2-24-116823/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-116823

Tsiviilasi

Bondora AS hagi B.B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7215 eurot 23 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Bondora AS (registrikood 11483929)

hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas (EFTA Legal

OÜ)

kostja B.B. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Bondora AS hagi B.B. vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Bondora AS kanda. Määrata, et hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

3. Bondora AS peab määrama uuesti tagasimaksed iga laenulepingu kohta eraldi,

arvestades kostja poolt iga laenulepingu katteks tasutud makseid, intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need kostjatele teatavaks tegema.

4. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebe kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 6. mail 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

B.B. (kostja) vastu 6322 euro 85 sendi saamiseks. 7. mail 2024 koostas kohus makseettepaneku,

2-24-116823

millele esitas kostja 20. mail 2024 vastuväite. Vastuväite esitamise tõttu lõpetas kohtunikuabi 6.

juuni 2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis 7. juuni 2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama

nõuetekohase hagiavalduse. Hageja esitas 26. juunil 2024 nõuetekohase hagiavalduse.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja järgnevad lepingud:

3.1.

13. veebruaril 2021 lepingu nr BL2176028, millega hageja andis kostjale laenu 2764 eurot,

intressimääraga 28,52% aastas tagastamata krediidisummalt, igakuise lepingu haldustasuga 4%

laenusummalt aastas 60 osamaksena. Lepingu sõlmimisel tasus kostja lepingutasu 164 eurot,

mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Lepingu krediidi kulukuse määr on 44,48%. Laenu

tagastamise periood 8. märts 2021 kuni 9. veebruar 2026 igakuise maksena 83 eurot 65 senti

kuni 96 eurot 14 senti. Leping lõppes hagejapoolse ülesütlemisega 13. märtsil 2024.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 117 eurot 32 senti, millest 62 eurot 74 senti on

tagastamata krediidisumma, 7 eurot 56 senti sissenõutavaks muutunud intress, 43 eurot 95 senti

lepingu haldustasu ning 3 eurot 7 senti viivis ja alates 14. juunist 2024 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivise 28,52% tagastamata krediidisummalt aastas.

3.1.1. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 450 eurot ja kohustusteks 149 eurot.

Kostja pangakonto väljavõte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on

2299 eurot 80 senti ja igakuisteks kohustusteks on 374 eurot 80 senti. Hageja on arvestas

kostja elamiskuludeks 689 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid

kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud

maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 1139 eurot 86 senti.

3.1.2. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 2701 eurot 26 senti. Kuna kostja ei

ole lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi

tagastamata krediidisummaks 62 eurot 74 senti.

3.1.3. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue 7

eurot 56 senti. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 8. märts

2021 kuni 11. märts 2024 tasumisele 660 eurot 17 senti, mida kostja tasus 652 eurot 61

senti.

3.1.4. Kostja on jätnud tasumata igakuise lepingu haldustasu 9 eurot 21 senti, mis on arvestatud

perioodi 10. november 2023 kuni 11. märts 2024 eest. Kostjalt võlgneb hagejale haldustasu

43 eurot 95 senti.

3.1.5. Lepingu ülesütlemisel oli kostjal sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 9 senti. Kostja on

jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud

krediidisumma 62 eurot 74 senti, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega

viivitamiselt. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 3 eurot 7 senti.

Hageja nõuab alates hagiavalduse esitamisest kuni tagastamata krediidisumma täielikult

tasumiseni viivist 28,52% tagastamata krediidisummalt aastas.

3.2.

28. novembril 2022 lepingu nr BL3243177, millega hageja andis kostjale laenu 531 eurot,

intressimääraga 13,33% aastas tagastamata krediidisummalt, igakuise lepingu haldustasuga 4%

laenusummalt aastas, 60 osamaksena. Lepingu sõlmimisel tasus kostja lepingutasu 31 eurot, mis

on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Lepingu krediidi kulukuse määr on 25,03%. Laenu

tagastamise periood 12. detsember 2022 kuni 10. november 2027 igakuise maksena 9 eurot 34

senti kuni 13 eurot 95 senti. Leping lõppes hagejapoolse ülesütlemisega 13. märtsil 2024.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 496 eurot 32 senti, millest 452 eurot 12 senti

on tagastamata krediidisumma, 24 eurot 65 senti sissenõutavaks muutunud intress, 8 eurot 85

senti lepingu haldustasu ning 10 eurot 70 senti viivis ja alates 14. juunist 2024 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivise 13,33% tagastamata krediidisummalt aastas.

2-24-116823

3.2.1. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks 147 eurot.

Kostja pangakonto väljavõte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on

699 eurot 57 senti ja igakuisteks kohustusteks on 281 eurot 4 senti. Hageja on arvestas

kostja elamiskuludeks 250 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid

kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud

maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 4 eurot 9 senti.

3.2.2. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 78 eurot 88 senti. Kuna kostja ei ole

lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis on tagastamata

krediidisummaks 452 eurot 12 senti.

3.2.3. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue

24 eurot 65 senti. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 12.

detsember 2022 kuni 11. märts 2024 tasumisele 81 eurot 82 senti, mida kostja tasus 57 eurot

17 senti. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale lepingu ülesütlemise järgselt intressidelt

võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset, on sissenõutavaks muutunud intress 24

eurot 65 senti.

3.2.4. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu 1 eurot 77 senti, mis on arvestatud perioodi

10. november 2023 kuni 11. märts 2024 eest. Kostjalt tuleb välja mõista haldustasu 8 eurot

85 senti.

3.2.5. Lepingu ülesütlemisel oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 66 senti.

Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud

krediidisumma 452 eurot 12 senti. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud

viivis 10 eurot 70 senti. Alates hagiavalduse esitamisest kuni tagastamata krediidisumma

täielikult tasumiseni tuleb kostjal tasuda viivist 13,33% tagastamata krediidisummalt aastas.

3.3.

12. detsembril 2022 lepingu nr BL3290695, millega hageja andis kostjale laenu 531 eurot,

intressimääraga 13,24% aastas tagastamata krediidisummalt, igakuise lepingu haldustasuga 4%

laenusummalt aastas, 60 osamaksena. Lepingu sõlmimisel tasus kostja lepingutasu 31 eurot, mis

on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Lepingu krediidi kulukuse määr on 24,80%. Laenu

tagastamise periood 10. jaanuar 2023 kuni 10. detsember 2027 igakuise maksena 13 eurot 41

senti kuni 13 eurot 92 senti. Leping lõppes hagejapoolse ülesütlemisega 13. märtsil 2024.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 503 eurot 48 senti, millest 459 eurot on

tagastamata krediidisumma, 24 eurot 85 senti sissenõutavaks muutunud intress, 8 eurot 85 senti

lepingu haldustasu ning 10 eurot 78 senti viivis ja alates 14. juunist 2024 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivise 13,24% tagastamata krediidisummalt aastas.

3.3.1. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks 147 eurot.

Kostja pangakonto väljavõte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on

1973 eurot 70 senti ja igakuisteks kohustusteks on 412 eurot 44 senti. Hageja on arvestas

kostja elamiskuludeks 592 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid

kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud

maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 796 eurot 64 senti.

3.3.2. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 72 eurot. Lepingu maksegraafiku

kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 10. jaanuar 2023 kuni 11. märts 2024

tasumisele 79 eurot 83 senti, millest kostja tasus 54 eurot 98 senti. Lepingu ülesütlemise

avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue 24 eurot 85 senti,

intressimääraga 13,24% aastas.

3.3.3. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu 1 eurot 77 senti, mis on arvestatud perioodi

10. november 2023 kuni 11. märts 2024 eest. Kostjal on tasumata haldustasu 8 eurot 85

senti.

2-24-116823

3.3.4. Lepingu ülesütlemisel oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 65 senti.

Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud

krediidisumma 459 eurot. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 10

eurot 78 senti. Alates hagiavalduse esitamisest kuni tagastamata krediidisumma täielikult

tasumiseni tuleb kostjal tasuda viivist 13,24% tagastamata krediidisummalt aastas.

3.4.

15. juunil 2023 lepingu nr BL3797076, millega hageja andis kostjale laenu 531 eurot,

intressimääraga 28,52% aastas tagastamata krediidisummalt, igakuise lepingu haldustasuga 4%

laenusummalt aastas, 60 osamaksena. Lepingu sõlmimisel tasus kostja lepingutasu 31 eurot, mis

on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Lepingu krediidi kulukuse määr on 44,22%. Laenu

tagastamise periood 10. juuli 2023 kuni 12. juuni 2028 igakuise maksena 16 eurot 7 senti kuni

18 eurot 48 senti. Leping lõppes hagejapoolse ülesütlemisega 13. märtsil 2024.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 587 eurot 11 senti, millest 506 eurot 38 senti

on tagastamata krediidisumma, 60 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 8 eurot 85 senti

lepingu haldustasu ning 11 eurot 88 senti viivis ja alates 14. juunist 2024 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivise 28,52% tagastamata krediidisummalt aastas.

3.4.1. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks 147 eurot.

Kostja pangakonto väljavõte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on

1253 eurot 29 senti ja igakuisteks kohustusteks on 261 eurot 28 senti. Hageja on arvestanud

kostja elamiskuludeks 375 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid

kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud

maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 363 eurot 36 senti.

3.4.2. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 24 eurot 62 senti. Kuna kostja ei ole

lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi

tagastamata krediidisummaks 506 eurot 38 senti.

3.4.3. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue

60 eurot, intressimääraga 28,52% aastas. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu

kehtivuse perioodil 9. juuli 2023 kuni 11. märts 2024 tasumisele 108 eurot 20 senti, millest

kostja tasus 48 eurot 20 senti. Lepingu ülesütlemise ajaks oli sissenõutavaks muutunud

intress 60 eurot.

3.4.4. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu 1 eurot 77 senti, mis on arvestatud perioodi

10. november 2023 kuni 11. märts 2024 eest. Kostjal on tasumata haldustasu 8 eurot 85

senti.

3.4.5. Lepingu ülesütlemisel oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 71 senti.

Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud

krediidisumma 506 eurot 38 senti. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud

viivis 11 eurot 88 senti. Alates hagiavalduse esitamisest kuni tagastamata krediidisumma

täielikult tasumiseni tuleb kostjal tasuda viivist 28,52% tagastamata krediidisummalt aastas.

3.5.

20. veebruaril 2023 lepingu nr BL3501477, millega hageja andis kostjale laenu 637 eurot,

intressimääraga 14,99% aastas tagastamata krediidisummalt, igakuise lepingu haldustasuga 4%

laenusummalt aastas, 60 osamaksena. Lepingu sõlmimisel tasus kostja lepingutasu 37 eurot, mis

on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Lepingu krediidi kulukuse määr on 26,93%. Laenu

tagastamise periood 10. märts 2023 kuni 10. veebruar 2028 igakuise maksena 13 eurot 91 senti

kuni 17 eurot 32 senti. Leping lõppes hagejapoolse ülesütlemisega 13. märtsil 2024.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 628 eurot 58 senti, millest 569 eurot 59 senti

on tagastamata krediidisumma, 35 eurot 1 senti sissenõutavaks muutunud intress, 10 eurot 60

senti lepingu haldustasu ning 13 eurot 38 senti viivis, ja alates 14. juunist 2024 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivise 14,99% tagastamata krediidisummalt aastas.

2-24-116823

3.5.1. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks 147 eurot.

Kostja pangakonto väljavõte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on

1174 eurot 45 senti ja igakuisteks kohustusteks on 430 eurot 44 senti. Hageja on arvestanud

kostja elamiskuludeks 352 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid

kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud

maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 156 eurot 71 senti.

3.5.2. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 67 eurot 41 senti. Kuna kostja ei ole

lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi

tagastamata krediidisummaks 569 eurot 59 senti.

3.5.3. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue

35 eurot 1 sent, intressimääraga 14,99% aastas. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus

lepingu kehtivuse perioodil 10. märts 2023 kuni 11. märts 2024 tasumisele 93 eurot 17 senti,

millest kostja tasus 58 eurot 16 senti. Lepingu ülesütlemise ajaks oli sissenõutavaks

muutunud intress 35 eurot 1 sent.

3.5.4. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu 2 eurot 12 senti, mis on arvestatud perioodi

10. november 2023 kuni 11. märts 2024 eest. Kostjal tuleb tasuda haldustasu 10 eurot 60

senti.

3.5.5. Lepingu ülesütlemisel oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 81 senti.

Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud

krediidisumma 569 eurot 59 senti. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata

sissenõutavaks muutunud viivis 13 eurot 38 senti. Kostjal tuleb alates hagiavalduse

esitamisest kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni tasuda viivist 14,99%

tagastamata krediidisummalt aastas.

3.6.

21. juunil 2023 lepingu nr BL3814905, millega hageja andis kostjale laenu 531 eurot

intressimääraga 28,52% aastas tagastamata krediidisummalt, igakuise lepingu haldustasuga 4%

laenusummalt aastas, 60 osamaksena. Lepingu sõlmimisel tasus kostja lepingutasu 31 eurot, mis

on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Lepingu krediidi kulukuse määr on 44,25%. Laenu

tagastamise periood 10. juuli 2023 kuni 12. juuni 2028 igakuise maksena 13 eurot 19 senti kuni

18 eurot 48 senti. Leping lõppes hagejapoolse ülesütlemisega 13. märtsil 2024.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 587 eurot 11 senti, millest 506 eurot 38 senti

on tagastamata krediidisumma, 60 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 8 eurot 85 senti

lepingu haldustasu ning 11 eurot 88 senti viivis, ja alates 14. juunist 2024 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivise 28,52% tagastamata krediidisummalt aastas.

3.6.1. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks 147 eurot.

Kostja pangakonto väljavõte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on

1253 eurot 29 senti ja igakuisteks kohustusteks on 261 eurot 28 senti. Hageja on arvestanud

kostja elamiskuludeks 375 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid

kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud

maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 344 eurot 88 senti.

3.6.2. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 24 eurot 62 senti. Kuna kostja ei ole

lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi

tagastamata krediidisummaks 506 eurot 38 senti.

3.6.3. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue

60 eurot, intressimääraga 28,52% aastas. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu

kehtivuse perioodil 9. juuli 2023 kuni 11. märts 2023 tasumisele 105 eurot 67 senti, millest

kostja tasus 45 eurot 67 senti. Kostjal tuleb tasuda sissenõutavaks muutunud intress 60

eurot.

2-24-116823

3.6.4. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu 1 eurot 77 senti, mis on arvestatud perioodi

10. november 2023 kuni 11. märts 2024 eest. Kostjal tuleb tasuda haldustasu 8 eurot 85

senti.

3.6.5. Lepingu ülesütlemisel oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 71 senti.

Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud

krediidisumma 506 eurot 38 senti. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud

viivis 11 eurot 88 senti. Alates hagiavalduse esitamisest kuni tagastamata krediidisumma

täielikult tasumiseni tuleb kostjal tasuda viivist 28,52% tagastamata krediidisummalt aastas.

3.7.

13. veebruaril 2023 lepingu nr BL3476124, millega hageja andis kostjale laenu 744 eurot,

intressimääraga oli 13,57% aastas tagastamata krediidisummalt, igakuise lepingu haldustasuga

4% laenusummalt aastas, 60 osamaksena. Lepingu sõlmimisel tasus kostja lepingutasu 44 eurot,

mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Lepingu krediidi kulukuse määr on 25,29%. Laenu

tagastamise periood 10. märts 2023 kuni 10. veebruar 2028 igakuise maksena 18 eurot 53 senti

kuni 19 eurot 72 senti. Leping lõppes hagejapoolse ülesütlemisega 13. märtsil 2024.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 727 eurot 81 senti, millest 663 eurot 3 senti on

tagastamata krediidisumma, 36 eurot 85 senti sissenõutavaks muutunud intress, 12 eurot 40

senti lepingu haldustasu ning 15 eurot 53 senti viivis, ja alates 14. juunist 2024 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivise 13,57% tagastamata krediidisummalt aastas.

3.7.1. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks 147 eurot.

Kostja pangakonto väljavõte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on

1174 eurot 45 senti ja igakuisteks kohustusteks on 430 eurot 44 senti. Hageja on arvestanud

kostja elamiskuludeks 352 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid

kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud

maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 174 eurot 8 senti.

3.7.2. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 80 eurot 97 senti. Kuna kostja ei ole

lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi

tagastamata krediidisummaks 663 eurot 3 senti.

3.7.3. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue

36 eurot 85 senti. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 10.

märts 2023 kuni 11. märts 2024 tasumisele 100 eurot 20 senti, millest kostja tasus 63 eurot

35 senti. Lepingu ülesütlemise ajaks on sissenõutavaks muutunud intress 36 eurot 85 senti.

3.7.4. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu 2 eurot 48 senti, mis on arvestatud perioodi

10. november 2023 kuni 11.märts 2024 eest. Kostjal tuleb tasuda haldustasu 12 eurot 40

senti.

3.7.5. Lepingu ülesütlemisel oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 90 senti,

viivisemääraga 13,57% aastas. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale

tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 663 eurot 3 senti. Hagi esitamise seisuga

on sissenõutavaks muutunud viivis 15 eurot 53 senti. Kostjal tuleb tasuda alates hagi

esitamisest kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 13,57% tagastamata

krediidisummalt aastas.

3.8.

8. novembril 2022 lepingu nr BL3182342, millega hageja andis kostjale laenu 956 eurot,

intressimääraga 20,03% aastas tagastamata krediidisummalt, igakuise lepingu haldustasuga 4%

laenusummalt aastas, 60 osamaksena. Lepingu sõlmimisel tasus kostja lepingutasu 56 eurot, mis

on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Lepingu krediidi kulukuse määr on 33,07%. Laenu

tagastamise periood 12. detsember 2022 kuni 10. november 2027 igakuise maksena 9 eurot 39

senti kuni 25 eurot 61 senti. Leping lõppes hagejapoolse ülesütlemisega 13. märtsil 2024.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 935 eurot 85 senti, millest 831 eurot 57 senti

on tagastamata krediidisumma, 68 eurot 48 senti sissenõutavaks muutunud intress, 15 eurot 95

2-24-116823

senti lepingu haldustasu ning 19 eurot 85 senti viivis, ja alates 14. juunist 2024 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivise 20,03% tagastamata krediidisummalt aastas.

3.8.1. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks 147 eurot.

Kostja pangakonto väljavõte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on

1570 eurot 77 senti ja igakuisteks kohustusteks on 281 eurot 4 senti. Hageja on arvestanud

kostja elamiskuludeks 471 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid

kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud

maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 672 eurot 26 senti.

3.8.2. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 124 eurot 43 senti. Kuna kostja ei ole

lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi

tagastamata krediidisummaks 831 eurot 57 senti.

3.8.3. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue

68 eurot 48 senti, intressimäär 20,03% aastas. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus

lepingu kehtivuse perioodil 11. november 2022 kuni 11. märts 2024 tasumisele 236 eurot

54 senti, millest kostja tasus 168 eurot 6 senti. Kostjal tuleb tasuda sissenõutavaks

muutunud intress 68 eurot 48 senti.

3.8.4. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu 3 eurot 19 senti, mis on arvestatud perioodi

10. november 2023 kuni 11. märts 2024 eest. Kostja tuleb tasuda haldustasu 15 eurot 95

senti.

3.8.5. Lepingu ülesütlemisel oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 1 euro 50

senti. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks

muutunud krediidisumma 831 eurot 57 senti. Hagi esitamise seisuga tuleb kostjal tasuda

sissenõutavaks muutunud viivis 19 eurot 85 senti. Kostjal tuleb tasuda alates hagi

esitamisest kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivist 20,03% tagastamata

krediidisummalt aastas.

3.9.

10. jaanuaril 2023 lepingu nr BL3370927, millega hageja andis kostjale laenu 956 eurot,

intressimääraga 14,35% aastas tagastamata krediidisummalt, igakuise lepingu haldustasuga 4%

laenusummalt aastas, 60 osamaksena. Lepingu sõlmimisel tasus kostja lepingutasu 56 eurot, mis

on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Lepingu krediidi kulukuse määr on 26,14%. Laenu

tagastamise periood 10. veebruar 2023 kuni 10. jaanuar 2028 igakuise maksena 25 eurot 60

senti kuni 28 eurot 54 senti. Leping lõppes hagejapoolse ülesütlemisega 13. märtsil 2024.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 926 eurot 66 senti, millest 841 eurot 45 senti

on tagastamata krediidisumma, 49 eurot 47 senti sissenõutavaks muutunud intress, 15 eurot 95

senti lepingu haldustasu ning 19 eurot 79 senti viivis, ja alates 14. juunist 2024 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivise 14,35% tagastamata krediidisummalt aastas.

3.9.1. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks 147 eurot.

Kostja pangakonto väljavõte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on

959 eurot 49 senti ja igakuisteks kohustusteks on 412 eurot 44 senti. Hageja on arvestanud

kostja elamiskuludeks 287 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid

kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud

maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 59 eurot 30 senti.

3.9.2. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 114 eurot 55 senti. Kuna kostja ei ole

lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi

tagastamata krediidisummaks 841 eurot 45 senti.

3.9.3. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue

49 eurot 47 senti, intressimäär 14,35% aastas. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus

lepingu kehtivuse perioodil 10. veebruar 2023 kuni 11. märts 2024 tasumisele 147 eurot 12

2-24-116823

senti, millest kostja tasus 97 eurot 65 senti. Kostjal tuleb tasuda sissenõutavaks muutunud

intress 49 eurot 47 senti.

3.9.4. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu 3 eurot 19 senti, mis on arvestatud perioodi

10. november 2023 kuni 11. märts 2024 eest. Kostjal tuleb tasuda haldustasu 15 eurot 95

senti.

3.9.5. Lepingu ülesütlemisel oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 1 euro 22

senti. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks

muutunud krediidisumma 841 eurot 45 senti. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks

muutunud viivis 19 eurot 79 senti. Kostjal tuleb tasuda alates hagiavalduse esitamisest kuni

tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivist 14,35% tagastamata krediidisummalt

aastas

3.10.

2. juulil 2023 lepingu BL3838490, millega hageja andis kostjale laenu 850 eurot,

intressimääraga 28,52% aastas tagastamata krediidisummalt, igakuise lepingu haldustasuga 4%

laenusummalt aastas, 60 osamaksena. Lepingu sõlmimisel tasus kostja lepingutasu 50 eurot, mis

on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Lepingu krediidi kulukuse määr on 44,33%. Laenu

tagastamise periood 10. juuli 2023 kuni 12. juuni 2028 igakuise maksena 12 eurot 67 senti kuni

29 eurot 57 senti. Leping lõppes hagejapoolse ülesütlemisega 13. märtsil 2024.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 939 eurot 94 senti, millest 810 eurot 61 senti

on tagastamata krediidisumma, 96 eurot 4 senti sissenõutavaks muutunud intress, 14 eurot 15

senti lepingu haldustasu ning 19 eurot 4 senti viivis, ja alates 14. juunist 2024 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivise 28,52% tagastamata krediidisummalt aastas.

3.10.1. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks 147 eurot.

Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et

kostja igakuiseks sissetulekuks on 1253 eurot 29 senti ja igakuisteks kohustusteks on 261

eurot 28 senti. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 375 eurot. Samuti nähtus

pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse

esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha

muude kulutuste tarbeks 315 eurot 30 senti.

3.10.2. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 39 eurot 39 senti. Kuna kostja ei ole

lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi

tagastamata krediidisummaks 810 eurot 61 senti.

3.10.3. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue

96 eurot 4 senti, intressmäär 28,52% aastas. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu

kehtivuse perioodil 9. juuli 2023 kuni 11. märtsini 2024 tasumisele 161 eurot 75 senti,

millest kostja tasus 65 eurot 71 senti. Kostjal tuleb tasuda sissenõutavaks muutunud intress

96 eurot 4 senti.

3.10.4. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu 2 eurot 83 senti, mis on arvestatud perioodi

10. november 2023 kuni 11. märts 2024 eest. Kostjal tuleb tasuda haldustasu 14 eurot 15

senti.

3.10.5. Lepingu ülesütlemisel oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 1 euro 15

senti. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks

muutunud krediidisumma 810 eurot 61 senti. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks

muutunud viivis 19 eurot 4 senti. Kostjal tuleb alates hagiavalduse esitamisest kuni

tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivist 28,52% tagastamata krediidisummalt

aastas.

4. Hageja hoiatas 13. veebruaril 2024 saadetud teatisega kostjat lepingute ülesütlemisest juhul, kui

kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Hageja ütles 13. märtsil

2-24-116823

2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 9717 euro 42 sendi tasumist,

mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid.

Kohtunõue

5. Kohus palus hagejale selgitada kostja maksevõime hindamist ja millisel perioodil on kostjal

hageja ees võlgnevus tekkinud iga laenulepingu kohta eraldi, s.o näidata ära millised laenumaksed

on kostjal maksegraafikute järgi tasutud ja millised maksed on tasumata. Samuti tegi kohus hagejale

ettepaneku esitada vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks täiendavaid

tõendeid arvestades kohtu selgitusi või esitada nõude ümberarvestus iga laenulepingu kohta eraldi

vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. Ka kohustati hagejat ülesütlemisavalduse kehtivuse hindamiseks esile

tuua VÕS § 416 lg-st 1 tulenevad ülesütlemisavalduse materiaalsed ja formaalsed eeldused

laenulepingu kohta.

Hageja vastus kohtunõudele

6. Hageja selgitas, et kostja tasus osaliselt 10. novembri 2023 osamakse, 11. detsembri 2023

osamakse jäi tasumata täielikult, 10. jaanuari 2024 osamakse jäi tasumata, kuid samal kuupäeval on

laekunud varasemalt tekkinud võlgnevus osaliselt, 12. veebruari 2024 ja 11. märtsi 2024 osamaksed

on täielikult laekumata. Igakuine laekumine arvestatakse kõikide lepingute kohta, mistõttu kehtib

eelviidatu kõikide lepingute osas. Hageja selgitas illustreerivalt, et kui kostjal on kaks laenulepingut

ning tema igakuine osamakse on kokku 100 eurot, siis hageja arvestab osamakse vastavalt

maksegraafikule mõlema lepingu peale. Hageja selgitas ka, et krediiditoimiku alamlehel "Bank

Statement details" on väljavõte kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtetest. Nähtuvalt kannete

tüübist laekus kostjale lepingute sõlmimise ajal igakuine sissetulek (töötasu ettevõtetelt Biocc OÜ,

Nordwise Biotech OÜ, OÜ Viigardi), töölepingu lõpparve ja puhkuse kompensatsioon,

sotsiaaltoetused (töötukassa, pension, peretoetus). Täiendavalt esines kostjal ka ebaregulaarseid

sissetulekuid Fixman Eesti OÜ-lt ning Dontuva Baltic AS-lt.

Kostja seisukoht

7. Kostja selgitas, et jättes arvesse võtmata lepingtasudena arvestatud tasaarveldusi, sai kostja

hagejalt kasutamiseks kokku 8500 eurot alates 13. veebruarist 2021 kuni 2. juulini 2023. Kostja on

seisukohal, et seoses vastutustundliku laenamise nõuete rikkumisega tuleb laenuandjale tasutud

7529 eurot 88 senti arvestada põhinõude katteks. Kostja nõustub, et võlgnetav summa on 970 eurot

12 senti (8500-7529,88). Kostja taotleb kohtult summa 970 euro 12 sendi tasumiseks graafikut,

maksega 50 eurot kuus.

Kostjale jääb arusaamatuks, mis asjaolud on tinginud sedavõrd suured hooldustasud 650 eurot 83

senti ning milliste arvete peale on kostja tagasimaksetest arvestatud kokku 717 eurot 52 senti.

Olemuslikult oli tarbijakrediidi puhul tegemist krediiditootega, milles esimese lepingu alusel

võimaldati kostjale krediidilimiit 2600 eurot ning iga järgneva laenu väljastamisega krediidilimiiti

suurendati vastavalt lepingus toodud summale. Nii suurendati 2600 euro suurust algsummat 8.

novembrist 2022 kokku 8500 euroni arvestamata vahepeal kostja poolt tehtud tagasimakseid.

Igakordne krediidisumma suurendamise taotlus rahuldati uue lepingu koostamisega.

Perioodil veebruar 2021 kuni juuli 2023 oli kostjal majandusliku toimetulekuga keeruline olukord.

Kostja taotles täiendavaid vahendeid igapäevaseks toimetulekuks ja erinevate kohustuste katmiseks.

Kostja majandusraskused 2023 II poolaastal süvenesid ning kostja sattus veelgi suurematesse

makseraskustesse.

Kostja on seisukohal, et laenuandja on laenude sellise järjestikkuse väljastamisega rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Laenuandja ei kontrollinud nõuetekohase hoolsusega

kostja krediidivõimelisust. Kostjalt ei küsitud taotluste esitamisel pangakonto väljavõtteid ega

täiendavaid andmeid kostja varalise seisu ja muude kohustuste kohta. Selliselt korduv

krediidilimiidi suurendamise taotluste arv oleks laenuandjat pidanud suunama põhjalikumale

kontrollile, et veenduda tarbija krediidivõimes. Pangakonto väljavõtetelt oleks nähtunud täiendavad

2-24-116823

kostja kohustused, sealhulgas laenukohustus Bigbank AS ees alates 24. märtsist 2022, TF Bank AS

ees alates 19. maist 2022, IPF Digital AS ees alates 15. septembrist 2022 ja AS Inbank Finance ees

alates 7. maist 2023.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS

§ 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Kostjaga sõlmitud lepingutes olid määratud intressid vahemikus 24,08% kuni 44,48% aastas. VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal oluliselt madalam. Lisaks ei olnud

krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7

teisest lausest hagejale muid tasusid.

Hageja seisukohta kostja vastusele

8. Hageja ei nõustunud kostjaga, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja esitatud pangakonto väljavõtted on hagejal olemas ja hageja on need koos krediiditoimikuga

esitanud (alamlehed Bank Statement ja Bank Statement details). Perioodil aprill 2020 kuni juuli

2023 on laekunud kostjale töötasu erinevatelt tööandjatelt: BIOCC OÜ, DOTNUVA BALTIC AS,

NORDWISE BIOTECH OÜ, FIXMAN EESTI OÜ, OÜ MEGAFORT ja OÜ VIIGARDI. Samal

ajal on laekunud regulaarselt ka sotsiaaltoetust, peretoetust, pensioni ja haigekassalt haigusrahasid.

8.1.

Kostja on kõikides laenutaotlustes toonud välja, et tema igakuised kohustused on 147-149

eurot ning ta pole deklareerinud elamiskulusid. Hageja on laenulepingute sõlmimisel

analüüsinud kostja esitatud pangakonto väljavõtteid ning nendelt nähtub, et kostja igakuised

kohustused (v.a Bondorale) on vahemikus 261 eurot 28 senti kuni 430 eurot 44 senti. Samuti on

laenu väljastamisel hageja arvestanud kostja elamiskulusid vahemikus 250 kuni 689 eurot.

Hageja on arvestanud laenu väljastamisel hageja kostja igakuiste väljaminekutega

laenuandjatele: AS Inbank Finance, IPF Digital AS, TF Bank, ESTO AS, Bigbank AS, Modena

Estonia OÜ.

8.2.

Laenutaotluse esitamisel kinnitab laenutaotleja, et tema poolt esitatud andmed ja

pangakontoväljavõtted on tõesed ning ta ei varja krediidiandja eest olulist informatsiooni.

Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et laenutaotluse alustamisel veebileheküljel www.bondora.ee

peab kostja andma mõned kinnitused, mh Kinnitan, et minu poolt laenutaotluses esitatud ja

esitatavad andmed on tõesed ja õiged ning ma ei varja Bondora AS-i eest olulist teavet oma

finantsolukorra kohta. Ilma kinnituseta ei ole võimalik laenutaotlusega jätkata. Kostja on

läbivalt deklareerinud laenutaotlusel oma kohustusteks 147 kuni 149 eurot, kuigi on selge, et

igakuised kohustused on oluliselt suuremad.

8.3.

Kostja ei ole märkinud, et tal oleks elamiskulud, kuid selge on see, et igal isikul, hoolimata

sellest, kas ta elab sotsiaalkorteris, enda korteris või üürikorteris, on reeglina igakuised

kulutused eluasemele – kommunaalteenused ja üür/pangalaen. Hageja on iga laenu väljastamisel

arvestanud kostja maksevõime hindamisel ka kostja elamiskuludega, mis kostja enda hinnangul

on 0 eurot kuus. Antud juhul on hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle

tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline.

8.4.

Kostja on täitnud krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks

olulisi andmeid, ning edastanud oma pangakontoväljavõtte(d). Hageja kontrollis kostja

tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud ühtegi anomaaliat (sh ka võimalikud

kulutused hasartmängule vmt). Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute

suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema

ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks

kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (Maksehäire registrit). Hageja on seega

järginud hoolsuskohustust ning põhjaliku analüüsi raames tuvastanud, et kostja on lepingu

sõlmimisel olnud krediidivõimeline.

2-24-116823

8.5.

Hagi asjaoludest ja esitatud tõenditest on selge, et pooled on sõlminud eraldi kümme

laenulepingut, samuti on hageja teinud kostjale ka kümnel korral ülekanded põhiosa suuruses.

Kostja väljatoodud nn „krediidilimiitide suurendamised“ ehk summad on mõnevõrra valed.

Nimelt ei ole kostja arvestanud lepingu sõlmimise tasuga, mis on tagastamata põhiosa hulgas.

See tähendab, et laenulepingu BL2176028 põhiosa oli 2764 eurot (mitte 2600 eurot), sest 164

eurot oli lepingu sõlmimise tasu ning laenulepingu üldtingimuse p. 4.1. alusel tasub laenuandja

laenusaajale summa, millest on maha arvestatud lepingutasu vastavalt laenulepingu p-le 8.3.

Sama kehtib ka kõigi teiste üheksa laenulepingute osas. Seega nõuab hageja käesoleva

tsiviilasja raames 10 laenulepingust täitmata jäänud kohustuse täitmist.

8.6.

Hageja selgitas, et laenulepingu haldustasus on pooled samuti leppinud kokku

laenulepinguid sõlmides. Kõikide laenulepingute eritingimuste p-s 1.21 on viidatud sellele, et

haldustasu on 4% laenusummast aastas. Näiteks laenulepingu BL2176028 igakuine lepingu

haldustasu suuruseks on 9 eurot 21 senti (2764 x 0,04/12). Igakuine haldustasu on välja toodud

ka laenulepingute maksegraafikus kõrvalnõuete st intressinõude hulgas.

8.7.

Lisateenuste arved on hageja vastavalt kostja sõlmitud lisateenuste lepingule (Bondora On

Track, Bondora Secure+). Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib

kasutada krediidiandja poolt pakutavaid lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. Hageja

selgitab, et tegemist on lisateenustega, millega liitumine on vabatahtlik ning mis annab

mõningaid eeliseid kliendile. Tegemist on tasulise teenusega vastavalt hageja hinnakirjale ning

kliendil on alati õigus teenusest taganeda või see lõpetada. Kuna lisateenused on isikupõhised,

mitte lepingutepõhised ja poolte vahel on sõlmitud veel teisigi laenulepinguid, siis ei nõua

hageja käesoleva tsiviilasja raames nende konkreetsete võlgnevuse tasumist. Samuti on lepingu

kehtivuse ajal esitanud hageja arveid tasuliste kirjade eest (VÕS § 1132 lg 2 p 1), mille eest on

kostja alguses samuti tasunud.

8.8.

Hageja avaldas valmidust tsiviilasja lahendamiseks kompromissiga.

Kompromissläbirääkimised

9. Kohus määras pooltele tähtaja kompromissi esitamiseks 26. novembriks 2025.

10. Hageja teavitas 26. novembril 2024, et pooled ei jõudnud kompromissini, mis rahuldaksid

mõlemat osapoolt. Erinevate laenulepingute tulemusel on hageja väljastanud kostjale kokku laenu

12 752 eurot ning kostja on tagastatud kokku 6806 eurot 36 senti. Kostja pakkumine tasuda summa

3500 eurot 70 kuu jooksul (s.o enam kui 5 ja pool aastat), ei ole hageja hinnangul mõistlik.

11. Kostja kinnitas kompromissläbirääkimiste ebaõnnestumist ja märkis, et arvestab

kohtumenetluse jätkumisega ning jääb oma seisukohas esitatu juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid

kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja menetluskulud tuleb jätta hageja

kanda.

