andmetel on selgelt täheldatav seos Venemaa poolt Ukrainas alustatud sõjategevuse,

sealt okupeeritud aladel asuvatest pankadest kuritegelikul teel grivnade ära võtmise ja grivnade

suures ulatuses Poola ja Valgevene suunas liikumise vahel.

42. Kuna Venemaalt EL-i toodud grivnad olid erakordselt suurtes kogustes – I. Bogovski ise

nimetas 6 miljonit ja 12 miljonit grivnat, mis vastab vähemalt 450 000 eurole –, siis on ilma

kahtlusteta tegemist kriminaalkorras karistamisele kuuluva salakaubaveoga. Eestis on

salakaubavedu KarS § 391 kohane kuritegu. Salakaubavedu on karistatav ka teistes EL-i riikides.

b) Pesemistegevus ja vara varjamine pankrotimenetluses

43. I. Bogvovski oli pankrotis. Nii tema kui ka I. Bogovskaia legaalsed sissetulekud olid napid.

Sellele vaatamata vahetati suurtes summades grivnasid eurodeks, pandi sularaha I. Bogovskaia

pangaarvele, soetati ohtralt sõidukeid ja haagiseid, parendati enda elutingimusi, osteti kinnisvara

ja käidi ka puhkusereisil Egiptuses. Bogovskid ise väitsid, et nad said grivnad seaduslikul teel,

neid toetati rahaliselt, nad teenisid raha tööga ja nad on soetasid sõidukeid ja parendasid oma

elamistingimusi seaduslikul teel saadud rahalistest vahenditest. Kohus süüdistatavate neid väiteid

ei uskunud.

44. Puhkusel Egiptuses käisid Bogovskid 2023. aasta augustis.

45. 1. aprillil 2023 ostis I. Bogovski 1923 eurose televiisori.

46. 2023. aasta oktoobris võeti Bogovskite kodunt läbiotsimise käigus ära väärtuslikke kullast

ehteid ja kellasid – kokku tuhandete eurode väärtuses.

47. 23. aprillil 2022 vabastati I. Bogovski ennetähtaegselt vanglast. 14. juunil 2022 esitas ta

Tartu Maakohtule enda pankrotiavalduse, milles tõi välja, et tal on enam kui 20 000 euro eest

võlgu, ent ta soovib alustada oma elu uuelt lehelt. Pankrotihaldur kontrollis I. Bogovski vara ja

jõudis järeldusele, et I. Bogovskile kuulub Obinitsas korter väärtusega kuni 3500 eurot ja mehele

koos tema abikaasa I. Bogovskaiaga kuulub kaks autot väärtusega umbes 3500 eurot. Võlgu oli I.

Bogovskil pankrotihalduri hinnangul üle 66 000 euro – suurimad neist tubaka salakaubaveo tõttu

tekkinud ligi 47 000 eurone võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees (mida I. Bogovski ise oma

avalduses välja ei toonud) ning kriminaalasjade menetluskulud enam kui 14 000 euro ulatuses.

Haldur leidis, et I. Bogovski on hoolimata töö leidmisest püsivalt maksejõuetu. 22. juulil 2022

kuulutatigi I. Bogovski pankrot välja. Vastavas kohtumääruses selgitati I. Bogovskile, et viimane

peab haldurit oma varaga seonduvast teavitama ja osutama haldurile abi tema ülesannete

täitmisel. 22. veebruari 2023 määrusega kinnitati pankrotimenetluses I. Bogovski võlausaldajate

nimekiri. Selle nimekirja kohaselt oli I. Bogovskil võlgu enam kui 106 000 euro eest, kusjuures

lõviosa (üle 100 000 euro) moodustas võlg Maksu- ja Tolliameti ees. 13. juunil 2024 I. Bogovski

pankrotimenetlus lõpetati.

48. Bogovskid vahetasid 2023. aasta jaanuaris ja veebruaris 800 000 grivnat kokku 15 320,60

euroks. Seda tegid nad valdavalt koos Tavid AS-i valuutavahetuspunktides – nii Tallinnas kui

Tartus. Üldjuhul jäi vahetatud raha hulk mõneti alla 1000 euro, sest üle 1000 euro vahetamise

korral on vahetusteenuse pakkujal tarvis tuvastada rahavahetaja isik. 14. veebruaril 2023 vahetas

I. Bogovski Tallinnas Kristiine Keskuse Tavid AS-i valuutavahetuspunktis ümber 100 000

grivnat, saades vastu 2037,82 eurot. Niisiis püüdsid Bogovskid grivnasid legaliseerida ehk nad

muundasid kuritegelikust tegevusest saadud raha rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse (RahaPTS) § 4 lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses.

49. Lisaks sellele vahetasid Bogovskid 22. mail 2023 Leedus Vilniuses 149 000 grivnat 2980

euroks.

50. Bogovskid maksid 12. jaanuarist kuni 23. juulini 2023 I. Bogovskaia LHV-panga kontole nr

EE787700771008027644 sularahas 36 950 eurot. Need sissemaksed lõppesid, kui pank palus 26.

juulil 2023 I. Bogovskaial selgitada, kust tema raha pärineb. I. Bogovskaia vastas 3. augustil

2023 pangale, et tegemist on tema säästudega – ta müüs aastate eest Eestis kolm autot, ühe auto

müüs ta Venemaal, tema isa andis osa oma Venemaal asunud maja müügist saadud rahast temale

ja ta oli ajapikku Venemaalt Eestisse toonud ka Venemaal tekkinud sääste. Seepeale soovis pank

I. Bogovskaialt tema väiteid kinnitavaid dokumente, ent mingeid dokumente I. Bogovskaia

pangale ei esitanud. Jälitustegevuse käigus kuulati pealt Bogovskite 26. juuli 2023 vestlust, kus

arutleti selle üle, kas ja kuidas pangale vastata – nt arutleti lepingute ja tšekkide võltsimise ning

kolmandate isikute asjasse kaasamise üle. Sellest tulenevalt saab öelda, et viidatud 36 950 eurot

saadi ebaseaduslikust grivnade veost. Niisiis on siingi tegemist kuritegelikust tegevusest saadud

vara legaliseerimise ehk muundamisega.

51. I. Bogovskaia kontot kasutasid Bogovskid seetõttu, et nad tahtsid vältida kõnealusest

sularahast (36 950 eurot) I. Bogovski pankrotimenetluse käigus ilma jäämist.

52. 2017. aastal Venemaal abiellunud Bogovskite vahel oli esialgu varaühisus. 27. septembril

2022 sõlmisid nad aga abieluvaralepingu ja valisid uueks varasuhteks varalahususe. Varalahusust

hakkasid nad ära kasutama raha laekumiste varjamiseks pankrotihalduri eest.

53. I. Bogovskaia Swedbanki kontot nr EE262200221080819304 kasutati vara pankrotihalduri

eest varjamiseks – 2. juulil 2023 pani I. Bogovski sellele kontole 750 eurot sularaha.

54. Abieluvaralepingut kasutasid Bogovskid kuritegelikult ära ka selleks, et osta 2022. aasta

lõpus ja 2023. aasta esimesel poolel sõidukeid ja vormistada I. Bogovskaia nende omanikuks.

Seesugune tegevus puudutas järgmisi sõidukeid:

- mootorratas Suzuki GSX-R 1000 (XXX ) – hind 2500 eurot;

- sõiduauto BMW 320D (XXX ) – hind 9000 eurot;

- sõiduauto BMW 740D (XXX ) – hind 11 000 eurot;

- sõiduauto BMW 118I (XXX ) – hind 2600 eurot;

- haagis Tiki CS275-L (XXX ) – hind 1900 eurot;

- ATV CFMOTO CFORCE1000 (XXX ) – hind 7400 eurot;

- jett YAMAHA (XXX ) – hind 5800 eurot;

- paadiveok RESPO 750V000T000 (XXX ) – hind 800 eurot;

- kaubik Citroën Berlingo (XXX ) – eeldatav väärtus 1040 eurot;

- sõiduauto BMW X5 (XXX ) – hind 20 000 eurot;

- ATV Yamaha (XXX ) – hind teadmata.

Niisiis osteti sõidukeid kokku 62 040 euro eest. Erinevad tõendid – tunnistajate (eelkõige

sõidukite müüjate) ütlused, elektrooniliste vestluste väljatrükid, ärakuulamiseks esitamise

protokollid, I. Bogovski isiklike asjade ja mitmete äsja mainitud sõidukitega seotud dokumentide

leidmine BMW X5-st (XXX ) ning mitmete äsja viidatud sõidukite leidmine I. Bogovski

kasutuses olnud garaažiboksist – viitavad sellele, et sõidukite ostmisel mängis keskset rolli I.

Bogovski ja et just I. Bogovski sai tegelikult nende sõidukite omanikuks. Selline intensiivne

sõidukite ostmine toimus ajal, mil I. Bogovski oli pankrotis ja mil Bogovskid vedasid grivnasid.

Soetades ja kirjutades sõidukid I. Bogovskaia nimele, tagasid Bogovskid selle, et pankrotihaldur

ei saanud neid sõidukeid I. Bogovski pankrotimenetluse käigus realiseerida. Niisiis oli tegemist

vähemalt 62 040 euro varjamisega pankrotihalduri eest.

55. I. Bogovski pankrotimenetluse aega jäi Bogovskite perre ka kahe korteri ostmine I.

Bogovskaia nimele kokku 30 800 euro eest: korter Obinitsas osteti hinnaga 7800 eurot ja korter

Vana-Antslas 23 000 euroga.

56. Vana-Antsla korteri (XXX ) müüs notariaalsete dokumentide kohaselt I. Bogovskaiale 6.

märtsil 2023. a 15 000 euro eest T.P. . I. Bogovskaia pangakontolt maksti 3. märtsil 2023 notari

kontole 15 000 eurot. Maakler S.Z. i ütluste kohaselt vahendas ta kõnealuse korteri müüki. I.

Bogovski avaldas toona soovi tasuda osa ostuhinnast pangaülekandega ja osa sularahas –

viimaks makstigi 15 000 eurot ülekandega ja 9000 või 10 000 eurot sularahas. I. Bogovski ütles

S.Z. i väitel talle, et ta soovib kirjutada korteri oma naise nimele – notari juurde tuligi naine. T.P.

sõnul maksti talle korteri eest 15 000 eurot ülekandega ja 8000 eurot sularahas. T.P. ütlustest

lähtuvalt tuvastaski kohus, et T.P. le maksti korteri eest 23 000 eurot (15 000+8000).

57. Korter Obinitsas (XXX ) kuulus alates 2015. aastast I. Bogovskile. 16. mail 2023 müüs

pankrotihaldur T. Kalaus selle 7800 euro eest I. Bogovskaiale. I. Bogovskaia omakorda müüs

selle 2. oktoobril 2023 K.K. le ja K.K. le, kes maksid selle eest 10 000 eurot – pool sularahas ja

pool pangaülekandega.

58. Need kinnisvaratehingud jäid aega, kui I. Bogovski oli pankrotis ja kui Bogovskid olid

vedanud vähemalt 300 000 euro väärtuses grivnasid. Need korterid ostetigi raha ees, mis saadi

grivnade vahetusest, st kuritegelikku vara muundades.

59. Pankrotiseaduse (PankrS) § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik andma kohtule, ajutisele haldurile,

haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida viimased vajavad

seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara,

sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. I. Bogovski rikkus seda

kohustust mitmel moel.

60. I. Bogovski jättis pankrotihalduri teavitamata tema nimel Leedu krediidiasutuses Paysera

asuvast kahest kontost ja nendel kontodel tehtud tehingutest. I. Bogovski avaldas halduri vaid

ühe oma arvelduskonto – Swedbanga konto nr EE532200221040252642. T. Kalaus isegi uuris I.

Bogovskilt otsesõnu, kas viimasel on kontosid väljaspool Eestit paiknevates krediidiasutustes –

ja I. Bogovski väitis sõnaselgelt, et väljaspoole Eestit jäävates krediidiasutustes tal kontosid pole.

Kaks Paysera kontot avas I. Bogovski 2022. aasta mais. I. Bogovski juurest leiti temanimeline

Paysera Visa deebetkaart. I. Bogovski Paysera arvelduskontodele laekus 2022. ja 2023. aastal

kokku 6604 eurot. Neilt kontodelt tehti sel perioodil väljaminekuid kokku 6586,73 eurot. Pole

võimalik, et I. Bogovski unustas Leedu kontod ära – seda kinnitab ülekannete tegemine neil

kontodel ja tõsiasi, et Paysera Visa deebetkaarti on korduvalt kasutatud. Ühele I. Bogovski

Paysera kontole toimus 2022. ja 2023. aastal palju ülekandeid A.P. Paysera kontolt – kokku

2270 euro ulatuses. Mitmeid ülekandeid (kokku 1417 euro ulatuses) tehti ühele I. Bogovski

Paysera kontole ka S.B. nimel olevalt pangakontolt. Ülekanded toimusid ka I. Bogovski Paysera

kontode vahel – eeskätt kanti raha teisele kontole sellelt kontolt, kuhu oli eelnevalt tulnud

laekumine. Niisuguseid väliseid laekumisi (lõviosas A.P. kontolt ja S.B. kontolt) oli 4421,10

euro väärtuses ehk KarS § 121 p 1 pärast olulise ulatuse lävendit – 4000 eurot – ületavas osas.

Niisiis vastab I. Bogovski käitumine KarS § 385 pärasele kuriteole.

61. I. Bogovski käitumise õigusvastasust ei välista ka A.P. ütlused. A.P. väitis järgmist: ta lasi I.

Bogovskil luua enda jaoks Payseras konto, sest Eesti pankade kontosid ta oma võlgade tõttu

kasutada ei saanud; ta tegi I. Bogovski Paysera kontolt endale väljamakseid; just tema kasutas I.

Bogovski Paysera kontoga seotud Visa deebetkaarti; I. Bogovski Paysera kontole laekus nii tema

(A.P. ) kui ka I. Bogovski töötasu; ta võttis oma töötasu sularahas välja. Ükski neist ütlustest ei

vasta tõele.

62. A.P. väite ebaõigsust Visa kaardi kasutamise kohta kinnitab tõsiasi, et see kaart leiti I.

Bogovski rahakoti vahelt. Mingisuguste töötasude laekumist kõnealustele kontodele nende

kontode väljavõtted ei kinnita. Ka ei saa õige olla väide töötasu sularahas välja võtmise kohta –

kummaltki pangakontolt sularahaväljamakseid ei tehtud. A.P. l poleks olnud tarvis I. Bogovski

kontosid kasutada – tal oli endalgi Payseras konto ja Eesti võlausaldajate eest oleks sellelgi

tehtud tehingud varju jäänud. Liiatigi kanti ühe ülekandega 245 eurot I. Bogovski ühelt Paysera

kontolt A.P. Paysera kontole – niisiis kasutas A.P. oma Paysera kontot. A.P. Paysera konto

ülekanded I. Bogovski Paysera kontole on ülekannete selgituste ja A.P. ütluste kohaselt seotud

A.P. ja I. Bogovski ühise välismaal tööl käimisega – need tasumised on toimunud I. Bogovski

poolt kantud viidatud tööga seonduvate kulude hüvitamiseks.

63. I. Bogovski varjas pankrotihalduri eest ka oma töötasu.

64. 2022. aasta mais ehk samas kuus, kui I. Bogovski esitas oma pankrotiavalduse, avati

Swedbangas konto S.B. nimele (nr EE142200221079045875).

65. ARGC OÜ juhatuse endine liige ja hilisem Armech OÜ juhatuse liige A.D. saatis politseile

mitmeid I. Bogovskiga seotud dokumente. Muu hulgas nähtub neilt dokumentidelt järgnev teave.

66. 2. juuni 2022 töölepingu kohaselt asus I. Bogovski keevitajana tööle ARGC OÜ-s

tunnitasuga 9 eurot ning tema töötasu tuli kanda S.B. Swedbanga arveldusarvele.

67. 21. augusti 2023 töölepingust nähtuvalt hakkas I. Bogovski Armech OÜ-s tööle

montaažitöölisena.

68. 30. septembri 2023 Circle K arve kohaselt maksti kütuse eest 208,43 eurot – A.D. i selgitusel

oli see kütus seotud I. Bogovski töösõitudega.

69. Ühe lähetuskorralduse kohaselt oli I. Bogovski terve 2023. aasta septembri töölähetusel

Rootsis. 13. oktoobril 2023 maksti S.B. Swedbanga arvele 2292 eurot – selgitusega, et tegemist

on I. Bogovski 2023. aasta septembri töötasu ja lähetusrahaga.

70. Ühe käskkirjaga määrati töötaja I. Bogovskile hüvitis oma isikliku sõiduauto BMW 740D

(XXX ) kasutamise eest – maksimaalselt 335 eurone kuine hüvitis tuli tasuda S.B. Swedbanga

arvele. S.B. sellele arvele maksti 23. veebruaril 2023. a 335 eurot – selgitusega „jaanuar, XXX

“.

71. Dokumentide kohaselt oli I. Bogovski Rootsis töölähetusel ka 2023. aasta jaanuaris, märtsis,

aprillis ja augustis.

72. ARGC OÜ palgaarvestuslehtede kohaselt maksis see äriühing I. Bogovskile 2022. aastal

netosummas palka kokku 4648 eurot. Selsamal aastal (2022) maksis ARGC OÜ 20. oktoobril

2022 I. Bogovski enda Swedbanga arvele 1100 eurot ja S.B. Swedbanga arvele 6 ülekandega

kokku 5842 eurot – igas ülekandes viidati sellele, et tegemist on I. Bogovski palgaga.

73. 2023. aastal tasus ARGC OÜ palgaarvestuslehtedel oleva info järgi I. Bogovskile neto-

töötasuna kokku 5264,28 eurot ja haigushüvitiseks 106,29 eurot. Ka 2023. aastal maksis ARGC

OÜ raha nii I. Bogovski enda Swedbanga kontole kui ka S.B. Swedbanga kontole: esimesele

neist kontodest 800 eurot (märtsi palk), 335 eurot (autokompensatsioon) ja 531 eurot (aprilli

töötasu ja lähetusraha); teisena nimetatud kontole 11 ülekandega kokku 5907,50 eurot (viidati

töötasule, autokompensatsioonile, päevarahale jms).

74. Armech OÜ palgaarvestuslehtede järgi tasus see osaühing I. Bogovskile kokku 1734,14

eurot. S.B. Swedbanga arveldusarvele maksti 13. oktoobril 2023. a 2292 eurot (vt ka käesoleva

otsuse p 69).

75. Niisiis maksis ARGC OÜ I. Bogovski enda arveldusarvele kokku vaid 2766 eurot

(1100+800+335+531). Suur osa I. Bogovski tasudest maksis ARGC OÜ aga S.B. Swedbanga

arvelduskontole – kokku 17 498,43 eurot. Tõsi, mõned neist maksetest tehti enne I. Bogovski

pankroti väljakuulutamist (26. juuli 2022) – kokku 2200 eurot. Pärast seda kuupäeva aga maksti

viidatud 17 498,43 eurost 15 298,43 eurot. Nende 15 498,43 euro laekumist varjas I. Bogovski

pankrotihalduri eest.

76. Kuivõrd rahaülekannete selgitustes viidati I. Bogovski palgale, päevarahadele ja

autokompensatsioonile, ei ole kahtlust selles, et tegu oli just I. Bogovski palga, päevarahade ja

autokompensatsiooni laekumisega.

77. Pankrotihalduri T. Kalause ütluste kohaselt selgitas I. Bogovski talle, et ta oli vahepeal haige,

et olid mingid probleemid rahaülekannetega, et tema lapsed vajasid elatist jms. T. Kalause

ütlused on usaldusväärsed.

78. Armech OÜ-lt sai I. Bogovski kokku 4026,14 eurot (1734,14+2292) ja seda summat I.

Bogovski pankrotihalduri eest ka varjas.

79. Kokku varjas I. Bogovski pankrotihalduri eest seega tööandjatelt saadud sissetulekuid 19

324,57 euro ulatuses (15 298,43+4026,14).

80. Ka esitas I. Bogovski pankrotihaldurile valeandmeid BMW 525D (XXX ) kohta. Tegemist

oli Bogovskite ühisvara hulka kuuluva sõidukiga – nagu seda oli ka Volswagen Passat (XXX ).

BMW 525D ostis I. Bogovski 24. aprillil 2022. Sõidukit müünud I.U. na sõnul müüs ta selle auto

I. Bogovskile sularahas 3000 euro eest; auto oli sõidukorras. I.U. na sõnu kinnitas K.L. . S.K.

väitel müüs tema Volkswagen Passati 2023. aasta mais; ostjaks olid I. Bogovski ja I.

Bogovskaia; auto oli vrakk ja vaevalt liikus; hinnaks oli 100–200 eurot. Niisiis oli Volkswagen

maksimaalselt väärt 200 eurot ja BMW maksis umbes 3000 eurot. Pankrotihaldurile väitis I.

Bogovski nende kahe sõidukiga seoses järgmist: Volkswagen vajab remonti ja seda liikluses

kasutada ei saa; BMW-l esineb käigukasti ja mootori rike. T. Kalaus selgitas kohtus sedagi, et ta

uuris internetist nende kahe sõidukitüübi hindu ja leidis, et need võisid jääda samasse

suurusjärku – olenevalt auto täpsest seisukorrast. Nii otsustatigi, et BMW jääb I. Bogovskaia

omaks ja pankrotivarasse läheb Volkswagen. T. Kalaus müüs Volkswageni hiljem 260 euro eest

maha. Viidatud BMW müüs I. Bogovskaia vastava müügilepingu kohaselt 22. septembril 2022. a

1000 euro eest D.F. ile. Kohtu meelest on alust kahelda selles, kas see sõiduk maksis tõesti ainult

1000 eurot. BMW ei saanud tegelikult olla halvas seisukorras – sellega tehti pikki sõite

Rootsisse, Venemaale ja ka Eesti-siseselt. Niisiis oli 22. septembri 2022 müügileping tehtud

pankrotihalduri eksitamiseks ja selleks, et pankrotimenetluses valeandmete esitamisega mitte

vahele jääda. BMW head seisukorda kinnitasid ka I.U. d ja K.L. . Et BMW oli kõigiti

sõidukorras ka 2022.-2023. aasta vahetusel nähtub videosalvestuselt selle kohta, kuidas see

sõiduk suundub kõigepealt Venemaale ja 2 päeva hiljem saabub tagasi Eestisse. Niisiis esitas I.

Bogovski selle autoga seoses pankrotihaldurile valeandmeid. See ei saanud olla juhuslik tegu.

81. Süüdistatavate ametlike sissetulekute ja nende kulutuste vahel on väga suur lõhe. Nende endi

sõnul said nad grivnad seaduslikul teel, neid on rahaliselt toetatud, nad on tööl käinud ja nad on

kulutanud seaduslikul teel saadud raha. Need süüdistatavate väited ei ole usutavad, kuna

erinevused süüdistatavate seaduslike sissetulekute ja nende tehtud väljaminekute vahel on

silmapaistvalt suured. I. Bogovski sai ARGC OÜ-lt 18 064,43 eurot ja Armech OÜ-lt 4026,14

eurot. I. Bogovskaia aga teenis 2022. ja 2023. aastal kokku 12 348,39 eurot. Samas aga kulutasid

Bogovskid neil aastatel vähemalt 150 010 eurot:

- 62 040 eurot sõidukite ostuks;

- 23 000 eurot Vana-Antsla korteri ostuks;

- 7800 eurot Obinitsa korteri ostuks;

- 15 320,60 eurot saadi 800 000 grivna eurodeks vahetamisel;

- 36 950 eurot maksti sularahana I. Bogovskaia LHV-panga kontole;

- 2976,40 eurot saadi 149 000 grivna eurodeks vahetamisel;

- 1923 euro eest osteti uus televiisor.

Lisaks eeltoodutele oli I. Bogovskil kulutusi veel: ta maksis oma lastele elatist, käis Egiptuses

puhkamas ja kulutas raha igapäevasele elamisele.

82. I. Bogovski sissetulek perioodil 25. aprillist 2022 kuni 2023. aasta oktoobrini oli kokku 49

613,55 eurot. Samas kulutas ta sel ajavahemikul 65 559,85 eurot ehk vähemalt 15 946,30 eurot

enam kui talle sisse tuli. I. Bogovskaia sissetulek oli samal perioodil kokku 24 053,18 eurot –

aga ta kulutas 127 212,35 eurot. Seega tegi I. Bogovskaia kulutusi teadmata allikatest pärineva

rahaga 103 159,17 euro ulatuses. Kokku olid Bogovskite sissetulekud 73 666,73 eurot, ent

väljaminekud 192 772,20 eurot – niisiis esines 119 105,47 eurone vahe. Tegelik erinevus on veel

suurem, sest viidatud rahakulutused ei kajasta Bogovskite kõiki väljaminekuid.

83. Eelkirjeldatud suurt vahet ei muuda ka asjaolu, et I. Bogovski õde S.B. tagastas 2023. aasta

suvel I. Bogovskaiale viimaselt saadud 9000 eurose laenu. Selle raha maksis S.B. tagasi alles

pärast seda, kui olid tehtud ülal viidatud 150 010 eurosed kulutused. Muu hulgas ei saanud I.

Bogovskaia osta tagasi makstud laenuraha (9000 eurot) eest Citroën Berlingot (XXX ), sest selle

kaubiku eest tasuti selle müünud isikule ostuhind juba 2022. aasta lõpus.

84. Rolli ei mängi ka see, et I. Bogovskaia teenis Obinitsa korteri (XXX ) müügiga 2200 eurot

(10 000–7800) – selle raha teenis ta alles 2023. aasta oktoobris ehk pärast viidatud suurte

kulutuste tegemist.

85. Süüdistatavate väitel said nad I. Bogovski emalt J.B. lt 15 000 euro väärtuses grivnasid – see

juhtus siis, kui nad käisid 2022.–2023. aastavahetuse paiku Petseris ja tõid need grivnad kahekesi

kahe korraga Eestisse. Need väited pole usutavad, sest sellega seoses on süüdistatavad oma ütlusi

muutnud ja pole sellise muutmise kohta usutavat põhjendust esitanud.

86. I. Bogovski ei rääkinud kohtueelselt menetlusel midagi sellest, et tema ema teda toetas –

niisuguseid väiteid hakkas ta esitama alles kohtus. Ema väidetavat toetusest vaikis I. Bogovski

kohtueelselt hoolimata sellest, et talle esitati vastav küsimus otsesõnu. Lisaks sellele väitis I.

Bogovski enne kohtumenetlust, et ta vahetas grivnasid eurodeks ka Saksamaal – kohtus ta sellist

vahetamist aga eitas ja ütles, et ta pole niisugust väidet esitanud ka kohtueelses menetluses. See

ei vasta tõele, sest prokurör avaldas kohtus eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt väitis I.

Bogovski, et ta vahetas grivnasid eurodeks muu hulgas Saksamaal. Pole usutav, et oma emalt 15

000 euro väärtuses grivnade saamine läks I. Bogovskil eeluurimisel lihtsalt meelest ära.

87. I. Bogovskaia väitis eeluurimisel kategooriliselt, et ta pole grivnasid vedanud, ent kohtus

hakkas ta väitma, et ta tõi seda raha suisa kahel korral Venemaalt Eestisse. Sellise vastuolu

põhjusena nimetas I. Bogovskaia seda, et ta veetis ööpäeva vanglas ja seetõttu tekkis tal suur

hirm. Seesugune selgitus pole veenev.

88. Lisaks eeltoodule ei tulnud Bogovskid kõnealusel ajal Eestisse kaks korda: nad sõitsid 30.

detsembril 2022 Venemaale ja naasid sealt 1. jaanuaril 2023. Ka J.B. sõnul käis I. Bogovski

koos perega temal toona külas vaid ühe korra.

89. Tähele tuleb panna sedagi, et Bogovskid ei deklareerinud Eestisse saabudes suure koguse

sularaha kaasa toomist.

90. Niisiis tuleb süüdistatavate vastavasisulised ütlused kõrvale jätta. Ka jäävad kõrvale J.B.

väited, et ta andis I. Bogovskile ja I. Bogovskaiale kaasa 15 000 euro väärtuses grivnasid.

91. I. Bogovskaia ema S.M. väitis tunnistusi andes järgmist: tema tütrel oli Venemaal auto

Chevrolet ja isalt saadud rahalistest vahenditest Peterburi lähistele soetatud maja; I. Bogovskaia

müüs need asjad maha: auto 2020. aastal 800 000 või 900 000 rubla eest ja maja 2023. aastal

S.M. le teadmata summa eest. Ka I. Bogovski väitis, et nad ostsid sõidukeid peamiselt I.

Bogovskaia raha eest. Sama kinnitas ka I. Bogovskaia: ta olevat siirdunud pärast I. Bogovski

vahistamist (2018. aasta mai) Venemaale, kus ta õppis ja tegi juhutöid; tal oli seal auto, mille ta

müüs maha 800 000 rubla eest, ja maja, mille ta müüs ära 24 630 000 rubla eest; lisaks sai ta

oma isalt 2 000 000 rubla.

92. Äsja välja toodud ütlused ei ole veenvad – need lükkab ümber Bogovskite naabri ja tuttava

P.R. i öeldu. Viimase sõnul polnud Eestisse elama tulnud I. Bogovskaial raha isegi mitte selleks,

et Tartust vangla juurest oma koju Obinitsasse sõita – ta (P.R. ) sõidutas I. Bogovskaia koju ning

ostis talle enne seda poest esmatarbekaupu. Niisiis oli I. Bogovskaia auto müügist ja oma isalt

saadud raha ära kulutanud. Ka 15. märtsi 2024 elamisloa pikendamise taotluses ei ole I.

Bogovskaia sõnagi kajastanud seda, et ta müüs 2023. aastal Peterburi lähistel asunud maja, mille

müügist ta sai 24 630 000 rubla. Sellise suure raha saamine ei saanud I. Bogovskaial lihtsalt

meelest minna. Liiati oli I. Bogovskaia viidatud taotluses kajastanud seda, et ta sai sõiduauto

müügist 800 000 eurot – ehkki automüük toimus juba 2020. aastal. Seega on alust kahelda selles,

kas kohtule esitatud majamüügi leping ja S.M. ning I. Bogovskaia enda vastavasisulised ütlused

vastavad tõele. Liiatigi on maja ostu-müügi leping apostillimata.

93. Eeltoodust nähtub, et grivnade veoga tegelemise ajaks olid I. Bogovskaia Venemaalt pärit

rahalised vahendid otsa lõppenud ja 2023. aastal puudus naisel sissetulek – seetõttu tegeletigi

2023. aasta esimesel poolel aktiivselt rahaveost saadu legaliseerimisega.

94. Bogovskid tegutsesid tahtlikult.

95. Ülal märgitust lähtuvalt panid Bogovskid süüdistuses välja toodud kuriteod toime. Sõidukite

enda nimele vormistamise ja korteriomandite müügitehingutes osalemisega aitas I. Bogovskaia

kaasa I. Bogovski vara varjamisele pankrotimenetluses, võimaldades I. Bogovskile selleks nii

füüsilist kui ainelist kaasabi.

c) Karistus ja konfiskeerimine

96. Süüdistatavate süü jääb vähemasti sanktsioonide keskmise määra lähedale, kuna nad käitusid

kavatsetult ja mõlema kuriteo toimepanek kestis pikka aega. I. Bogovski pani enamiku praeguses

asjas tuvastatud käitumisakte toime katseajal. Kuivõrd süüdistatavad pole seni enda tegevuse

midagi kuritegelikku täheldanud, on neist lähtuv uute kuritegude oht kõrge. Niisiis pole rahaline

karistus põhjendatud. I. Bogovskit tuleb karistada vangistusega keskmises määras ja I.

Bogovskaiat mõneti alla keskmist määra jääva vangistusega.

97. Viimaks tegi maakohus ka otsustused konfiskeerimise kohta.

(III) Apellatsioonid ja vastus neile

98. Maakohtu otsuse vaidlustasid mõlema süüdistatava kaitsjad.

a) Igor Bogovski kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari apellatsioon

99. Apellant palub oma kaitsealune õigeks mõista või vähemati saata kriminaalasi maakohtule

uuesti arutamiseks. Niisuguseid taotlusi põhjendab kaitsja selliselt.

100. KrMS § 315 lg 4 kohaselt võib kohus esialgu kuulutada üksnes otsuse resolutiivosa,

selgitades suuliselt kohtuotsuse olulisemaid põhjendusi. Praegu kuulutaski kohus 3. detsembril

2024 otsuse resolutiivosa. Samas selgitas kohtunik järgnevat: „Hästi lühidalt ütleks ära, et kuna

see materjal on niivõrd eklektiline ja ka süüdistused on niivõrd eklektilised, siis tervet põhiosaga

otsust siin suuliselt ette kanda ei pea kohus põhjendatuks.“ Niisiis möönis kohus, et

ammendavaid põhjendusi ei ole kohe võimalik esitada, kuna nii süüdistus kui ka tõendid on

vasturääkivad ning omavahel kokkusobimatud. Sellest johtuvalt jääb ebaselgeks, miks tegi kohus

niisuguses olukorras ikkagi süüdimõistva otsuse.

101. Viidatud vastuolu jäi lahendamata ka motiveeritud otsuses. Kohtuotsus on äärmiselt raskesti

jälgitav, vastuoluline ning tugineb kohati lubamatutele tõenditele. Lisaks sellele laiendas

maakohus omal algatusel süüdistuse piire.

102. Rahapesu eelkuritegu seisnes süüdistuse kohaselt grivnade varguses Ukraina pankade

kassadest, sularahaautomaatidest ja terminalidest ning sellele järgnevalt üle EL-i tollipiiri

toimetamises. Kohtuotsuse kohaselt aga seisnes eelkuritegu grivnade toimetamises EL-i

salakaubana, s.o. eelkuritegu seisnes eelkõige salakaubaveos. Tegemist on olulise muutusega

süüdistatavatele ette heidetud tegevuses. Süüdistuse järgi toimetasid Bogovskid grivnasid edasi

vähemalt 300 000 euro väärtuses. Maakohus aga laiendas süüdistust selleski osas, leides et

süüdistatavad vedasid Soomest Poolasse vähemat 18 miljonit grivnat, s.o vähemalt 450 000 euro

väärtuses. Süüdistust sel viisil laiendades rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

103. Maakohtu seisukoht eelkuriteo osas on vastuoluline: kas tegemist oli salakaubaveo,

röövimise või mõne mu kuriteo toimepanemise tulemusena hangitud rahaga. Lisaks ei selgu

otsusest, mille alusel asus maakohus seisukohale, et süüdistatavad olid grivnade kuritegelikult

hankimisest teadlikud. Isegi pärast Ukraina-Venemaa sõja algust ei saa automaatselt lähtuda

sellest, et kõik väljaspool Ukraina territooriumi käibel olevad grivnad on saadud kuritegelikul

teel. Eelkuriteo toimepanemise kohta oli kohtu käsutuses sisuliselt vaid üks tõend: Ukraina

võimude poolt Leedu Tolliameti Kriminaalteenistusele saadetud kiri, milles muu hulgas

tõepoolest kinnitatakse, et sularahakogus, mis võis langeda alates 24. veebruarist 2022 kuni 31.

jaanuarini 2023 okupantide kätte, oli kuni 447,7 miljonit grivnat. Jääb ebaselgeks, milline seos

oli Vene okupantide valdusse sattunud rahaga I. Bogovskil. Ei ole usutav, et Vene võimud

kasutasid raha legaliseerimiseks üksikisikute teenuseid. Ka ei ole kohtule esitatud tõendeid selle

kohta, millisel viisil jõudis Vene võimude kätte sattunud raha Soomesse, kuidas see anti üle

süüdistatavatele ning millisel eesmärgil oli vaja toimetada sularaha ühest riigist teise. Soome

võimud teatasid Europolile, et Soomes 1. veebruarist 2022 kuni 3. novembrini 2023

kriminaalmenetlust kaasa toonud grivnade importi ei tuvastatud.

104. Maakohus pööras suurt tähelepanu Bogovskite elukohast leitud sülearvutile HP. Sellest

arvutist leitud kõnesalvestiste alusel leidis kohus, et Bogovskid transportisid ühest riigist teise

miljoneid kuritegelikul teel saadud grivnasid ning 12 miljonit grivnat võeti neilt kuskil vägivalda

kasutades ära.

105. Selle tõendi lubatavus on kaheldav. 22. mai 2024 arvuti kui asitõendi vaatlusprotokolli

kohaselt algas menetlustoiming 22. mail 2024 kell 9:00 ning lõppes 15. mail 2024 kell 14:50.

Selle menetlustoimingu käigus vaadeldi 11. oktoobril 2023 I. Bogovski elukohas toimunud

läbiotsimise käigus ära võetud sülearvutit HP Pavilion seerianumbriga 5CD2O4BH81. 11.

oktoobri 2023 läbiotsimise kohta koostatud protokolli kohaselt võeti aga kaasa sülearvuti HP

seerianumbriga SN#SCD04BH81. Seega olid arvutite seerianumbrid erinevad. Väidetavalt

arvutit fotografeeriti, kuid vastavaid fotosid asja materjalide hulgas ei leidu.

106. Asitõendi vaatluse käigus tuvastas ametnik Ahti Lill, et sülearvutis asuvad audiofailid, mille

avamisel ja kuulamisel on kuulda I. Bogovski telefonivestlusi. Toimingu protokollist ega ka

ühestki teisest tõendist ei selgu, mille põhjal on uurija veendunud, et rääkijaks on I. Bogovski.

107. 18. novembril 2024 ehk kohtuliku uurimise ajal vaatles menetleja nimetatud asitõendit

väidetavalt uuesti ja prokurör esitas asitõendi vaatlusprotokolli kohtule (kd 7, tl 178–187). Arvuti

aga oli sel ajal juba süüdistatavatele tagastatud ning seetõttu on arusaamatu, kuidas oli võimalik

menetlustoiming läbi viia selliselt nagu protokollis kajastatud. Ka nimetatud menetlusdokumenti

vormistamine on vastuoluline, kuna väidetavalt alustati asitõend vaatlust alles pärast seda, kui

vastav dokument kohtule esitati. Küsitav on ka see, millisel õiguslikul alusel jätkas prokuratuur

paralleelselt kohtuliku menetlusega kohtueelset menetlust.

108. I. Bogovski selgitas ristküsitlusel, et tema ei ole kunagi oma telefonikõnesid arvutisse

salvestanud. Sülearvuti HP Pavillion seerianumbriga 5CD2O4BH81 ostis I. Bogovskaia 5.

aprillil 2023 ehk oluliselt pärast seda, kui toimusid arvutist leitud kõned. Saab nõustuda

maakohtuga, et nimetatud kõnefailid võidi arvutisse salvestada ka pärast kõnede toimumist, kuid

sellisel juhul pidanuks kohus tuvastama, millal ja millisest seadmest on failid arvutisse

kopeeritud.

109. Kohus võttis endale eksperdi rolli: esiteks asus ta seisukohale, et I. Bogovskil olid erinevate

seadmete sünkroniseerimiseks vajalikud teadmised ning teiseks tuvastas ta, et helifailides kostub

I. Bogovski ja I. Bogoskaia hääl. On äärmiselt ebaeetiline, et kohus tuvastas I. Bogovski tehnika-

alased teadmised tulenevalt sellest, et viimane aitas luua videoühendust kahe tunnistajaga –

selliselt kohtule appi tulles tegi I. Bogovski kohtu eest ära viimase enda tööd. Ka ei ole oskus

ühendada oma telefon kohtusaali kuvariga kuigivõrd ainukordne. Pole mõistetav, mille alusel

pidas kohus I. Bogovski häält tavapäraseks ja I. Bogovskaia oma isikupäraseks ja kergesti ära

tuntavaks.

110. Bogovskid ei ole kunagi eitanud, et nad vahetasid 2023. aasta alguses erinevates kohtades

grivnasid eurodeks. Süüdistatavad on andnud ka selgitusi grivnade päritolu kohta: I. Bogovski

ema J.B. elukaaslane müüs oma Venemaal asunud eluaseme Ukraina sõjapõgenikele, kes tasusid

selle eest osaliselt grivnades. Seda väidet kinnitasid I. Bogovski ema J.B. ja I. Bogovski õde

S.B. . Maakohus leidis, et sellised väited ei ole usutavad, kuid arusaadavaid põhjusi sellise

järelduse tegemiseks ei ole lahendis esitatud. Samuti on arusaamatud maakohtu arutlused

sularaha mittedeklareerimise kohta Eestisse naasmisel. J.B. ütluste kohaselt said Igor Bogovski

ja Irina Bogovskaia Eestisse pöördudes kaasa grivnasid kokku ca 15 000 euro väärtuses ehk

umbes 7500 eurot inimese kohta. Kohustus kaasas olnud sularaha deklareerida algab 10 000

eurost inimese kohta. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks pidanuksid I. Bogovski ja I. Bogovskaia

antud juhul sularaha deklareerima.

111. Kohus tõlgendas P.R. i ütlusi meelevaldselt. P.R. osutas I. Bogovskaiale abi vahetult pärast

viimase kinnipidamist – kinnipidamisel ei olnud I. Bogovskaial lihtsalt arvestatavaid rahalisi

vahendeid kaasas.

112. Asjakohatute ja küüniliste põhjendustega on maakohus eiranud ka kaitsjate poolt esitatud

dokumentaalseid tõendeid. Nii olevat maja ostu-müügileping Venemaal apostillimata, sõiduk

olevat müüdud mõnevõrra varem jne. Elamu ostu-müügileping vastab neile nõuetele, mis

kehtivad tehingu tegemiseks Venemaal. Seadus ei sätesta nõuet, et kriminaalasjas tõendina

esitatavad välisriigi dokumendid tuleks apostillida või mingil muul viisil täiendavalt

legaliseerida.

113. Ka tunnistati I. Bogovski vääralt süüdi KarS § 385 järgi.

114. Nii I. Bogovski ise kui ka A.P. kinnitasid, et I. Bogovski nimelist Paysera kontot kasutas

tegelikult A.P. . Maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et valdavalt tegi nimetatud kontole

makseid just A.P. ja puuduvad viited sellele, et tegemist oleks olnud tema ning I. Bogovski

vaheliste tehingutega.

115. Õige pole maakohtu seisukoht, et menetluses käsitletud sõidukid üksnes vormistati I.

Bogovskaia nimele, ent tegelikult sai nende omanikuks I. Bogovski. BMW 740D (XXX )

müünud M.R. selgitas, et müügiläbirääkimisi pidas mees ja naisega ta (M.R. ) ei rääkinud, kuna

too ei osanud eesti keelt, ent M.R. jällegi ei räägi vene keelt; sõiduki ümbervormistamisega

tegeles oma telefoni kasutades aga naisterahvas. BMW 525D müünud I.U. d suhtles oma ütluste

kohaselt meesterahvaga, ent ta (I.U. d) ei teadnud, kes auto uueks omanikuks sai. BMW 320D

(XXX ) müünud R.N. selgitas, et autot tulid vaatama mees ja naine ning tema rääkis mehega

eesti keeles. Jeti Yamaha müünud M.R. ütles, et ta müüs maha oma endise abikaasa jeti, sest

naisterahvad ei ole selliste tehingute tegemisel vilunud. BMW X5 müünud N.R. ütles, et autot

tulid vaatama mees ja naine. Nende tunnistajate ütlustest nähtub, et tavapäraselt käiakse sõidukit

üle vaatamas mitme inimesega – tihti kaasavad naisterahvad tehingu juurde oma

abikaasa/elukaaslase, kes on tehnikaga rohkem kursis. Seega ei saa pidada asjakohaseks

seisukohta, et I. Bogovski viibimine ostu-müügitehingute juures viitab sellele, et ostjaks oli just

tema, aga mitte I. Bogovskaia.

116. Süüdistuses heidetakse I. Bogovskile ette ka seda, et ta esitas pankrotimenetluses ebaõigeid

andmeid Obinitsa korteri kohta. Samas ei selgu ei süüdistusest ega ka kohtuotsusest, milles

ebaõigete andmete esitamine seisnes. Pankrotihaldur müüs selle korteri pankrotimenetluse

käigus I. Bogovskaiale, kes omakorda müüs selle hiljem 10 000 eurot eest edasi. Saadud raha

eest ostis I. Bogovskaia korteri Vana-Antslasse. On igati normaalne ja seaduslik, et I.

Bogovskaia majutas nimetatud korterisse ka oma abikaasa ning viimase alaealise poja.

b) Irina Bogovskaia kaitsja vandeadvokaat Marina Valge apellatsioon

117. Ka I. Bogovskaia kaitsja taotleb oma kaitsealuse õigeks mõistmist või alternatiivselt

kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Advokaat toob välja niisugused

argumendid.

118. Kohus rikkus otsuse kuulutamisel KrMS § 315 lg-s 4 sätestatut, sest viitas väga lühidalt

vaid sellele, et materjal ja süüdistus oli eklektiline. Kohus oleks pidanud hoopis välja tooma

olulisemad põhjendused. Kuivõrd ta seda ei teinud, rikkus ta oluliselt kriminaalmenetlusõigust

KrMS § 339 lg 2 mõttes.

119. Kohus viitas, et läbiotsimisel võeti Bogovskite juurest ära sülearvuti HP seerianumbriga

SCD204BH81. Samas ilmneb läbiotsimisprotokollist, et ära võeti hoopiski sülearvuti HP

seerianumbriga SN#SCD204BH81. Läbiotsimisprotokollis märgitu kohaselt see arvuti

fotografeeriti ja pakendati. Protokolli lisades aga puuduvad nii fotod arvuti kohta kui ka

turvakleebisega pakend. Seega on kohtu käsutuses puudulik dokument ja lisaks sellele ei saa

kontrollida, milline sülearvuti ära võeti ja kuidas see pakendati.

120. 18. novembril 2024 kohtuistungil esitas prokurör täiendava tõendi arvuti HP kohta. Kaitsjad

vaidlustasid selle dokumendi vastuvõtmise. Kohus võttis selle siiski vastu. Selle dokumendi

kohaselt teostati uus asitõendi vaatlus. Vaatlusprotokollist nähtub, et uurimistoiming algas 18.

novembril 2024 kell 11:34 ja lõppes samal päeval kell 09:35 – seega lõppes enne kui algas. Sisu

poolest asuti parandama kohtueelses uurimises tegemata jäetud tööd. Kui kohtueelne uurimine

on lõppenud, ei ole enam võimalik kohtueelset uurimist jätkata ja uusi tõendeid vormistada. Ka

nähtub kõnealusest vaatlusprotokollist, et vaadeldi sülearvutit. See ei ole õige, sest sülearvuti oli

vaatluse ajaks süüdistatavatele tagastatud.

121. Et kohtueelne uurimine viidi läbi äärmiselt lohakalt, näitab selle asitõendi vaatlusprotokoll,

mis väidetavalt kajastab Bogovskite telefonikõnede salvestisi (kd 4, tl 89–199). Nimetatud

vaatlusprotokollist nähtub, et uurimistoiming algas 22. mail 2024 kell 09:00 ja uurimistoiming

lõppes 15. mail 2024 kell 14:50. Tegemist ei ole usaldusväärse dokumendiga. Kohus dokumendi

puudustele ei reageerinud või ei soovinud neid puudusi näha.

122. Kahjuks on seadusandja tasemel reguleerimata andmekandjast tõendusväärtusliku koopia

loomine. Seda toimingut käsitletakse enamasti vaatlusena ja vormistatakse vaatlusprotokolliga.

Kõnealuse toimingu sisu ja eesmärk aga KrMS § 83 lg-s 1 toodud vaatluse mõistele ei vasta.

Digitaalsete tõendite usaldusväärsus peab olema tagatud maksimaalsel määral ja seda

usaldusväärsust peab olema võimalik kontrollida. Praegu nii ei ole.

123. I. Bogovski ütles, et ta ei salvesta oma telefonikõnesid. Telefonivestlusi kajastavast 22. mai

2024 vaatlusprotokollist ei nähtu seda, millisest seadmest on vestlused sülearvutisse üle kantud.

Kohus viitas sellele, et andmeid oli võimalik arvutisse üle kanda. Kohtu ülesanne aga ei ole

esitada oletusi, vaid hinnata tõendeid. Oletus on ka seisukoht, et telefonikõnede audiofailid

võisid sattuda sülearvutisse I. Bogovski Apple mobiiltelefonist sünkroniseerimise teel.

124. Kohtuga ei saa olla nõus, et telefonivestluste osalised olid igal juhul I. Bogovski ja I.

Bogovskaia. Tänapäeval on tehisintellekti kasutades võimalik häält muuta. Hääleekspertiisi

tehtud ei ole.

125. Rahapesu eelkuriteosse puutuvalt koostas kohus uue süüdistusakti: ta sidus eelkuriteo

salakaubaveoga ja lähtus süüdistuses ette heidetud 300 000 euro asemel 450 000 eurost.

Eelkuritegu pole kohtupraktikas omaks võetud kriteeriumitele vastavalt tuvastatud.

126. Kohus asus seisukohale, et süüdistatavate väited ei ole usutavad ei grivnade seaduslikul teel

saamise kohta ega selle kohta, et neid on rahaliselt toetatud või et nad on tööl käinud. Seesuguse

arusaamaga nõustuda ei saa.

127. Kohtu meelest kasutati varalahusust vara varjamiseks. See on äärmiselt küüniline, sest

pankrotihaldur T. Kalaus selgitas kohtus, et pankrotimenetlustes soovitataksegi pankrotis mitte

olevale abiksaasale abieluvaralepingu sõlmimist. Varalahususe valisid Bogovskid S.M. väitel

juba 2017. aastal Venemaal abielludes.

128. Kohus tugines ebaõigesti vaid Bogovskeid süüstavatele tõenditele ja jättis vääralt kõrvale

süüdistatavate kasuks rääkivad tõendid. Äärmiselt üllatav on P.R. i ütluste tõlgendamine –

viimase poolt I. Bogovskaial vanglas järel käimisest ei saa teha niisuguseid järeldusi, nagu kohus

tegi. Õige ei ole ka väide, et I. Bogovskaia tegi Venemaal üksnes juhutöid – eeskätt oli I.

Bogovskaia Venemaal raamatupidaja ja tegi lisaks juhutöid.

c) Apellatsioonivastus

129. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kretel Tamme hinnangul on maakohtu otsus

seaduslik. Apellatsioonide kohta märgib prokurör järgmist.

130. Kui kohus jätab resolutiivotsuse kuulutamisel põhistused välja toomata, ei ole tegemist

põhistamata otsuse tegemisega – põhistused on ära toodud kirjalikus otsuses. I. Bogovskaia

kaitsja meelest on tegemist KrMS § 339 lg 2 pärase rikkumisega. Samas ei selgita kaitsja, miks

on tegemist sedavõrd tõsise rikkumisega, mis peaks endaga kaasa tooma asja uue arutamise.

131. Kaitsjate meelest talitati valesti seoses arvutiga HP ja sealt leitud kõnesalvestistega. Lihtsad

internetipäringud kinnitavad, et pilvepõhiseid kasutajakontosid saab hõlpsasti erinevate seadmete

vahel sünkroniseerida. Kohtul on õigus analüüsida, kui usaldusväärseks ta mingit versiooni peab

– ka võrdluses teiste versioonidega. Kohus ei pea tõlgendama süüdistatava kasuks mitte

igasugust kahtlust, vaid üksnes mõistlikud kahtlused. I. Bogovskaia kaitsja versioon

tehisintellekti kasutamisest ei kujuta endast mõistlikku kahtlust – on arusaamatu, kes ja mis

motiivil pidanuks kõnealused telefonivestlused genereerima.

132. 18. novembri 2024 arvuti HP vaatlusprotokolliga seoses asus I. Bogovskaia kaitsja

seisukohale, et kui kohtueelne uurimine on lõppenud, pole enam võimalik kohtueelset uurimist

jätkata ja uusi tõendeid luua. Niisugune arusaam on vale. 18. novembri 2024 menetlustoimingu

tingis see, et kaitsjad asusid kohtus arvuti HP-ga seonduvat vaidluse alla seadma – ja neile

väidetele oli tarvis vastata. Vaadeldi koopiafaile – seega on ebaoluline, et arvuti ise oli

süüdistatavatele tagastatud. Selle arvuti seerianumbrit kajastati erinevates dokumentides tõesti

erinevalt. Läbiotsimisprotokollis oli trükiviga. Samas aga arvuti pakendati ja pitseeriti ning

tähistati unikaalse numbriga, mis hiljem on kriminaalmenetluse dokumentides olnud läbivalt

sama. Pole mingeid märke sellest, et viidatud pakendit oleks rikutud. Niisiis on selge, et tegemist

on sama arvutiga.

133. Vara kuritegelik päritolu on tuvastatud.

134. RahaPTS § 4 lg 5 kohaselt on rahapesuga tegemist ka siis, kui kuritegeliku tegevuse

üksikasjad, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, ei ole kindlaks tehtud. Rahapesu on

tihtipeale rahvusvahelise ulatusega. I. Bogovski oli vara kuritegelikust päritolust teadlik – see

nähtub tema telefonikõnedest. See on harukordne juhtum – üldjuhul sellist tõendit ei ole ning

isiku teadlikkust eelkuriteost tuleb tõendada eelkuriteo objektiivsete asjaolude kaudu. Niisuguses

olukorras on rangete nõuete esitamine eelkuriteo detailide osas üleliigne.

135. Kellegi rahapesus süüdimõistmine ei saa olla sõltuvuses sellest, kas eelkuriteod on toime

pandud riigis, milles eelkuritegude menetlemine on võimalik või millest on Eestil võimalik saada

tõendeid. Näiteks sõjas olevas riigis pole kõigi kuritegude tavapärasel viisil menetlemine

võimalik. See ei peaks aga endaga kaasa tooma olukorda, kus sellisest riigist kuritegelikul teel

saadud vara käitlemine teistes riikides on igati seaduslik. Samuti ei peaks olema takistuseks, kui

eelkuriteod on osaliselt või täielikult toimunud riigis, millest Eestil ei ole õigusalase koostöö

puudumise tõttu võimalik mingisuguseid andmeid saada.

(IV) Ringkonnakohtu seisukoht

136. Ringkonnakohus peatub kõigepealt maakohtu otsuse kuulutamise ja selle otsuse kvaliteedi

temaatikal (a), vaeb siis rahapesusse puutuvat (b), keskendub seejärel vara varjamisega

seonduvale (c), mõistab süüdistatavatele karistused (d) ja võtab viimaks eelöeldu kokku ning

lahendab menetluskulude taotlused (e).

a) Kohtuotsuse kuulutamine ja otsuse kvaliteet

137. Mõlemad kaitsjad toovad välja, et kohus ei talitanud resolutiivotsust kuulutades KrMS §

315 lg 4 päraselt: ei selgitanud otsuse olulisemaid põhjendusi. Ringkonnakohus soostub selle

etteheitega. KrMS § 315 lg 4 ei nõua seda, et kohus tooks oma kaalutlused välja detailselt.

Teisalt tuleb otsust kuulutades siiski n-ö laias laastus peamistel aspektidel ja vaidluspunktidel

peatuda. Näiteks oleks kohus praegu võinud selgitada, et tema hinnangul olid rahapesu

eelkuritegudeks Ukrainas aset leidnud vargused ja sularaha salakaubavedu Venemaalt Soome, et

ta peab arvutist HP leitud telefonikõnesid asjakohaseks ja lubatavaks tõendiks, et usutavad ei ole

tõendid, mis viitavad sellele, nagu oleks süüdistatavad saanud kusagilt legaalselt suuri

rahasummasid jms. Kuivõrd maakohus nõnda ei talitanud, rikkus ta menetlusõigust. Samas ei ole

see rikkumine kriminaalkolleegiumi meelest oluline: oma põhjendused esitas kohus kirjalikus

otsuses, mille ta tegi juba ca kolm nädalat pärast otsuse kuulutamist.

138. I. Bogovski kaitsjal on õigus selleski, et esimese astme kohtu otsus on kohati väga raskesti

jälgitav. Esiteks on selles otsuses väga palju ebaolulist infot – eeskätt tõendite ulatuslikku

refereerimist. Tõendite ümber kirjutamist kohtuotsuses pole tarvis: tõendi sisu peaks kajastama

vaid sellises ulatuses, milles see on oluline mingi koosseisuelemendi või muu tähtsust omava –

nt menetluslikku laadi või karistusse puutuva – asjaolu tuvastamiseks. Teiseks jääb sellega

seoses kohati segaseks, kas kohus mõnest tõendist (justkui) ilmneva faktilise asjaolu tõepoolest

tuvastab või ei – puudu on kohtu vastav sõnaselge seisukoht. Kolmandaks esineb pidevalt

kordusi. Kohati kajastatakse korduses varem öeldut täpselt sama sisuga uuesti, ent puhuti

lisatakse varem märgitule juurde mingi nüanss. Selliselt toimimine mitte üksnes ei muuda otsuse

lugemist katsumuseks ajalises mõttes – juba käsitletud teemat hakatakse uuesti käsitlema –, vaid

tekitab kohati ka ebaselgust. Neljandaks on puhuti läbisegi tuvastatud faktilisi asjaolusid ja antud

neile õiguslik hinnang. Neid kahte tegevust peaks üldjuhul toimetama teineteisest eraldatuna –

või vähemasti peaks olema üheselt selge, kas kohtu poolt kirja pandud mõte kujutab endast

mingi konkreetse asjaolu tuvastamist menetletavas asjas või on selle all silmas peetud mingit

üldkehtivat õiguslikku väidet. Osa äsja märgitud probleeme ilmneb ka näiteks tõsiasjas, et

maakohtu 104 lehekülje pikkuse otsuse konkurentsitult pikim alapunkt (lk-d 29–100; käesoleva

otsuse II peatüki alapeatükk b) kannab pealkirja „Pesemistegevusest ja pankrotimenetluses vara

varjamisest“. Niisiis käsitleb kohus suurt osa rahepesu puudutavast (erand on vaid

eelkuritegudega seonduv) ja vara varjamist koos. Selliselt talitamine muudab puhuti keeruliseks

selle mõistmise, kas kohus analüüsib mingit aspekti seoses KarS §-ga 394 või §-ga 385. Tõsi,

osaliselt need kuriteod kattuvad (vt käesoleva otsuse p 188), ent see siiski ei õigusta nende

teemade läbivat läbisegi analüüsimist. Sellegipoolest ei ole kohtuotsus sedavõrd halva

kvaliteediga, et see oleks kõnelausest aspektist lähtuvalt tarvis tühistada. Otsuses on terve hulk

mõttekäike, mis on arusaadavad ja loogilised. Mõningaid probleemseid kohti alljärgnevalt

kajastatakse ja parandatakse seeläbi maakohtu tehtud vead.

b) Rahapesu

139. Ringkonnakohus ei jaga kaitsjate seisukohta, et arvutist HP leitud telefonikõnedele tugineda

ei saa. Paaris aspektis on kaitsjatel siiski õigus.

140. Nii 22. mai 2024 kui ka 18. novembri 2024 vaatlusprotokoll on vormistatud mõneti

ebaselgelt. Sellest tulenevalt võib tõesti jääda mulje, et nimetatud dokumentides väidetakse seda,

et esimest vaatlust alustati 22. mail 2024 kell 9:00 ja see lõpetati 15. mail 2024 kell 14:50 ning

teise vaatlusega hakati peale 18. novembril 2024 kell 11:34 ja sellega jõuti lõpule 18. novembril

2024 kell 9:25. On ilmne, et see võimalik ei ole: toiming ei saa alata enne kui ta lõppeb.

Ringkonnakohus eeldab, et esimest vaatlust alustati tõesti kell 9:00 – seda aga tehti mitte 22.

mail 2024, vaid millalgi varem (mitte hiljem kui 15. mail 2024). 22. mai 2024 on eeldatavasti

üksnes vaatlusprotokolli lõpliku vormistamise kuupäev. Sama saab öelda 18. novembri 2024

protokolli kohta. Prokuratuur ning Politsei- ja Piirivalveamet võiksid käesolevas asjas tehtud

etteheidetest tulenevalt edaspidi vastavate protokollide vormistust muuta ja tuua välja selle,

millisel kuupäeval toiminguga alustati. Kõnealune ebaselgus ei ole vähemalt käesolevas asjas

siiski olulist laadi ning seetõttu sellele tuginevalt maakohtu otsust tühistada ei saa.

141. Päris korrektselt ei ole talitatud ka seoses arvuti HP seerianumbriga. Läbiotsimisprotokolli

kohaselt võeti kaasa arvuti seerianumbriga SN#SCD204BH81 (kd 3, tl 5). 22. mai 2024 ja 18.

novembri 2024 vaatlusprotokollides on aga märgitud, et vaadeldi arvutit seerianumbriga

5CD2O4BH81. Samas on asja materjalidele lisatud ka arvuti HP müügiarve ja selle arve

kohaselt müüdi arvuti seerianumbriga 5CD204BH81 (kd 8, tl 12). Ringkonnakohus leiab, et õige

ongi viimasena välja toodud number (5CD204BH81) – menetlusdokumentides aga tehti lihtsalt

kirjavead. Tegu oli üsna kergesti tekkida võivate vigadega: 5 on sarnane S-ga ja 0 on väga

sarnane O-ga. Seesuguste vigade tegemist ei saa pidada oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks

ehk otsus sellest lähtuvalt tühistamisele ei kuulu.

142. I. Bogovskaia kaitsja meelest peaks digitõendite regulatsioon, sh andmekandjast koopia

loomise osas olema praegusest selgem ja põhjalikum. Ilmselt jääks niisugusel juhul tõesti ära

mõned vaidlused, mida praeguse seaduse alusel peetakse. Samas ei ole ringkonnakohtu

hinnangul seesuguse detailse digitõendite regulatsiooni puudumine põhiseaduse vastane – seda ei

väida ka I. Bogovskaia kaitsja. Sellest lähtuvalt ei ole esitatud argumendil praeguses asjas

tähtsust: lähtuda tuleb hetkel kehtivast seadusest.

143. Asjakohatu on kaitsjate viide sellele, et 18. novembri 2024 vaatlusprotokolli usaldusväärsus

on kaheldav tulenevalt asjaolust, et selleks ajaks oli arvuti süüdistatavatele tagastatud. Kõnealuse

vaatlusprotokolli esimesel leheküljel märgitakse selgesõnaliselt, et arvutist tehti koopiafail ja

vaadeldi just seda koopiafaili.

144. Alust pole ka väidetel, et prokuratuur ei tohtinud kohtumenetluse ajal enam arvuti

vaatlusprotokolli koostada. Kaitsjad seadsid varem koostatud vaatlusprotokolli usaldusväärsuse

kahtluse alla. Prokuratuur ei aimanud kaitsjate sellist käiku n-ö ette ega olekski pidanud seda

tegema. Seetõttu on põhjendatud, et vastavate väidete kummutamisega asuti tegema alles nende

väidete esitamise järgselt. Täiendavate tõendite esitamine kohtumenetluses pole aga midagi

eriskummalist – KrMS § 297 näeb sellise võimaluse ette ning praegusel juhul oli eelnevast

tulenevalt põhjendatud, et maakohus 18. novembri 2024 vaatlusprotokolli vastu võttis.

145. Kokkuvõtvalt ei ole ringkonnakohtul kahtlusi selle osas, et palju vaidlusi tekitanud

telefonikõned leiti tõepoolest sellest arvutist, mis Bogovskite juurest ära võeti.

146. Ka ei ole veenvad kaitseväited selle kohta, et kõnelejateks ei olnud mitte Bogovskid, vaid

mingid teised inimesed või olid kõned suisa tehisintellekti abil loodud.

147. Viide tehisintellekti kasutamisele on täielikult paljasõnaline, mistõttu saab niisuguse väite

juba seetõttu tähelepanuta jätta. Lisaks sellele on prokuratuuril õigus: kellel ja miks peaks olema

huvi Bogovskid süüdi lavastada ja luua selle jaoks tehisintellekti abil „telefonikõnesid“, mille

väljatrüki pikkus on mitukümmend lehekülge?

148. Tõik, et sülearvuti HP ostsid Bogovskid alles pärast viidatud telefonivestluste aset leidmist,

on ebaoluline. Pilvepõhised teenused on tänapäeval väga laialt levinud ja erinevate kontode

sünkroniseerimine erinevate seadmete (telefonide, arvutite, kellade jne) vahel on tehtud väga

hõlpsaks ja suuresti (peaaegu) täielikult automatiseeritud. Selline sünkroniseerimine ei vaja

mingeid tehnilisi eriteadmisi. Ei seadusest ega kohtupraktikast ei saa tuletada I. Bogovski kaitsja

arusaama, nagu oleks tingimata tarvis tuvastada, millal ja millisest seadmest andmed arvutisse

sünkroniseeriti.

149. Asjakohatu on heita maakohtule ette seda, et ta spekuleeris, miks võis I. Bogovski need

kõned salvestada. Kohtu arutluskäik peab olema jälgitav. Seetõttu on lubatav, et eriti olukorras,

kus mingi teo aset leidmise üle on vaidlus, toob kohus muu hulgas välja selle, mis võis ajendada

süüdistatavat seda tegu tegema – see muudab otsuse lõppastmes paremini mõistetavaks. I.

Bogovski kaitsja väitis juba maakohtus, et tema kaitsealusel ei olnud vajadust/huvi oma kõnesid

salvestada. Maakohus tõi välja, et I. Bogovski motivaatoriks võis olla hirm oma elu ja tervise

pärast (otsuse lk 21). Ringkonnakohus ei tea, kas see nii oli: I. Bogovskit võis ajendada ka miski

muu. Samas on maakohtu välja pakutud põhjendus loogiline. Lõppastmes ei ole see aga oluline:

tähtis on see, et rääkija oli I. Bogovski.

150. Tuvastamaks seda, et kõnelejaks oli I. Bogovski ja I. Bogovskaia, pole ringkonnakohtu

meelest tarvis analüüsida kõnelejate häält – ei vastava ala eksperdi ega kellegi teise poolt.

Bogovskite rääkijateks olemisele viitab väga tugevasti juba see, et kõnesalvestised olid nende

kodunt leitud nende kasutuses olnud arvutis. Lisaks sellele ütles süüdistaja ja maakohtu poolt I.

Bogovskiks peetud mees selliseid asju, mis kinnitavad, et ta tõepoolest on I. Bogovski ja aeg-

ajalt kõnelnud naine on I. Bogovskaia. Mees nimetas end Igoriks või Igorjaniks (kd 4, tl 96, 107,

166, 175 ja 187) ja ütles, et ta on eestlane, et ta elab Eestis, et tal on Tartus keegi sõber, et Eesti

FSB on Kapo (kd 4, tl 98, 108, 114, 117, 133 ja 167). Ka ütles ta, et on mitu korda vangis

istunud ja uurimise all olnud (kd 4, tl 110 ja 167) – I. Bogovskit on korduvalt karistatud reaalse

vangistusega (kd 4, tl 68–70). Mees ütles 2023. aasta jaanuari alguses aset leidnud vestluses

sedagi, et ta on olnud pool aastat vabaduses (kd 4, tl 175) ja et ta istus 4 aastat ega näinud

perekonda (kd 4, tl 175 ja 187) – I. Bogovski vabastati vanglast ennetähtaegselt 2022. aasta

aprilli lõpus pärast ligi 4 aastat vanglas olemist (kd 4, tl 68). Niisamuti selgitas mees, et ta vedas

grivnasid nõnda, et tema kõrval istus tema abikaasa (kd 4, tl 108, 155) – Bogovskid on abielus.

Ka väitis ta, et tema abikaasa on raamatupidaja haridusega (kd 4, tl 112) – I. Bogovskaia on ise

tunnistanud, et ta on õppinud raamatupidamist. Mees ütles sedagi, et ta töötab Rootsis

kaevanduses ja et ta nainegi töötab seal (kd 4, tl 168) – erinevad tõendid kinnitavad, et I.

Bogovski ja I. Bogovskaia käisid Rootsis tööl. Mees märkis, et ta teeb haltuurat, sest ta tahab

pere ja lastega puhkamas käia (kd 4, tl 168) – I. Bogovskil on pere ja lapsed ning on tuvastatud,

et I. Bogovski käis 2023. aastal I. Bogovskaia ja oma pojaga Egiptuses puhkamas. Mehe sõnul

sõidab ta „bemmiga“ (kd 4, tl 188) – käesolevas menetluses on tuvastatud, et I. Bogovski oli

mitmete BMW-de kasutaja (ja suisa omanik). Eelöeldu kõrvaldab ringkonnakohtu jaoks

igasuguse kahtluse, kas kõnelejate näol oli tegemist I. Bogovski ja I. Bogovskaiaga – nemad

need olid.

151. Kaitsjate meelest on maakohus laiendanud kahel moel ebaseaduslikult süüdistust.

152. Esiteks: süüdistuse kohaselt vedasid Bogovskid grivnasid 300 000 euro väärtuses, ent

maakohus asus seisukohale, et veetud grivnade väärtus oli 450 000 eurot. See kaitseväide sai

võimalikuks maakohtu otsuse paari sellise probleemi tõttu, millele käesoleva otsuse p-s 138

viidati. 450 000 eurost räägitakse apelleeritud otsuses üks kord, leheküljel 29: „Kuna Venemaa

Föderatsioonist Euroopa Liidu tolliterritooriumile toodud grivnad olid erakordselt suurtes

kogustes, Igor Bogovski on ise nimetanud 6 miljonit grivnat ja 12 miljonit grivnat, mis vastab

vähemalt 450 000 eurole, siis on Euroopa Liidus kahtlusteta tegemist kriminaalkorras

karistamisele kuuluva tegevusega - salakaubaveoga.“ Samas on kohus märksa enam viidanud

grivnade veost rääkides 300 000 eurole:

- „22.05.2024.a asitõendi vaatlusprotokollist (IV, 89-199) nähtub selgelt, et nii Igor Bogovski kui

ka Irina Bogovskaia vedasid 2022.a lõpus ebaseaduslikult kulleritena Soome Vabariigist Eesti,

Läti ja Leedu kaudu Poola Vabariigi suunal neile Venemaa Föderatsioonist toodud ja Euroopa

Liidu tollikontrollist kõrvale hoides ja sularaha deklareerimata jättes Ukraina grivnasid kokku

vähemalt 300 000 euro väärtuses.“ (otsuse lk 18);

- „22.05.2024.a asitõendi vaatlusprotokollist (IV, 89-199) nähtuvaga on tõendatud, et Igor

Bogovski ja Irina Bogovskaja teostasid ebaseaduslikku grivnade kullervedu koos ning Irina

Bogovskaia oli kaasas ka viimasel ehk kolmandal korral, kui kaotsi läks 300 000 euro väärtuses

grivnasid ehk 12 miljonit grivnat.“ (otsuse lk 23);

- „Eeltooduga on kohtu hinnangul veenavalt ümber lükatud süüdistatavate Igor Bogovski (IX,

18, 136-147) ja Irina Bogovskaia väited (IX, 19, 147-155) selle kohta, et nemad pole Eesti, Läti

ja Leedu kaudu Poola suunal grivnade vedu vähemalt 300 000 euro ulatuses teinud.“ (otsuse lk

24);

- „22.05.2024.a asitõendi vaatlusprotokolliga (IV, 89-199) on tõendatud, et Igor Bogovski ja

Irina Bogovskaia vedasid 2022.a lõpus ebaseaduslikult kulleritena Soome Vabariigist Eesti, Läti

ja Leedu kaudu Poola Vabariiki Ukraina grivnasid kokku vähemalt 300 000 euro väärtuses.“

(otsuse lk 25);

- „05.01.2023 16:02:03 alanud telefonisuhtluses avaldab Igor Bogovski muuhulgas kolmanda

rahaveo korra kohta, et oli Soomest Poola viimas 300 000 eurot, natuke rohkem, natuke vähem

[…].“ (otsuse lk 25);

- „Sõidukite-haagiste soetamine jäi ka aega pärast seda, kui Igor Bogovski ja Irina Bogovskaia

olid 2022.a lõpul toimetnud kulleritena edasi Ukraina grivnasid kokku vähemalt 300 000 euro

väärtuses.“ (otsuse lk 61);

- „Kinnisvaratehingud jäid ka aega pärast seda, kui Igor Bogovski ja Irina Bogovskaia olid

2022.a lõpul toimetnud kulleritena edasi Ukraina grivnasid kokku vähemalt 300 000 euro

väärtuses.“ (otsuse lk 63);

- „Vähemalt 300 000 euro väärtuses ebaseadusliku grivnade veo ja grivnade legaliseerimise

panid Igor Bogovski ja Irina Bogovskaia toime KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetult […].“ (otsuse

lk 100).

Ringkonnakohtu meelest ei saa juba ainuüksi 450 000 eurole viitavast lausest välja lugeda, et

maakohus tõepoolest tuvastas, et Bogovskid vedasid grivnasid 450 000 euro väärtuses – kohus

üksnes refereeris I. Bogovski ütlusi ja tegi siis n-ö liitmistehte. Mitmed ülal tsiteeritud laused,

milles räägitakse 300 000 eurost, annavad aluse leida, et maakohtu hinnangul transportisid

Bogovskid grivnasid 300 000 euro väärtuses. Ringkonnakohus sellest lähtubki: maakohus

tuvastas grivnade transpordi 300 000 euro väärtuses ehk jäi selles osas süüdistuse piiresse.

Samas oleks võinud kohus mitte üksnes jätta kirja panemata selle 450 000 eurole viitava lause,

vaid oleks võinud loobuda ka selle pidevalt üle kordamisest, et Bogovskid vedasid grivnasid 300

000 euro ulatuses – ja öelda selgesõnaliselt, et grivnasid veetigi 300 000 euro väärtuses.

153. Teiseks ei oleks kohus tohtinud kaitsjate meelest leida seda, et rahapesu eelkuriteoks oli

salakaubavedu, sest süüdistuses salakaubaveole ei viidatud. Ringkonnakohus sellist arusaama ei

jaga. KrMS § 268 lg-test 5 ja 6 tulenevalt peab kohus suures osas juhinduma neist faktilistest

asjaoludest, millele süüdistuses viidatakse – faktilistele asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel

on aga kohtu pädevus piiratud vaid vähesel määral (kohustus informeerida pooli kavatsusest

muuta prokuratuuri poolt „välja valitud“ kvalifikatsiooni). Süüdistuses viidatakse sellele, et

„Enne, kui grivnad Igor Bogovski ja Irina Bogovskaia kätte said, viisid eeluurimisel tuvastamata

isik(ud) grivnad Vene Föderatsioonist Soome Vabariiki, st üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi

piiri tollikontrollist kõrvale hoides ja sularaha deklareerimata jättes. Selliselt said süüdistatavad

raha enda valdusesse kuriteo toimepanemise tulemusel.“ ja „[Grivnad toimetati] ebaseaduslikult

üle Euroopa Liidu tollipiiri […] eesmärgiga lasta need Euroopa Liidus ringlusse.“ (kd 1, tl 121).

Niisiis olid süüdistuses ära toodud faktilised asjaolud, millele maakohus andis õigusliku

hinnangu, pidades grivnade Venemaalt Soome toimetamist salakaubaveoks. Kuivõrd tegemist ei

olnud kuriteo kvalifikatsiooni muutmisega KrMS § 268 lg 6 mõttes – sarnaselt prokuratuuriga

pidas kohus Bogovskite poolt toime pandut rahapesuks –, ei pidanud kohus pooli isegi mitte

informeerima sellest, et tema meelest kujutab äsja osundatu endast salakaubavedu. Liiatigi oli

pooltele selge (pidi olema selge), et kohtul on vaja anda hinnang, millist kuritegu süüdistuses

kirjeldatud grivnade üle piiri vedamine endast kujutab. Niisiis ei ole sellestki aspektist lähtuvalt

kriminaalmenetlusõigust rikutud.

154. Maakohus asus õigesti seisukohale, et Bogovskid ei saanud nende poolt erineval moel

kasutamist leidnud suuri rahasummasid nende nimetatud legaalsetel viisidel – tegemist oli

rahaga, mis jõudis grivnadena Venemaalt Soome kaudu Eestisse.

155. Nimelt luges esimese astme kohus põhjendatult vääraks ja ebausaldusväärseks kõik tõendid,

mis viitasid raha legaalsele päritolule (Venemaal toimunud I. Bogovskaia isa maja müük, I.

Bogovskaia auto müük Venemaal jms): süüdistatavate enda ütlused, nende sugulaste ütlused,

(maja ostu-müügi) dokumendid jms. Et süüdistatavatel on motiiv valetada, on

iseendastmõistetav. Ka I. Bogovskaia ema ja I. Bogovski õde on huvitatud sellest, et nende

lähisugulasi süüdi ei tunnistataks. Liiatigi tuleb arvesse võtta, et nad andsid ütlusi välismaalt (I.

Bogovskaia ema suisa Venemaalt) ehk Eesti õiguskaitseasutustel on neid valetamise eest

(äärmiselt) keeruline vastutusele võtta. I. Bogovski on end nii praegu menetletavatest kui ka

tema varasematest kuritegudest nähtuvalt näidanud üles kõrge kriminaalse energiaga leidliku

kurjategijana. Seetõttu on kõigiti mõeldav, et ta koostab tõele mitte vastava sisuga dokumendid

(nt ostu-müügi lepingu) või laseb seda teha kellelgi teisel – ja käesoleva otsuse järgmises lõigus

välja toodu võimaldab eeldada, et just nii I. Bogovski talitaski.

156. Just käsitletud tõendite ebausaldusväärsus ilmneb üheselt 26. juulil 2023 Bogovskite vahel

toimunud vestlusest (kd 2, tl 52–62). I. Bogovskaia kurdab I. Bogovskile seda, et LHV-pangast

saadeti talle meil, milles päriti tema poolt kontole makstud sularaha päritolu kohta. Seepeale

hakatakse välja mõtlema, mida pangale vastata. I. Bogovski pakub kõigepealt välja öelda, et

mees teenis ja et olid säästud. Siis soovitab I. Bogovski öelda, et I. Bogovskaia müüs Venemaal

auto ja korteri maha ning et talle makstakse laenu tagasi. Seejärel I. Bogovski korrigeerib – öelda

tuleb mitte seda, et korteri müüs maha I. Bogovski, vaid tema isa. Siis pakub I. Bogovski välja

ka pärandist rääkimise variandi. I. Bogovskaia leiab, et võiks öelda, et ta müüs kaks või kolm

autot. Siis tullakse mõttele, et I. Bogovskaia võiks öelda, et ta töötas Venemaal ja tõi Eestisse

tulles alati raha kaasa. Seejärel teeb I. Bogovski I. Bogovskaiale ettepaneku öelda seda, et tal olid

Venemaal pangas säästud ja ta toob neid tasapisi Eestisse – iga kord ligi 10 000 eurot. I.

Bogovski ütleb, et kui vaja, võib ta tuua paberi, et müüs Venemaal auto maha – „paberi trükib

valmis, tšeki teeb valmis“ ja „ostu-müügi lepingu peab tegema ja kõik“ ning „teemegi sellise

ostu-müügi lepingu“ (kd 2, tl 57). Siis tuleb I. Bogovskaia mõttele, et „näiteks, teine korter –

võtsime võlgu, vot praegu maksame tagasi, võtsime sularahas võlgu“ (kd 2, tl 57). I. Bogovski

pakub välja, et võlgu võeti Rootsis töötava A.B. i (eeldatavasti P – ringkonnakohtu märkus)

käest ja I. Bogovskaia lisab, et ükskõik kelle käest – võib isegi A.B. i käest. Varsti pärast seda

hakkavad Bogovskid tegema konkreetseid arvutusi: kõnelevad sellest, millisest euro-rubla

kursist lähtuda, et lihtne auto Venemaal maksab 2,5 miljonit, kõnelevad ka autost ja miljonist,

leiavad, et 15 000 kohta peaks viitama sellele, et tegemist on isiklike säästudega ja I. Bogovski

pakub välja öelda ka seda, et ta teenis Rootsis raha ning tõi selle I. Bogovskaiale. Mingi hetk

jõuab I. Bogovskaia selleni, et maha müüdi kolm autot. Ka märgib I. Bogovskaia, et A.B. i käest

võib paberi võtta, et viimane andis neile sularahas kaheksa tuhat korteri välja ostmiseks. I.

Bogovskaial tekib siiski hirm, et „võivad pärast A.B. iga norima hakata, […] kust tal nii palju

sularaha on“ (kd 2, tl 62). I. Bogovski pakub seepeale välja, et tema õde S. (eeldatavasti S. –

ringkonnakohtu märkus) tõi 10 000 tagasi ja andis neile sularahas – I. Bogovski ütleb, et õde

müüs auto maha ja tõi raha.

157. Ringkonnakohtu meelest ei ole eelmises lõigus välja toodut selgitada vaja – see kõneleb

iseenda eest. Kohtus süüdistatavad valetasid ja samamoodi valetasid nende lähisugulased.

Dokumendid kajastavad tõele mittevastavat infot. Sellest lähtuvalt ei pea kriminaalkolleegium

vajalikuks peatuda vaidlusel selle üle, kas P.R. i ütluste alusel saab või ei saa teha järeldust, et I.

Bogovskaial raha ei olnud.

158. Järgnevalt tuleb käsitleda seda, millise päritoluga olid need grivnad, mida süüdistatavad

käitlesid või mille ümber vahetamise järel saadud eurosid nad käitlesid. Teisisõnu on tarvis

analüüsida apellatsioonides tehtud eelkuritegu puudutavaid etteheiteid.

159. Ringkonnakohus on nõus I. Bogovski kaitsja seisukohaga, et eelkuriteoks ei saa pidada vara

vargust jms Ukraina okupeeritud aladel. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et käesolevas

asjas tähtsust omavad grivnad olid algselt saadud niisugusel viisil. Ka ei saa seda tuletada kaude

raha kogusest. Praegu kogutud andmete kohaselt sattus Ukrainas eelkirjeldatud viisil

ebaseaduslikku valdusse ligi 450 miljonit grivnat ehk mõneti üle 11 miljoni euro. Bogovskid

puutusid kokku „vaid“ 12 miljoni grivnaga ehk 300 000 euroga – see moodustab vaid paar

protsenti Ukrainas teadaolevalt n-ö kaduma läinud rahast. Sellest lähtuvalt muudab

ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel maakohtu otsuse põhiosa: Ukrainas väidetavalt

toime pandud kuritegusid ei saa rahapesu eelkuritegudeks pidada.

160. Eelöeldu ei tähenda seda, et eelkuritegu tuvastada ei saa. Nagu käesolevas otsuses korduvalt

viidatud, toodi süüdistuses välja sedagi, et grivnad toimetati Venemaalt Soome. Ringkonnakohtu

meelest on see tuvastatud: I. Bogovski viitas sülearvutist HP leitud kõnedes korduvalt sellele, et

grivnad toimetati Venemaalt Soome (vt nt käesoleva otsuse p 165). Seda ei lükka ümber

Soomest saadud info, et seal pole piiril kedagi grivnade veos kinni peetud – paljud

õigusrikkumised jäävad avastamata. Et see rahavedu Soome ei toimunud seaduslikel viisidel,

kinnitavad mitte üksnes I. Bogovski äsja osutatud kõned, vaid ka moodus, mismoodi neid hiljem

EL-s transportima asuti: eraisikutest kullereid ära kasutades salaja autodes kottide sees.

161. Maakohus leidis õigesti, et Eesti seaduse järgi kujutab selline enam kui 10 000 euro

vääringus raha riiki toomine endast KarS § 391 järgset salakaubavedu. Siiski jäi maakohtu

analüüs selles osas poolikuks. Grivnasid ei toodud Venemaalt mitte Eestisse, vaid need toimetati

sealt Soome. See aga tähendab seda, et tuleb kontrollida, kas seesugune tegu on karistatav ka

Soomes. Nimelt kehtib eelkuriteo osas topelt- või kahepoolse karistatavuse nõue: tegu peab

olema karistatav mitte üksnes Eestis, vaid ka selle toimepanemise kohas (vt nt Tibar – KarS.

Kommentaar. 5. trükk, § 394, komm 10 ja Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 1-18-3710/42, p 121).

Kõige korrektsem oleks olnud, kui prokuratuur oleks teo karistatavuse Soomes välja toonud juba

süüdistuses. Samas on Riigikohus aktsepteerinud seda, et andmed teo karistatavuse kohta

välismaal esitatakse topeltkaristatavuse küsimuse lahendamisel alles kohtumenetluse käigus

(kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-35-07). Tartu Ringkonnakohus on aga asunud

seisukohale, et kohus võib topeltkaristatavust kontrollides tugineda ka mõnele avalikult kätte

saadavale allikale (nt õiguskirjandusele või internetis olevale teabele) ja mõningatel juhtudel ei

olegi topeltkaristatavuse jaatamiseks ilmselt tarvis mingitele konkreetsetele allikatele tugineda

(nt on ilmselge, et vähemalt n-ö läänemaailmas on tapmine igal pool karistatav) (otsus nr 1-18-

3710/42, p 122).

162. Et salakaubavedu on igal pool karistatav, ei ole ilmselge – tegemist on küll võrdlemisi

klassikalise kuriteoga, ent esiteks ei ole selle sanktsioneeritavus sedavõrd endastmõistetav kui

näiteks tapmise oma ja teiseks võivad salakaubaveo-koosseisud erinevates riikides hõlmata

erinevaid tegevusi. Seetõttu ei saa grivnade Soome toimetamist pidada n-ö automaatselt Soome

õiguse järgi karistatavaks – selle väitmine nõuab põhistusi. Sarnaselt Eestiga kuulub Soome EL-

i. Seetõttu laieneb Soomele 23. oktoobri 2018 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr

2018/1672 liitu toodava või liidust välja viidava sularaha kontrolli kohta. Selle määruse artikliga

3 nähakse EL-i sisenejale ette kohustus deklareerida sularaha, kui seda on vähemalt 10 000 euro

väärtuses. Sama määruse art 14 aga paneb liikmesriigile kohustuse näha art-s 3 nimetatud

regulatsiooni rikkumise eest ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Samasugune

reeglistik kehtis ka enne määruse nr 2018/1672 jõustumist – siis nägi vähemalt 10 000 euro

väärtuses oleva sularaha deklareerimise kohustuse ette 2005. aastal vastu võetud määrus nr

1889/2005. Soome karistusseadustiku 46. peatükk sätestab karistused salakaubaveo eest ehk muu

hulgas niisuguse kauba riiki sisseveo eest, mille sissevedu eeldab võimuorganite luba või kauba

nende poolset kontrolli (https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/1889/39-001). Sellest tulenevalt on

kahepoolse karistatavuse nõue ringkonnakohtu hinnangul täidetud.

163. Õiguskirjanduses leitakse, et eelkuriteo vahetu objekt ei ole üldjuhul rahapesu objekt (Tibar

– KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 394, komm 17). Seetõttu võib tekkida küsimus, kas

salakaubaveo vahetuks objektiks olnud grivnasid üldse saab KarS § 394 päraselt pesta.

Kriminaalkolleegiumi meelest tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. Esiteks asutakse ka

õiguskirjanduses – viitega Riigikohtu lahenditele – seisukohale, et sularaha kui ülimalt likviidne

varaühik võib kujutada endast erandit äsja välja toodud üldreeglist ehk raha vormis eelkuriteo

vahetu objekt võib osutuda selle suhtes toimepandava rahapesu objektiks (Tibar – KarS.

Kommentaar. 5. trükk, § 394, komm 17). Teiseks võimaldab ka RahaPTS § 4 tõlgendust, et

salakaubavedu saab pidada sobivaks rahapesu eelkuriteoks. Nimetatud sätte kohaselt peab vara

olema kuritegelikust tegevusest saadud. Kui grivnasid ei oleks kuritegelikul moel EL-i toodud, ei

oleks Bogovskitel olnud võimalik neid (ja nende asemel saadud vara) pesema hakata. Seega saab

öelda, et salakaubaveo ja rahapesu vahel oli põhjuslik seos ehk pesti kuritegelikust tegevusest

(salakaubaveost) saadud vara. Olgu võrdlevõiguslikult mainitud, et ka näiteks Saksamaal

peetakse salakaupa rahapesu jaoks kõlblikuks objektiks – seda sõltumata sellest, kas tegu on

sularaha või muu varaga või kas salakaup on ebaseaduslikku päritolu või hangiti see seaduslikul

viisil (Fischer. Strafgesetzbuch. Kommentar. 68. Auflage, § 261, Rn 10).

164. Süüdistatavad teadsid, et raha oli Venemaalt Soome viidud.

165. I. Bogovski viitas sülearvutist HP leitud kõnesalvestistel mitmel puhul sellele, et ta vedas

raha ja sellise vedamise alguspunkt oli Soome. Nii ütles I. Bogovski järgmist: „Tähendab nad

ütlesid mulle praegu nii, et mine ütle: „Sul oli 12 miljon[it] grivna[t], jah, sa viisid Soomest

Poola, jah, vaat minul on olemas Telegram-kanal, mulle maksti kaks.[“] Noh pagan, kas ma siis

debiilik olen?! Vabandan väljenduse eest! Minna anda end üles ja veel terve grupp inimesi!“ (kd

4, tl 110). Ka rääkis I. Bogovski nii: „Ja kuidas nad saavad mulle ise öelda: „Mine politseisse,

kirjuta avaldus, et sind varastatakse paljaks! Me leiame sulle advokaadi.“ Ma tulen lihtsalt, ütlen

mentidele: „Ma viisin Soomest Poola kolmsada tuhat eurot, natuke rohkem, natuke vähem, jah?

Vot. Ma lihtsalt ei tea, kellega ma koostööd tegin, jah. Mulle öeldi nii, pärast panevad raha

arvele.“ Kõigil puts majas! Ja minul ka!“ (kd 4, tl 116). Lisaks sellele päris I. Bogovski ühelt

oma vestluspartnerilt, kas tollele Soomest helistati (kd 4, tl 157), ja kõneles korduvalt sellest, et

rahaveo organisaatorid asuvad Venemaal – nt rääkis ta korraldajate Venemaalt Eestisse

tulemisest (kd 4, tl 171).

166. I. Bogovskaia end sedavõrd otseselt n-ö sisse rääkinud ei ole. Siiski on temagi puhul

võimalik tahtluse olemasolu jaatada. Esiteks tegi ta paljusid toiminguid grivnadega või grivnade

eest saadud eurodega koos I. Bogovskiga – muu hulgas oli ta grivnade-veo ajal I. Bogovski

juhitud autos. Teiseks sekkus temagi osadesse sülearvutist HP leitud I. Bogovski

telefonikõnedesse – ja seda ilmselgelt jutu taustast teadlikul moel. Muu hulgas kommenteeris I.

Bogovskaia I. Bogovski juttu Kapos käimise ja skeemi paljastamise kohta sõnadega „Ljoha saab

šoki!“ (kd 4, tl 135), naeris I. Bogovski jutu peale, et Dima viidi pagasnikus ära (kd 4, tl 139) ja

rääkis midagi rahvusvahelisest tagaotsitavate nimekirjast (kd 4, tl 140). Seegi võimaldab öelda,

et I. Bogovskaia ei olnud heausklik I. Bogovskiga lihtsalt kaasas olnud inimene, vaid oli asja

taustaga kursis ehk teadis muu hulgas seda, et grivnad viidi Venemaalt Soome.

167. Apellandid ei väida, et süüdistuse ja maakohtu poolt rahapesuks loetud Bogovskite

käitumisaktid – grivnade vahetamine eurodeks, eurode maksmine I. Bogovskaia LHV-panga

kontole (ja sellega seoses LHV-panga esindajatele valetamine), mootorsõidukite jms ostmine

ning korterite ostmine – ei vasta RahaPTS § 4 lg-le 1. Seetõttu ei pea ringkonnakohus tarvilikuks

seda teemat põhjalikult analüüsida. Olgu märgitud vaid järgmist.

168. Riigikohtu praktikast nähtuvad selgelt püüded rahapesukoosseisu teleoloogiliselt

redutseerida: et mingi tegu vastab puhtgrammatiliselt koosseisule, ei tähenda veel seda, et

tegemist on rahapesuga. Muu hulgas (ja eeskätt) on tarvis küsida seda, kas analüüsitava

käitumisakti juures on vara ebaseadusliku päritolu ja selle tegeliku omaniku varjamisel keskne

roll. (Vt kokkuvõtvalt Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 1-18-8474/220, p 389). Ringkonnakohtu

meelest praegu nii ongi. Bogovskid tegid käesoleva menetluse esemeks olevaid toiminguid

sooviga kaotada grivnadele viitavad jäljed: kõigepealt vahetasid nad grivnad eurodeks ja seejärel

hakkasid eurosid pangakontodele kandma ning eurode eest erinevaid asju ostma. Niisuguses

olukorras on primaarne raha n-ö legaliseerimise soov – mitte aga tahtmine maksta raha

pangakontole või osta mingi asi. Eriti ilmne on asja kui sellise vähene tähtsus puutuvalt

mootorsõidukitesse jms – neid esemeid osteti kokku suhteliselt valimatult ja niisuguses koguses,

milles neid ei läinud süüdistatavatele nende otstarbepäraseks kasutamiseks tarvis. Korteritega oli

lugu mõneti teistsugune, ent siingi oli n-ö jälgede kustutamise soov ringkonnakohtu meelest

olulisel kohal. Süüdistatavatel oli eluase olemas: I. Bogovski Obinitsa korter. Niisiis ei olnud

neil n-ö tungivat vajadust leida kohta, kus elama hakata. Et neil oli aga tarvis peita grivnade

jälgi, otsustasid nad „lüüa kaks kärbest ühe hoobiga“: saada lahti Obinitsa korterist – selle müüs

I. Bogovski esialgu I. Bogovskaiale – ja osta selle asemele korter Vana-Antslasse.

169. Põgusat selgitust vajab seegi, et I. Bogovskaia oli täideviija ka selle rahapesu osas, mis

puudutab mootorsõidukite jms ostmist – ehkki sellesama käitumisaktide kogumi osas oli ta vara

varjamisse puutuvalt pelgalt kaasaaitaja (vt käesoleva otsuse p 176). Kaasaaitajaks tuleb I.

Bogovskaiat vara varjamise osas pidada üksnes formaalsel põhjusel: ta ei olnud KarS § 385

kohane subjekt (vt käesoleva otsuse p 176). Rahapesu aga niisugust erisubjektsust ei nõua ehk I.

Bogovskaia panust saab lugeda täideviimiseks. Isegi kui sellega mitte nõustuda ja leida, et I.

Bogovskaia tehtu oli mootorsõidukitesse jms puutuvalt sedavõrd vähese kaaluga, et kõneleda

saaks vaid I. Bogovski poolsele rahapesule kaasaaitamisest, ei muudaks see lõppastmes midagi.

Seda seetõttu, et puutuvalt teistesse raha pesemise viisidesse oli I. Bogovskaia panus

täideviimisest rääkimiseks piisav (eriti selge on see puutuvalt sularaha oma pangakontole

maksmisse, selle raha päritolu osas panga esindajatele valetamisse ja grivnade ümber

vahetamisse). Kui üks tegu koosneb mitmest käitumiskatist ja osad neist käitumisaktidest

vastavad täideviimise, osad aga kaasaaitamise eeldustele, tuleb tegu tervikuna pidada

täideviimiseks (analoogne olukord: A ja B lähevad C-ga tülli; sellest lähtuvalt lööb A kõigepealt

C-d rusikaga näkku (kehalise väärkohtlemise täideviimine) ja annab seejärel B-le kurika, et

viimane ka C-d lüüa saaks; B teebki seda (kurika andmine: kehalisele väärkohtlemisele

kaasaaitamine); A vastutab ühe kuriteo – kehalise väärkohtlemise täideviimise – eest).

170. Et I. Bogovski sai aru, et ta peseb raha, ilmneb juba neist telefonikõnedest, mille

salvestused leiti sülearvutist HP. Nimelt ütles I. Bogovski ühes kõnes, et „Ma saan kohe selle

eest, et see on rahapesu! Tõesta, et see on sinu raha! See on selline summa!“ (kd 4, tl 98). I.

Bogovski tahtlus nähtub ka muudest tõenditest: nt tema vestlusest I. Bogovskaiaga LHV-panga

arupärimise teemal, rahavahetuse iseloomust (grivnasid vahetati erinevatel aegadel korraga

võrdlemisi väikestes summades ja osaliselt suisa välismaal – Leedus), mootorsõidukite jms

ostude suurest hulgast jne. Vastav tahtlus oli ka I. Bogovskaial: siingi saab viidata LHV-panka

puudutavale telefonikõnele, I. Bogovskaia sekkumisele I. Bogovski aülearvutist HP leitud

telefonivestlustesse ja sellesse, et I. Bogovskaia oli üldjuhul I. Bogovskiga kaasas ning mõnikord

andis asjasse ka oma panuse.

171. Sellest lähtuvalt on I. Bogovski ja I. Bogovskaia ringkonnakohtu hinnangul õigesti KarS §

394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi grupis toime pandud suureulatuslikus rahapesus süüdi tunnistatud.

c) Vara varjamine

172. Vara varjamise osas tehakse apellatsioonides maakohtu otsusele vaid mõningaid üksikuid

etteheiteid – I. Bogovski kaitsja vastavad seisukohad ilmnevad käesoleva otsuse p-dest 114, 115

ja 116 ning I. Bogovskaia kaitsja sellekohased argumendid on ära toodud käesoleva otsuse p-s

127.

173. Süüdistuse kohaselt ei teavitanud I. Bogovski pankrotihaldurit sellest, et talle laekus raha

Paysera kontodele. Maakohus tuvastas, et see tõepoolest juhtus – kokku kanti I. Bogovski

pankrotimenetluse alustamise järgselt viidatud kontodele 4421,10 eurot ja I. Bogovski sellest

pankrotihaldurit ei informeerinud (otsuse lk 73). Seda asjaolu ei vaidlustata. Küll aga esitab I.

Bogovski kaitsja uuesti väite (käesoleva otsuse p 114), et I. Bogovski Paysera kontot kasutas

tegelikult hoopiski A.P. – nagu viimane seda ka ise kinnitas – ehk tegemist oli A.P. rahaga.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu argumentidega, mis sellise kaitseväite kummutavad (otsuse

lk 73–74). I. Bogovski juurest leiti ühe asjasse puutuva Paysera kontoga seotud maksekaart. See

võimaldab juba iseenesest järeldada, et Paysera kontosid kasutas I. Bogovski. Ühtlasi annab see

aluse öelda, et A.P. väited kaardi kasutamisele tema poolt ei vasta tõele. Liiatigi tõi prokurör

asjakohaselt välja, et A.P. kasutas enda väitel Paysera kontot nr LT923500010015425257 – selle

konto osas aga Paysera väitel ühtegi kaarti kellelegi väljastatud ei olnud (kd 10, tl 7). Teiseks ei

saa uskuda väidet, nagu oleks A.P. Paysera kontolt võtnud välja oma töötasu – Paysera

kontodelt vastava väljavõtte kohaselt sularaha välja ei võetud. Kolmandaks: A.P. l oli Payseras

ka omanimeline konto. Niisiis ei olnud tal mingit tarvidust kasutada teise inimese kontot. Lisaks

väärib ringkonnakohtu meelest välja toomist ka tõik, et enam kui 2000 eurot maksti ühele

Paysera kontole I. Bogovski vanaema S.B. kontolt. On vägagi ebausutav, et S.B. maksab raha

A.P. le – puuduvad viited sellele, et S.B. A.P. t üldse tundis. Samamoodi pole alust eeldada, et

A.P. kontole maksis seda raha mõni S.B. lähedane, kes oli saanud S.B. lt tema konto

kasutamise õiguse – arusaadavalt pole mingeid andmeid selle kohta, et see tundmatu isik A.P. st

midagi teadis. Küll aga on loogiline see, et vanaema maksab raha oma lapselapse kontole – või

maksab sinna raha mõni selline inimene, kes kasutab selle vanaema kontot viimase loaga.

174. Maakohus leidis sedagi, et I. Bogovski varjas pankrotihalduri eest ARGC OÜ-lt töötasuks

saadud 15 298,43 eurot ja Armech OÜ poolt samuti töötasuna makstud 4026,14 eurot. Neid

seisukohti vaidlustatud pole. Ka ringkonnakohus ise leiab, et maakohtu välja toodud raha I.

Bogovski tõepoolest pankrotihalduri eest varjas.

175. I. Bogovski kaitsja meelest ei saanud I. Bogovski mootorsõidukite jms omanikuks

(käesoleva otsuse p 115). Ringkonnakohus soostub prokuratuuri ja maakohtu vastupidise

seisukohaga – I. Bogovskist sai nende asjade omanik. Kaitsja on apellatsioonis esitanud vaid ühe

argumendi: mehed aitavad naistel tihtipeale autosid jms osta – see selgitabki I. Bogovski olulist

rolli ostude juures ja nii ongi vaja leida, et tõele vastab Bogovskite ütlustest ja liiklusregistrist

nähtuv, et mootorsõidukite jms omanikuks sai I. Bogovskaia. Esiteks võib seesuguse üldist laadi

väite kõrvale asetada teistsuguse väga üldise väite: keskeltläbi ostavad mehed märksa enam

autosid kokku kui seda teevad naised. Vaevalt et kaitsja meelest sellise argumendiga suurt

midagi peale hakata oleks – aga samamoodi ei vääri ringkonnakohtu hinnangul kuigivõrd

tähelepanu ka kaitsja esitatud argument. Sellele, et I. Bogovski sai mootorsõidukite jms

omanikuks, viitavad mitmed konkreetsed prokuratuuri ja maakohtu välja toodud asjaolud.

Mitmed kõnealused mootorsõidukid jms leiti I. Bogovski kasutuses olnud garaažist. Selle

asjaoluga seoses väärib välja toomist ka AÕS § 90 lg 1, mille kohaselt eeldatakse vallasasja

valdaja omandit tema valduses oleva asja suhtes. I. Bogovski mängis sõidukite jms ostmisel

tsentraalset rolli – I. Bogovskaia oli aga äärmiselt passiivne. Isegi kui inimene autode jms

kuigivõrd kursis ei ole, näitab ta iseendale sõidukit ostes ikkagi üles huvi – nt uurib masinat,

istub sinna sisse, küsib kasvõi n-ö triviaalseid küsimusi, palub endale midagi selgitada jne.

Taktistuseks ei oleks saanud olla ka I. Bogovskaia umbkeelsus – ta oleks võinud kasutada eesti

keelt mõnevõrra oskavat I. Bogovskit tõlgina. I. Bogovski keskset rolli ilmsetavad näiteks

järgmised asjaolud. BMW 740D (XXX ) müünud M.R. selgitas, et ta suhtles kogu aeg I.

Bogovskiga, et I. Bogovski käis eelnevalt autot vaatamas, et I. Bogovski palus kirjutada ostu-

müügilepingusse hinna kohta valeinfot ja et sularahas maksis I. Bogovski; selle auto eest hakkas

I. Bogovski tööandja I. Bogovskile sõiduki kasutamise kompensatsiooni maksma (kd 4, tl 28–35

ja kd 7, tl 43). BMW 320D (XXX ) müünud R.N. rääkis, et tema suhtles korduvalt vaid I.

Bogovskiga, et auto eest maksis sularaha I. Bogovski, et ta andis auto võtmed I. Bogovski kätte

ja I. Bogovskaia oli vaid I. Bogovskiga kaasas (kd 9, tl 90–92). Ka mootorratta Suzuki GSX-R

1000 (XXX ) müünud I.O. suhtles erinevate kanalite kaudu I. Bogovskiga ning lisaks sellele ei

ole I. Bogovskaial mootorratta juhtimise õigust (kd 9, tl 101–104). I. Bogovski seesugune üdini

tsentraalne roll ja I. Bogovskaia täielik passiivsus on täheldatav ka ülejäänud ostude puhul. Olgu

viimaks viidatud ka AÕS § 92 lg-le 1, mille kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega

– kõnealused asjad anti üle just I. Bogovskile. Kuivõrd I. Bogovski ei teavitanud pankrotihaldurit

kalliste – kokku enam kui 62 000 eurot väärt olnud – asjade omandamisest, varjas ta seda vara.

176. Ehkki I. Bogovskaia roll sõidukite jms n-ö vahetul ostmisel oli ülal tulenevast vähene, ei

saa siiski öelda, et I. Bogovskaia panus selle teo toime panemisse oleks olnud ebaoluline. Ellu

viidud plaani tähtis osa oli sõidukite jms I. Bogovskaia „nimele“ kirjutamine – ja selleks andis I.

Bogovskaia I. Bogovskile kõigepealt nõusoleku ning seejärel ta registreeriski ostetud asjad

liiklusregistris kui tema omandisse kuuluvad. Sellegipoolest ei saa I. Bogovskaiat pidada KarS §

385 järgse teo täideviijaks. Ringkonnakohus ise ei saaks seda teha juba tulenevalt KrMS § 340

järgsest süüdistatava olukorra omal initsiatiivil raskendamise keelust (reformatio in peius-

põhimõte). Maakohus pidas I. Bogovskaiat vara varjamisele kaasaaitajaks – täideviimine on aga

kaasaaitamisest raskem toimepanemise vorm. Teiseks ei oleks selline tõlgendus – I. Bogovskaia

oli täideviija – võimalik ka materiaalõiguslikult. KarS § 385 on erilise isikutunnusega

(erisubjektiga) koosseis (Sarv – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 385, komm 4). Niisiis saab selle

teo täideviija olla üksnes võlgnik – kõik ülejäänud võivad olla vaid osavõtjad. Sellest lähtuvalt

tuleb I. Bogovskaiat pidada kaasaaitajaks sõltumata tema panuse kaalust. Ka oli I. Bogovskaial

vajalik tahtlus – muu hulgas teadis ta seda, et I. Bogovski on pankrotis.

177. Seevastu soostub ringkonnakohus I. Bogovski kaitsja kriitikaga puutuvalt korteritesse

(käesoleva otsuse p 116).

178. Kõigepealt pole KarS § 385 jaoks oluline, et I. Bogovski ei teavitanud pankrotihaldurit

sellest, et ta asus elama sellesse Vana-Antsla korterisse, mis osteti 23 000 euro eest. Prokuratuur

viitas süüdistuskõnes sellele, et PankrS § 173 lg 2 kohaselt pidi võlgnik teavitama

pankrotihaldurit oma elukoha vahetusest. Esiteks oli see säte juba enne Vana-Antsla korteri ostu

(2023. aasta märts) kehtetuks tunnistatud. Teiseks ei saaks elukoha vahetamisest teavitamise

kohustuse rikkumist niikuinii KarS § 385 alla paigutada, kuivõrd see norm kriminaliseerib vaid

vara või varalist tähtsust omava teabe varjamise.

179. Erinevalt sõidukitest jms ei väida prokuratuur ega maakohus, et I. Bogovski oleks saanud

Obinitsa korteri 7800 euroga müügi järel selle korteri omanikuks või et ta oleks saanud Vana-

Antsla korteri omanikuks, kui see korter 23 000 euro eest maha müüdi. Obinitsa korteri puhul

oleks millegi sellise väitmine välistatud juba seetõttu, et I. Bogovski oli korteri müüja (kusjuures

ta tegutses pankrotihalduri teadmisel). Lisaks sellele ei kehti kinnisasja puhul AÕS § 90 lg 1

(valdaja omandi eeldus), vaid AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud

andmete õigsust. Seega sai Obinitsa korteri omanikuks I. Bogovskaia – kes müüs selle korteri

mõni aeg pärast ostmist maha – ja I. Bogovskaiast sai hiljem ka Vana-Antsla korteri omanik.

Niisiis ei saa korteritega seoses kasutada samasugust argumentatsiooni, nagu eelnevalt

vallasasjade puhul: korterid ei saanud I. Bogovski omaks, mistõttu ei saanudki ta

pankrotihaldurile teatada, et ta sai nende omanikuks.

180. Ka pole võimalik väita, et I. Bogovskaia ostis korterid I. Bogovski raha eest – ja et I.

Bogovski jättis pankrotihalduri enne korterite ostmist teavitamata sellest, et tal üldse seesugune

raha on.

181. Esiteks ei võimaldaks niisuguse etteheite tegemist KrMS § 268 lg 5, mille järgi võib kohus

isiku süüdi tunnistada üksnes neile faktilistele asjaoludele tuginevalt, mis tuuakse ära

süüdistuses. Obinitsa korteri osas ei ole ringkonnakohtu meelest süüdistuses isegi kaudset viidet

sellele, et korteri eest makstud 7800 eurot oli I. Bogovski raha. Mida seesugust ei saa järeldada

väitest, et „raha pärines samal kuupäeval kontole sissemakstud rahasummast“. Vana-Antsla

korterisse puutuvalt on süüdistuses tõepoolest öeldud, et korteri eest tasuti koos. Samas ei saa

sellegi väite põhjal vähemalt üks-üheselt teha järeldust, et tegemist oli I. Bogovskile kuulunud

rahaga – või vähemasti ei saa järeldada, et korteri eest makstud kõik 23 000 eurot kuulusid I.

Bogovskile.

182. Samas, isegi kui saaks öelda, et süüdistusaktist on välja loetav prokuratuuri väide, et

vähemalt osa Vana-Antsla korteri eest tasutud rahast oli I. Bogovski oma, ei võimalda asjas

kogutud tõendid midagi seesugust KrMS § 7 lg-s 3 nõutava kindlusega tuvastada.

183. Tõsi, Vana-Antsla korteri ostu-müüki vahendanud maakleri S.Z. i osad ütlused (kd 9, tl 61–

64) sellele viitavad. Nii väitis S.Z. , et temaga võttis ühendust I. Bogovski, et ta suhtles ka hiljem

telefoniga rääkides või sõnumite abil just I. Bogovskiga, et I. Bogovski tegi talle ettepaneku, et

korteri eest makstakse osa notari kaudu, ent osa sularahas, et I. Bogovski avaldas soovi kirjutada

korter naise nimele ja et S.Z. sai aru nõnda, et I. Bogovski ostis korteri I. Bogovskaiale. Samas

ei saa öelda, et I. Bogovskaia oli sama passiivne kui sõidukite jms osas: S.Z. i sõnul käisid

korterit vaatamas mõlemad Bogovskid koos, sularaha tõi S.Z. i kätte I. Bogovskaia üksi, ka

lepingu sõlmimisele notaribüroosse tuli vaid I. Bogovskaia ja kuivõrd I. Bogovskaia eesti keelt ei

osanud, tundus loogiline, et suhtlejaks on I. Bogovski.

184. Lisaks on oluline, et korterite ostudeks kasutati seda raha, mis saadi Venemaalt toodud

grivnasid ümber vahetades. Süüdistuse n-ö peamine versioon on ringkonnakohtu arusaamise

kohaselt see, et raha toimetasid (lasid toimetada) EL-i mingid Venemaal elavad (organiseeritud)

kurjategijad, kes lasksid seda siin (EL-is) Bogovskitel erineval moel pesta. Sellisel juhul ei saaks

ei I. Bogovskit ega I. Bogovskaiat lugeda raha omanikeks – nemad üksnes täitsid rahaga neid

ülesandeid, mis raha omanikud neile andsid. See aga tähendaks seda, et I. Bogovski toiminguid

sellise rahaga ei saaks paigutada KarS § 385 alla, kuivõrd selle sätte koosseisuobjekt on vaid

võlgnikule – mitte kellelegi teisele – kuuluv vara (Sarv – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 385,

komm 6.1). Samas väitis prokurör oma süüdistuskõnes, et Bogovskite versioon sellest, et Lätis

võeti neilt raha ära, ei vasta tõele – tegelikult tahtsid nad raha endale jätta (kd 10, tl 55).

Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 385 koosseisu mõttes ei ole oluline, kas võlgnik

omandas vara seaduslikul või ebaseaduslikul teel (kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-24-

17, p 11). Niisiis võiks tõepoolest osutuda võimalikuks väide, et I. Bogovski sai Vana-Antsla

korteri ostmiseks kasutatud raha omanikuks ebaseaduslikult – üks kurjategija võttis ära teiste

kurjategijate vara. Samas tuleb meeles pidada seda, et I. Bogovski ei tegutsenud üksi – ta oli

koos I. Bogovskaiaga. Seetõttu on võimalik, et osa nõnda ära võetud rahast sai endale I.

Bogovskaia – ja I. Bogovskaia võis Vana-Antsla korteri ostmiseks kasutada just seda raha. See

aga tähendaks jällegi, et Vana-Antsla korteri ostuks kasutatud vara ei olnud I. Bogovski oma ehk

tegemist ei olnud KarS § 385 jaoks sobiva teoobjektiga.

185. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus vaja KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 alusel

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada selles osas, milles kohus tunnistas I.

Bogovski süüdi selles, et ta varjas pankrotihalduri eest kahe korteri kokku 30 800 euro eest

ostmist. Ühtlasi kuulub tühistamisele I. Bogovskaia süüdi tunnistamine vara sellisele varjamisele

kaasa aitamise eest.

186. I. Bogovskaia kaitsja vara varjamist puudutavad kaitseväited (käesoleva otsuse p 127)

maakohtu otsuse tühistamist ei tingi. Kaitsja peab küüniliseks maakohtu väidet, et varalahustust

kasutati vara varjamiseks. Ringkonnakohus on maakohtuga nõus: varalahususe režiim andis I.

Bogovskile võimaluse hakata valetama, et sõidukid jms, mis ta omandas, läksid tegelikult I.

Bogovskaia omandisse. Tõele ei vasta kaitseväide, et varalahususe režiimi valisid Bogovskid

juba Venemaal abielludes: abieluvaralepingu kohaselt kinnitasid Bogovskid abieluvaralepingu

koostanud notarile, et nende varasuhteks on ühisvara varasuhe (kd 4, tl 1).

187. Niisiis mõistis maakohus I. Bogovski õigesti KarS § 385 järgi süüdi vara varjamises

pankrotimenetluses ja I. Bogovskaia KarS § 385 – § 22 lg 3 järgi sellele kuriteole

kaasaaitamises.

d) Karistused

188. Maakohus lähtus prokuratuuriga soostuvalt sellest, et Bogovskid panid kahe erineva teoga

toime kaks kuritegu – rahapesu ja vara varjamise/sellele kaasa aitamise – ja mõistis sellest

lähtuvalt neile kummagi teo eest eraldi karistused ning seejärel liitkaristuse (KarS § 63 lg 2

järgne reaalkonkurents). Ringkonnakohtu meelest on selliselt talitamine väär: Bogovskid panid

toime ühe teo, mis vastab kahele kuriteokoosseisule – rahapesu ja vara varjamine/sellele kaasa

aitamine. Seda seetõttu, et mootorsõidukite jms ostmine ehk üks käitumisaktide kompleks

kujutab endast nii rahapesu kui ka vara varjamist. Sellest lähtuvalt tuleb rääkida KarS § 63 lg 1

järgsest olukorrast (ideaalkonkurentsist): üks tegu vastab mitmele eri kuriteokoosseisule.

Süüdistatavate jaoks reaalkonkurentsi reeglistikust soodsama ideaalkonkurents regulatsiooni

rakendamist ei saa väärata läbi väite, et ülejäänud osas rahapesu ja vara varjamine ei kattunud –

osaline kattuvus on piisav. Sellest lähtuvalt tuleb mõlemale süüdistatavale mõista KarS § 63 lg 1

alusel üks, KarS § 394 lg 2 järgne karistus. See tingib maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 4 ja §

338 p 2 alusel tühistamise karistuste osas, kuivõrd kohus kohaldas ebaõigesti karistuse

mõistmisega seotud materiaalõigust. Tühistamisele kuuluvad nii üksikkaristused kui ka

liitkaristused. Ringkonnakohus mõistab süüdistatavatele uued karistused.

189. Reformatio in peius-põhimõttest tulenevalt ei saa ringkonnakohus mõista I. Bogovskile

enam kui 6-aastast vangistust, sest sellist karistust kohaldas maakohus. Kriminaalkolleegium

leiab, et just niisugune karistus I. Bogovskile mõista tulebki. KarS § 394 lg 2 võimaldab inimese

karistamist 2- kuni 10-aastase vangistusega. Niisiis on 6-aastane vangistus sanktsioonimäära

keskel. Samas realiseeris I. Bogovski kaks kvalifitseerivat asjaolu (grupilisus ja suur ulatus).

Pestud raha kogused ületasid suure ulatuse lävendit (40 000 eurot) olulisel määral. I. Bogovski

pesi raha väga erineval moel ja küllaltki pika aja jooksul – ehk rakendas märkimisväärset

kriminaalset energiat. Viimaks ta mitte üksnes ei pesnud raha, vaid ka varjas oma vara

pankrotihalduri eest. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb I. Bogovski eelvangistuses viibitud aeg, st 3

kuud 19 päeva (11. oktoober 2023 – 29. jaanuar 2024) arvata karistusaja hulka. Niisiis jääb

kandmisele 5 aasta 8 kuu 11 päeva pikkune vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb seda

vangistust suurendada, sest I. Bogovskil on osaliselt kandmata talle Tartu Maakohtu 11. märtsi

2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7222 mõistetud vangistus – seda 1 aasta 3 kuu ulatuses.

Niisiis on lõplikult kandmisele kuuluva vangistuse pikkus 6 aastat 11 kuud 11 päeva. KrMS §

414 lg 1 alusel teatab maakohus käesoleva otsuse jõustumise järgselt I. Bogovskile, millal ning

millisesse vanglasse ta karistust kandma tulema peab.

190. I. Bogovskaiale mõistis maakohus 4-aastase vangistuse ehk sellest raskemat karistust

ringkonnakohus I. Bogovskaiale mõista ei saa. Kriminaalkolleegiumi meelest ei saa 4-aastast

vangistust, st sanktsioonimäära alumisse veerandisse jäävat karistust pidada liiga karmiks. I.

Bogvskaia puhul kehtivad suuresti samad argumendid, mis toodi äsja välja puutuvalt I.

Bogovskisse – seda vaid selle vahega, et I. Bogovskaia ei varjanud ise pankrotihalduri eest vara,

vaid aitas seda teha I. Bogovskil ja I. Bogovski töötasu varjamisse I. Bogovskaia oma panust ei

andnud. Seetõttu karistabki ringkonnakohus I. Bogovskaiat 4-aastase vangistusega. KarS § 68 lg

1 alusel arvab kriminaalkolleegium I. Bogovskaia eelvangistuses viibitud 2 päeva (11.–12.

oktoober 2023) karistusaja hulka ehk tema karistusest jääb kanda 3 aastat 11 kuud 28 päeva

vangistust. Maakohus jättis selle karistuse tingimisi täitmisele pööramata. Reformatio in peius-

printsiibist tulenevalt peab nii tegema ka ringkonnakohus. Sellest johtuvalt jätab

kriminaalkolleegium KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel selle vangistuse täitmisele pööramata, kui I.

Bogovskaia ei pane 4 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. See

katseaeg hakkas KarS § 78 p 1 alusel kehtima alates maakohtu otsuse kuulutamisest, st 3.

detsembrist 2024.

e) Kokkuvõte ja menetluskulud

191. Eelnevast tulenevalt jääb maakohtu otsus suures osas muutmata. Siiski tuleb tuvastada, et

Bogovskid ei varjanud pankrotihalduri eest kahe korteri kokku 30 800 euro eest ostmist – ja

lisaks sellele mõistab ringkonnakohus süüdistatavatele uued karistused. Mõlemad apellatsioonid

jäävad rahuldamata, kuivõrd ringkonnakohus ei rahulda kummagi kaitsja ühtegi taotlust.

192. Hoolimata maakohtu otsuse osalisest tühistamisest ei pea ringkonnakohus tarvilikuks muuta

maakohtu menetluskuludega seonduvaid otsustusi. Eeskätt tähendab see seda, et

kriminaalkolleegium ei pea põhjendatuks jätta osa maakohtu poolt süüdistatavate kanda jäetud

kaitsjatasusid riigi kanda. Maakohus tunnistas mõlemad süüdistatavad õigete sätete järgi süüdi.

Ehkki korterite ostuga seonduvat ei saa pidada vara varjamiseks, on see ikkagi kuritegu –

rahapesu. Ringkonnakohus karistab süüdistatavaid sama range karistusega, nagu seda tegi

maakohus.

193. I. Bogovski määratud kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar esitas ringkonnakohtule riigi

õigusabi kulude kindlaksmääramise taotluse. Selle taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu

otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 270 minutit (netotasu 324 eurot). Riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise korra“ alusel rahuldab kriminaalkolleegium kaitsja taotluse ja määrab

kaitsjatasuks 395,28 eurot (sh käibemaks 71,28 eurot). Kuivõrd ringkonnakohus maakohtu

otsuse osaliselt tühistab, jääb see kulu KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.

194. Riigi õigusabi kulude kindlaksmääramise taotluse esitas ka I. Bogovskaia kaitsja

vandeadvokaat M. Valge. Advokaat palub määrata 432-eurone netotasu selle eest, et ta tutvus ja

analüüsis 120 minuti kestel maakohtu otsust ning koostas ja esitas 240 minuti kestel

apellatsiooni. RÕS § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise korra“ alusel rahuldabki kriminaalkolleegium sellegi taotluse ja määrab

kaitsjatasuks 527,04 eurot (sh käibemaks 95,04 eurot). See kulu jääb KrMS § 185 lg 1 alusel riigi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)