2-24-16239/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

10.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-16239

Tsiviilasi

R.H hagi O.O.C vastu töötasu maksmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.12.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.H määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R.H (isikukood XXX)

O.O.C (registrikood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kevin Siivelt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 03.12.2024 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule

menetluse jätkamiseks.

2. Rahuldada R.H määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 427).

Asjaolud ja menetluse käik

1. R.H (hageja) esitas 15.07.2024 töövaidluskomisjonile avalduse O.O.C (kostja) vastu

järgmistes nõuetes:

- Tuvastada, et hagejaga sõlmitud leping on tööleping.

- Nõuda kostjalt välja töösuhet kajastavad dokumendid nagu töögraafikud, töötunniarvestus,

autojuhi töö- ja puhkeaja dokumendid.

- Tuvastada, et kostja on olnud hageja suhtes pahauskne ning on teda enda huvides ära

kasutanud.

- Mõista kostjalt välja saamata jäänud kuluhüvitis 1800 eurot ning hüvitis ettenähtud tasu

õigeaegselt mittetasumise eest 400 eurot.

- Juhul kui tuvastatakse, et hagejaga sõlmitud leping oli tööleping, siis mõista kostjalt välja

saamata jäänud autojuhi minimaalne töötasu netos ajavahemiku 17.11.2024–02.05.2024 eest.

- Nõuda kostjalt välja punktis ajavahemiku 17.11.2024–02.05.2024 kohta graafikud, töötunni

arvestuse, autojuhi töö- ja puhkeaja arvestuse ja välislähetuse dokumendid.

2. Avalduse alusel registreeriti töövaidlusasi nr 4-1/1291/24.

3. Töövaidluskomisjon rahuldas 11.09.2024 otsusega avalduse osaliselt ning tuvastas, et

poolte vahel oli töölepinguline töösuhe algusega 20.11.2023 ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja töötasu 4906,64 eurot.

4. Kostja esitas 24.10.2024 Harju Maakohtule taotluse vaadata hageja töövaidluskomisjonile

esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras.

5. Maakohus tegi 29.10.2024 määruse, millega määras vaadata hageja poolt

töövaidluskomisjonile esitatud avaldus töötasu 4906,64 euro nõudes läbi hagimenetluse

korras ning kohustas hagejat esitama töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses

ettenähtud vormis 20 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Maakohus hoiatas, et

kui hageja ei esita oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab

kohus hagiavalduse läbi vaatamata ning sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud

ulatuses ei jõustu.

6. Hageja esitas 08.11.2024 maakohtule hagiavalduse. Hageja on oma nõude põhjenduste all

välja toonud, et esitas töövaidluskomisjonile avalduse töövaidlusasjas kostja vastu ja

töövaidluskomisjon mõistis kostjalt välja 4906,46 eurot. Hageja nõudeks on

töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud summa 4906,64 eurot.

Maakohtu määrus

7. Maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 3 ja töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 7

alusel läbi vaatamata, sest hageja ei esitanud kohtule avaldust hagiavaldusele ettenähtud

vormis kohtu määratud ajaks.

Maakohus leidis, et hageja töövaidluskomisjonile 15.07.2024 esitatud avaldus ega hageja

poolt kohtule 08.11.2024 esitatud menetlusdokument ei vasta hagiavaldusele TsMS § 363 lg-s

1 esitatud nõuetele hagi eseme ja hagi aluse osas. Töövaidluskomisjon rahuldas avalduse

osaliselt, mistõttu ei saa lähtuda töövaidluskomisjonile esitatud avalduses märgitud taotlustest.

Hagi ese on ebaselge, sest hageja ei ole avaldanud 08.11.2024 kohtule esitatud

menetlusdokumendis, millised nõuded ta soovib maakohtule esitada, arvestades nõuete osalist

rahuldamata jätmist töövaidluskomisjoni poolt. Seega ei vasta hagi ese TsMS § 363 lg 1 p-s 1

sätestatud nõuetele. Hageja 08.11.2024 avaldusest ei nähtu hagi aluseks olevad asjaolud.

Avaldusest ei nähtu pooltevahelise töölepingu sõlmimine ja töölepingu sisu (sh kokkulepped

töö- ja lisatasu suuruse ja arvestamise aluste kohta), kostja poolt töölepingu ülesütlemise aeg,

hageja nõude arvestus (arvestades seejuures nõuete osalist rahuldamata jätmist

töövaidluskomisjoni poolt). Hagiavaldus ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud, sest

töövaidluskomisjonile esitatud avalduses märgitud asjaolude õigsust hinnates ei ole võimalik

eeldada hageja nõudeid kostja vastu. Seega ei vasta hagi alus TsMS § 363 lg 1 p-s 2 sätestatud

nõuetele.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda ning otsustas määrata

nende rahaline suurus kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Määruskaebus

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning saata asi

tagasi menetlusse võtmiseks.

Maakohtul ei olnud õiguslikku alust kohustada hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud

avalduse hagivormis esitamiseks, kuna kostjal ei olnud töövaidluskomisjoni menetlusele

täiendavalt midagi lisada ega põhjendada. Kõik dokumendid olid töövaidluskomisjonile

esitatud.

Kohtule ei saanud jääda hagi ese arusaamatuks, kuna hageja on välja toonud, et tema nõudeks

on väljamõistetud saamata jäänud töötasu summa 4906,64 eurot. Summa kujunemine nähtub

töövaidluskomisjoni otsusest. Hagi aluseks olevad asjaolud nähtuvad töövaidluskomisjonile

esitatud dokumentidest ja töövaidluskomisjoni otsusest, millele hageja on palunud tugineda.

Hageja täpsustab hagi aluseks olevaid asjaolusid ja nõude kujunemist ka täiendavalt

määruskaebuses.

Menetluse edasine käik

9. Kostja vaidles määruskaebusele vastu palus selle rahuldamata jätta.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Hageja määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

12. Maakohus jättis ebaõigesti hagi läbi vaatamata.

TvLS § 58 lg 5 annab kohtule õiguse nõuda avalduse esitamist hagimenetluses ettenähtud

vormis üksnes vajaduse korral. Kui töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vastab

hagiavalduse vorminõuetele (hagiavalduse vorminõuded on sätestatud eelkõige TsMS §-des

338 ja 363), ei ole TvLS § 58 lg 5 teise lause järgi vaja anda töövaidluskomisjonile avalduse

esitanud isikule tähtaega avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis.

TvLS § 58 lg 5 teist lauset tuleb tõlgendada koosmõjus TsMS § 340¹ lg-ga 1.

Menetlusosalisele peab olema selgelt arusaadav, millised puudused maakohtu hinnangul

avalduses esinevad. Avalduse saab jätta läbi vaatamata juhul, kui töövaidluskomisjonile

esitatud avaldus ei vasta hagiavalduse sellistele vorminõuetele, mille täitmata jätmine tooks

kaasa hagi menetlusse võtmata jätmise mõnel TsMS § 371 lg-s 1 sätestatud alusel või tingiks

hagi läbivaatamata jätmise mõnel TsMS § 423 lg-s 1 sätestatud alusel. Kui

töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ei ole puudusi, mis välistaksid selle hagiavaldusena

menetlemise, ei ole põhjust jäta seda TvLS § 58 lg 7 alusel läbi vaatamata.

Maakohus viitas 29.10.2024 määruses üldiselt, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ei

vasta TsMS-is hagiavaldusele esitatud nõuetele, mistõttu kohustas maakohus hagejat esitama

TsMS peatükis 38 (TsMS §§ 334-340) ning TsMS §-s 363 sätestatud vormi- ja sisunõuetele

vastava hagiavalduse. Alles läbivaatamata jätmise määruses märkis maakohus, et hagi ei vasta

TsMS § 363 lg-s 1 esitatud nõuetele hagi eseme ja hagi aluse osas.

Arvestades hageja poolt 15.07.2024 ja 24.07.2024 töövaidluskomisjonile esitatud avaldusi

ning 08.11.2024 maakohtule esitatud hagiavaldust, ei saa asuda seisukohale, et neis esinevad

sellised vormi- ja sisunõuete rikkumised, mis takistavad hagi menetlemist (TsMS § 371 lg 1 p

9). Hageja poolt 08.11.2024 esitatud hagiavaldusest nähtub, et hageja nõudeks on kostjalt

välja mõista saamata jäänud töötasu 4906,64 eurot (s.o summa, mille töövaidluskomisjon oma

otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistis). Töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest

nähtub, et hageja soovis saamata jäänud töötasu väljamõistmist perioodi 17.11.2024–

02.05.2024 eest. Kuigi hageja poolt algses avalduses esitatud arvestus viidatud perioodi osas

on erinev töövaidluskomisjoni otsuses arvestatud summadest, on hageja eesmärk asja

materjalide põhjal tuvastatav. Kui maakohus leidis, et hagejal tuleb konkreetselt täpsustada

nõude kujunemist, tulnuks anda hagejale TsMS § 340¹ lg 1 alusel veelkord täiendav tähtaeg ja

täpsemad juhised puuduste kõrvaldamiseks.

13. Seega jättis maakohus põhjendamatult hagi läbi vaatamata ning vaidlustatud määrus tuleb

tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

14. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)