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita

nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui

võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st

1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt

VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni.

VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS §

2-24-116823

416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu

tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

14. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel sõlmiti järgnevad lepingud:

1) 13. veebruaril 2021 leping nr BL2176028, millega anti kostjale laenu 2764 eurot,

intressimääraga 28,52% aastas, krediidikulukuse määr 44,48% aastas, laenu tagastamise

periood 8. märts 2021 kuni 9. veebruar 2026 igakuise maksena 83 eurot 65 senti kuni 96

eurot 14 senti (dtl 52-82);

2) 8. novembril 2022 leping nr BL3182342, millega anti kostjale laenu 956 eurot,

intressimääraga 20.03% aastas, krediidikulukuse määr 33,07% aastas, laenu tagastamise

periood 12. detsember 2022 kuni 10. november 2027 igakuise maksena 9 eurot 39 senti kuni

25 eurot 61 senti (dtl 259-287);

3) 28. novembril 2022 leping nr BL3243177, millega anti kostjale laenu 531 eurot,

intressimääraga 13,33% aastas, krediidikulukuse määr 25,03% aastas, laenu tagastamise

periood 12. detsember 2022 kuni 10. november 2027 igakuise maksena 9 eurot 34 senti kuni

13 eurot 95 senti (dtl 83-113);

4) 12. detsembril 2022 leping nr BL3290695, millega anti kostjale laenu 531 eurot,

intressimääraga 13,24% aastas, krediidikulukuse määr 24,80% aastas, laenu tagastamise

periood 10. jaanuar 2023 kuni 10. detsember 2027 igakuise maksena 13 eurot 41 senti kuni

13 eurot 92 senti (dtl 114-144);

5) 10. jaanuaril 2023 leping nr BL3370927, millega anti kostjale laenu 956 eurot,

intressimääraga 14,35% aastas, krediidikulukuse määr 26,14% aastas, laenu tagastamise

periood 10. veebruar 2023 kuni 10. jaanuar 2028 igakuise maksena 25 eurot 60 senti kuni 28

eurot 54 senti (dtl 288-320);

6) 13. veebruaril 2023 leping nr BL3476124, millega anti kostjale laenu 744 eurot,

intressimääraga 13,57% aastas, krediidikulukuse määr 25,29% aastas, laenu tagastamise

periood 10. märts 2023 kuni 10. veebruar 2028 igakuise maksena 18 eurot 53 senti kuni 19

eurot 72 senti (dtl 228-258);

7) 20. veebruaril 2023 leping nr BL3501477, millega anti kostjale laenu 637 eurot,

intressimääraga 14,99% aastas, krediidikulukuse määr 26,93% aastas, laenu tagastamise

periood 10. märts 2023 kuni 10. veebruar 2028 igakuise maksena 13 eurot 91 senti kuni 17

eurot 32 senti (dtl 171-201);

8) 15. juunil 2023 leping nr BL3797076, millega anti kostjale laenu 531 eurot, intressimääraga

28,52% aastas, krediidikulukuse määr 44,22% aastas, laenu tagastamise periood 10. juuli

2023 kuni 12. juuni 2028 igakuise maksena 16 eurot 7 senti kuni 18 eurot 48 senti (dtl 145-

170);

9) 21. juunil 2023 leping nr BL3814905, millega anti kostjale laenu 531 eurot, intressimääraga

28,52% aastas, krediidikulukuse määr 44,25% aastas, laenu tagastamise periood 10. juuli

2023 kuni 12. juuni 2028 igakuise maksena 13 eurot 19 senti kuni 18 eurot 48 senti (dtl 202-

227);

10) 2. juulil 2023 leping BL3838490, millega anti kostjale laenu 850 eurot, intressimääraga

28,52% aastas, krediidikulukuse määr 44,33% aastas, laenu tagastamise periood 10. juuli

2023 kuni 12. juuni 2028 igakuise maksena 12 eurot 67 senti kuni 29 eurot 57 senti (dtl 321-

346).

2-24-116823

15. Kohus on tuvastanud, et füüsilisest isikust laenusaaja võttis krediiti väljaspool

majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

16. Hageja edastas 13. veebruaril 2024 kostjale teate lepingute täitmiseks täiendava tähtaja

andmisest 30 päeva kirja saatmisest (dtl 357-359). Hageja teavitas 13. märtsil 2024 kostjat, et

täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise tõttu loetakse lepingud ühepoolselt üles

öelduks (dtl 360-361).

17. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5. aprilli 1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti

õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa

Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur

Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka

siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus

kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras

lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK).

Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma

õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus

võlausaldajal.

VÕS § 4034 lg 4 sätestab, et tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks

teavitab krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused

tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja

kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50

lõigetele 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. Sama §-i lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise

tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal.

Kostja vastuses hagile asus seisukohale, et hageja krediidiandjana ei ole järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtteid (dtl 433-436).

18. Hageja selgitas hagiavalduses, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kontrollis

krediidiandja, et laenusaajal oli (dtl 32-34):

1) lepingu nr BL2176028 laenutaotluses kostja sissetulekuks 450 eurot ja kohustusteks 149 eurot.

Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 2299

eurot 8 senti ja igakuisteks kohustusteks on 374 eurot 80 senti. Hageja on arvestanud kostja

elamiskuludeks 689 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused

hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud maksehäired.

Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 1139 eurot 86 senti;

2) lepingu nr BL3182342 laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks

147 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks

sissetulekuks on 1570 eurot 77 senti ja igakuisteks kohustusteks on 281 eurot 4 senti. Hageja on

2-24-116823

arvestanud kostja elamiskuludeks 471 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal

puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud

maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 672 eurot 26 senti;

3) lepingu nr BL3243177 laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks

147 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks

sissetulekuks on 699 eurot 57 senti ja igakuisteks kohustusteks on 281 eurot 4 senti. Hageja on

arvestanud kostja elamiskuludeks 250 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal

puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud

maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 4 eurot 9 senti;

4) lepingu nr BL3290695 laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks

147 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks

sissetulekuks on 1973 eurot 70 senti ja igakuisteks kohustusteks on 412 eurot 44 senti. Hageja on

arvestanud kostja elamiskuludeks 592 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal

puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud

maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 796 eurot 64 senti;

5) lepingu nr BL3370927 laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks

147 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks

sissetulekuks on 959 eurot 49 senti ja igakuisteks kohustusteks on 412 eurot 44 senti. Hageja on

arvestanud kostja elamiskuludeks 287 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal

puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud

maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 59 eurot 30 senti;

6) lepingu nr BL3476124 laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks

147 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks

sissetulekuks on 1174 eurot 45 senti ja igakuisteks kohustusteks on 430 eurot 44 senti. Hageja on

arvestanud kostja elamiskuludeks 352 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal

puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud

maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 174 eurot 8 senti;

7) lepingu nr BL3501477 laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks

147 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks

sissetulekuks on 1174 eurot 45 senti ja igakuisteks kohustusteks on 430 eurot 44 senti. Hageja on

arvestanud kostja elamiskuludeks 352 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal

puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud

maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 156 eurot 71 senti;

8) lepingu nr BL3797076 laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks

147 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks

sissetulekuks on 1253 eurot 29 senti ja igakuisteks kohustusteks on 261 eurot 28 senti. Hageja on

arvestanud kostja elamiskuludeks 375 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal

puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud

maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 363 eurot 36 senti;

9) lepingu nr BL3814905 laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks

147 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks

sissetulekuks on 1253 eurot 29 senti ja igakuisteks kohustusteks on 261 eurot 28 senti. Hageja on

arvestanud kostja elamiskuludeks 375 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal

puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud

maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 344 eurot 88 senti;

10) lepingu nr BL3838490 laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 827 eurot ja kohustusteks

147 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks

sissetulekuks on 1253 eurot 29 senti ja igakuisteks kohustusteks on 261 eurot 28 senti. Hageja on

arvestanud kostja elamiskuludeks 375 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal

puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid kostjal avalikustatud

maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 315 eurot 30 senti.

2-24-116823

19. Hageja selgitas 29. augusti 2024 kohtunõudele (dtl 419-421) vastates, et krediiditoimiku

alamlehel „Bank Statement details“ on väljavõte kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtetest.

Nähtuvalt kannete tüübist laekus kostjale lepingute sõlmimise ajal: igakuine sissetulek (töötasu

ettevõtetelt Biocc OÜ, Nordwise Biotech OÜ, OÜ Viigardi), töölepingu lõpparve ja puhkuse

kompensatsioon, sotsiaaltoetused (töötukassa, pension, peretoetus). Täiendavalt esines kostjal ka

ebaregulaarseid sissetulekuid Fixman Eesti OÜ-lt ning Dontuva Baltic AS-lt (dtl 425).

Hageja selgitas ka, et laenutaotluse esitamisel kinnitab laenutaotleja, et tema poolt esitatud andmed

ja pangakontoväljavõtted on tõesed ning ta ei varja krediidiandja eest olulist informatsiooni.. Kostja

on läbivalt deklareerinud laenutaotlusel oma kohustusteks 147 kuni 149 eurot, kuigi on selge, et

igakuised kohustused on oluliselt suuremad. Hageja on iga laenu väljastamisel arvestanud kostja

maksevõime hindamisel kostja elamiskuludega, mis kostja enda hinnangul on 0 eurot kuus. Antud

juhul on hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et

tarbija on laenuvõimeline. Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega

tuvastanud ühtegi anomaaliat (sh ka võimalikud kulutused hasartmängule vmt). Hageja võttis

analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused,

varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele

jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (Maksehäire

registrit). Hageja on järginud hoolsuskohustust ning põhjaliku analüüsi raames tuvastanud, et kostja

on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (dtl 731-733).

20. Kohtu hinnangul ei ole hageja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenuandmise põhimõtte

järgimist tõendanud.

Riigikohus on 24. novembri 2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 p-des 17-18 märkinud, et

kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit

tagasi maksta. /…/ Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste

tarbijaga seotud näitajate kohta:

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav

teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

Kohus selgitab, et krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 1. jaanuarist 2007. KAVS § 49 lg 1 sätestab nõuded

tarbija krediidivõimelisuse hindamise korrale, sh nõuded tarbijalt kogutavale teabele. KAVS § 50

2-24-116823

kohustab krediidiandjat kontrollima tarbija poolt esitatud teavet. Antud nõuded kehtivad alates 29.

märtsist 2015. Laenusaajaga on hageja sõlminud erinevaid tarbijakrediidilepinguid alates 13.

veebruarist 2021.

21. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS §

4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike

andmebaaside põhjal.

Hageja on kinnitanud, et krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud (dtl 32-34).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse

täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija

esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi

(VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse

sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja

sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis

on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg

3 p 3) (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 20-22).

Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust,

seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija

pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab

laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab

eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo

31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes

laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka

muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada

(TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1).

Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Kohtule ei nähtu, et

hageja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvarana

sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, kogumispensioni olemasolu jmt), samuti

ei ole kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste suurust regulaarsust kostjaga

endaga suheldes. Hageja on esitanud laenusaaja pangakonto väljavõtted, kuid ei hagiavaldusest ega

täiendavatest seisukohtadest ei nähtu, et laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisel oleks hageja

pangakonto väljavõtetest nähtuvate püsivate igapäevaste kulutustega enne laenuotsuse tegemist ka

reaalselt arvestanud. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on krediidivõime hindamisel lähtunud kostja

pangakontole laekunud sissetulekust ja pangakontolt nähtuvatest kohustustest (dtl 32-34). Kuigi

hageja on avaldanud, et on kostja maksevõime hindamisel võtnud arvesse kostja

ülalpidamiskohustuse olemasolu, siis hagiavaldusele lisatud krediiditoimikust nähtub, et kostja

maksevõime analüüsis ei ole märgitud ülalpeetavaid.

22. Hageja esitas laenusaaja masintöödeldud arvelduskonto väljavõtte, millest nähtuvad mh

laenusaaja sissetulekud ja kantavad kohustused (dtl 401). Hageja on selgitanud arvelduskontolt

nähtuvate kulutustega arvestamist, millest tulenevalt leidis hageja, et peale kohustuste kandmist oli

laenusaaja maksevõimeline (dtl 32-34). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole reaalselt laenusaaja

arveldusarvel nähtuvaid kohustusi hinnanud enne laenuotsuse tegemist.

22.1.

13. veebruari 2021 sõlmitud leping nr BL2176028

2-24-116823

Hagiavalduse kohaselt oli kostja sissetulek laenutaotluses 450 eurot ja kohustused 149 eurot. Kostja

pangakonto väljavõttest selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 2299 eurot 80 senti ja

igakuisteks kohustusteks on 374 eurot 80 senti. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 689 eurot.

Igakuiselt jäi hageja hinnangul kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 1139 eurot 86 senti.

Sõlmitud lepingu kuumakse oli 83 eurot 65 senti kuni 96 eurot 14 senti.

Hageja esitatud kostja krediiditoimikust nähtub, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse

hindamisel arvestanud kostja võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja esitatud masintöödeldud

pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laenutaotluse esitamise ajal Sotsiaalkindlustusamet

maksnud peretoetust, millest saab järeldada, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus. Kohus ei

nõustu, et krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement details" nähtub enne 13. veebruari 2021

lepingu sõlmimist kostja sissetulekuna igakuine töötasu (dtl 425). Enne antud lepingu sõlmimist on

kostjale laekunud sissetulekuna Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav pension 342 eurot 91 senti,

sotsiaaltoetus 34 eurot 26 senti, peretoetus 60 eurot ja 38 eurot 36 senti. Samas nähtub konto

väljavõttest, et kostjal on tasunud Bigbank AS-ile 103 eurot 56 senti, IPF Digital AS-le 90 eurot,

Julianus Inkasso AS-le 48 eurot 52 senti. Enne laenulepingu sõlmimist on kostjale 4. jaanuaril 2021

Omaraha OÜ kandnud 325 eurot 70 senti, samuti on kostjale teinud ülekandeid eraisikud.

Kuigi kohus kohustas hagejat 29. augustil 2024 täpsustama, kuidas kontrollis hageja kostja

sissetulekuid kuna hagiavalduse lisast 17 ei nähtu kostjale hageja poolt väljatoodud sissetulekute

laekumist, millele tuginedes on tehtud otsus anda kostjale laenu (dtl 419-421), siis kostja on

kohtunõudele vastanud äärmiselt üldsõnaliselt kõigi sõlmitud lepingute kohta kogumis, et kostjal oli

kindel sissetulek ja esines ka lisalaekumisi. Hageja ei täpsustanud kuidas ta tuvastas kostja

krediidivõimelisuse iga laenulepingu puhul eraldi. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud,

et enne 13. veebruari 2021 laenulepingu sõlmimist oli kostja igakuiseks sissetulekuks on 2299 eurot

80 senti. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuks oli antud perioodil 475 eurot 53

senti, mis on ligilähedane hageja avaldatud kostja laenutaotluses märgitud 450 euro suurusele

sissetulekule (dtl 32). Kostja kohustused oli maksed krediidiandjatele 242 eurot 8 senti. Lisaks

nähtub pangakonto väljavõttest kohustusi teenuspakkujate ees, nt Teila Eesti AS arve tasumine 90

eurot 78 senti.

Hageja sõlmis kostjaga 13. veebruaril 2021 laenulepingu kuumaksega 83 eurot 65 senti kuni 96

eurot 14 senti. Kui kostja sissetulek oli enne laenulepingu sõlmimist umbes 475 eurot kuus, kosjal

oli erinevate krediidiandjate ees kohustusi umbes 242 euro eest kuus (hageja arvestuse järgi oli

kostjal kohustusi 374 eurot 80 senti kuus), siis jäi kostjale vaba raha igapäeva kulude, sh

eluasemega seotud kulude kandmiseks umbes 233 eurot. Kui lähtuda hageja poolt kindlaks tehtud

kostja kohustustest, siis jäi kostjale igakuiselt vaba raha umbes 101 eurot. Hageja hindas kostja

krediidivõimeliseks, väljastas kostjale laenu 2764 eurot, kuumaksega kuni 96 eurot 14 senti.

Laenusaajal jäi peale laenumakse tasumist ühes kuus vaba raha ülalpidamiskohustuse täitmiseks ja

muudeks igapäeva kuludeks, sh toit, tervishoid, transport jne keskmiselt 101 eurot (475-374).

Taotletud laenu makse oli 96 eurot 14 senti kuus. Seega jäi laenusaajale peale laenumakse tasumist

vaba raha igapäeva kuludeks keskmiselt 5 eurot (101-96) kuus, mitte 1139 eurot 86 senti nagu

väidab hageja.

22.2.

8. november 2022 leping nr BL3182342

Hagiavalduse kohaselt oli kostja sissetulek laenutaotluses 827 eurot ja kohustused 147 eurot. Kostja

pangakonto väljavõttest selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1570 eurot 77 senti ja

igakuisteks kohustusteks on 281 eurot 4 senti. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 471 eurot.

Igakuiselt jäi hageja hinnangul kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 672 eurot 26 senti.

Sõlmitud lepingu kuumakse oli 9 eurot 39 senti kuni 25 eurot 61 senti.

Hageja esitatud kostja krediiditoimikust nähtub, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse

hindamisel arvestanud kostja võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja esitatud masintöödeldud

pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laenutaotluse esitamise ajal Sotsiaalkindlustusamet

maksnud peretoetust, millest saab järeldada, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus.

2-24-116823

Krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement details" nähtub enne 8. novembri 2022 lepingu

sõlmimist kostja sissetulekuna kostjale lõpparve ja kasutamata jäänud puhkuse kompensatsiooni

maksmine 23. septembril 2022 ning Töötukassa poolt makstava töövõimetoetuse ja

Sotsiaalkindlustusameti poolt peretoetuse maksmine (dtl 425). Kaks kuud enne antud lepingu

sõlmimist oli kostja sissetulekuks Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav igakuine peretoetus 60

eurot ja sotsiaaltoetus 41 eurot 17 senti ning töövõimetoetus 361 eurot 19 senti. Samas nähtub konto

väljavõttest, et kostjal olnud kohustused novembris 2022 IFP Digital AS ees 31 eurot 37 senti, TF

Bank AB ees 143 eurot 70 senti, Inbank AS ees 49 eurot 98 senti, Bondora AS ees 141 eurot. Enne

laenulepingu sõlmimist on kostjale 5 novembri 2022 ja 6. novembril 2022 teinud väljamakse

CREDIT24 kokku 150 eurot.

Kuigi kohus kohustas hagejat 29. augustil 2024 täpsustama, kuidas kontrollis hageja kostja

sissetulekuid kuna hagiavalduse lisast 17 ei nähtu kostjale hageja poolt väljatoodud sissetulekute

laekumist, millele tuginedes on tehtud otsus anda kostjale laenu (dtl 419-421), siis kostja on

kohtunõudele vastanud äärmiselt üldsõnaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et

enne 8. novembri 2022 laenulepingu sõlmimist oli kostja igakuiseks sissetulekuks on 1570 eurot 77

senti (dtl 33). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuks oli vahetult enne

laenulepingu sõlmimist 462 eurot 36 senti. Kostja kohustused oli maksed krediidiandjatele 366

eurot 5 senti.

Hageja sõlmis kostjaga 8. novembril 2022 laenulepingu kuumaksega kuni 25 eurot 61 senti. Kui

kostja sissetulek oli enne laenulepingu sõlmimist umbes 462 eurot kuus, kosjal oli erinevate

krediidiandjate ees kohustusi umbes 366 euro eest kuus, siis jäi kostjale vaba raha igapäeva kulude,

sh eluasemega seotud kulude kandmiseks umbes 95 eurot. Hageja hindas kostja

krediidivõimeliseks, väljastas kostjale laenu 956 eurot, kuumaksega kuni 25 eurot 61 senti.

Laenusaajal jäi peale laenumakse tasumist ühes kuus vaba raha ülalpidamiskohustuse täitmiseks ja

muudeks igapäeva kuludeks, sh toit, tervishoid, transport jne keskmiselt 95 eurot. Taotletud laenu

makse oli 25 eurot 61 senti kuus. Seega jäi laenusaajale peale laenumakse tasumist vaba raha

igapäeva kuludeks keskmiselt 69 eurot kuus. Hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel

asunud seisukohale, et kostjale jäi igakuiselt vaba raha muude kulutuste tarbeks 672 eurot 26 senti

(dtl 33).

22.3.

28. novembri 2022 lepingu nr BL3243177

Hagiavalduse kohaselt oli kostja sissetulek laenutaotluses 827 eurot ja kohustused 147 eurot. Kostja

pangakonto väljavõttest selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 699 eurot 57 senti ja

igakuisteks kohustusteks on 281 eurot 4 senti. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 250 eurot.

Igakuiselt jäi hageja hinnangul kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 4 eurot 9 senti. Sõlmitud

lepingu kuumakse oli 9 eurot 34 senti kuni 13 eurot 95 senti.

Hageja esitatud kostja krediiditoimikust nähtub, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse

hindamisel arvestanud kostja võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja esitatud masintöödeldud

pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laenutaotluse esitamise ajal Sotsiaalkindlustusamet

maksnud peretoetust, millest saab järeldada, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus.

Krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement details" nähtub enne 28. novembri 2022 lepingu

sõlmimist kostja sissetulekuna kostjale lõpparve ja kasutamata jäänud puhkuse kompensatsiooni

maksmine 23. septembril 2022 ning Töötukassa poolt makstava töövõimetoetuse ja

Sotsiaalkindlustusameti poolt peretoetuse maksmine (dtl 425). Kaks kuud enne antud lepingu

sõlmimist oli kostja sissetulekuks Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav igakuine peretoetus 60

eurot ja sotsiaaltoetus 41 eurot 17 senti ning töövõimetoetus 361 eurot 19 senti. Samas nähtub konto

väljavõttest, et kostjal olnud kohustused novembris 2022 IFP Digital AS ees 31 eurot 37 senti, TF

Bank AB ees 143 eurot 70 senti, Inbank AS ees 49 eurot 98 senti. Enne laenulepingu sõlmimist on

kostjale 5 novembri 2022 ja 6. novembril 2022 teinud väljamakse CREDIT24 kokku 150 eurot.

Samuti on hageja andnud 8. novembril 2022 kostjale täiendavat laenu, leping nr BL3182342.

2-24-116823

Kuigi kohus kohustas hagejat 29. augustil 2024 täpsustada, kuidas kontrollis hageja kostja

sissetulekuid kuna hagiavalduse lisast 17 ei nähtu kostjale hageja poolt väljatoodud sissetulekute

laekumist, millele tuginedes on tehtud otsus anda kostjale laenu (dtl 419-421), siis kostja on

kohtunõudele vastanud äärmiselt üldsõnaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et

enne 28. novembri 2022 laenulepingu sõlmimist oli kostja igakuiseks sissetulekuks on 699 eurot 57

senti (dtl 32). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuks oli enne laenulepingu

sõlmimist 462 eurot 36 senti. Kostja kohustused oli maksed krediidiandjatele 225 eurot 5 senti.

Arvelduskontolt ei nähtu kostja poolt hagejale varasemalt sõlmitud laenu kuumakse 96 eurot 14

senti, millise kohustuse olemasolu oli ka hagejale teada.

Hageja sõlmis kostjaga 28. novembril 2022 laenulepingu kuumaksega kuni 13 eurot 95 senti. Kui

kostja sissetulek oli enne laenulepingu sõlmimist umbes 462 eurot kuus, kosjal oli erinevate

krediidiandjate ees kohustusi umbes 321 euro eest kuus (hageja arvestuse järgi oli kostjal kohustusi

281 eurot 4 senti kuus), siis jäi kostjale vaba raha igapäeva kulude, sh eluasemega seotud kulude

kandmiseks umbes 141 eurot. Kui lähtuda hageja poolt kindlaks tehtud kostja kohustustest, siis jäi

kostjale igakuiselt vaba raha umbes 181 eurot. Hageja hindas kostja krediidivõimeliseks, väljastas

kostjale laenu 531 eurot, kuumaksega kuni 13 eurot 95 senti. Laenusaajal jäi peale laenumakse

tasumist ühes kuus vaba raha ülalpidamiskohustuse täitmiseks ja muudeks igapäeva kuludeks, sh

toit, tervishoid, transport jne keskmiselt 141 eurot 5 senti (462-321). Taotletud laenu makse oli 13

eurot 95 senti kuus. Seega jäi laenusaajale peale laenumakse tasumist vaba raha igapäeva kuludeks

keskmiselt 127 eurot (141,05-13,95) kuus. Hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel asunud

seisukohale, et kostjale jäi igakuiselt vaba raha muude kulutuste tarbeks 4 eurot 5 senti (dtl 32).

22.4.

12. detsembri 2022 leping nr BL3290695

Hagiavalduse kohaselt oli kostja sissetulek laenutaotluses 827 eurot ja kohustused 147 eurot. Kostja

pangakonto väljavõttest selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1973 eurot 70 senti ja

igakuisteks kohustusteks on 412 eurot 44 senti. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 592 eurot.

Igakuiselt jäi hageja hinnangul kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 796 eurot 64 senti.

Sõlmitud lepingu kuumakse oli 13 eurot 41 senti kuni 13 eurot 92 senti.

Hageja esitatud kostja krediiditoimikust nähtub, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse

hindamisel arvestanud kostja võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja esitatud masintöödeldud

pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laenutaotluse esitamise ajal Sotsiaalkindlustusamet

maksnud peretoetust, millest saab järeldada, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus.

Krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement details" nähtub enne 12. detsembri 2022 lepingu

sõlmimist kostja sissetulekuna töötasu OÜ-st Viigardi 563 eurot 74 senti, töövõimetushüvitis 178

eurot 4 senti, Töötukassa poolt makstava töövõimetoetuse 361 euro 19 sendi ja

Sotsiaalkindlustusameti poolt peretoetuste maksmine kokku 101 eurot 17 senti (dtl 425). Samas

nähtub konto väljavõttest, et kostjal olnud kohustused detsembris 2022 IFP Digital AS ees 53 eurot

45 senti, TF Bank AB ees 143 eurot 70 senti, Inbank AS ees 49 eurot 98 senti, ESTO AS ees 181

eurot 77 senti, Bondora AS ees 188 eurot.

Kuigi kohus kohustas hagejat 29. augustil 2024 täpsustada, kuidas kontrollis hageja kostja

sissetulekuid kuna hagiavalduse lisast 17 ei nähtu kostjale hageja poolt väljatoodud sissetulekute

laekumist, millele tuginedes on tehtud otsus anda kostjale laenu (dtl 419-421), siis kostja on

kohtunõudele vastanud äärmiselt üldsõnaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et

enne 12. detsembril 2022 laenulepingu sõlmimist oli kostja igakuiseks sissetulekuks on 1973 eurot

70 senti (dtl 32). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuks oli enne laenulepingu

sõlmimist 1204 eurot 14 senti. Kostja kohustused oli maksed krediidiandjatele 616 eurot 90 senti,

s.o rohkem kui 50% laenulepingu andmise kuul laekunud sissetulekutest.

Hageja sõlmis kostjaga 12. detsembril 2022 laenulepingu kuumaksega kuni 13 eurot 92 senti. Kui

kostja sissetulek oli enne laenulepingu sõlmimist umbes 1204 eurot 14 senti kuus, kosjal oli

erinevate krediidiandjate ees kohustusi umbes 616 euro 90 sendi eest kuus (hageja arvestuse järgi

oli kostjal kohustusi 412 eurot 44 senti kuus), siis jäi kostjale vaba raha igapäeva kulude, sh

2-24-116823

eluasemega seotud kulude kandmiseks ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks umbes 587 eurot 24

senti.

Hageja hindas kostja krediidivõimeliseks, väljastas kostjale laenu 531 eurot, kuumaksega kuni 13

eurot 92 senti. Laenusaajal jäi peale laenumakse tasumist ühes kuus vaba raha ülalpidamiskohustuse

täitmiseks, eluaseme kulude kandmiseks ja muudeks igapäeva kuludeks, sh toit, tervishoid,

transport jne keskmiselt 587 eurot 24 senti. Taotletud laenu makse oli 13 eurot 92 senti kuus. Seega

jäi laenusaajale peale laenumakse tasumist vaba raha kulude ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks

keskmiselt 573 eurot 32 senti kuus. Hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel asunud

seisukohale, et kostjale jäi igakuiselt vaba raha muude kulutuste tarbeks 796 eurot 64 senti (dtl 32).

22.5.

10. jaanuari 2023 leping nr BL3370927

Hagiavalduse kohaselt oli kostja sissetulek laenutaotluses 827 eurot ja kohustused 147 eurot. Kostja

pangakonto väljavõttest selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 959 eurot 49 senti ja

igakuisteks kohustusteks on 412 eurot 44 senti. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 287 eurot.

Igakuiselt jäi hageja hinnangul kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 59 eurot 30 senti.

Sõlmitud lepingu kuumakse oli 25 eurot 60 senti kuni 28 eurot 54 senti.

Hageja esitatud kostja krediiditoimikust nähtub, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse

hindamisel arvestanud kostja võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja esitatud masintöödeldud

pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laenutaotluse esitamise ajal Sotsiaalkindlustusamet

maksnud peretoetust, millest saab järeldada, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus.

Krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement details" nähtub enne 10. jaanuari 2023 lepingu

sõlmimist kostja sissetulekuna töötasu ning Töötukassa poolt makstava töövõimetoetuse ja

Sotsiaalkindlustusameti poolt peretoetuse maksmine ja Eesti Haigekassa poolt töövõimetushüvitise

maksmine (dtl 425). Kuu kuud enne antud lepingu sõlmimist oli kostja sissetulekuks OÜ-st Viigardi

makstav töötasu 728 eurot 43 senti, Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav igakuine peretoetus 60

eurot ja sotsiaaltoetus 41 eurot 17 senti ning töövõimetoetus 361 eurot 19 senti. Samas nähtub konto

väljavõttest, et kostjal olnud kohustused detsembris 2022 ESTO AS ees 181 eurot 77 senti, Bondora

AS ees 188 eurot, IFP Digital AS ees 53 eurot 45 senti, TF Bank AB ees 143 eurot 70 senti, Inbank

AS ees 49 eurot 98 senti. Enne laenulepingu sõlmimist on kostjale 29. detsembril 2022 IPF Digital

AS teinud väljamakse 70 eurot ja 12. detsembril 2022 Bondora AS teinud väljamakse 500 eurot.

Kuigi kohus kohustas hagejat 29. augustil 2024 täpsustada, kuidas kontrollis hageja kostja

sissetulekuid kuna hagiavalduse lisast 17 ei nähtu kostjale hageja poolt väljatoodud sissetulekute

laekumist, millele tuginedes on tehtud otsus anda kostjale laenu (dtl 419-421), siis kostja on

kohtunõudele vastanud äärmiselt üldsõnaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et

enne 10. jaanuari 2023 laenulepingu sõlmimist oli kostja igakuiseks sissetulekuks on 959 eurot 49

senti (dtl 33). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuks oli vahetult enne

laenulepingu sõlmimist 1190 eurot 79 senti. Kostja kohustused oli maksed krediidiandjatele 616

eurot 90 senti.

Hageja sõlmis kostjaga 10. jaanuaril 2023 laenulepingu kuumaksega kuni 28 eurot 54 senti. Kui

kostja sissetulek oli enne laenulepingu sõlmimist umbes 1190 eurot kuus, kosjal oli erinevate

krediidiandjate ees kohustusi umbes 617 euro eest kuus, siis jäi kostjale vaba raha igapäeva kulude,

sh eluasemega seotud kulude kandmiseks umbes 573 eurot. Hageja hindas kostja

krediidivõimeliseks, väljastas kostjale laenu 956 eurot, kuumaksega kuni 28 eurot 54 senti.

Laenusaajal jäi peale laenumakse tasumist ühes kuus vaba raha ülalpidamiskohustuse täitmiseks ja

muudeks igapäeva kuludeks, sh toit, tervishoid, transport jne keskmiselt 573 eurot. Taotletud laenu

makse oli 28 eurot 54 senti kuus. Seega jäi laenusaajale peale laenumakse tasumist vaba raha

igapäeva kuludeks keskmiselt 545 eurot kuus. Hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel

asunud seisukohale, et kostjale jäi igakuiselt vaba raha muude kulutuste tarbeks 59 eurot 30 senti

(dtl 33).

22.6.

13. veebruar 2023 leping nr BL3476124

2-24-116823

Hagiavalduse kohaselt oli kostja sissetulek laenutaotluses 827 eurot ja kohustused 147 eurot. Kostja

pangakonto väljavõttest selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1174 eurot 45 senti ja

igakuisteks kohustusteks on 430 eurot 44 senti. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 352 eurot.

Igakuiselt jäi hageja hinnangul kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 174 eurot 71 senti.

Sõlmitud lepingu kuumakse oli 18 eurot 53 senti kuni 19 eurot 72 senti.

Hageja esitatud kostja krediiditoimikust nähtub, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse

hindamisel arvestanud kostja võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja esitatud masintöödeldud

pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laenutaotluse esitamise ajal Sotsiaalkindlustusamet

maksnud peretoetust, millest saab järeldada, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus.

Krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement details" nähtub enne 13. veebruari 2023 lepingu

sõlmimist kostjal sissetulekuna töötasu Viigardi OÜ-st detsembrikuu eest 728 eurot 43 senti ja

lõpparve jaanuaris 605 eurot 79 senti, töövõimetushüvitis 16 eurot 18 senti, Töötukassa poolt

makstava töövõimetoetuse 372 euro 23 sendi ja Sotsiaalkindlustusameti poolt peretoetuste

maksmine kokku 121 eurot 17 senti (dtl 425). Perioodil detsember 2022 kuni 11. veebruar 2023 on

kostjale krediidiandjad teinud väljamakseid kokku 1470 eurot (500+900+70), sh on väljamakse

teinud kahel korral ka hageja. Samuti nähtub konto väljavõttest, et kostjal olnud kohustused ESTO

AS ees 181 eurot 77 senti, Bondora AS ees 228 eurot 73 senti, IFP Digital AS ees 54 eurot 34 senti,

TF Bank AB ees 143 eurot 70 senti, Inbank AS ees 49 eurot 82 senti.

Kuigi kohus kohustas hagejat 29. augustil 2024 täpsustada, kuidas kontrollis hageja kostja

sissetulekuid kuna hagiavalduse lisast 17 ei nähtu kostjale hageja poolt väljatoodud sissetulekute

laekumist, millele tuginedes on tehtud otsus anda kostjale laenu (dtl 419-421), siis kostja on

kohtunõudele vastanud äärmiselt üldsõnaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et

enne 13. veebruari 2023 laenulepingu sõlmimist oli kostja igakuiseks sissetulekuks on 1174 eurot

45 senti (dtl 33). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuks oli enne laenulepingu

sõlmimist 1238 eurot 1 sent. Kostja kohustused oli maksed krediidiandjatele 658 eurot 36 senti,

mitte 430 eurot 44 senti nagu hageja on märkinud.

Hageja sõlmis kostjaga 13. veebruaril 2023 laenulepingu kuumaksega kuni 17 eurot 32 senti. Kui

kostja sissetulek oli enne laenulepingu sõlmimist umbes 1238 eurot kuus, kosjal oli erinevate

krediidiandjate ees kohustusi umbes 658 euro eest kuus, siis jäi kostjale vaba raha igapäeva kulude,

sh eluasemega seotud kulude kandmiseks ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks umbes 580 eurot.

Hageja hindas kostja krediidivõimeliseks, väljastas kostjale laenu 744 eurot, kuumaksega kuni 19

eurot 72 senti. Laenusaajal jäi peale laenumakse tasumist ühes kuus vaba raha ülalpidamiskohustuse

täitmiseks, eluaseme kulude kandmiseks ja muudeks igapäeva kuludeks, sh toit, tervishoid,

transport jne keskmiselt 580 eurot. Taotletud laenu makse oli 19 eurot 72 senti kuus. Seega jäi

laenusaajale peale laenumakse tasumist vaba raha kulude ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks

keskmiselt 560 eurot 28 senti kuus. Hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel asunud

seisukohale, et kostjale jäi igakuiselt vaba raha muude kulutuste tarbeks 174 eurot 8 senti (dtl 33).

22.7.

20. veebruari 2023 leping nr BL3501477

Hagiavalduse kohaselt oli kostja sissetulek laenutaotluses 827 eurot ja kohustused 147 eurot. Kostja

pangakonto väljavõttest selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1174 eurot 45 senti ja

igakuisteks kohustusteks on 430 eurot 44 senti. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 352 eurot.

Igakuiselt jäi hageja hinnangul kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 156 eurot 71 senti.

Sõlmitud lepingu kuumakse oli 13 eurot 91 senti kuni 17 eurot 32 senti.

Hageja esitatud kostja krediiditoimikust nähtub, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse

hindamisel arvestanud kostja võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja esitatud masintöödeldud

pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laenutaotluse esitamise ajal Sotsiaalkindlustusamet

maksnud peretoetust, millest saab järeldada, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus.

Krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement details“ nähtub enne 20. veebruari 2023 lepingu

sõlmimist kostjal sissetulekuna töötasu Viigardi OÜ-st detsembrikuu eest 728 eurot 43 senti ja

lõpparve jaanuaris 605 eurot 79 senti, töövõimetushüvitis 16 eurot 18 senti, Töötukassa poolt

2-24-116823

makstava töövõimetoetuse 372 euro 23 sendi ja Sotsiaalkindlustusameti poolt peretoetuste

maksmine kokku 121 eurot 17 senti (dtl 425). Perioodil detsember 2022 kuni 11. veebruar 2023 on

kostjale krediidiandjad teinud väljamakseid kokku 1470 eurot (500+900+70), sh on väljamakse

teinud kahel korral ka hageja. Samuti nähtub konto väljavõttest, et kostjal olnud kohustused ESTO

AS ees 181 eurot 77 senti, Bondora AS ees 228 eurot 73 senti, IFP Digital AS ees 54 eurot 34 senti,

TF Bank AB ees 143 eurot 70 senti, Inbank AS ees 49 eurot 82 senti.

Kuigi kohus kohustas hagejat 29. augustil 2024 täpsustada, kuidas kontrollis hageja kostja

sissetulekuid kuna hagiavalduse lisast 17 ei nähtu kostjale hageja poolt väljatoodud sissetulekute

laekumist, millele tuginedes on tehtud otsus anda kostjale laenu (dtl 419-421), siis kostja on

kohtunõudele vastanud äärmiselt üldsõnaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et

enne 20. veebruari 2023 laenulepingu sõlmimist oli kostja igakuiseks sissetulekuks on 1174 eurot

45 senti (dtl 33). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuks oli enne laenulepingu

sõlmimist 1238 eurot 1 sent. Kostja kohustused oli maksed krediidiandjatele 658 eurot 36 senti,

mitte 430 eurot 44 senti nagu hageja on märkinud. Hageja ei ole selgitanud, et kuidas toimus kostja

maksevõime hindamine ja millest tuleneb kostja sissetulekute ja kohustuste erinevus 13. veebruaril

2023 (leping nr BL3476124) ja 20. veebruaril 2023 sõlmitud lepingute hindamises kui tegemist on

vaid seitsepäevase erinevusega ning kostja väljaminekute osas ei nähtu hagiavalduse ega selle

lisadest muutusi.

Hageja sõlmis kostjaga 20. veebruaril 2023 laenulepingu kuumaksega kuni 17 eurot 32 senti. Kui

kostja sissetulek oli enne laenulepingu sõlmimist umbes 1238 eurot kuus, kostjal oli erinevate

krediidiandjate ees kohustusi umbes 658 euro eest kuus, siis jäi kostjale vaba raha igapäeva kulude,

sh eluasemega seotud kulude kandmiseks ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks umbes 580 eurot.

Hageja hindas kostja krediidivõimeliseks, väljastas kostjale laenu 637 eurot, kuumaksega kuni 17

eurot 32 senti. Laenusaajal jäi peale laenumakse tasumist ühes kuus vaba raha ülalpidamiskohustuse

täitmiseks, eluaseme kulude kandmiseks ja muudeks igapäeva kuludeks, sh toit, tervishoid,

transport jne keskmiselt 580 eurot. Taotletud laenu makse oli 17 eurot 32 senti kuus. Seega jäi

laenusaajale peale laenumakse tasumist vaba raha kulude ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks

keskmiselt 562 eurot 68 senti kuus. Hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel asunud

seisukohale, et kostjale jäi igakuiselt vaba raha muude kulutuste tarbeks 156 eurot 71 senti (dtl 33).

22.8.

15. juuni 2023 leping nr BL3797076

Hagiavalduse kohaselt oli kostja sissetulek laenutaotluses 827 eurot ja kohustused 147 eurot. Kostja

pangakonto väljavõttest selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1253 eurot 29 senti ja

igakuisteks kohustusteks on 261 eurot 28 senti. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 375 eurot.

Igakuiselt jäi hageja hinnangul kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 363 eurot 36 senti.

Sõlmitud lepingu kuumakse oli 16 eurot 7 senti kuni 18 eurot 48 senti.

Hageja esitatud kostja krediiditoimikust nähtub, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse

hindamisel arvestanud kostja võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja esitatud masintöödeldud

pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laenutaotluse esitamise ajal Sotsiaalkindlustusamet

maksnud peretoetust, millest saab järeldada, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus.

Krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement details“ nähtub enne 15. juuni 2023 lepingu sõlmimist

kostjal sissetulekuna töötasu BIOCC OÜ-st aprillis 292 eurot 25 senti ja mais 616 eurot 96 senti,

NORDWISE BIOTECH OÜ-st aprillis 292 eurot 25 senti ja mais 616 eurot 96 senti, Töötukassa

poolt makstava töövõimetoetuse 372 euro 23 sendi ja Sotsiaalkindlustusameti poolt peretoetuste

maksmine kokku 121 eurot 17 senti (dtl 425). Samas nähtub konto väljavõttest, et kostjal olnud

kohustused IFP Digital AS ees 76 eurot 2 senti, TF Bank AB ees 146 eurot 10 senti, Inbank AS ees

46 eurot 95 senti, Bondora AS ees 264 eurot.

Kuigi kohus kohustas hagejat 29. augustil 2024 täpsustada, kuidas kontrollis hageja kostja

sissetulekuid kuna hagiavalduse lisast 17 ei nähtu kostjale hageja poolt väljatoodud sissetulekute

laekumist, millele tuginedes on tehtud otsus anda kostjale laenu (dtl 419-421), siis kostja on

kohtunõudele vastanud äärmiselt üldsõnaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et

2-24-116823

enne 15. juuni 2023 laenulepingu sõlmimist oli kostja igakuiseks sissetulekuks on 1973 eurot 70

senti (dtl 33). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuks oli enne laenulepingu

sõlmimist 1727 eurot 32 senti. Kostja kohustused oli maksed krediidiandjatele 533 eurot 7 senti,

mitte 216 eurot 28 senti nagu hageja on märkinud.

Hageja sõlmis kostjaga 15. juunil 2023 laenulepingu kuumaksega kuni 18 eurot 48 senti. Kui kostja

sissetulek oli enne laenulepingu sõlmimist umbes 1727 eurot 32 senti kuus, kosjal oli erinevate

krediidiandjate ees kohustusi umbes 533 euro 7 sendi eest kuus, siis jäi kostjale vaba raha igapäeva

kulude, sh eluasemega seotud kulude kandmiseks ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks umbes 1194

eurot 25 senti.

Hageja hindas kostja krediidivõimeliseks, väljastas kostjale laenu 531 eurot, kuumaksega kuni 18

eurot 48 senti. Laenusaajal jäi peale laenumakse tasumist ühes kuus vaba raha ülalpidamiskohustuse

täitmiseks, eluaseme kulude kandmiseks ja muudeks igapäeva kuludeks, sh toit, tervishoid,

transport jne keskmiselt 1194 eurot 25 senti. Taotletud laenu makse oli 18 eurot 48 senti kuus.

Seega jäi laenusaajale peale laenumakse tasumist vaba raha kulude ja ülalpidamiskohustuse

täitmiseks keskmiselt 1175 eurot 77 senti kuus. Hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel

asunud seisukohale, et kostjale jäi igakuiselt vaba raha muude kulutuste tarbeks 363 eurot 36 senti

(dtl 33).

22.9.

21. juuni 2023 leping nr BL3814905

Hagiavalduse kohaselt oli kostja sissetulek laenutaotluses 827 eurot ja kohustusi 147 eurot. Kostja

pangakonto väljavõttest selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1254 eurot 29 senti ja

igakuisteks kohustusteks on 261 eurot 28 senti. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 375 eurot.

Igakuiselt jäi hageja hinnangul kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 344 eurot 88 senti.

Sõlmitud lepingu kuumakse oli 13 eurot 91 senti kuni 18 eurot 48 senti.

Hageja esitatud kostja krediiditoimikust nähtub, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse

hindamisel arvestanud kostja võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja esitatud masintöödeldud

pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laenutaotluse esitamise ajal Sotsiaalkindlustusamet

maksnud peretoetust, millest saab järeldada, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus.

Krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement details“ nähtub enne 21. juuni 2023 lepingu sõlmimist

kostjal sissetulekuna töötasu BIOCC OÜ-st aprillis 292 eurot 25 senti ja mais 616 eurot 96 senti,

NORDWISE BIOTECH OÜ-st aprillis 292 eurot 25 senti ja mais 616 eurot 96 senti, Töötukassa

poolt makstava töövõimetoetuse 372 euro 23 sendi ja Sotsiaalkindlustusameti poolt peretoetuste

maksmine kokku 121 eurot 17 senti (dtl 425). Samas nähtub konto väljavõttest, et kostjal olnud

kohustused IFP Digital AS ees 76 eurot 2 senti, TF Bank AB ees 146 eurot 10 senti, Inbank AS ees

46 eurot 95 senti, Bondora AS ees 264 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid ka 15. juunil 2023

laenulepingu nr BL3797076 kuumaksega 18 eurot 48 senti.

Kuigi kohus kohustas hagejat 29. augustil 2024 täpsustada, kuidas kontrollis hageja kostja

sissetulekuid kuna hagiavalduse lisast 17 ei nähtu kostjale hageja poolt väljatoodud sissetulekute

laekumist, millele tuginedes on tehtud otsus anda kostjale laenu (dtl 419-421), siis kostja on

kohtunõudele vastanud äärmiselt üldsõnaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et

enne 21. juuni 2023 laenulepingu sõlmimist oli kostja igakuiseks sissetulekuks on 1254 eurot 29

senti (dtl 33). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuks oli enne laenulepingu

sõlmimist 1727 eurot 32 senti. Kostja kohustused oli maksed krediidiandjatele 533 eurot 7 senti,

mitte 216 eurot 28 senti nagu hageja on märkinud. Hageja ei ole selgitanud, et kuidas toimus kostja

maksevõime hindamine ja millest tuleneb kostja sissetulekute ja kohustuste erinevus 15. juunil 2023

ja 21. juunil 2023 sõlmitud lepingute hindamises kui tegemist on vaid seitsepäevase erinevusega

ning kostja sissetulekute ja väljaminekute osas ei nähtu hagiavalduse ega selle lisadest muutusi.

Hageja sõlmis kostjaga 21. juunil 2023 laenulepingu kuumaksega kuni 18 eurot 48 senti. Kui kostja

sissetulek oli enne laenulepingu sõlmimist umbes 1727 eurot 32 senti kuus, kosjal oli erinevate

krediidiandjate ees kohustusi umbes 533 euro 7 sendi eest kuus, siis jäi kostjale vaba raha igapäeva

2-24-116823

kulude, sh eluasemega seotud kulude kandmiseks ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks umbes 1194

eurot 25 senti.

Hageja hindas kostja krediidivõimeliseks, väljastas kostjale laenu 531 eurot, kuumaksega kuni 18

eurot 48 senti. Laenusaajal jäi peale laenumakse tasumist ühes kuus vaba raha ülalpidamiskohustuse

täitmiseks, eluaseme kulude kandmiseks ja muudeks igapäeva kuludeks, sh toit, tervishoid,

transport jne keskmiselt 1194 eurot 25 senti. Taotletud laenu makse oli 18 eurot 48 senti kuus.

Seega jäi laenusaajale peale laenumakse tasumist vaba raha kulude ja ülalpidamiskohustuse

täitmiseks keskmiselt 1175 eurot 77 senti kuus. Hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel

asunud seisukohale, et kostjale jäi igakuiselt vaba raha muude kulutuste tarbeks 363 eurot 36 senti

(dtl 33).

22.10. 2. juuli 2023 leping BL3838490

Hagiavalduse kohaselt oli kostja sissetulek laenutaotluses 827 eurot ja kohustused 147 eurot. Kostja

pangakonto väljavõttest selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1253 eurot 29 senti ja

igakuisteks kohustusteks on 261 eurot 28 senti. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 375 eurot.

Igakuiselt jäi hageja hinnangul kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 315 eurot 30 senti.

Sõlmitud lepingu kuumakse oli 12 eurot 67 senti kuni 29 eurot 57 senti.

Hageja esitatud kostja krediiditoimikust nähtub, et hageja ei ole kostja krediidivõimelisuse

hindamisel arvestanud kostja võimalikku ülalpidamiskohustust. Hageja esitatud masintöödeldud

pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laenutaotluse esitamise ajal Sotsiaalkindlustusamet

maksnud peretoetust, millest saab järeldada, et kostjal võib olla ülalpidamiskohustus.

Krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement details“ nähtub enne 2. juuli 2023 lepingu sõlmimist

kostjal sissetulekuna töötasu BIOCC OÜ-st aprillis 292 eurot 25 senti ja mais 616 eurot 96 senti,

NORDWISE BIOTECH OÜ-st aprillis 292 eurot 25 senti ja mais 616 eurot 96 senti, Töötukassa

poolt makstava töövõimetoetuse 372 euro 23 sendi ja Sotsiaalkindlustusameti poolt peretoetuste

maksmine kokku 121 eurot 17 senti (dtl 425). Samas nähtub konto väljavõttest, et kostjal olnud

kohustused IFP Digital AS ees 76 eurot 2 senti, TF Bank AB ees 146 eurot 10 senti, Inbank AS ees

46 eurot 95 senti, Bondora AS ees 264 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid ka 15. juunil 2023

laenulepingu nr BL3797076 kuumaksega 18 eurot 48 senti ja 21. juuni 2023 laenulepingu nr

BL3814905 kuumaksega 18 eurot 48 senti.

Kuigi kohus kohustas hagejat 29. augustil 2024 täpsustada, kuidas kontrollis hageja kostja

sissetulekuid kuna hagiavalduse lisast 17 ei nähtu kostjale hageja poolt väljatoodud sissetulekute

laekumist, millele tuginedes on tehtud otsus anda kostjale laenu (dtl 419-421), siis kostja on

kohtunõudele vastanud äärmiselt üldsõnaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et

enne 2. juuli 2023 laenulepingu sõlmimist oli kostja igakuiseks sissetulekuks on 1253 eurot 29 senti

(dtl 33). Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuks oli vahetult enne laenulepingu

sõlmimist 1727 eurot 32 senti. Kostja kohustused oli maksed krediidiandjatele 533 eurot 7 senti,

mitte 216 eurot 28 senti nagu hageja on märkinud. Hageja ei ole selgitanud, et kuidas toimus kostja

maksevõime hindamine ja millest tuleneb kostja sissetulekute ja kohustuste erinevus 15. juunil

2023, 21. juunil 2023 ja 2 juulil 2023 sõlmitud lepingute hindamises kui tegemist juba kolmanda

laenulepingu sõlmisega vähem kui ühe kuu jooksul ning kostja sissetulekute ja väljaminekute osas

ei nähtu hagiavalduse ega selle lisadest muutusi.

Hageja sõlmis kostjaga 2. juulil 2023 laenulepingu kuumaksega kuni 29 eurot 57 senti. Kui kostja

sissetulek oli enne laenulepingu sõlmimist umbes 1727 eurot 32 senti kuus, kosjal oli erinevate

krediidiandjate ees kohustusi vähemalt umbes 533 euro 7 sendi eest kuus, siis jäi kostjale vaba raha

igapäeva kulude, sh eluasemega seotud kulude kandmiseks ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks

umbes 1194 eurot 25 senti.

Hageja hindas kostja krediidivõimeliseks, väljastas kostjale laenu 850 eurot, kuumaksega kuni 29

eurot 57 senti. Laenusaajal jäi peale laenumakse tasumist ühes kuus vaba raha ülalpidamiskohustuse

täitmiseks, eluaseme kulude kandmiseks ja muudeks igapäeva kuludeks, sh toit, tervishoid,

transport jne keskmiselt 1194 eurot 25 senti. Taotletud laenu makse oli 29 eurot 57 senti kuus.

2-24-116823

Seega jäi laenusaajale peale laenumakse tasumist vaba raha kulude ja ülalpidamiskohustuse

täitmiseks keskmiselt 1164 eurot 68 senti kuus. Hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel

asunud seisukohale, et kostjale jäi igakuiselt vaba raha muude kulutuste tarbeks 315 eurot 30 senti

(dtl 33).

23. Kohus märgib, et hageja poolt hagiavalduses märgitud kostja igakuised kohustused ja

hagiavalduse lisast 17 nähtuvad kostja pangakonto masintöödeldud väljavõtetes on

märkimisväärsed erinevused kostja sissetulekute ja kohustuste osas. Laenulepingu sõlmimisel on

lisatud konto väljavõtted äärmiselt lühikese perioodi kohta (keskmiselt kuni kahe kuu väljavõte),

mis ei näita kostja tegelikku igakuist stabiilset sissetulekut piisava pika perioodi jooksul ega

võimalda hinnata, et kostja oleks olnud reaalselt suuteline tagama endale hageja poolt välja toodud

sissetulekuid. Konto väljavõtte näitab, et kostja sissetulekud on olnud ebaregulaarsed, kostja

kohustused on ajas erinevate krediidiandjate ees ainult suurenenud, sh on suurenenud laenumaksed

ka hageja ees. Kostja maksevõime hindamisel ei ole hageja arvestanud kostjal juba lasuvat

laenukoormust pikemaajalise regulaarse tööalase sissetuleku puudumist ning on väljastanud kostjale

eelnevast hoolimata täiendavalt krediiti. Kuna kostja pangakonto väljavõte on esitatud

masintöödeldud kujul, siis ei kajastu sellel andmeid enne laenulepingute sõlmimist kostja igapäeva

tehingute kohta ega kasutatavate teenuste kohta, nt eluaseme kulud, internet/TV, telefoniarved jne.

Masintöödeldud pangakonto väljavõttest ei ole võimalik kontrollida hagiavalduses toodud kostja

sissetulekuid ega kohustusi ja esitatud andmetes esinevad märkimisväärsed erinevused. Küll aga

nähtub masintöödeldud pangakontost, et kostjal olid märkimisväärsed laenukohustused erinevate

krediidiandjate ees ning puudus igakuine regulaarne püsiv tööalane sissetulek. Kostja töösuhted olid

lühiajalised ning vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimisel ning reaalselt kostja

maksevõime hindamisel oleks hageja pidanud mõistma, et kostja ei ole laenuvõimeline. Samuti ei

ole hageja selgitanud, millistele andmetele tuginedes on ta hinnanud igakordselt kostja eluaseme

kulude suurust, mis on vahemikus 250 eurost kuni 689 euroni, kostja ise on hinnanud oma eluaseme

kulu suuruseks 0 ning esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu eluaseme kulude kandmist.

Hageja ei ole arvestanud kostja laenuvõimelisuse hindamisel kostja võimaliku

ülalpidamiskohustusega, mis suurendab kostja kohustusi veelgi. Kuna hageja ei täpsustanud ka

kohtu nõudmisel kostja maksevõime hindamise asjaolusid, siis ei ole kohtul võimalik ka kontrollida

kuidas jõudis hageja järeldusele kostja eluaseme kulude suuruse osas olukorras, kus kostja on

taotluses märkinud enda elukoha vanemate juurde ning masintöödeldud pangakonto väljavõttest ei

nähtu kostja igapäevakulude, sh ülalpidamiskulude ja eluasemega seotud kulude kandmist.

24. Hinnates eeltoodut kogumis, leiab kohus, et hageja ei ole piisava hoolsusega täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi. Hageja on hagiavalduse kohaselt

analüüsinud kostja maksevõimet, kuid hageja ei ole sisuliselt analüüsinud laenusaaja igapäevaseid

tehinguid ja tegelikke kohustusi enne laenuotsuse tegemist. Hagejal on tulenevalt VÕS § 4034 lg-st

13 kohustus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendada. Kohus märgib, et kohus ei hinda laenusaaja sissetulekuid ja kohustusi laenusaaja

krediidivõime kindlakstegemiseks, vaid kontrollib, kas hageja laenuandjana on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid laenusaajale laenude väljastamisel.

25. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja krediidiandjana järgis kostjale krediidi

andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, selgitades välja kõik nõutud aspektid ning tehes

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis

on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 50 lg

3 p 3). Kohtul ei ole võimalik hageja esitatud asjaoludel tuvastada, et hageja on kostjale laenude

väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja välja selgitanud kõik vajalikud

asjaolud kostja maksevõime hindamiseks. Hageja ei ole vastavaid andmeid esitanud ka kohtu

nõudmisel ja on vastanud kohtu nõudmisele äärmiselt üldsõnaliselt. Kohus selgitab, et päringute

tegemise eesmärk ongi lisaks tarbija enda avaldusele koguda andmeid ja esitatud andmeid

kontrollida ning arvelduskonto väljavõtte lisamine krediidianalüüsi ei saa olla vaid formaalse

kohustuse täitmine vaid laenuandjal tuleb ka sisuliselt kontrollida laenuvõtja igapäevast

2-24-116823

finantskäitumist. Kohus märgib, et kui hageja ei tuvastanud laenusaajal regulaarsete püsivate

kohustuste olemasolu, mis on ajas ainult suurenenud, siis kohtule esitatud masintöödeldud

arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et laenusaajal olid märkimisväärsed kohustused erinevate

teenusepakkujate ees, mille olemasolu oleks saanud hageja tuvastada arvelduskontot reaalselt

analüüsides, samas ei ole kostjal olnud regulaarset püsivat tööalast sissetulekut.

26. Eirates hageja sissetuleku ja kohustuste suurust, jättis hageja laenuandjana nõuetekohaselt

hindamata laenusaaja tegeliku krediidivõimelisuse. Kui hageja oleks võtnud arvesse teavet

laenusaaja sissetuleku ja kohustuste kohta, ei oleks hageja saanud järeldada, et laenusaaja on

krediidivõimeline ja suudab laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõutud tingimustel

probleemideta täita, sh ei teki laenusaajal vajadust täiendavate tarbimislaenude järgi. Järelikult ei

oleks laenuandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tohtinud hagejaga laenulepinguid.

Krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisuks on hinnata

krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast

tagasi maksta. Laenuandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud

informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise

põhimõte oma eesmärke.

27. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS §

4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud

sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (lepingutasud, haldustasud).

28. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise

tõendamiseks täiendavaid tõendeid arvestades kohtu poolt kohtunõudes antud selgitusi või esitada

nõude ümberarvestus iga laenulepingu kohta eraldi vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 (dtl 419-421).

Hageja selgitas üldsõnaliselt kostja poolt laenumaksete tasumist ja viitas, et hagiavaldusele lisatud

krediiditoimiku väljavõttest nähtub kostja igakuine sissetulek (dtl 425). Hageja ei esitanud nõude

ümberarvestust. Samuti ei ole hageja esitanud andmeid laenusaaja poolt laenulepingute katteks

teostatud maksete kohta, s.o millised summad on hageja arvestanud põhinõude ja kõrvalnõuete

katteks. Kohus ise ei saa tuletada asjaolusid nõude tasumise kohta.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. VÕS § 4034 lg 7 kolmandast lausest tulenevalt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema.

Arvestades eeltoodut, peab hageja laenuandjana uuesti määrama tagasimaksed, arvestades kostja

poolt iga laenulepingu katteks tehtud makseid, intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need kostjatele teatavaks tegema.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi

rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

30. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

2-24-116823

seoses kulud tekkisid. Kostja on vastuses hagiavaldusele taotlenud jätta menetluskulude poolte endi

kanda.

Kostja ei ole menetluses enda menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud. Kohtumenetluses ei ole

kostjatel esindajaid olnud. Kohus määrab, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

31. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik