1-23-5850/128 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuulutamise aeg

10.04.2025

Kohtuasja number

1-23-5850

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Kaupo Rõigase süüdistuses KarS § 209 lg 2

p 1, § 213 lg 2 p 1, § 1572 lg 1, § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 2

p 1, § 345 lg 1 järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 09.07.2024. a otsus

Süüdistatav

Kaupo Rõigas, isikukood: 36203072721; elukoht: XXX;

viibimiskoht Viru Vangla; Eesti Vabariigi kodanik;

emakeel: eesti keel; ei tööta; tõkend vahistamine alates

07.06.2023; 2 kehtivat kriminaalkaristust.

Apellandid

süüdistatav Kaupo Rõigas;

kaitsja Leelo Viil

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Kaidi Kahu

kannatanud AVS Auto24 OÜ (seaduslik esindaja Alexey

Saykin), S.M. , J.M. , A.M. , N.M. , ESTO AS (volitatud

esindaja Nadežda Botšarova-Suvorova), Bondora AS

(volitatud esindaja Maria Tihhonova), Placet Group OÜ

(volitatud esindaja Eerika Erlach), AS Inbank (volitatud

esindaja Carmen Tars), BB Finance OÜ (volitatud

esindaja Kaisa Kivisikk);

Kohtuistungi toimumise aeg

28.01.2025

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 09.07.2024. a otsus osas, milles Kaupo Rõigas

tunnistati süüdi

1.1

KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 1572 lg 1 järgi ning mõisteti

talle KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuseks 4 aastat vangistust;

1.2

KarS § 213 lg 2 p 1 ja KarS § 1572 lg 1 järgi ning mõisteti talle KarS § 213

lg 2 p 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust.

1.3

KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada Kaupo Rõigas süüdi KarS §

209 lg 2 p 1, § 345 lg 1, § 1572 lg 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning

mõista talle KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

3. Muus osas jätta Viru Maakohtu 09.07.2024. a otsus muutmata.

4. Apellatsioonid jätta rahuldamata.

5. Määrata Vanalinna Advokaadibüroo vandeadvokaadi Leelo Viili poolt Kaupo

Rõigasele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks 483,12 eurot (sh käibemaks 87,12 eurot).

6. Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud kulud summas 483,12 eurot (sh

käibemaks 87,12 eurot) Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebekord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise

õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Süüdistusakti ja prokuröri poolt 26.04.2024 esitatud muudetud süüdistuse kohaselt

süüdistatakse Kaupo Rõigast järgmistes kuritegudes.

1.1.

KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüdistatakse teda teisele isikule varalise kahju tekitamises

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise

eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse.

Kokkuvõtlikult heidetakse talle ette järgmisi tegusid.

1.1.1. Kaupo Rõigas müüs 30.10.2020 temale mittekuuluva, kuid üürilepingu alusel tema

valduses olnud sõiduauto Lexus IS 200d AVS Auto24 OÜ-le. Ta esitas enda isiku

tõendamiseks eelnevalt võltsitud Soome Vabariigi passi ja võltsitud Soome Vabariigi juhiloa

Timo Antti Niemineni nimele, milledel oli Kaupo Rõigase pilt ja sünnikuupäev. Saanud

müügihinnast kätte 1500 eurot, jättis ta auto ostjale ja lahkus koos rahaga, tekitades sellega

AVS Auto24 OÜ-le materiaalset kahju summas 1500 eurot.

1.1.2. Kaupo Rõigas, esitledes end Tomasena, lubas A.M. ile organiseerida soodsamalt

autokooli õpingud ja juhiloa. Ta küsis 03.03.2022 A.M. i ID-kaardi koopia ja lasi kannatanul

teha ülekande summas 600 eurot enda poolt nimetatud arveldusarvele. Arveldusarve kuulus

tegelikkuses Kaupo Rõigase emale ja samal päeval kanti sellele 600 eurot üle Kaupo Rõigase

arveldusarvele. Kaupo Rõigas A.M. ile autokooli õpinguid ei organiseerinud ja tekitas sellega

kannatanatule kahju 600 eurot.

1.1.3. Kaupo Rõigas, esitledes end Tomasena, lubas N.M. ile, et aitab teda sõiduauto Crysler

Town Country ostuga välismaalt ning selle transportimisega Eestisse. Selleks saatis ta

kannatanule sõiduauto fotod ning sai temalt 2022. aasta juunis-juulis kahes osas kokku 11 500

eurot sularaha. Lubatud sõiduautot Kaupo Rõigas kannatanule ei soetanud, ega tagastanud ka

saadud raha, tekitades sellega kannatanule kahju summas 11 500 eurot.

1.1.4. Kaupo Rõigas esitas 04.08.2022 J.M. i nimel viimase loata ja teadmiseta ning tema

isikutuvastusvahndeid kasutades interneti teel laenutaotluse BB Finance OÜ-le. Positiivse

laenuotsuse tegi BB Finance OÜ töötaja. Sõlmitud laenulepingu alusel kanti 1255 eurot üle

J.M. i nimel olevale arvelduskontole, mida tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas. Kaupo Rõigas

tekitas BB Finance OÜ-le varalist kahju summas 1255 eurot.

1.2.

Kaupo Rõigast süüdistatakse KarS § 213 lg 2 p 1 järgi teisele isikule varalise kahju

tekitamise andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise

eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse. Kaupo

Rõigas esitas viiel korral (ajavahemikul 28.02.2022 – 03.05.2022) J.M. i nimel viimase loata

ja teadmiseta ning tema isikutuvastusvahendeid kasutades interneti teel erinevatele

äriühingutele laenutaotlused. Isikutuvastuseks kasutas ta J.M. i nimel olevat Smart-ID-d,

positiivse laenuotsuse tegi arvutisüsteem. Sõlmitud laenulepingute alusel kanti raha J.M. i

nimel olevale Coop Panga arvelduskontole, mida tegelikkuses käsutas Kaupo Rõigas. Selliselt

tekitati varalist kahju Inbank Finance AS-ile summas 7491,02 eurot (28.02.2022

autolaenuleping), Placet Group OÜ-le 2200 eurot (01.03.2022. a laenuleping), Bondora AS-

ile summas 8933,96 (13.04.2022. a ja 06.06.2022. a laenulepingud) ning ESTO AS-le

summas 1800,50 eurot.

1.3.

Veel süüdistatakse Kaupo Rõigast KarS § 1572 lg 1 järgi teist isikut tuvastavate ja

tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise ja kasutamise, eesmärgiga

luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, millega on tekitatud

kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele. Kaupo Rõigas kasutas J.M. i loa ja

teadmiseta tema nime ja isikukoodi, elamisloa kaardi pilti ja PIN-koodi, juhiloa pilti, elukoha

aadressi, tema tööalast e-posti aadressi ning kannatanu J.M. i nimel olevat arvelduskontot

Coop Pangas, eesmärgiga jätta võlausaldajatele mulje, et laenuvõtjaks on J.M. , esitas

laenutaotlused ning sõlmis tema nimel laenulepingud tekitades sellega kahju J.M. i seadusega

kaitstud õigustele.

1.4.

Kaupo Rõigast süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 4 järgi võõra vallasasja äravõtmises

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

kelmuse ja omastamise. Ajavahemikul 01.01.-22.09.2022, täpselt tuvastamata kuupäeval

varastas Kaupo Rõigas vaba juurdepääsu teel J.M. i elukohast XXX järgmised kuldehted:

kullast käevõru smaragdide ja briljantidega, punasest kullast sõrmuse rubiini ja briljandiga

ning valgest kullast lehekestega, 3 kollasest kullast ketti, 2 paari kollasest kullast

kõrvarõngaid, 2 kollasest kullast abielusõrmust, kollasest kullast ja rubiinidega lillelised

kõrvarõngad, kollasest kullast sõrmuse Swarovski kristallide ja briljantidega. Kokku tekitas

Kaupo Rõigas J.M. ile kahju summas 3130 eurot.

1.5.

Kaupo Rõigast süüdistatakse KarS § 201 lg 2 p 1 valduses oleva võõra vallasasja

ebaseaduslikult enda kasuks pööramises, isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

omastamise ja kelmuse. Saanud 27.07.2020 üürilepingu alusel enda valdusesse sõiduauto

Lexus IS 200d, mille omanik oli Coop Liising AS ja vastutav kasutaja liisinglepingu alusel

S.K. (hilisem M) müüs auto AVS Auto24 OÜ-le. Saanud ostuhinnast kätte 1500 eurot, jättis

ta auto koos võtmetega selle äriühingu töötajate kätte. Tegu on sama episoodiga, mis otsuse

punktis 1.1.1.

1.6.

Kaupo Rõigast süüdistatakse ka KarS § 345 lg 1 järgi teadvalt võltsitud dokumendi

kasutamises eesmärgiga omandada õigusi. Eelmises punktis viidatud sõiduki ostu-

müügilepingu sõlmimisel esitles ta end AVS Auto24 OÜ töötajatele sõiduki omaniku Timo

Anttina, esitades enda isiku tõendamiseks ja oma väidete kinnituseks eelnevalt võltsitud

Soome Vabariigi passi ja võltsitud Soome Vabariigi juhiloa Timo Antti Niemineni nimele.

Mõlemal nimetatud dokumendil oli Kaupo Rõigase pilt ja sünnikuupäev.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohus kuulutas 09.07.2024. a otsuse resolutiivosa, millega tunnistas Kaupo

Rõigase süüdi:

-

KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritavate

kuritegude toimepanemises (kannatanute AVS Auto24 OÜ, A.M. i, N.M. i, BB Finance

OÜ ja J.M. i suhtes toime pandud kuriteod) ning mõistis talle KarS § 209 lg 2 p 1 järgi

karistuseks 4 aastat vangistust;

-

KarS § 213 lg 2 p 1 ja KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude

toimepanemises (kannatanute Inbank Finance AS, Placet Group OÜ, Bondora AS, ESTO

AS ja J.M. i suhtes toime pandud kuriteod) ning mõistis talle KarS § 213 lg 2 p 1 järgi

karistuseks 3 aastat vangistust;

-

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõistis talle

karistuseks 2 aastat vangistust;

-

KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõistis talle

karistuseks 2 aastat vangistust.

2.1.

KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistis

maakohus Kaupo Rõigasele liitkaristuseks 4 aastat ja 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti

Kaupo Rõigase kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 07.06.2023. Kaupo Rõigase suhtes

kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata, määrates, et tõkend tuleb tühistada jõustunud

kohtuotsuse alusel karistuse kandmisele asumisel.

2.2.

Maakohus rahuldas ka kannatanute tsiviilhagid ning mõistis Kaupo Rõigaselt

kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitisena välja: J.M. i kasuks 3130 eurot; A.M. i kasuks

600 eurot; N.M. i kasuks 11500 eurot; AVS Auto24 OÜ kasuks 1500 eurot; Bondora AS

kasuks 8933,96 eurot; Inbank Finance AS kasuks 9019,92 eurot; BB Finance OÜ kasuks

1416,14 eurot; PLACET GROUP OÜ kasuks 2636,62 eurot ja ESTO AS kasuks välja

1932,08 eurot.

2.3.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti Kaupo Rõigaselt riigi kasuks välja sundraha summas

1230 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1231 eurot ja kohtumenetluses

4826,32 eurot ning ekspertiisi kulu 862 eurot, s.o kokku 8149,52 eurot. KrMS § 180 lg 3

alusel on Kaupo Rõigasel õigus tasuda menetluskulud 1 aasta jooksul kohtuotsuse

jõustumisest. Maakohus võttis seisukoha ka asitõendite osas.

3. Viru Maakohus tegi asjas tervikotsuse 09.09.2024.

3.1.

Maakohus luges tõendatuks, et Kaup Rõigas sai Ü.K. lt rendilepingu alusel enda

kasutusse sõiduauto Lexus maksumusega 10 000 eurot. Rendilepingu sõlmimisel esitles ta

end Timo Antti Nieminenina. Selle sõiduki omanik oli Coop Liising AS ja vastutav kasutaja

S.K. . Kaupo Rõigas kasutas sõidukit mõnda aega, tasus selle eest renti 3 kuud (540+500+500

eurot). Rendiaja lõpus (30.10.2020) kirjutas Kaupo Rõigas Whatsapis Ü.K. le, et ta soovib

sõiduki veel kuuks ajaks rendile võtta ja toob 500 eurot. Sel päeval aga Kaupo Rõigas enam ei

tulnud. Samal päeval, s.o 30.10.2020 sõitis ta sõiduautoga Lexus hoopis AVS Auto24 OÜ

müügiplatsile ning pakkus seal oma sõidukit ettevõtte juhatuse liikmele müügiks. Ka autot

müües esines ta Timo Antti Niemineni nimega, esitades enda isiku tuvastamiseks ostjale

võltsitud Soome passi. Passi võltsitust kinnitab asjaolu, et seal oli Kaupo Rõigase foto ja

sünnikuupäev. Timo Antti Niemineni nimi ja Kaupo Rõigase foto olid ka Soome juhilubadel,

mille ta samuti esitas. Sõlmiti broneeringuleping, ostjaks AVS Auto24 OÜ ja müüjaks Timo

Antti. Sõiduauto väärtuseks hinnati 3000 eurot, millest 1500 eurot tasuti Kaupo Rõigasele

tagatisena samal päeval. Ülejäänud 1500 eurot pidi ostja tasuma järgmisel päeval, pärast seda,

kui müüja toob ostjale sõiduauto dokumendid. Kaupo Rõigas lahkus saadud rahaga

sündmuskohalt ja jättis sõiduauto koos võtmetega AVS Auto24 töötajate kätte.

3.2.

Kaupo Rõigas tekitas AVS Auto24 OÜ töötajatel tegelikest asjaoludest ebaõige

ettekujutuse, et sõiduk kuulub temale ning tal on õigus seda maha müüa. Petmise tõttu tekkis

AVS Auto24 OÜ esindajal eksimus, mille tulemusena toimus varakäsutus – AVS Auto24 OÜ

andis Kaupo Rõigasele auto eest ettemaksuks 1500 eurot sularahas. Ühtlasi pani Kaupo

Rõigas selles episoodis toime teadvalt võltsitud dokumendi, s.o Soome Vabariigi passi ja

Soome Vabariigi juhiloa kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Võltsitud dokumendi

kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega. Sellega pani Kaupo Rõigas toime

KarS 209 lg 1, § 345 lg 1 ja § 201 lg-s 1 sätestatud kuriteod. Maakohtu hinnangul on need

kuriteod toime pandud kavatsetult.

3.3.

Maakohus luges tõendatuks ka selle, et Kaupo Rõigas, nimetades ennast Tomaseks,

lubas A.M. ile organiseerida õpinguid autokoolis tuttava autokooli omaniku kaudu, kelle

juures on võimalik juhiload soodsamalt ära teha. Selleks pidi A.M. üle kandma 600 eurot

Kaupo Rõigase poolt nimetatud arveldusarvele, mida ta tegigi 03.03.2022. Sõidukooli

õpinguid Kaupo Rõigas kannatanule tegelikkuses ei korraldanud. Seda, et süüdistataval

polnud kavatsust autokooliõpinguid organiseerida, näitab see, et Kaupo Rõigas valetas, et

ülekanne tuleb teha autokooli töötaja kobtole – tegelikult oli tegu Kaupo Rõigase ema

kontoga. Samuti esines ta A.M. ile juba algusest peale valenime all. Nimetatud teoga tekitas

Kaupo Rõigas A.M. ile varalist kahju summas 600 eurot. Sellega pani ta toime KarS § 209 lg

2 p 1 kohase kuriteo.

3.4.

Maakohus tuvastas ka, et Kaupo Rõigas, nimetades ennast Tomaseks, lubas N.M. ile,

et aitab teda sõiduauto Crysler Town Country ostuga välismaalt ning selle transportimisega

Eestisse. Ta saatis kannatanut huvitava sõiduauto fotod ning sai temalt 2022. aasta juunis-

juulis sõiduauto soetamiseks kahes osas kokku 11500 eurot sularaha, 10 000 eurot N.M. i

enda käest ja mõni aeg hiljem veel 1500 eurot tema elukaaslase A.V. i käest. Lubatud

sõiduautot Kaupo Rõigas kannatanule ei toonud, samuti ei tagastanud ta raha. Kohus tuvastas,

et Kaup Rõigas ei kavatsenudki N.M. ile sõiduautot hankida ning selle lubamisega tekitas

kannatanul tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Sellega pani ta toime KarS § 209 lg 2

p 1 kohase kuriteo.

3.5.

Ajavahemikul 28.02.2022 kuni 04.08.2022 kannatanute Placet Group OÜ, ESTO AS-

i, BB Finance OÜ, Bondora AS-i ja Inbank Finance AS-i suhtes toime pandud kelmuse ja

arvutikelmuse episoodide ning kannatanu J.M. i suhtes toime pandud identiteedi

ebaseadusliku kasutamise episoodide osas tuvastas maakohus järgmist. Kaupo Rõigas palus

J.M. il avada enda nimel Coop Panga arvelduskonto, mida hakkas ise kasutama. Ta taotles

interneti teel J.M. i nimel laenu erinevatelt laenuandjatelt ja seetõttu sõlmiti ajavahemikul

01.03.2022 kuni 04.08.2022 J.M. i ja Placet Group OÜ, BB Finance OÜ, Bondora AS ja Esto

AS vahel laenulepingud erinevatele summadele, mis kanti üle sellele Coop Panga

arvelduskontole. J.M. i ja Inbank Finance AS-i vahel 28.02.2022 sõlmitud autolaenulepingu

summa 8999 eurot kanti samal päeval üle Inbank Finance AS-i koostööpartneri NP Autod OÜ

arveldusarvele. Ostetud sõiduautot kasutas Kaupo Rõigas.

3.5.1. Kaupo Rõigas ei vaielnud vastu, et tema võttis kõik süüdistuses nimetatud laenud,

kuid need laenud said võetud kokkuleppel J.M. iga. Kaupo Rõigase ütluste kohaselt tutvus

tema J.M. iga 4.01.2022 ja sellest ajast hakkasid nad koos elama. Oma tõelist nime ta J.M. ile

ei öelnud. Ta ütles enda nimeks Tomas Niemi ja J.M. nägi ka sellist võltsitud passi. Kuna neil

tekkis väga usaldusväärne suhe, siis ta palus, et J.M. avaks lisaarve, et ta saaks sooritada

perekonna jaoks finantstehinguid. Kaupo Rõigase sõnul võttis ta laenud koos J.M. iga. Kuna

naine usaldas teda ja nägi, et varasemad maksud on makstud, siis oli ta nõus võtma järgmisest

kontorist lühiajalist laenu tingimusel, et Kaupo Rõigas maksab sellegi laenu tagasi. J.M.

kinnitas alati Smart-ID-ga, et on võimalik võtta laenu. Süüdistatav rõhutas, et neid laenusid

maksis ta tagasi nagu lepingus oli ette nähtud alates märtsist kuni septembrini 2022. Laenude

võtmisel oli tal plaan maksta ise kõik tagasi. Kuid septembris sai J.M. i tütar teada Kaupo

Rõigase tegeliku nime ja need plaanid luhtusid ja lõppesid.

3.5.2. Maakohtus ei pidanud Kaupo Rõigase ütlusi tõesteks. Süüdistusversiooni ja J.M. i

ütlusi toetavad ka kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid, mille

usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Ühises majapidamises elades võis Kaupo Rõigasel

juurdepääs olla nii kannatanu ID-kaardile, Smart-ID-le ja nende paroolidele kui ka telefonile.

Samuti on kannatanu viidanud sellele, et süüdistatav oli väga veenev ja kasutas ära kannatanu

emotsioone. Ta tegi kannatanule abieluettepaneku ja küsis sellel ettekäändel enda kätte

kannatanu ID-kaardi. Samuti nõudnud ta ID-kaarti selleks, et teha avaldus

perekonnaseisuametisse ja käia erinevates registrites. Kuna Kaupo Rõigas sai laenud võtta

interneti teel, siis ei olnud tal vajadust kannatanut oma plaanidest informeerida. J.M. i isiku

tuvastamine ja lepingute allkirjastamine toimus digitaalselt. Isegi kui kannatanu lubas oma

dokumente Kaupo Rõigasele ja isegi siis kui ta sisestas enda parooli, ei saanud ta aru, et

identifitseerimine on vaja teha selleks, et saaks laenu võtta. Kannatanu ütluste usaldusväärsust

kinnitab asjaolu, et 22.09.2022 laenudest teada saades hakkas ta pankadega kontakti otsima,

pidama kirjavahetust ja üritas koos tütrega pankadega suheldes mingil viisil laenude küsimusi

lahendada. Kannatanu versioon on usutav ka seetõttu, et J.M. il ei olnud laene tarvis, ta elas

enne ilma laenuta ja ta pole mitte kunagi krediidiasutustelt laenu võtnud.

3.5.3. Kohus tuvastas ka, et J.M. i isiku tuvastamine ja autolaenulepingu allkirjastamine

toimus digitaalselt. Kaupo Rõigase ütlused laenulepingu käsikirjalise allkirjastamise kohta ei

vasta tõele. Kuigi kannatanu viibis koos Kaupo Rõigasega NP Autod kontoris ja allkirjastas

seal omakäeliselt auto ostu-müügi lepingu, ei olnud ta teadlik, mis lepingu ta allkirjastab ega

ka sellest, et auto soetati laenuga. Kannatanu sõnul pani Kaupo Rõigas teda uskuma, et kinkis

kannatanule auto, ja ta arvas, et Kaupo Rõigas ostis selle auto enda raha eest.

3.5.4. Kokkuvõtlikult jõudis kohus järeldusele, et kohtus uuritud tõendid langevad kokku

J.M. i versiooniga, et ta pole andnud nõusolekut laenude võtmiseks ega olnud nendest teadlik.

J.M. i isiku tuvastamine ja lepingute allkirjastamine toimus digitaalselt. Selleks on kasutatud

kannatanu nimel olevat Smart-ID-d Inbank Finance AS, Placet Group OÜ ja BB Finance OÜ

puhul ning ID-kaarti ESTO AS ja Bondora AS puhul. Positiivse laenuotsuse tegi

arvutisüsteem, va BB Finance OÜ puhul, kus positiivse laenuotsuse tegi BB Finance OÜ

töötaja. Eelkirjeldatud tegevusega tekitas Kaupo Rõigas laenuandjatele varalist kahju.

3.5.5. BB Finance OÜ-ga seotud episood on kvalifitseeritud kelmusena KarS § 209 lg 2 p 1

järgi, kuivõrd pettuse teel viidi eksimusse reaalne inimene, kes tegi positiivse laenuotsuse.

Ülejäänud episoodides on täidetud KarS § 213 lg 2 p 1 koosseisu objektiivsed ja subjektiivsed

tunnused. Süüdistatava ebaseadusliku andmetöötlusprotsessi sekkumise tõttu tegid

laenuandjate arvutisüsteemid positiivsed laenuotsused. Kaupo Rõigas pani kuriteod toime

kavatsetult.

3.6.

Teise isiku identideeti kasutamise osas luges maakohus tõendatuks, et Kaupo Rõigas

kasutas J.M. i isikuandmeid kavatsetult, eesmärgiga varjata laenude võtmisel ja lepingute

sõlmimisel enda tõelist identiteeti. Seejuures teadis süüdistatav, et tal puudub kannatanu

nõusolek tema isikuandmeid kasutada ja selle tulemusel tehinguid sõlmida. Ta sai kannatanu

isikuandmeid kasutades varalist kasu. Laenuga ostetud sõiduautot Audi kasutas peamiselt

Kaupo Rõigas ja hiljem sai ka raha auto müügist endale. Seega oli süüdistatava eesmärgiks

kohe algusest peale jätta lepingutest tulenevad kohustused täitmata. Kaupo Rõigas on toime

pannud KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3.7.

J.M. i ütlustega on tõendatud, et tema elukohast XXX on varastatud süüdistuses

loetletud kuldehted. Kannatanu ütluste usaldusväärsust toetavad tema tütre A.M. i ütlused,

mille kohaselt emal olid erinevad kuldehted, mis kõik ära kadusid. Kannatanud on neid ehteid

üksikasjalikult kirjeldanud ja selgitanud nende ehetega seotud detaile. Kannatanu ütluste

usaldusväärsuses pole põhjust kahelda. Viimati nägi J.M. ehtekarpi aastavahetusel enne

Kaupo Rõigase tema korterisse elama asumist. Pärast süüdistatava korterist lahkumist avastas

kannatanu, et ehted on kadunud. Keegi teine peale Kaupo Rõigase ei saanud ehteid tema

korterist varastada.

3.8.

Süüdistatava käsitamine varem kelmuse, omastamise ja varguse toime pannud isikuna

tuleneb nii käesoleva kriminaalasja raames toime pandud kelmuse episoodide paljususest kui

ka sellest, et ta on Harju Maakohtu 11.12.2018. a otsusega nr 1-18-8781 tunnistatud süüdi ja

karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi

kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest. Viru Maakohtu 26.10.2021. a otsusega nr 1-

21-6926 on Kaupo Rõigas tunnistatud süüdi ja karistatud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Seega

tuleb Kaupo Rõigase poolt toime pandud kuriteod kvalifitseerida korduvalt (s.t vähemalt teist

korda) toime pandud kelmuse, varguse ning omastamisena ehk KarS § 209 lg 2 p 1, KarS §

213 lg 2 p 1, KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi. Õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud puuduvad.

3.8.1. Karistuse mõistmisel arvestas kohus järgmist. KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 345 lg 1 ja

KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on Kaupo Rõigase süü

suur. Tema kuritegelik aktiivsus on olnud kõrge. Süüd suurendava asjaoluna tuleb võtta

arvesse seda, et Kaupo Rõigas pettis kannatanutelt välja suure hulga raha neljas erinevas

kelmuse episoodis, tekitades kahju kokku summas 15016,14 eurot. Karistust kergendava

asjaoluna tuleb AVS Auto24 OÜ episoodis arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. Kaupo

Rõigas pani J.M. i suhtes kuriteod toime kasutades ära tema usaldust. Süüdistatavat on varem

korduvalt karistatud samasuguste kuritegude eest, seetõttu on tema tegevus keskmisest

jultunum ja süü suur. KarS § 213 lg 2 p 1 ja KarS § 1572 lg 1 järgi mõistetav karistus peab

olema väiksem kui KarS § 209 lg 2 p 1 puhul, sest süüdistatav maksis mingis osas laene

tagasi ehk osaliselt heastas laenuandjatele tekitatud kahju. Varguse puhul arvestas kohus

sellega, et tegu on ühe episoodiga ja kahjusumma ei ole liiga suur. Kaupo Rõigast on

samalaadse kuriteo eest varasemaltki karistatud ning see ei ole mõjutanud teda varuste

toimepanemisest loobuma. Arvestades toimepandud süüteo asjaolusid ning raskust

etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, süüdistatava isikut iseloomustavaid

andmeid, pole Kaupo Rõigase süüaste pole suur. KarS § 201 lg 2 p 1 episoodis puhul oli

tegemist ühe inimese varaga. Karistust kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus.

3.8.2. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta karistuse täitmisele pööramata,

ei esine. Ainus viis vältida, et Kaupo Rõigas ei paneks toime uusi kuritegusid, on reaalse

vangistuse kohaldamine. Väidetava halvenenud tervise kohta pole tõendeid esitatud, mistõttu

pole karistusest vabastamiseks alust.

3.9.

Kannatanute esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele.

3.10.

Menetluskulud kuuluvad täies ulatuses Kaupo Rõigaselt välja mõistmisele ning need

tuleb hüvitada 12 kuu jooksul.

Apellatsioonid

4. Kaupo Rõigas esitas apellatsiooni, milles taotleb enda õigeks mõistmist varguse

episoodis ja J.M. iga seotud kelmuste episoodides. Kannatanu on kuldehete varguse kohta

valetanud. Tema ja A.M. i ütlused on väga erinevad ja asjasse on segatud ka keegi T.V. .

Kiirlaenude võtmine toimus ühisel ettevõtmisel ning kannatanu sõnu ei saa uskuda.

Süüdistataval oli plaan laenud tagasi maksta ja ta tegi seda kuni elas J.M. iga koos. Saades

teada Kaupo Rõigase tegeliku identideedi, keeldus kannatanu enam koos süüdistatavaga

elamast ja käskis kohe kõik laenud kinni maksta. Kaupo Rõigasel raha ei olnud. Ta oli

Euroopas ja otsis viise, kuidas raha teenida. 2023. a märtsis leppis ta J.M. iga ära ning taas

hakati koos elama kuni süüdistatava kinnipidamiseni 06.06.2023. Firmast NP Autod

sõiduauto Audi ostmise puhul ei arvestanud kohus NP Auto esindajate ütlusi, et laenulepingu

ja ostu-müügilepingu sõlmis J.M. ainuisikuliselt. Müügimees R.I. tunnistas kohtus, et

lepingud sõlmis auto ostja. Inbanki esindaja tunnistas, et sõlmis laenulepingu firmaga NP

Autod, mitte Kaupo Rõigasega. Kelmust toime pandud ei ole. Tema lubas, et ostab

elukaaslasele kingituseks auto, mille liisingut maksab ise.

5. Kaitsja palub oma apellatsioonis maakohtu otsuse tühistada Kaupo Rõigase

süüditunnistamises KarS § 209 lg 2 p 1, § 213 lg 2 p 1, § 1572 lg 1, § 199 lg 2 p 4 J.M. iga

seotud episoodides ja taotleb õigeksmõistmist. Kaupo Rõigasele tuleb mõista kergem

karistus, maakohtu menetluskulud osaliselt ning apellatsioonimenetluse kulud täielikult riigi

kanda jätta. J.M. i tsiviilhagi palub kaitsja jätta läbi vaatamata.

5.1.

Kaitsja märgib, et kuldehete varguse osas on asjas sisuliselt vaid üks süüstav tõend,

milleks on kannatanu ütlused. Süüditunnistamisel on tuginetud üksnes kannatanu oletustele.

Kuna omavahelised suhted olid laenulepingute tõttu läinud halvaks, oli kannatanul loogiline

arvata, et Kaupo Rõigas võib olla seotud ka tema ehete vargusega. Süüdistuses ei ole

konkretiseeritud kuriteo toimepanemise aega ega viisi. Välja jäi selgitamata, kas süüdistuses

loetletud ehted karbis olid. J.M. ise ehteid aastaid ei kandnud ning nende alles olekut ei

kontrollinud. Süüdistatava ütlusi ei tohiks tõendikogumist välja jätta üksnes seetõttu, et need

ei haaku süüdistusversiooniga.

5.2.

Laenudega seoses on peamine küsimus, millal tekkisid probleemid laenude

tagasimaksmisel. Kas Kaupo Rõigas, tehes tehinguid J.M. iga koos või vähemalt tema

teadmisel, kavatses hiljem nendest tehingutest n.ö distantseeruda ja jättagi kõik laenud J.M.

ile tasuda või tekkisid hiljem sellised asjaolud, mis tõid kaasa tagajärjena laenude

tagasimaksmise peatumise. Ühtegi niisugust tõendit, mis Kaupo Rõigase esialgseid

kuritegelikke kavatsusi kinnitaks, ei ole. Tõendatud pole, et end Tomasena tutvustades oli

Kaupo Rõigasel plaan kelmust toime panna. Süüdistatav selgitas eluliselt usutavalt, et ei

näinud võimalust oma nimel arvet avada ja laene võtta, kuna tema taust oli üsnagi keeruline.

Laene võttes tegutses ta teadmisega, et J.M. ka kiidab tema tegevuse heaks. Ei ole eluliselt

usutav, et sedavõrd pikka aega erinevaid finantstehinguid ja rahaülekandeid teinud ja

tehingute ning raamatupidamise õigsust kontrollinud J.M. ei saa aru, mis tema pangaarvete

kaudu tehakse. Kõnesalvestise stenogrammist nähtuvalt rõhutas meesterahvas, et et tema

maksab neid laenusid tagasi, on seda teinud siiamaani ja kavatseb seda edasi teha.

Salvestistest ei jää muljet, et naisisik sai laenudest teada täiesti ootamatult või et tegevus on

toimunud täiesti tema selja taga.

5.3.

Auto ostmise episoodis oli kannatanul lepingut allkirjastades võimalik saada ülevaade,

millega on tegemist. J.M. il oli võimalus saada endale üks eksemplar lepingust ja ka tõlge, ent

seda võimalust ta ei kasutanud. Kannatanu ei osanud selgitada, kuidas olukorras, kus ta ise

füüsiliselt viibis kontoris kohapeal ja võis jälgida toimunut, oli võimalik tema silmade all

Kaupo Rõigasel tema Smart-ID või mingisugust muud isiku tuvastamise viisi kasutada ja see

leping tema teadmata sõlmida.

5.4.

Tõenditest ei saa teha järeldust, et Kaupo Rõigasel oli juba kõigi laenulepingute

sõlmimise hetkeks olemas teadmine ja tahtlus oma kohustusi mitte täita ja siit tulenevalt ei saa

ka väita, et tegemist oli teadliku ja tahtliku ebaõige ettekujutuse loomisega teisel isikul.

Süüdistataval oli tehingute tegemise ajal olemas maksevõimelisus ja tulevane maksevalmidus.

Tuleb möönda, et Kaupo Rõigase sissetulekud ei pruukinud olla täiesti legaalsed, aga ei ole

andmeid, et maksevõimelisus üldse puudus.

5.5.

KarS § 1572 lõike 1 järgi süüditunnistamine on ebaõige, kuna tehinguteks oli

kannatanu nõusolek ning Kaupo Rõigasel puudus eesmärk tekitada kellegi seadusega kaitstud

õigustele või huvidele kahju.

5.6.

Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Kaupo Rõigase süü on suur. Puuduvad teo

eriliselt taunitavad asjaolud, miks võiksid karistuse mõistmisel tähtsust omada ja mis ei ole

hinnatavad koosseisuliste asjaoludena üldiselt. Eripreventiivsetel eesmärkidel ei ole vajadust

pikaajalist reaalset vangistust mõista. Kaupo Rõigase tervislik seisund on väga halb, ta on

ratastoolis, läbi teinud kaks infarkti, vahetamist vajavad mõlemad puusaluud. On vähe

tõenäoline, et sellises terviseseisundis isik jätkab samasugusel viisil kuritegude toime

panemist. Vanglas ei ole süüdistatav seni tõhusat meditsiinilist abi saanud ja vangla

tingimustes tavapärane stressi ja pingeolukorras viibimine südamehaiguste puhul tervisele

hästi ei mõju. Kaupo Rõigase pikemalt vanglas hoidmine ei oleks humaanne.

Menetlus ringkonnakohtus

6. Kaitsja ja süüdistatav jäid kohtuistungil apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde.

7. Prokurör leidis, et apellatsioonid ei ole põhjendatud ning tuleks jätta rahuldamata.

Kuldehete vargusega seonduvat episoodi tõendavad lisaks J.M. i ütlustele ka tema tütre

ütlused, väljavõte Facebooki sõnumivahetusest ning asitõendi vaatlusprotokoll süüdistatava

arvutist leitud fotoga. Kannatanu J.M. i ja tunnistaja A.M. i ütlused kuldehete olemasolu

kohta on usaldusväärsed.

7.1.

Kaupo Rõigas ega tema kaitsja ei ole kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses

esitanud tõendeid, mis kinnitaksid Kaupo Rõigase sissetulekuid ja maksevõimelisust.

Vastupidi, kohtumenetluses leidis tõendamist, et Kaupo Rõigas elatas end J.M. i

sissetulekutest, samuti kannatanu J.M. i nimel ja teadmiseta võetud laenudest ja teistelt

kannatanutelt välja petetud rahasummade arvelt. Märkimisväärne on siinkohal see, et ainuüksi

N.M. ilt pettis ta välja 11 500 eurot sularaha. Kohtus Kaupo Rõigas väitis, et ta ei tagastanud

N.M. ile raha, kuna see justkui kulus kuhugi ära, sai otsa. Sellised asjaolud ei kõnele sellest, et

Kaupo Rõigase näol on tegemist maksevõimelise ja vastutustundliku inimesega, kes on

valmis võetud laene ja rahalisi kohustusi oma isiklikest legaalsetest vahenditest tagasi

maksma.

7.2.

Prokurör märkis veel, et maakohtu poolt liitkaristuse mõistmisel on eksitud. Nimelt on

jätnud maakohus ekslikult arvestamata selle, et Kaupo Rõigas pani sõiduauto Lexus IS 200d-

ga seotud süüteod, nimelt selle omastamise S.M. ilt ning kelmuse teel justkui müümise AVS

Auto24 OÜ-le ja sama kelmuse käigus võltsitud dokumendi kasutamise toime 30.10.2020 ja

nende kuriteoepisoodide eest mõistetud karistus tulnuks KarS § 65 lg 1 alusel liita Viru

Maakohtu 26.10.2021. a otsusega nr 1-21-6926 mõistetud karistusega, kuivõrd need teod olid

toime pandud enne nimetatud kohtuotsuse kuulutamist. Selles osas palub prokuratuur

ringkonnakohtul Kaupo Rõigasele maakohtu poolt mõistetud karistuse liitmise tehet

korrigeerida, võttes arvesse, et prokuratuuri hinnangul ei mõjuta selline karistuste liitmise

ebatäpsus Kaupo Rõigase süü suurust ega tingi talle maakohtu poolt mõistetud karistusmäära

muutmist.

Ringkonnakohtu seisukohad

8. Ringkonnakohus, apellatsioonide piirides asja läbi vaadates, annab hinnangu

kannatanu J.M. iga seotud laenude võtmise (I) ja tema identiteedi kasutamisega seotud

episoodidele (II) ning vargusele (III). Seejärel osutatakse apellatsiooniväliselt maakohtu

vigadele liitkaristuse mõistmisel (IV). Seetõttu korrigeerib ringkonnakohus karistusi vastates

ühtlasi karistust puudutavatele apellatsiooniväidetele (V). Viimasena võetakse kokku

apellatsioonimenetluse tulem ja lahendatakse menetluskuludega seonduvad küsimused (VI).

(I)

9. Maakohus tunnistas Kaupo Rõigase süüdi J.M. i nimel laenude võtmises. Sõltuvalt

sellest, kas positiivse laenuotsuse tegi arvutisüsteem või inimene, on need teod kvalifitseeritud

KarS § 213 lg 2 p 1 (Inbank Finance AS, Placet Group OÜ, Bondora AS ja ESTO AS

episoodid) või KarS § 209 lg 2 p 1 järgi (BB Finance OÜ episood). Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohtu otsus jälgitav ja hästi põhjendatud. Puudub alus teha etteheiteid

tõendite analüüsile või nende pinnalt tehtud järeldustele. Seega keskendutakse

apellatsioonides esitatud kaitseväidetele vastamisele.

10. Keskse kaitseväite kohaselt võeti need laenud ühistes huvides – süüdistatav ja

kannatanu olid sel ajal elukaaslased. Kannatanu sõnul ei olnud ta enda nimel võetud laenudest

teadlik. Mõlemad väited ei saa üheaegselt tegelikkusele vastata ning kohtutel tuleb hinnata,

kelle ütlused on usaldusväärsed.

11. Kaitsja märgib, et J.M. on isik, kes omab piisavalt elukogemust ja 20-

aastast staaži erinevate finantstehingute tegemisel, kuivõrd ta on olnud

väga pikka aega üle 1000 elanikuga korteriühistu esimees. J.M. on ise

selgitanud, et ta töötab pikka aega igapäevaselt rahaga ja seetõttu saab

suurepäraselt aru erinevate finantstehingute olemusest. Kaitsja hinnangul

ei ole eluliselt usutav, et sedavõrd pikka aega erinevaid finantstehinguid ja

rahaülekandeid teinud ja tehingute ning raamatupidamise õigsust

kontrollinud inimene ei saa aru, mida tema pangaarvete kaudu tehakse.

Märkimisväärne on ka asjaolu, et kannatanu ütlustest nähtuvalt on ta ise

pannud tihtipeale üles teatisi ja hoiatusi vanuritele, et nad ei satuks

pettuste ohvriks.

12. Kolleegiumi hinnangul on maakohus sellele kaitseväitele põhjalikult ja

nõustumisväärselt vastanud (otsuse punktid 63–71). J.M. il võis küll pikaaegse korteriühistu

juhina olla arusaam finantstehingute tegemisest ja nende olemusest, kuid olles romantilises

lähisuhtes Kaupo Rõigasega on täiesti mõistetav, et kannatanu usaldas oma partnerit.

Kannatanu sõnul tundus Kaupo Rõigas talle väga veenev, hooliv ja tark, mistõttu ei kahelnud

ta üheski süüdistatava sõnas (dtl 223, 240). J.M. oli Kaupo Rõigase mõju all ning ei pidanud

vajalikuks igat tema liigutust kontrollida. Asjaolu, et kannatanu on ise vanemaid inimesi

petturite eest hoiatanud, ei tähenda veel, et ta sai aru, et elab ise koos teda ärakasutava

inimesega. Kaupo Rõigast on varemgi just naiste suhtes toimepandud kelmuste eest

karistatud. Süüdistatava puhul on tegu isikuga, kes sooritab kelmusi nüüdseks juba teatava

vilumusega. Varasematest süüdimõistvatest kohtuotsustest nähtub sarnane skeem praegusega

(III kd tl 157-173; 184-186). Kaupo Rõigas, esinedes valenime all, tutvub naisterahvaga, kolib

võrdlemisi ruttu temaga kokku elama ning hakkab seejärel toime panema kuritegusid, sh

kannatanute nimele laenude võtmised, kannatanute teadmata nende sõidukite mahamüümine

ning kannatanutelt väärisehete vargused. Lisaks kannatanutele käsilolevas kriminaalasjas on

Kaupo Rõigasel varasematel aastatel õnnestunud ära petta hulga isikuid. J.M. on vaid üks

kannatanutest. Puudub alus järelduseks, et J.M. oleks pidanud kelmuse läbi nägema seetõttu,

et tal on rahaasjades kogemus ning ta hoiatab vanureid petturite eest.

13. Kannatanu kohta on teada, et ta elas tagasihoidlikult. Enda sõnul kasutas J.M.

igapäevaselt Swedbank-is olevat arveldusarvet. Kõik üheksa kuud, mil süüdistatav tema

juures elas, elati palgapäevast palgapäevani ning igapäevakulutused kattis kannatanu. J.M. i

igakuine palk oli 792 eurot. Ta polnud varasemalt kunagi krediidiasutustest laenu võtnud.

14. Inimestele on üldiselt omane käituda mõistuspärasel viisil. Mõistuspäraselt käituv

inimene ei võta/ega lase enda nimel võtta oma sissetulekutest kordades suuremaid laenusid, et

laenuna saadud raha anda ebaselgel põhjusel kasutamiseks isikule, kellega ta vaid mõned

kuud varem tutvus. Keskmine mõistlik inimene saab aru, et laenud tuleb tagasi maksta ning

kui sissetulekutest selleks ei jätku, võidakse võlgade katteks maha müüa vara. Seda mõistis ka

kannatanu, kes enda sõnul kõikidest tema nimel võetud laenudest teada saades ei soovinud

enam elada ja oli hulluks minemas. Kannatanu pöördus seetõttu psühhiaatri poole ning

tarvitas üle aasta aja psühhotroopseid ravimeid (dtl 225). Maakohus on asjakohaselt

märkinud, et laenudest teada saades hakkas J.M.

koos tütrega koheselt

laenuandjatega/pankadega suhtlema, soovides mingil viisil asjale lahendust leida. Samuti tegi

ta avalduse politseisse. Kaupo Rõigase tegutsemist kannatanu teadmata kinnitavad veel ka

kannatanu poolt tehtud helisalvestised nendevahelistest vestlustest (II kd tl 88-94), kus J.M.

korduvalt küsib, miks võttis süüdistatav laene ilma tema teadmata või temalt küsimata.

15. Kaitsja on veel märkinud, et J.M. i ütluste ebausaldusväärsust kinnitab asjaolu, et

Inbank Finance AS-ga seotud episoodis sõlmiti auto ostu-müügileping siis, kui J.M. oli

isiklikult NP Autode kontoris kohal ja allkirjastas käsikirjaliselt kõik 3 lepingu eksemplari.

Laenuleping Inbank-iga allkirjastati digitaalselt. J.M. ei osanud mitte kuidagi kohtule

selgitada, kuidas olukorras, kus ta ise füüsiliselt viibis NP Autode kontoris mitte väga suures

ruumis, kus võis jälgida toimunut, oli võimalik tema silmade all Kaupo Rõigasel tema Smart-

ID’d kasutada ja see leping tema teadmata sõlmida. Elulise usutavuse seisukohast jääb see

asjaolu kaitsjale täiesti arusaamatuks.

16. Tuleb nentida, et selleski episoodis on maakohtu tõendite analüüs põhjalik ning

järeldused nõustumisväärsed (otsuse punktid 75-90). Teada on, et kannatanu oli koos Kaupo

Rõigasega automüügi platsil ja kontoris, kus allkirjastas omakäeliselt sõiduki

ostumüügilepingu. Kaupo Rõigas suhtles müüjaga eesti keeles ning kannatanu nende vestluse

sisust aru ei saanud. Ta kirjutas pastakaga alla paberitele, mille kohta Kaupo Rõigas ütles, et

tegu on auto üleandmise aktiga. Kannatanu teadmisel ostis Kaupo Rõigas auto oma raha eest

ning see oli tema kingitus J.M. ile. Auto ostuks Inbank Finance AS-st laenu võtmisest ei

teadnud kannatanu midagi. Natuke rohkem kui kuu aega hiljem müüs Kaupo Rõigas ostetud

Audi maha ning müügist saadud raha sai ta endale (dtl 228). Seda, et J.M. auto ostuks võetud

laenust midagi ei teadnud, kinnitavad lisaks tema ütlustele veel järgmised asjaolud:

laenulepingus oli Kaupo Rõigase e-posti aadress; arved laenu tagasimaksmiseks laekusid

Kaupo Rõigasele; Kaupo Rõigase ja J.M. i vahelise vestluse helisalvestised, millest nähtuvalt

ei teadnud kannatanu auto jaoks laenu võtmisest midagi (II kd tl 90, 92); A.M. i ütlused, kelle

sõnul ei teadnud ema autolaenu võtmisest midagi (dtl 303) ning Ajona Matušsi poolt uurijale

edastatud kuvatõmmis tema ja J.M. i vahelisest vestlusest, kus ema kirjutab tütrele, et Tomas

kinkis talle auto ning edastab pildi Audist (V kd tl 85). Lisaks oli J.M. il sõiduauto juba

olemas ning ta ei saanud alguses arugi, miks talle uut autot on vaja. Hiljem sai kannatanu aru,

et Kaupo Rõigas soovis laenu rahaks teha ehk süüdistatav müüs soetatud Audi varsti maha

(dtl 228). Seega on õige maakohtu järeldus, et puudub põhjus, miks varasemalt mitte kunagi

laenu võtnud isik oleks pidanud nüüd uue auto ostuks laenu võtma. Kuna automüüjaga suhtles

peamiselt Kaupo Rõigas, ning seda eesti keeles, ei ole midagi eriskummalist ka selles, kui

müüja seletas lepinguga seonduvaid asjaolusid vaid Kaupo Rõigasele, mitte J.M. ile. Seetõttu

ei saa nõustuda ka kaitsja väitega, et staažika automüüja silme all ei ole kelmuse

toimepanemine eluliselt usutav. Müüja võis oma kohustust täita ja kõiki tehinguga seonduvaid

asjaolusid selgitada, kuid ta tegi seda eesti keeles ning Kaupo Rõigasele.

17. Kolleegiumi hinnangul on tõendatud, et Kaupo Rõigas korraldas auto ostu

finantseerimist J.M. i teadmata. Kannatanu oli arvamusel, et Kaupo Rõigas teeb talle

kingituse. Inbank Finance AS-iga sõlmitud autolaenu lepingust (II kd tl 135-141) nähtub, et

lepingu on digitaalselt allkirjastanud J.M. 28.02.2022 kell 14.17. Leping sõlmiti internetis

npautod.ee veebiaadressil (dtl 268). Ostumüügileping sõlmiti NP Autode esindaja Nikita

Potapovi sõnul kell 14.20 (kuigi leping sõlmitud käsikirjaliselt, sai tunnistaja lepingu

sõlmimise aega firma infosüsteemist kontrollida, V kd tl 96 p). Seega tuleb vastata kaitsja

tõstatatud küsimusele, kuidas sai Kaupo Rõigas selle lepingu digitaalselt J.M. i eest sõlmida,

kui viimane viibis seal samas kontoris. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seegi võimatu.

Teada on, et taotlus järelmaksuga auto soetamiseks esitati npautod.ee veebilehel juba

27.02.2022 (V kd tl 95-97). Seega pidi 28.02.2022 kohapeal veel vaid laenulepingu sõlmima,

mida on võimalik teha kiirelt, s.o ühe PIN-koodi sisestamisega. Kaupo Rõigas teadis

kannatanu ID-kaardi ja Smart-ID PIN-koode. ID-kaart oli aeg-ajalt üldse Kaupo Rõigase käes.

Samuti oli tal vastavalt võimalusele ligipääs kannatanu telefonile. Kuna kannatanu laenu

võtmisest midagi ei teadnud, on vägagi tõenäoline, et ka automüüja kontoris õnnestus Kaupo

Rõigasel kannatanu tähelepanu kõrvale juhtida ning laenuleping J.M. i nimel digitaalselt ära

allkirjastada.

18. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et usaldusväärseid –

s.o tegelikkusele vastavaid ütlusi on selles asjas andnud kannatanu. Tema ütlused on

järjepidevad, teiste tõenditega (v.a süüdistatava ütlused) riimuvad ning eluliselt usutavad.

Kõik tõendid kogumis viitavad üheselt sellele, et laenude võtmise soov oli Kaupo Rõigasel

ning ta tegutses selles üksi. Tal oli ligipääs kannatanu telefonile, ta teadis kannatanu Smart-ID

PIN-koode, ta kasutas kannatanu nimel COOP pangas avatud arveldusarvet, ta esitas

laenutaotlustesse kontaktandmete alla enda telefoninumbri ja e-posti aadressi ning

telefonikõnes Placet Group OÜ-ga proovis Kaupo Rõigas rääkida naisehäälega, väites, et on

J.M. . Laenatud rahadega majandas samuti Kaupo Rõigas. Seega pole siin tegu kaitsja

viidatud olukorraga, kus tõendamiseseme asjaolude osas esineb ainult üks süüstav tõend, s.o

J.M. i ütlused, mistõttu tuleks eriti põhjalikult vaagida kõiki selle tõendi uurimisel tõstatunud

kahtlusi.

19. Seda, kuidas oli Kaupo Rõigasel üldse võimalik J.M. i nimel laenulepinguid sõlmida,

on maakohus samuti analüüsinud (otsuse p-d 61–62). Kolleegium nõustub, et on eluliselt

usutav, et Kaupo Rõigas oli nende ühise kooselu jooksul kõrvalt näinud kannatanu ID-kaardi

ja Smart-ID paroole. Kannatanu sõnul oli Kaupo Rõigasel tema telefonile ligipääs, kuna

viimane veenis teda telefonilt paroolid/sõrmejälje tuvastuse maha võtma (dtl 227). Kuigi

kannatanu hoidis oma ID-kaarti üldjuhul töö juures, nõudis süüdistatav aeg-ajalt, et ta selle

koju tooks, et teha avaldus Perekonnaseisuametisse ning käia registrites. Lisaks on kannatanu

ka ise Kaupo Rõigase palvel ID-kaardi PIN-e sisestanud, kontrollimata alati, mida ta sellega

kinnitas (dtl 231). Telefonile sai Kaupo Rõigas ligipääsu siis, kui kannatanu oli näiteks duši

all või läks korraks välja. Smart-ID’d kasutades ei ole kannatanu enda teadmata midagi

allkirjastanud (dtl 232).

20. Kaitsja hinnangul on teine peamine küsimus asjas see, millal tekkisid probleemid

laenude tagasimaksmisel. Kaitsja leiab, et tõendid ei võimalda teha järeldust, nagu olnuks

Kaupo Rõigasel juba kõigi laenulepingute sõlmimise hetkel olemas teadmine ja tahtlus oma

kohustusi mitte täita. Kaupo Rõigas maksis alguses laene tagasi ning tal ei olnud võimalik ette

näha, et tema ärid Valgevenes lõppevad ja tema sissetulekud kaovad. Kui Kaupo Rõigas oleks

tõepoolest soovinud J.M. i või finantsasutusi petta, siis oleks ta kaitsja sõnul võinud ära

kaduda koheselt pärast seda, kui oli raha kätte saanud, aga ta üritas siiski laene tagasi maksta

ja proovis leida lahendust. Ka J.M. i ja Kaupo Rõigase vahelise vestluse salvestiselt on

kuulda, kuidas Kaupo Rõigas läbi vestluse korduvalt kinnitab, et tema maksab neid laenusid

tagasi – on seda teinud siiani ja kavatseb seda teha ka edaspidi (II kd tl 88-94).

21. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et oluline on fakt, et Kaupo Rõigas esitas juba

laenutaotluses valeandmeid laenusaaja kohta (otsuse p 106). Sellega viis ta krediidiandjad

laenu taotleva isiku osas eksimusse, kuna nende teada oli taotlejaks ja lepingupooleks J.M. .

Just seetõttu tegid krediidiandjad taotluste osas positiivsed laenuotsused. Seega ei oma antud

juhul tähtsust asjaolu, et Kaupo Rõigas maksis alguses laenusid tagasi, kuna pettuse mõjul ei

viidud krediidiandjaid eksimusse mitte kaitsja poolt viidatud laenuvõtja maksevalmiduse või -

võimekuse osas, vaid laenusaaja isiku osas. Krediidiandjad tegid valeandmete tõttu

varakäsutuse ning tegutsesid teadmises, et saavad laenude tagasimaksmist nõuda J.M. ilt.

Kaitsja väide süüdistatava esialgsete kuritegelike kavatsuste puudumisest pole

nõustumisväärne. Kolleegiumi hinnangul kinnitavad nii J.M. i ees valenimega esinemine kui

krediidiandjatele kannatanu andmetega laenutaotluste esitamine üheselt Kaupo Rõigase

kuritegelikke kavatsusi. Kui Kaupo Rõigasel ei oleks olnud soovi J.M. i või finantsasutusi

petta, siis poleks ta nende ees valeandmetega esinenud. Kaupo Rõigase üldiste kavatsuste osas

ei veena kolleegiumi ümber ka helisalvestiselt kuuldu, kus Kaupo Rõigas korduvalt ütleb, et

tema kavatseb laenud tagasi maksta. Tegu on korduvalt kelmusi toime pannud isikuga, kes on

J.M. ile algusest peale valetanud, elanud pigem kannatanu kulul ning võtnud tema nimele ühe

uusi laene, et eelmiseid katta. Helisalvestistelt nähtuvad mh ka Kaupo Rõigase õigustused

oma käitumisele, sh Lena, inimesed ei ela nii ausalt. Sa tead, kui palju musta raha praegu

Eestis pestakse? Miljoneid! Ja mingeid probleeme ei olnud! (II kd tl 210); Lenake, sa mine

politseisse. Mulle antakse aasta-poolteist ja kõik. Ma olen juba seda kõike uurinud. Ja kui ma

olen häbematu, tähenda[b], me koos võtsime laenusid ja sina näita vastupidist. See ei ole

kriminaalasi, vaid tsiviil (II kd tl 214).

22. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga ka kelmustele antud õiguslikus

hinnangus (otsuse puntkid 92–106). Tõendamist on leidnud, et Kaupo Rõigas pani BB

Finance AS-ga seotud episoodis toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o

teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse

loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on

varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse. Inbank Finance AS, Placet Group OÜ,

ESTO AS ja Bondora AS-ga seonduvates episoodides on tuvastatavad KarS § 213 lg 2 p 1

kuriteokoosseisu tunnused. Kaupo Rõigas esitas J.M. ina esinedes ja J.M. i isikuandmeid, ID-

kaarti ja Smart-ID’d kasutades J.M. i nimel laenutaotlusi eelnimetatud krediidiandjatele.

Kaupo Rõigas sekkus J.M. i nimel ilma tema teadmise ja nõusolekuta laenutaotlust esitades

ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje, nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud

isik ja mõjutades andmetöötlusprotsessi tulemust selliselt, et krediidiandjate arvutisüsteemid

tegid positiivse laenuotsuse. Kaupo Rõigase tegevuse tulemusena tegid krediidiandjad

varakäsutused, millega said varalist kahju ja Kaupo Rõigas varalist kasu.

23. Kaupo Rõigase sõnul oli tal endal sissetulek olemas. Ta tõi Valgevenest siseuksi ja

mööblit ning tegu oli väga-väga-väga kasuliku äriga – näiteks sai ta maksta 2000 euro suurust

liisingumakset BMW eest (dtl 358). Süüdistatava väidetud mööbliäri ajamise kohta ühtegi

tõendit ei ole. Isegi kui nimetatud BMW olemasolus kahtlust ei ole, ei ole teada, kust Kaupo

Rõigas selle ostuks raha saanud on. Ringkonnakohtu hinnangul oli "äri" , mida Kaupo Rõigas

Narvas ajas, J.M. i ja temaga seotud isikuid ära kasutades endale võimalikult palju raha saada.

See tegevus tõi talle regulaarselt arvestatavaid sissetulekuid: 1) 28.02.2022 J.M. i nimel

autolaenu võtmine Inbank Finance AS-st, tekitades viimasele varalist kahju summas 7491,02

eurot; 2) 01.03.2022 J.M. i nimel laenu võtmine Placet Group OÜ-lt, tekitades viimasele

varalist kahju summas 2200 eurot; 3) 03.03.2022 A.M. ilt 600 euro väljapetmine väidetava

autokooli jaoks; 4) 12.04.2022 ja 06.06.2022 J.M. i nimel Bondora AS-st laenude võtmine,

tekitades viimasele varalist kahju kokku summas 8933,96 eurot; 5) 03.05.2022 J.M. i nimel

ESTO AS-st laenu võtmine, tekitades viimasele varalist kahju summas 1800,50 eurot; 6)

2022. aasta juunis-juulis N.M. ilt 11 500 euro väljapetmine väidetava sõiduauto ostuks; 7)

04.08.2022 J.M. i nimel BB Finance OÜ-st laenu võtmine ja viimasele varalise kahju

tekitamine summas 1255 eurot; 8) ajavahemikul 01.01.2022-22.09.2022 J.M. ilt kuldehete

varastamine, tekitades varalist kahju summas 3130 eurot. J.M. i COOP Panga arvelduskonto

(mida kasutas Kaupo Rõigas) väljavõttelt on näha, kuidas kontole laekuvad summad

laenuettevõtetelt, mis seejärel võetaks kas sularahas välja või mida kasutatakse eelmiste

laenude tagasimaksete tegemiseks või igapäevasteks kulutusteks toidupoes/tanklas jne (II kd

tl 42-49).

24. Eelkirjeldatud käitumine ning Kaupo Rõigase varasem karistatus kelmuste eest

võimaldavad kohtul järeldada vaid seda, et kuriteod on toime pandud kavatsetult. On selge, et

Kaupo Rõigas esines J.M. inina, et viia krediidiandja eksimusse laenusaaja osas ning

mõjutada krediidiandjate andmetöötlusprotsesse, et see tingiks positiivsete laenuotsuste

tegemise. Kaupo Rõigase eesmärk oli seeläbi saada varalist kasu.

(II)

25. Kaitsja vaidlustab Kaupo Rõigase süüditunnistamise KarS § 1572 järgi, väites, et

kannatanu teadis ja oli tehingutega nõus ning seetõttu, et süüdistataval puudus eesmärk

tehingute tegemisel tekitada kellegi seadusega kaitstud õigustele või huvidele kahju. Lisaks ei

saa eeltoodut arvestades lugeda tõendatuks, et Kaupo Rõigas kasutas kõigis temale

süüksarvatud episoodides J.M. i identiteeti.

26. Väide, et kannatanu oli tehingutega nõus, on juba eelnevalt kummutatud, mistõttu

siinkohal uuesti käsitlemist ei leia.

27. KarS § 157 2 lg 1 kohaselt on karistatav teist isikut tuvastavate isikuandmete tema

nõusolekuta edastamine ja kasutamine eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast

teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud

õigustele või huvidele, või varjata kuritegu.

28. Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et kui süüteokoosseis räägib eesmärgist,

siis subjektiivse küljena eeldatatakse kavatsetust. Kavatsetus eeldab, et isik seab endale

eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, kui mingi taotletav eesmärk ongi

tema liikumapanevaks jõuks (RKKK 3-1-1-141-04 p 10.2). Koosseisus sätestatud eesmärk ei

pea olema ainus, mida isik tegu toime pannes saavutada soovib. Ka samaaegne mitme eri

eesmärgi poole püüdlemine ei välista kavatsetust, s.o tegemist võib olla eesmärkide

paljususega ning seejuures ei pea koosseisuline eesmärk neist olema peamine. Samuti ei pea

isik olema tõsikindlalt veendunud, et tema tegevus eesmärgini viib (RKKK 1-18-4372 p 26).

29. Esmalt märgib kolleegium, et KarS § 157 2 lg 1 süüteokoosseis on täidetud, kui isik

paneb koosseisule vastavad teod toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isikuandmete kasutamise

korral on vajalik kavatsetus (§ 16 lg 2) teise isikuna esinemise eesmärgi suhtes. KarS § 1572

eelnõu seletuskirjas on märgitud, et kui isik ise kasutab teise isiku andmeid, siis tagajärje

osas peab tal olema vähemalt kaudne tahtlus. Isik peab möönma, et nende andmete

kasutamisel tekitab ta teisele isikule kahju või et ta varjab kuritegu enda tõelist identiteeti

varjates ja teise isikuna esinedes. Seega ei oma kaitsja väide, et Kaupo Rõigasel puudus

eesmärk tehingute tegemisel tekitada kellegi seadusega kaitstud õigustele või huvidele kahju,

subjektiivse koosseisu täitmise mõttes tähtsust. On selge, et Kaupo Rõigase peamine eesmärk

laenutaotlustes J.M. i isikuandmete esitamisel oli laenuraha ehk varalise kasu saamine

(kelmuste toimepanemine). Tema (kõrval)eesmärgiks oli esineda J.M. inina, luues viimasest

ebaõige ettekujutus, just kui taotleks kannatanu laenu, ning seeläbi enda identiteeti varjata ja

saada positiivne laenuotsus. Oma tegevusega tekitas Kaupo Rõigas kahju kannatanu õigusele

otsustada ise, kas võtta endale lepingulisi varalisi kohustusi. Kannatanu nimel ilma tema

teadmata lepingute sõlmimine, millega võeti kannatanule hulk suuri varalisi kohustusi, on

ilmselgelt kannatanu huvisid kahjustav tegevus. Piisab, et süüdistataval esines selles osas

kaudne tahtlus, s.o Kaupo Rõigas pidas võimalikuks, et J.M. inina lepingute sõlmimisel

esinedes tekitab ta kahju viimase õigustele ja huvidele.

(III)

30. Kaitsja hinnangul on varguse kuriteo osas sisuliselt vaid üks süüstav tõend –

kannatanu ütlused. Samas ei näinud kannatanu varguse toimumist pealt. See, et just Kaupo

Rõigas kuldehted J.M. i korterist varastas, on vaid kannatanu oletus. Süüdistatav on vargust

kategooriliselt eitanud. Süüdistuses esitatud teokirjeldus on kaitsja sõnul umbmäärane ja

probleemne. Teada ei ole, millal vargus üldse aset leidis. Selgusetuks jääb, milliste tõendite

pinnalt on varastatud ehete loetelu ja maksumus tuletatud. Ühtegi tõendit ehete omaduste ja

väärtusega seonduvalt esitatud ei ole. Ehete kirjeldus põhines J.M. i vanadele mälupiltidele.

31. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on piisava põhjalikkusega käesolevat

episoodi puudutavaid tõendeid analüüsinud ning leidnud õigesti, et Kaupo Rõigase süü

varguse toimepanemises on tõendatud (otsuse punktid 121–131).

32. Sarnaselt maakohtule on ka ringkonnakohus seisukohal, et kannatanu J.M. i ütlused on

usaldusväärsed. Kannatanu sõnul asusid tema kuldehted kogu aeg mustas karbis, puhvetkapi

alumises kapis, riiete all. Kuivõrd kannatanul oli kulla vastu allergia, ei kandnud ta ise juba

aastaid neid ehteid. Kannatanu sõnul nägi ta ehetekarpi 2021–2022 aastavahetuse paiku, s.o

enne Kaupo Rõgasega tutvumist, kui tema tütar valis endale karbist ehteid. Mai lõpus kinkis

Kaupo Rõigas kannatanule sõrmuse, mille kannatanu pani samuti sinna karpi (dtl 233).

Varguse avastas J.M. 2022. aasta oktoobri lõpus või novembri alguses, kui talle kirjutas

Facebookis Natalja Šigalovaga, kes ütles, et Thomas (s.o Kaupo Rõigas) tegi temaga sama

mis J.M. ga, samuti oli Thomas varastanud tema kulla. Seetõttu kontrolliski J.M. , kas tema

kuld on alles.

33. Kollegiumil puudub alus kahelda süüdistuses nimetatud ehete olemasolus. Kannatanu

on ehteid detailselt kirjeldanud (nende värvus, kivid, kaal). Varastatud eheteks olid:

Inglismaalt 1200 euro eest ostetud käevõru, punasest kullast sõrmus valgest kullast lehtedega,

rubiini ja briljantidega 7-8 grammi, kollasest kullast kett prooviga 585 kaaluga 5-6 grammi,

kollasest kullast kett 6-7 grammi, kollasest kullast kett 3-4 grammi, kollasest kullast

naelakujulised kõrvarõngad 5 grammi, suuremad kõrvarõngad u 10 grammi, abielusõrmus

(suurus 19) kaaluga 3-4 grammi, veel üks abielusõrmus kaaluga 5-6 grammi, lillekujulised

rubiinidega kõrvarõngad 5 grammi, kollasest kullast läikiv kett 2-3 grammi, kollasest kullast

sõrmus prooviga 585 Swarovski kristallide ja väikeste briljantidega 5-7 grammi (dtl 233, 243–

244). Samuti on kannatanu selgitanud, et on ehted saanud kingituseks eksabikaasadelt. See on

ka põhjus, miks kannatanul ei ole nende kohta alles tšekke. Kannatanu selgitas, et lähtus ehete

maksumuse hindamisel nende kaalust ja kulla grammi turuhinnast hetkel, mil ta avaldusega

politseisse pöördus (dtl 243). Ehete olemasolu kinnitab ka A.M. , kes mäletab, et karbis olid

abielusõrmused ja käekäetid smaragdide ja briljantidega (dtl 300).

34. Seda, et just Kaupo Rõigas nimetatud ehted varastas, kinnitavad järgmised tõendid.

J.M. i sõnul oli tal üks tema enda joonise järgi Londonis teha lastud risti-kujulise ripatsiga

kullast kett, mis rippus tal peegi küljes ning mille kadumist märkas ta mais või juunis.

Kannatanu arvas siis, et ehk oli keti ehetekarpi pannud. J.M. i sõnul avastas tema tütar

sülearvutist Kaupo ja T.V. vahelise kirjavahetuse keti tagasiostmise kohta. Seda kinnitab ka

A.M. (dtl 297) ning väljavõtted Facebook Messengerist (II kd tl 1-4), kust nähtub 19.04.2022

toimunud kirjavahetust T.V. ga. Kirjavahetuses on T.V. saatnud pildi, millel on kett ristiga

ning teine vestlusepool küsib, kas oleks võimalik see kett tagasi osta, sest tuli välja, et see on

kuskilt pihta pandud. Keti leidis J.M. peegli küljes rippumas detsembris 2022. aastal –

vahepealsel ajal ketti seal ei olnud (dtl 233-234).

35. J.M. i poolt uurijale üle antud lauaarvutist HP, mida kasutas Kaupo Rõigas, leiti mh

erinevaid pilte kullast ehetest, sh eelmainitud kullast ketist risti-kujulise ripatsiga (II kd tl 113-

121). Maakohus on asjakohaselt välja toonud fakti, et Kaupo Rõigast on varasemaltki

karistatud just erinevatelt naistelt kuldehete varastamise eest, s.o Viru Maakohtu 26.10.2021.

a otsusega nr 1-21-6926 (III kd tl 184-186) ja Harju Maakohtu 11.12.2018. a otsusega nr 1-

18-8781 (III kd tl 157-173)).

36. Arvestades J.M. i ja A.M. i ütlusi, vähemalt ühe kannatanu keti tõendatud maha

müümist ja tagasi ostmist ning Kaupo Rõigase teadaolevat modus operandi’t, on võimalik

järeldada, et Kaupo Rõigas varastas süüdistuses nimetatud kuldehted J.M. i korterist ajal, mil

ta ise seal veel elas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Kaupo Rõigase eesmärgiks oli

ehete enda kasuks pööramine ning kuritegu on toime pandud kavatsetult.

(IV)

37. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on kohaldanud materiaalõigust

ebaõigesti, karistades ideaalkogumi eest reaalkogumi sätete alusel ning jättes ebaõigesti

moodustamata liitkaristuse.

38. Nimelt heidetakse Kaupo Rõigasele KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ette seda, et ta

30.10.2020 müüs temale mittekuuluva, kuid tema valduses olnud sõiduauto Lexus IS 200d

AVS Auto24 OÜ-le. Saanud ostuhinnast kätte 1500 eurot, jättis ta auto koos võtmetega selle

äriühingu töötajate kätte. KarS § 209 lg 2 p 1 järgi heidetakse talle ette, et ta 30.10.2020 müüs

temale mittekuuluva, kuid üürilepingu alusel tema valduses olnud sõiduauto Lexus IS 200d

AVS Auto24 OÜ-le. Saanud müügihinnast ettemaksuks kätte 1500 eurot, jättis ta auto ostjale

ja lahkus koos rahaga, tekitades sellega AVS Auto24 OÜ-le materiaalset kahju summas 1500

eurot. KarS § 345 lg 1 heidetakse ette seda, et auto müümisel kasutas ta enda isiku

tõendamiseks eelnevalt võltsitud Soome Vabariigi passi ja võltsitud Soome Vabariigi

juhiluba Timo Antti Niemineni nimele, milledel oli Kaupo Rõigase pilt ja sünnikuupäev. See

on käsitatav võltsitud dokumendi kasutamisena eesmärgiga omandada õigusi.

39. Süüdistustekstide võrdlemisest nähtub üheselt, et nii KarS § 201 kui ka § 209

koosseisu täidab sama tegu – sõiduauto Lexus IS 200d müümine AVS Auto24 OÜ-le. Teo

toimepanemiseks kasutas ta võltsitud dokumenti, mis on KarS §-i 345 järgi kuritegu. Kaupo

Rõigas esitles end sõiduki omaniku Timo Antti Nieminenina. Pettuse tõttu eksimusse viidud

automüüja tegi varakäsutuse – ettemaksu 1500 eurot. AVS Auto 24 OÜ-le tekkis sellega

varaline kahju samas summas ning Kaupo Rõigas pani sellega toime kelmuse. Samas toimus

ka KarS § 201 objektiivse koosseisu täitmiseks vajalik omastamistahe manifesteerimine

rendilepingu alusel Kaupo Rõigase valduses oleva sõiduki müümisega AVS Auto 24 OÜ-le.

Seega on faktiliselt tegu ühe teoga. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo,

mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus

seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

40. Seega on korrektne varem varavastaseid kuritegusid toime pannud Kaupo Rõigas talle

usaldatud sõiduauto Lexus IS 200d võltsitud dokumenti kasutades AVS Auto24 OÜ-le

müümise eest süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1 ja § 345 lg 1 järgi. Nendest

sätetest raskeim karistus on ette nähtud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, s.o 1–5 aastat vangistust.

41. Lisaks on maakohtul jäänud tähelepanuta, et nimetatud tegu on toime pandud

30.10.2020, s.o enne eelmist süüdimõistvat kohtuotsust. KarS § 65 lg 1 kohaselt kui pärast

süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse

kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud

korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse

liitkaristusest maha. KarS § 64 lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse

liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem

karistus kaetuks raskeima karistusega.

42. Karistusandmetest nähtub, et Viru Maakohtu 26.10.2021. a otsusega

nr 1-21-6926 mõisteti Kaupo Rõigasele KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 1 aasta

vangistust, KarS § 65 lg 1 alusel loeti see kaetuks Harju Maakohtu

11.12.2018. a otsusega nr 1-18-8781 mõistetud karistusega, s.o 3 aastat 9

kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja

mõisteti vähendatud karistus 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Liitkaristusest

arvati maha ära kantud vangistus perioodil 19.09.2018–21.07.2020, s.o 1

aasta 10 kuud ja 3 päeva ning lõplikuks ärakantavaks karistuseks loeti 7

kuud ja 27 päeva vangistust. Harju Maakohtu 11.12.2018. a otsusega nr 1-

18-8781 mõisteti Kaupo Rõigasele KarS § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1, § 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi liitkaristus 3 aastat 9 kuud vangistust,

mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning vähendatud

karistuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust.

43. Ringkonnakohus peab vajalikus kõigepealt võtta seisukoht selles, kas KarS § 65 lg 1

kohase liitkaristuse kohaldamine võiks Kaupo Rõigase olukorda kergendada – see võiks kõne

alla tulla juhul, kui KarS § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo

eest mõistetav karistus oleks võimalik kaetuks lugeda varasema kohtuotsusega mõistetud

karistusega.

44. Harju Maakohtu 11.12.2018. a kohtuotsusest nähtuvalt tunnistati

Kaupo Rõigas süüdi korduvalt toime pandud varguse eest summas 2470

eurot (1 episood), korduvalt toime pandud omastamise eest summas 2500

eurot (1 episood), korduvalt toime pandud kelmuste (7 episoodi ja varaline

kahju üle 30 000 euro), dokumendi võltsimiste (3 episoodi ideaalkogumis

kelmusega) ja võltsitud dokumentide kasutamise eest (4 episoodi

ideaalkogumis kelmusega). Viru Maakohtu 26.10.2021. a otsusega

tunnistati Kaupo Rõigas süüdi kelmuses, millega tekitas varalise kahju

summas 10 400 eurot (1 episood).

45. Ringkonnakohus on seisukohal, et 30.10.2020 ühe teoga toime

pandud kelmuse, võltsitud dokumendi kasutamise ja omastamise

ebaõigussisu ei oleks varasemalt toime pandut arvestades kaetud Viru

Maakohtu 26.10.2021. a otsusega mõistetud liitkaristuse 3 aasta ja 9 kuu

pikkuse vangistusega. Seega tuleks KarS § 65 lg 1 kohast liitkaristust

moodustades KarS 64 lg 1 kohaselt üksikkaristustest raskeimat

suurendada ja varasemalt mõistetud ja kantud karistus uuest karistusest

maha arvestada.

(V)

46. Apellatsioonides eelnimetatud minetustele karistuse mõistmisel ei

osutatud. KarS § 65 lg 1 ebaõigele kohaldamata jätmisele juhtis prokurör

tähelepanu kohtuistungil, paludes ringkonnakohtul see viga parandada.

47. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja

apellatsiooni piires. Apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes või sellest

sõltumata teeb ringkonnakohus uue otsuse, kui ta tuvastab

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumise, mis süüdistatava olukorda raskendab (KrMS § 340 lg 1). Seega

saab ringkonnakohus nende sätete järgi teha omal algatusel uue otsuse

üksnes süüdistatava olukorra kergendamiseks (RKKKo 1-21-8941 p 16).

48. Eksimust liitkaristuse moodustamata jätmisel ringkonnakohus kaitsja

ja süüdistatava esitatud apellatsioonide alusel asja lahendades parandada

ei saa. Selles osas maakohtu otsuse muutmiseks olnuks vajalik prokuröri

apellatsioon. KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamine raskendaks

Kaupo Rõigase olukorda järgmistel põhjustel.

49. Nagu eelnevalt käsitletud, ei ole 30.10.2020 toimepandud episoodi

eest mõistetavat karistust KarS § 64 lg 1 alusel võimalik lugeda kaetuks

varasema kohtuotsusega mõistetud karistusega – see ei oleks vastavuses

Kaupo Rõigase süü suuruse ja karistuse eesmärkidega. Üksikkaristustest

raskeima suurendamine viib aga olukorrani, kus Kaupo Rõigasel oleks

26.10.2021. a otsusega mõistetud karistusest osa veel ära kandmata, mis

omakorda tingiks KarS § 65 lg 2 kohase liitkaristuse mõistmise (RKKKo 1-

17-7807/34 p 9-12). Nimetatu tähendaks, et varasema kohtuotsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa tuleks liita täielikult ning KarS § 64

lg 3 kohane eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse

ülemmäära piirang ei kehtiks. Lisaks veel see, et Kaupo Rõigase 2 kehtivat

kriminaalkaristust, mis praeguse seisuga on justkui täidetud ning kuuluks

juba 2026. aastal arhiveerimisele, liidetaks nüüd käesoleva otsusega

mõistetud karistusega ning neid ei arhiveeritaks veel järgmised 5 aastat.

Eelnimetatu on käsitatav süüdistatava olukorra raskendamisena, mistõttu

ei ole maakohtu vea parandamine ja liitkaristuse moodustamine võimalik.

50. Maakohus mõistis Kaupo Rõigasele järgmised karistused: KarS § 209

lg 2 p 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 1572 lg 1 järgi 4 aastat vangistust; KarS

§ 213 lg 2 p 1 ja KarS § 1572 lg 1 järgi 3 aastat vangistust; KarS § 199 lg 2

p 4 järgi 2 aastat vangistust; ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 2 aastat

vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 4 aastat ja 9

kuud vangistust. Ringkonnakohus ei pea selliselt talitamist korrektseks.

51. Eelnevast tulenevalt on Kaupo Rõigas pannud muu hulgas toime

järgmised 9 tegu:



KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgse teo

seoses Lexus IS 200d-ga;



KarS § 209 lg 2 p 1 järgsed 2 tegu seoses A.M. i autokooli

korraldamisega ja N.M. i sõiduauto ostu korraldamisega;



KarS § 209 lg 2 p 1, § 1572 lg 1 järgse teo seoses BB Finance OÜ-ga;



KarS § 213 lg 2 p 1, § 1572 lg 1 järgsed 5 tegu seoses Inbank Finance

AS-ga, Placet Group OÜ-ga, Bondora AS-ga (2 laenulepingut) ning Esto

AS-ga;

52. Maakohus mõistis nende tegude eest 3 eraldi karistust ja moodustas

neist seejärel koos varguse eest mõistetava karistusega liitkaristuse.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selliselt talitamine õige. Nimelt ei saa

isikule mõista ühe ja sama paragrahvi järgsete erinevate tegude eest

erinevaid karistusi – tarvis on mõista üks karistus. Seda seetõttu, et

niisugusel juhul on tegemist üheliigilise kogumiga ja sellist kogumit ei

loeta mitmeks teoks liitkaristuse moodustamist reguleerivate eeskirjade

tähenduses (Sootak – Karistusseadustik. Kommentaar. 5. trükk, § 63,

komm 1.2). Niisuguses olukorras (korduvus) tuleb isikule mõista üks

karistus (Kiris. Pikamäe. Sootak. Sanktsiooniõigus. 2. trükk, IV, vnr 125).

Niisiis tuleb nende 9 teo eest mõista vaid üks karistus, sest nende tegude

puhul esinevad üheliigilised kogumid: seda läbi KarS § 209 ja § 1572.

53. Selle vea ringkonnakohus parandab ja tunnistab Kaupo Rõigase

süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 345 lg 1, § 201 lg 2 p 1, § 213 lg 2 p 1 ja §

1572 lg 1 järgi ning mõistab KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuseks 4 aastat

ja 6 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistus ja KarS §

64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristus jäävad muutmata.

54. Kaitsja palub mõista Kaupo Rõigasele kergem karistus. Karistuse

maksimaalmäära lähedase reaalse vangistuse mõistmine ei ole kaitsja

hinnangul põhjendatud, kuna tuvastatud ei ole selliseid süü suuruse või

süüdistatava isikuga seonduvaid asjaolusid, mis annaksid selleks aluse.

Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata süüdistatava

puhtsüdamliku kahetsuse kui kergendava asjaolu. Ka eripreventiivsed

kaalutlused ei tingi pikaajalise reaalse vangistuse mõistmist. Kaupo

Rõigase tervislik seisund on väga halb ning on vähe tõenäoline, et sellises

seisundis jätkab isik samal viisil kuritegude toimepanemist.

55. Maakohus on Kaupo Rõigase süü suurust nõustumisväärselt

põhjendanud.

56. Kohtu kohustus arvestada karistuse kohaldamisel eripreventiivse

eesmärgina võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest tuleneb KarS § 56 lg 1 teisest lausest. Tulevaste

süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku

varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest

möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest (RKKK 4-24-1237/24

p 13).

57. Kaupo Rõigasel on 2 kehtivat ja 11 arhiveeritud kriminaalkaristust.

Ta on varasemalt vanglas viibinud kuus korda, kokku üle 8 aasta. Esimene

vangistus oli aastal 2000 ning viimase karistuse kandmiselt vabanes ta

29.10.2021 (III kd tl 188-191). Uusi kuritegusid hakkas ta toime panema

vaid mõned kuud hiljem, s.o 2022. aasta alguses. Eeltoodu võimaldab

järeldada, et Kaupo Rõigase suhteliselt pikka aega vangistuses viibimine ei

ole edasisele õiguskuulekusele soovitud mõju avaldanud ning karistuse

eripreventiivsele mõjule allumise prognoos on väga halb.

58. Kuigi kaitsja on viidanud Kaupo Rõigase kehvale tervisele, ei pea

kohus vangistuse täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata jätmist

võimalikuks. Karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu

usaldust süüdimõistetu suhtes. See on võimalik esmajoones isikute osas,

kes on vangistusega karistatava tahtliku kuriteo pannud toime

esmakordselt ja kellest võib arvata, et nad ei jätka kuritegude sooritamist.

Ülalkirjeldatust nähtuvalt Kaupo Rõigase puhul see kindlasti nii ei ole. Kui

isegi varasematel vanglakaristustel ei ole olnud hoiatavat mõju Kaupo

Rõigase edasisele käitumisele, siis ei mõjutaks teda õiguskuulekale teele

ka vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine. Vanglas viibimise kogemuse

tõttu ei omaks eripreventiivset efekti ka nn šokivangistus ehk karistusest

vaid osaliselt tingimisi vabastamine. Lisaks puudub alus rääkida

šokivangistusest olukorras, kus isik on juba üle pooleteise aasta vahi all

olnud. Kolleegium märgib veel, et vangistusseaduse § 52 kohaselt

osutatakse ka vanglas tervishoiuteenust. Arst jälgib pidevalt

kinnipeetavate terviseseisundit, ravib neid vanglas olevate võimaluste

piires ja vajaduse korral suunab ravile asjakohase eriarstiabi osutaja

juurde. Seega on Kaupo Rõigasel vanglas võimalus saada temale

näidustatud ravi ning puudub igasugune alus kasvõi osaliselt vangistuse

tingimisi kohaldamata jätmiseks.

(VI)

59. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu

09.07.2024. a otsuse osas, milles Kaupo Rõigas tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, KarS §

345 lg 1 ja KarS § 1572 lg 1 järgi ning mõisteti talle KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuseks 4

aastat vangistust; KarS § 213 lg 2 p 1 ja KarS § 1572 lg 1 järgi ning mõisteti talle KarS § 213

lg 2 p 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust ning KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle

karistuseks 2 aastat vangistust.

60. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistab Kaupo Rõigase

süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, § 345 lg 1, § 1572 lg 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning

mõistab talle KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Ülejäänud

(s.h KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse) osas jääb kohtuotsus muutmata. Kuna

ringkonnakohus Kaupo Rõigast üheski episoodis õigeks ei mõista, puudub alus ka kaitsja

poolt taotletud I astme kohtumenetluses tekkinud menetluskulude osaliselt riigi kanda

jätmiseks ning J.M. i tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks.

61. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud

menetluskulude osas. Kaupo Rõigasele riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat

Leelo Viil esitas 18.10.2024 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks

määramiseks summas 351,36 eurot (sh käibemaks 63,36 eurot). Taotluse kohaselt kulus

maakohtu otsuse analüüsile 60 minutit ja apellatsiooni koostamisele 180 minutit. 28.01.2025

esitas kaitsja teisegi taotluse summas 131,76 eurot (sh käibemaks 23,76 eurot). Taotluse

kohaselt kulus kaitsjal süüdistatava apellatsiooniga tutvumisele 30 minutit ja ringkonnakohtu

istungil osalemisele 60 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on taotlustes märgitud ajakulu

põhjendatud ning mõlemad tasutaotlused kuuluvad rahuldamisele.

62. KrMS § 185 lg 1 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1

punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuivõrd maakohtu

otsus tühistatakse osaliselt, jäävad menetluskulud summas 483,12 eurot (sh käibemaks 87,12

eurot) riigi kanda.

(allkrijastatud digitaalselt)