2-23-140016/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

10. aprill 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-140016

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi XX-i vastu

võlgnevuse nõudes

3438,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235) , hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja XX (isikukood XXX)

Kirjalikus menetluses, lihtmenetluse sätete järgi

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi alternatiivnõudes XX-i vastu.

2. Välja mõista XX-ilt (isikukood XXX) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (registrikood

14304235) kasuks poolte vahel 20.12.2021 sõlmitud lepingust nr 7099171639 tulenev

põhivõlgnevus 665,21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis lepingus kokku lepitud

määras, s.o 24,15% aastas perioodi 23.10.2022 – 02.01.2024 summas 135,89 eurot ja alates

03.01.2024 24,15% aastas arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõla täieliku

tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega (135,89 eurot) mitte suuremas

summas kui põhivõla suurus (665,15 eurot). Intressinõue ja võla sissenõudmiskulu nõue

jätta rahuldamata.

3. Välja mõista XX-ilt (isikukood XXX) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (registrikood

14304235) kasuks poolte vahel 21.12.2021 sõlmitud lepingust nr 9918398 tulenev

põhivõlgnevus 849,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis lepingus kokku lepitud

määras, s.o 24,15% aastas perioodi 23.10.2022 – 02.01.2024 summas 245,48 eurot ja alates

03.01.2024 24,15% aastas arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõla täieliku

tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega (245,48 eurot) mitte suuremas

summas kui põhivõla suurus (849,00 eurot). Intressinõue ja võla sissenõudmiskulu nõue

jätta rahuldamata.

4. Välja mõista XX-ilt (isikukood XXX) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (registrikood

14304235) kasuks poolte vahel 13.01.2022 sõlmitud lepingust nr 7100802415 tulenev

põhivõlgnevus 651,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis lepingus kokku lepitud

määras, s.o 24,15% aastas perioodi 24.11.2022 – 02.01.2024 summas 175,14 eurot ja alates

03.01.2024 24,15% aastas arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõla täieliku

tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega (175,14 eurot) mitte suuremas

summas kui põhivõla suurus (651,99 eurot). Intressinõue ja võla sissenõudmiskulu nõue

jätta rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 87,32% ulatuses XX-i kanda ja 12,68% TF Bank AB (publ.) Eesti

filiaali kanda.

6. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 270,30 eurot ning mõista nimetatud

summa XXlt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja.

7. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus

puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse

esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses.

Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna

koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva

osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse

kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 4, § 448 lg 41).

Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates

teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada,

loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr

2 (3)

3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Menetluskulud

1. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1).

Hageja on taotlenud mõista välja tsiviilasja menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud

riigilõiv 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, õigusabikulu 676 eurot. Lisaks

palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

2. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 676 eurot ülepaisutatud. Hageja

mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll

varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13 ja 3-2-1-115-13, p 14) pidanud põhjendatuks

advokaadi tunnitasuks ka 170 eurot ilma käibemaksuta, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Tegemist on

hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida

tarbijalepingust tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul

peamiselt isiku- ja arvandmeid. Hagis sisalduvad nõuded tulenevad ühest lepingust ning

tõenäoliselt on hagi koostamine ja dokumentide komplekteerimine võimalik tunni ajaga.

Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest osa pidi olema hagejal ja/või tema

esindajal juba eelnevalt komplekteeritud (sh maksekäsu kiirmenetluse tarbeks) – lepingud,

võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument.

Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRKm 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Maakohtu

hinnangul on põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot (ilma käibemaksuta).

3. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud dokumentide komplekteerimine, analüüs ja

hagiavalduse koostamine ja esitamine 4 tundi. Kohtu hinnangul on sellise hagi puhul

mõistlikuks ajakuluks, mida vastaspoolelt välja nõuda 2 tundi. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad

hageja lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes hüvitamisele kokku 200 eurot.

4. Riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu.

5. Hageja menetluskulud kokku on 640 eurot. Kuna kohus jättis menetluskulud kostja kanda

87,32% ulatuses, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 558,85 eurot. Hageja

taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele

(TsMS § 177 lg 4). Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)