2-24-7218/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-7218

Kohtuasi

AS ÜHISTEENUSED hagi H.C vastu leppetrahvi

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.01.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): AS ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja (vastustaja): H.C (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Andrus Reidi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 27.01.2025 otsuse

peale tsiviilasjas nr 2-24-7218 menetlusse võtmata ja tagastada kaebus selle

esitajale käesoleva määruse jõustumisel.

2. Harju Maakohtu 27.01.2025 otsus on jõustunud resolutsiooni punktide 1-3 osas.

3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

AS

ÜHISTEENUSED kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-7218

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS ÜHISTEENUSED esitas 08.05.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus H.C-

lt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 80 eurot, viivis 15,50 eurot, viivis tasumata

põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja sissenõudmiskulu 60

eurot. Maakohus võttis 28.06.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse põhivõla ja viivise

nõudes, kuid keeldus menetlusse võtmast hagi kostjalt sissenõudmiskulu 60 euro

väljamõistmiseks. 28.06.2024 kohtumäärus on jõustunud.

1.1. Hageja väitel parkis kostja sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX (edaspidi sõiduk)

05.05.2023 hageja opereeritavas parklas Paekaare tn 18, Tallinn parkimiskorralduse nõudeid

rikkudes. Kostja on sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi nr

0204059901 tasumist 40 eurot. Parkimisala on tähistatud nii, et parkida tohib vaid valdaja

loal. Kostja ei täitnud parkimistingimusi, kuna sõiduki esiklaasil/armatuurlaual puudus

parkimisõigust tõendav dokument. Kuna leppetrahvi kviitung paigutati sõiduki esiklaasile

kojamehe vahele, siis on kostja selle kätte saanud. Kostja vaiet leppetrahvi nõude saamise

järgselt ei esitanud. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi nr 0204059901 tasumise

tähtajale järgnevast päevast, s.o 20.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.05.2024 VÕS §

113 lg 1 teises lause sätestatud määras kokku 4,67 eurot. Hageja palub kostjalt põhinõudelt 40

eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmist kuni põhinõude

täitmiseni.

1.2. Kostja parkis sõiduki 14.07.2021 hageja opereeritavas parklas Paekaare tn 18, Tallinn

parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi nr 1010008782

tasumist 40 eurot.

1.3. Hageja esitas kohtule 08.10.2024 avalduse, milles loobus osaliselt kostja vastu

leppetrahvi nr 1010008782 alusel esitatud hagist põhivõla 40 euro ja viivise 10,83 euro

väljamõistmiseks. Kostja vastuväidetest nähtuvalt oli leppetrahv nr 1010008782 tasutud enne

hagi kohtusse esitamist.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostjale on leppetrahv nr 0204059901 üllatuslik. Antud juhtumi kohta ei ole hageja kostjale

kohtuväliselt nõuet esitanud või see ei ole kostjani jõudnud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja

oleks talle esitatud nõude kätte saanud. Leppetrahv nr 1010008782 on summas 72,27 eurot

29.02.2024 tasutud.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 40 eurot, perioodi

20.05.2023-08.05.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivise 4,67 eurot ja viivise tasumata

põhivõlalt (40 eurot) alates 09.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras.

Kohus lõpetas menetluse hagis kostja vastu 40 euro põhinõude, perioodil 29.07.2021-

08.05.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 10,83 euro ja põhivõlalt (40 eurot) edasiulatuva

viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

3.1. Maakohus asus seisukohale, et parkimislepingule saab kohaldada üürilepingu sätteid,

kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha.

2-24-7218

3.2. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest – parkimistrahvilt ja fotodelt – nähtuvalt

parkis kostja talle kuuluva sõiduki 05.05.2023 kell 17.58 hageja opereeritavas parklas

Paekaare tn 18, Tallinnas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, kuna sõiduki

esiklaasil/armatuurlaual puudusid parkimisõigust tõendavad dokumendid. Fotodega

parkimisalast ja sellel asuvatest märkidest on tõendatud, et parkimisala on tähistatud nii, et

kinnistutel tohib parkida vaid valdaja loal. Selgitus selle kohta ja info, et hageja korraldab

parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud

lepingute alusel, on märgitud ka parkimistrahvi kviitungile. Trahvikviitungilt nähtuvalt

määras hageja rikkumise eest kostjale leppetrahvi nr 0204059901 summas 40 eurot, mis tuli

tasuda 14 päeva jooksul, s.o 19.05.2023. Vaidlus puudub, et trahv on tasumata. Fotodelt on

näha, et leppetrahvi kviitung on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele niiskuse kaitseks

kilekottidesse pakendatult. Seega oli kostja leppetrahvi kviitungi kätte saanud nende tegemise

kuupäevadel. Kostja vastuväited, et hageja ei ole kostjale kohtuväliselt nõuet esitanud või see

ei ole temani jõudnud, ei välista hagi rahuldamist, kuna leppetrahvi kättesaamine selle

tegemise kuupäevadel on tõendatud ja täiendav teavitamine trahvist või kohtuväline menetlus

ei olnud hagejale kohustuslikud.

3.3. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1

punktidest 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivist. Hageja on arvestanud viivist leppetrahvinõudelt nr 0204059901 kooskõlas

seadusega alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast 20.05.2023 kuni

hagiavalduse esitamiseni 08.05.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras kokku

4,67 eurot. Kostjalt tuli välja mõista ka viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast

päevast kuni põhinõude (40 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.4. Kohus lõpetas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel hageja hagis kostja vastu 40 euro

põhinõude, perioodil 29.07.2021-08.05.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 10,83 euro ja

põhivõlalt (40 eurot) edasiulatuva viivise hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni

kohustuse täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmiseks, kuna

hageja loobus hagist ja hagist loobumisega ei rikuta avalikku huvi.

3.5. Kuna hageja loobus hagist pooles ulatuses ilma, et kostja oleks tema nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud, teise poole osas kohus aga rahuldas hagi ning mõlemat menetlusosalist

esindasid lepingulised esindajad, asus kohus seisukohale, et TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 4

koostoimes tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda ning menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks puudus vajadus.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, millega palub tühistada maakohtu otsus osas, millega

kohus jättis menetluskulud hageja kanda, ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Hageja palub

kohustada kostjat tasuma viivist väljamõistetavatelt menetluskuludelt.

4.1. Hageja vaidlustab otsuse osas, millega kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi. Kuna hageja loobus hagist osaliselt seetõttu, et

kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist, siis tuleb TsMS § 168 lg 5 kohaselt

menetluskulud välja mõista kostjalt.

4.2. Hageja väitel esitas ta 09.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

kostjalt 150,42 euro saamiseks. Kohus tegi 12.02.2024 kostjale makseettepaneku, millele

2-24-7218

kostja esitas 20.02.2024 vastuväite. Maakohus kohustas hagejat 28.02.2024 puuduste

kõrvaldamise määrusega esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud

vormis ning tasuma täiendavat riigilõivu. Hageja esitas 08.05.2024 nõuetekohase

hagiavalduse ja tasus täiendavalt riigilõivu hagi esitamiselt 35 eurot. Kostja teatas 05.08.2024

hagi vastuses, et tasus 29.02.2024 leppetrahvi nõude summas 72,27 eurot. Hageja loobus

08.10.2024 nõudest tasutud leppetrahvi osas. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi

hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohtu kolleegium leiab üksmeelselt, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ koosmõjus § 405 lg-ga 1

keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada. Ringkonnakohus

lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

6. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel

maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuse esitas hageja, kes vaidlustab maakohtu otsuse üksnes menetluskulude

jaotuse osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda. Muus osas on

maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause alusel jõustunud.

7. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas

on võtnud maakohus menetlusse hagiavalduse põhivõla 80 euro, viivise 15,50 euro ja viivise

tasumata põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude

täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kostjalt väljamõistmiseks. Seega

ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmääri, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS

§ 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

8. Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ alusel

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab

olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel,

et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi

ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi

ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt

mõjutada maakohtu lahendit (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; RKTKm

10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

2-24-7218

9. Olles tutvunud maakohtu otsusega, hageja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega,

on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole TsMS §

637 lg 2¹ järgi alust. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel materiaalõiguse normi

ebaõigesti kohaldanud ega selgelt menetlusõiguse normi rikkunud. Samuti ei ole maakohus

selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Otsuse edasikaebamiseks maakohus luba ei andnud.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist.

9.1. Maakohus otsustas TsMS § 163 lg-le 1 ja § 168 lg-le 4 tuginedes jätta menetluskulud

poolte endi kanda, kuna hageja loobus hagist pooles ulatuses ilma, et kostja oleks tema nõude

pärast hagi esitamist rahuldanud, teise poole osas kohus aga rahuldas hagi ning mõlemat

menetlusosalist esindasid lepingulised esindajad. Kolleegium on seisukohal, et

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha maakohtu menetluskulude jaotuse osas

teistsugust otsustust.

9.2. Vaidlust ei ole, et hageja loobus hagist leppetrahvinõude nr 1010008782 osas ja selle

leppetrahvinõudega kaasnenud viivise nõudest, mille menetlemise maakohus vaidlustatud

otsusega lõpetas. Vaidlus on selle üle, mis põhjusel hageja leppetrahvinõude nr 1010008782

esitamisest kostja vastu loobus. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et loobus hagist

leppetrahvinõude nr 1010008782 osas ja selle leppetrahvinõudega kaasnenud viivise nõudest,

kuna kostja rahuldas leppetrahvinõude nr 1010008782 pärast hagi esitamist. Kolleegium selle

seisukohaga ei nõustu.

9.3. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et esitas kostja vastu 09.02.2024 maksekäsu

kiirmenetluse avalduse, mis kostja 20.02.2024 vastuväite tõttu jätkus hagimenetluses. Siinse

tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et praegusele hagimenetlusele oleks eelnenud maksekäsu

kiirmenetlus. Tsiviilasja esimene registreeritud menetlusdokument on hageja 08.05.2024

hagiavaldus kostja vastu, mis on esitatud Harju Maakohtule.

9.4. Samas nähtub kohtute infosüsteemist, et tsiviilasjas nr 2-24-105785 on andnud

maksettepaneku koostanud Pärnu Maakohus asja hagimenetluses jätkamiseks üle Harju

Maakohtule. Tsiviilasjas nr 2-24-105785 määras Harju Maakohus hagejale tähtaja korrektse

hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks, kuid hageja puudusi tähtaegselt ei

kõrvaldanud, mistõttu keeldus maakohus jõustunud 22.03.2024 määrusega hagi menetlusse

võtmast. Kolleegium saab aru, et hageja pöördus samade leppetrahvinõuetega, mis olid nõude

aluseks ka tsiviilasjas nr 2-24-105785, uue hagiavaldusega kohtusse. Uus tsiviilasi

registreeriti numbriga 2-24-7218, s.o siinne tsiviilasi.

9.5. Kolleegium on seisukohal, et olukorras, kus varasema tsiviilasja (nr 2-24-105785)

menetlusele eelnenud maksekäsumenetluses rahuldas kostja osaliselt hageja nõude, kuid

hagimenetlust maksekäsumenetlusele ei järgnenud, ei saa selliselt nõude rahuldamist käsitada

käesolevas menetluses nõude rahuldamisena. Tegemist ei ole olukorraga, kus kostja on nõude

pärast hagi esitamist rahuldanud.

9.6. Kuna hageja esitas siinses asjas uue hagi 08.05.2024 ja kostja oli leppetrahvinõude nr

1010008782 tasunud 29.02.2024, s.o enne hagi esitamist, järeldas maakohus õigesti, et hageja

loobus hagist pooles ulatuses ilma, et kostja oleks tema nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud.

9.7. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohtu viide TsMS § 163 lg-le 1 on ebaõige,

sest antud juhul ei olnud tsiviilasja lahendamise tulemus osaline hagi rahuldamine TsMS §

163 tähenduses, vaid maakohus lõpetas seoses hageja hagist loobumisega leppetrahvi nr

2-24-7218

1010008782 alusel esitatud haginõuete osas menetluse ning leppetrahvi nr 0204059901 alusel

esitatud haginõuete osas rahuldas hagi täies ulatuses. Samas ei anna ka see asjaolu alust

menetluskulusid teistmoodi jaotada. Menetluskulude jaotuse lõpptulemus ei muutuks, kuna

TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 järgi jääksid menetluskulud kokkuvõttes ikkagi poolte endi

kanda.

9.8. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks

õiguslik alus.

10. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei

saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid

menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

11. Ringkonnakohus märgib, et apellant ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel

riigilõivu. Võttes arvesse, et apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata ning apellandil on

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda sellelt tasutud

riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi, ei nõua ringkonnakohus praegusel juhul

menetlusökonoomia kaalutlustel apellandilt riigilõivu tasumist.

12. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

13. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)