2-24-141087/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-141087

Tsiviilasi B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagi

L. A. vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

2325,36 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

volitatud esindaja Pille Martin

Kostja L. A. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista L. A.lt (A.) B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlg 10,47 eurot ning intress perioodi

03.10.2020 – 30.06.2024 eest 19,19 eurot.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ põhivõla nõue 1636,08 euro, intressinõue 166,95 euro,

võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 35 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise

nõue 274,68 euro ulatuses.

4. Jätta menetluskulud hageja B2 Impact OÜ kanda.

5. Määrata kindlaks, et kostjal L. A.l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning

võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 637 lg 21).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja esitas 14.01.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

välja mõista kostjalt hageja kasuks I AS ja kostja vahel 03.10.2020 sõlmitud

krediidikontolepingust nr xxxx, 06.01.2021 sõlmitud krediidikontolepingust nr xxxx, 24.02.2023

krediidikontolepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 1646,55 eurot, intress 186,14 eurot, võla

sissenõudmiskulud 35,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 274,68 eurot. Samuti palub

hageja kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, s.o

1646,55 eurot alates 15.01.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.

2. Hageja selgitab, et nõude aluseks on 03.10.2020 I AS-i (algne krediidiandja) ja kostja vahel

sõlmitud krediidikontoleping nr xxxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1100 eurot;

06.01.2021 sõlmitud krediidikontoleping nr xxxx limiit 1250 eurot ja 24.02.2023

krediidikontoleping nr xxxx limiit 1700 eurot.

Krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel xxxx või

suulise taotluse telefoni teel, kasutades krediidiandja kontakttelefoni 1324. Leping loetakse

sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Krediidiandja

teavitab klienti otsusest SMS-i teel.

3. Vastutustundliku laenamise kohustuse kohta on hageja esitanud järgmised selgitused. Kostja

esitas 03.10.2020 krediidikonto avamise taotluse. Taotluses märkis kostja järgmised andmed:

sissetulek: 951 eurot (pensioniregistri andmete kohaselt 695,10 eurot), majapidamiskulud: 0

eurot, finantskohustused: 200 eurot, ülalpeetavad: 0, töökoht: Xxxx.

Kostja esitas 06.01.2021 krediidikonto avamise taotluse. Taotluses märkis kostja järgmised

andmed:

sissetulek: 951 eurot (Pensioniregistri andmete kohaselt 955,26 eurot),

majapidamiskulud: 0 eurot, finantskohustused: 140 eurot, ülalpeetavad: 0, töökoht: Xxxx.

Kostja esitas 24.02.2023 krediidikonto avamise taotluse. Taotluses märkis kostja järgmised

andmed: sissetulek: 1300 eurot (Pensioniregistri andmete kohaselt 1357,75 eurot),

majapidamiskulud: 350 eurot, finantskohustused: 0 eurot, ülalpeetavad: 0, töökoht: Xxxx.

Krediidivõimekuse hindamiseks tehti päring Eesti pensionikeskusesse eesmärgil arvutada välja ja

tuvastada isiku sissetulek. Krediidivõimelisuse arvutustes võttis krediidiandja aluseks taotluse

andmete ja Pensioniregistri andmete võrdluses neist väiksema sissetuleku. Lisaks arvestas

krediidiandja Creditinfo andmebaasi, kontrollides avalike maksehäirete olemasolu. Arvestades

kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediidid tagasi

maksta.

4. Hageja toob välja, et krediidiandja on teinud perioodil 03.10.2020-13.10.2023 kostja

arvelduskontole väljamakseid kogusummas 5970,82 eurot. Kostja kohustus koos intressidega

tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku

aastases intressimääras 47,88 % aastas (leping 1); 47,16 % aastas (leping 2) ja 37,68 % (leping

3). Krediidi kulukuse määr on 60,96 % aastas (leping 1); 59,84 % aastas (leping 2) ja 45,67 %

aastas (leping 3), mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse

viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12

kuu jooksul, intressimäär on 47,88% (leping 1), 47,16 % (leping 2) ja 37,68 % (leping 3) ja

igakuine kontohaldustasu on 0 eurot.

5. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

maksega, kui jättis täielikult maksmata arved 13.05.2024, 11.06.2024 ja 11.07.2024. Kostja

jättis tasumata oktoobri (summas 51,25 eurot; maksetähtaeg oli 18.10.2023), novembri

(summas 51,14 eurot; maksetähtaeg oli 20.11.2023) ja detsembri (summas 51,14 eurot;

maksetähtaeg 18.12.2023) osamaksed. Krediidiandja saatis 15.07.2024 kostjale lepingu

ülesütlemise teate. Ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ning edastatud posti teel aadressile, mille kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina

teatanud, so Xxxx. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse

tasumiseks kuni 04.08.2024. Kostja võlga ei tasunud ja hageja sõnul on seega leping üles öeldud

05.08.2024.

6. Vastavalt laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kogusummas 5970,82 eurot, millest on

arvestatud põhiosa katteks 4324,27 eurot, intressi katteks 1630,06 eurot, võla sissenõudmisega

tekkinud kulude katteks 5,12 eurot ja viivise katteks 0,90 eurot. Lähtudes eeltoodud selgitustest

on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1646,55 eurot (5970,82 – 4324,27).

Vastavalt lepingu 5634116 punktile 13.2.1 arvutatakse intressi igapäevaselt vastavalt

intressimäärale, so 37,68% aastas. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1646,55 eurot, siis

arvestatakse sellelt summalt intressi. Hageja arvutab intressi alates kostja viimase tagasimaksele

järgnevast päevast, so 18.04.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 05.08.2024 summas 186,14 eurot.

7. Hageja nõuab viivist 1646,55 eurolt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

06.08.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.01.2025 intressiga võrdses määras, summas

274,68 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates

15.01.2025 seadusjärgses viivisemääras, s.o. 11,15 % aastas. Hageja selgitab

sissenõudmiskulude kujunemist: 1) nõudekiri 09.08.2024 – 25 eurot; 2) pretensioon

30.08.2024 – 5 eurot; 4) hagihoiatus 09.09.2024 – 5 eurot; kokku 35 eurot.

8. Hageja märgib vastuseks kohtunõudele, et juhul, kui kohus asub asja läbivaatamisel seisukohale,

et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, võlgneb kostja hagejale 10,47

eurot (põhinõue) (5970,82 – 5960,35), sest kostja sai krediiti kogu summas 5970,82 eurot ning

lepingu kehtivuse ajal tegi tagasimakseid kogu summas 5960,35 eurot. Lisaks palub hageja

välja mõista intress arvestatuna alates 03.10.2020 kuni 30.06.2024 summas 19,19 eurot, kokku

29,66 eurot.

KOSTJA SEISUKOHT

9. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 13.02.2025. Kostja

hagile vastanud ei ole. Hagejale oli antud lõpptähtaeg kõikide seisukohtade ja tõendite

esitamiseks kuni 21.03.2025. Samuti on kostjale lahendi teatamise määrus edastatud 11.03.2025

kätte TsMS § 3141 lg 2 alusel.

KOHTUOTUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõudesumma jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiridesse) ja teavitas menetlusosalisi sellest 05.03.2025 korraldava määrusega.

11. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite

esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka

seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud

vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse

asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui

kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444

lg 2). Kohus esitab siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides.

12. Hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Raha maksmise aluseks olev

kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS §

100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise

eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1).

13. Kostja ja I AS vahel sõlmitud lepingud on kvalifitseeritavad tarbijakrediidilepingutena.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

14. Hageja on esitanud selge faktiväite raha kostjale väljamaksmise kohta ning ka tõendi (lisad

3 – 3k krediidiandja konto väljavõtted 12 korral). Seega on tõendatud, et kostja sai

ajavahemikus 03.10.2020 kuni 13.10.2023 kokku 5970,82 eurot. Hageja on kohtule esitanud

tõendi (lepingu ülesütlemise teade, lisa 5), milles on kostjat teavitatud 15.07.2024, et algne

krediidiandja loovutab nõude hagejale. Lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud xxxx.

Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et algne krediidiandja on nõude hagejale loovutanud ning

sellest kostjat teavitanud ning leping loeti ülesöelduks makse tähtajale järgnevast päevast

05.08.2024. Hageja on esile toonud, et kostja sai kasutusse 5970,82 eurot ning tegi

tagasimakseid kokku kogusummas 5960,35 eurot.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel

lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites

väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija

selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020

otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

16. Seega hindab kohus esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

17. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

18. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg

1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et

kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

19. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

20. Kohus leiab, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna on lähtunud

krediidiandmisel ainult taotlusest, pensioniregistri väljavõttest ja maksehäirete registri

andmetest. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et laenusumma väiksust arvestades

olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud

tingimustel tagasi maksta. Kohus selgitab, et üksnes hageja kogutud tõendid ei ole piisav

veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Hageja

pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel

võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Kohus selgitab, et laenuvõtja

krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks

laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes,

maksuametis (maksehäired) jms. Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja

krediidivõimelisuse hindamiseks piisav.

21. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija

kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga

võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste

kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi

sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja

sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu

hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses

veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

22. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

23. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne.

24. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõla 1646,55 euro, intressi 186,14 euro,

võla sissenõudmiskulu 35,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viiviste 274,68 euro tasumist.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

põhinõudelt, s.o 1646,55 eurot alates 15.01.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohtu nõudel

12.03.2025 esitatud menetlusdokumendis on hageja mh esitanud ümberarvestuse juhuks kui

kohtu hinnangul on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 191-192).

Nimetatud arvestuse kohaselt on kostja saanud hagejalt 5970,82 eurot ning tegi tagasimakseid

kokku kogusummas 5960,35 eurot. Seega on tasumata põhivõlg 10,47 eurot ja VÕS § 94

sätestatud intress 19,19 eurot, kokku on tasumata 29,66 eurot.

25. Kohus rahuldab põhinõude 10,47 euro ulatuses. Hageja nõuab põhivõlalt intressi alates

03.10.2020 kuni 30.06.2024 VÕS § 94 alusel summas 19,19 eurot, mille kohus rahuldab.

Ülejäänud hageja nõuded jäävad rahuldamata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata

jätmise tõttu. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et võla sisse nõudmiseks tehtud

toimingutega tekkis kahju just sellises ulatuses.

Menetluskulud

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

27. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

28. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 350 eurot. Kostjale on hageja

menetluskulude nimekiri kätte toimetatud koos hagiga ja menetlusse võtmise määrusega

13.02.2025. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele, samuti ei ole kostja

esitanud oma menetluskulude nimekirja.

29. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

30. Kohus rahuldas hagi osaliselt 1% ulatuses. Hageja välja toodud nõue selleks puhuks, kui

kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole olemuselt

alternatiivne nõue, sest nõude ese (rahasumma, sh viivise tasumise nõue) on sama. Samas

hagejale on teada kohtupraktika vastutustundliku laenamise põhimõtte osas. Hoolimata sellest

esitas hageja ikkagi esialgse nõude kostja vastu arvestamata vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumist ja esitas ümberarvestuse üksnes kohtu nõudel. Seega on õiglane jätta

menetluskulud hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

31. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik