2-24-13692/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-13692

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.04.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-13692

Tsiviilasi

F.F hagi C.M vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: F.F (isikukood XXX; elukoht XXX);

Kostja: C.M (isikukood XXX; viibimiskoht XXX)

Kohtuistungi aeg

01.04.2025. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada F.F (isikukood XXX) ja C.M (isikukood XXX) abielu.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte

perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.F esitas 11.09.2024. a Tartu Maakohtule hagiavalduse C.M vastu abielu lahutamise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX. a. Hageja väitel ei ole poolte

abielu toiminud viimased 40 aastat. Pooled ei sobinud ja kostja käitus jõhkralt. Nüüd on

ka poolte kooselu lõppenud. Kostja viidi politsei ja kiirabiga psühhiaatriahaiglasse ja tal

diagnoositi psüühikahäire. Hageja ei soovi kooselu taastada ja palub kohtul abielu

lahutada. Abielu lahutamise järel soovib hageja säilitada perekonnanime F.F.

2. Kohus võttis hagi 23.09.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

3. Kostja, C.M, esitas 17.02.2025. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ei soovi abielu

lahutamise asja lahendada kohtu kaudu ja soovib lahendada hageja lahutamise soovi

kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.

4. 01.04.2025. a pidas kohus poolte osavõtul kohtuistungi.

Hageja, F.F, jäi istungil abielu lahutamise nõude juurde. Hageja põhjendas täiendavalt, et

kostjal on juba abielu algusest saati olnud suhteid teiste naistega ja poolte tegelikud

abielulised suhted lõppesid juba XXX. aastal. Pooled elasid vahelduva eduga koos

hagejale kuuluvas korteris XXX linnas XXX. Alates 2024. aasta juunist kostja aga enam

hageja juures ei ela ja ka kooselu on lõppenud. Hageja ei soovi kostjaga leppida ega

kooselu taastada. Hageja ei ole sellega nõus, et kostja tuleb tagasi tema korterisse elama.

Kostja, C.M, avaldas, et ta ei soovi abielu lahutada. Kostja põhjendas, et praegu on ta

XXX ja tal ei ole sealt kuhugi minna. Ta soovib, et ta saaks edasi elada hageja korteris.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et F.F hagi C.M vastu abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel

abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67

lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele

kuni kuuekuulise leppimisaja.

Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et hageja, F.F, ja kostja, C.M,

abielu sõlmiti XXX. a.

Kohus leiab, et poolte esitatud asjaolude alusel saab lugeda, et poolte abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Kostja on õigeks võtnud ega ole esitanud vastuväiteid sellele, et

poolte kooselu lõppes 2024. aasta juunis ja poolte vahel enam abielulisi suhteid ei ole.

Hageja väitel ei toiminud poolte abielulised suhted juba viimased 40 aastat. Hageja ei

soovi kostjaga leppida ega ole nõus kooselu taastama. Kostja abielu lahutada ei soovi, aga

kohtu hinnangul ei anna kostja põhjendus selle kohta, et tal ei ole kusagil elada, alust jätta

abielu lahutamata. Arvestades asjaolusid, on kohus seisukohal, et puudub vajadus võtta

tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Poolte abielulised suhted on lõppenud. Kuna

hageja abielusuhete taastamist ega leppimist võimalikuks ei pea, oleks kohtu hinnangul

pooltele leppimisaja andmine ebamõistlik ega oleks tulemuslik.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et abielu lahutamise eeldused on täidetud ja poolte

abielu tuleb lahutada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse

jõustumisel selle ärakirja poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks

rahvastikuregistripidajale.

Menetluskulude jaotus

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb

poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on hageja

poolt hagilt tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik