2-25-2596/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprillil 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-2596

Tsiviilasi

X ja Y maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldajad: X, isikukood: XXX, e-posti aadress: xxx ja Y,

isikukood: XXX, e-posti aadress: xxx, elukoht: xxx

Võlgnike usaldusisik: Hillar Villers (JeweLex

Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi, 41531 Ida-

Virumaa; e-post hillar.villers@jewelex.ee)

Menetlustoiming

avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X ja Y maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja X (isikukood: XXX) pankrot 10.04.2025 kell 14:00.

3. Kuulutada välja Y (isikukood: XXX) pankrot 10.04.2025 kell 14:00.

4. Nimetada X ja Y pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Hillar Villers (JeweLex

Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi, 41531 Ida-Viru maakond; e-post

hillar.villers@jewelex.ee).

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 05.05.2025 kell 14.00. Võlausaldajate

esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja

PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas

pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude

sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega

ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Algatada X (isikukood: XXX) kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Hillar Villers, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises.

8. Algatada Y (isikukood: XXX) kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Hillar Villers, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises.

9. Võlgnikud on kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

10. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 10. aprilliks

pärast pankrotimenetluse lõppemist.

11. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

12. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajatel vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

13. Lõpetada võlgnike suhtes toimuvad sundtäitmised.

14. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

15. Jätta menetluskulud võlgnike X ja Y kanda.

16. Määrata usaldusisiku Hillar Villers tasu suuruseks 1350 eurot (lisandub käibemaks 297

eurot).

17. Anda Xle ja Yle menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ja hüvitada riigi

vahenditest usaldusisiku tasu summas 1350 eurot (lisandub käibemaks 297 eurot).

Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o JeweLex

Advokaadibüroo OÜ arvelduskonto XXXXXXXX Swedbank.

18. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

19. Avaldada teade võlgnike pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

20. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikele ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse

tähtaegse esitamise nõudest.

2 (7)

Asjaolud ja menetluse käik

X (võlgnik I) ja Y (võlgnik II) esitasid Viru Maakohtule ühise abikaasade maksejõuetusavalduse.

Avaldajad on abielus alates xx.xx.xxxx. X töötas OÜ-s E ja Y töötab alates aprill 2023 AS-is N

(M). Võlgnikul I on SEB pensionfondi konto jääk 1499,86 eurot ja võlgnikul II on Swedbanki

pensionifondi osakute väärtuseks 2738,329 eurot. Võlgnikel on kohustusi võlausaldajate ees

kokku ca 52 449.47 eurot. Võlgnikud selgitasid avalduses, et laenud võeti, kui nad töötasid

tasustataval tööl. Hiljem jäid avaldajad tööst ilma ja võeti laene juurde, et tasuda eelmisi laene.

Hetkel on avaldajad töötud ja kohustusi ei ole võimalik täita. Võlgnikud soovivad pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohus võttis maksejõuetusavalduse 10.03.2025 määrusega menetlusse ja nimetas võlgnike

usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Hillar Villersi.

Usaldusisik esitas 30.03.2025 kohtule usaldusisiku aruande ning võlgnike vara- ja võlgade

nimekirjad. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja võlgnike pankrot ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus; alternatiivselt lõpetada võlgnike ühise maksejõuetusavalduse

menetlus.

Kohus kuulas võlgnikud ja usaldusisiku 08.04.2025 toimunud istungil ära. Võlgnikud on

usaldusisiku aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. Võlgnikud on jäänud esitatud

avalduse juurde.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt

olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata,

kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui

võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel

maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku

aruanne, võlgnike vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on kindlaks tehtud, et võlgnike

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgnike püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgnike poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku aruandest nähtub, et

võlgnike kohustused ületavad kordades neil olemasolevat vara. Võlgnikud on abielus, neil on 1

ühine alaealine laps. Varasuhe on lahusvara. Kinnistusraamatu ja Ehitisregistri ning

Transpordiameti andmetel ei ole võlgnikel kinnis- ja vallasvara (ehitised, sõidukid, haagised,

väikelaevad). Äriregistri andmetel ühegi äriühinguga võlgnikud seotud ei ole.

Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku 1 nimele avatud pensionikonto nr. xxxxxxxx, konto

saldo on 11.03.2025.a. seisuga 995.123 SEB Pensionifond indeks osakut. Pensioni registri pidaja

andmetel on võlgniku 2 nimele avatud pensionikonto nr. xxxxxxxx, konto saldo on 11.03.2025.a.

seisuga 2738.329 Swedbanki pensionifond indeks 1990-99 sündinutele osakut. Usaldusisikul ja

pankrotihalduril puuduks õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse

3 (7)

kogunenud raha väljavõtmiseks. Võlgnik 2 omab väärtpaberikontot nr xxxxxxxx, milline

Swedbank AS-i vastuse kohaselt on tühi. Usaldusisik on tutvunud võlgnike varalise seisuga

kogutud dokumentide alusel võlgnike vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks

0,00 EUR (arvestamata töötasu ja peretoetust, millised on TMS kohaselt mittearestitavad).

Usaldusisiku aruande lisast 6 nähtuvalt on võlgnikul 1 kohustusi vähemalt summas 32 737,13

eurot ja võlgnikul 2 kohustusi vähemalt summas 23 261,95 eurot. Kohustuste lõplik suurus ja

põhjendatus selgub edasises menetluses. Usaldusisikule teadaolevate andmete põhjal ületavad

võlgniku 1 kohustused võlgniku 1 varasid vähemalt ca 32 737 EUR võrra ja võlgniku 2

kohustused võlgniku 2 varasid vähemalt ca 23 261 EUR võrra. Aruande koostamise ajaks ei ole

teada, et oleks pooleliolevaid kohtuvaidlusi. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnikud on olukorras,

kus nad ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnikud on usaldusisikul olevate andmete

kohaselt maksejõuetud. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda,

kus võlgnikud ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnikud on hetkel olukorras, kus

võlgnikel puuduvad reaalsed vahendid kõikide olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgnike

suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgnike majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgnike maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnikud on maksejõuetud (PankrS § 1

lg.2).

Kohus loeb seega tuvastatuks, et X ja Y on maksejõuetud, maksejõetus on püsiva iseloomuga ning

tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgnike pankroti välja. Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja

koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega

kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui

kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

08.04.2025 toimunud kohtuistungil avaldatult ei pea usaldusisik võlgnike vannet vajalikuks.

Kohus ei kohusta võlgnikke PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul

andma vannet.

PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

Pankrotihaldur Hillar Villers andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning

kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on

usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni

pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse.

4 (7)

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või

3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi

riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgnike

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

Pankrotihaldur Hillar Villers andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks.

Võlgnikel ei olnud vastuväiteid sellele, et Hillar Villers täidab ühtlasi usaldusisiku ülesandeid.

Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi

võlgnike usaldusisikuks nimetamiseks.

Kohtu selgitused:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS

§ 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).

5 (7)



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse

(FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

Usaldusisik on kohtule teatanud, et ta on teinud tööd 9 tundi, tunnitasuga 150 eurot. Ajutise

halduri tasu ülemmääraks PankrS § 23 lg 3 kohaselt on alates 01.01.2025.a. 177,20 eurot (1/5

kuupalga ühekordsest alammäärast), millele lisandub käibemaks. Kuigi FIMS § 54 lg 2 ja PankrS

§ 23 lg 4 kohaselt on riigi poolt hüvitatava tasu ülemmääraks 886 eurot (lisandub käibemaks), siis

käesolevas menetluses on kaks võlgnikku ja osaliselt on toimingud tehtud mõlema võlgniku osas

eraldi. Ka edasises pankrotimenetluses tuleks toimingud vähemalt osaliselt teha mõlema võlgniku

suhtes eraldi. Ka viidatud õigusnormid käsitlevad võlgnikku (so ei ole mitmuses). Seega oleks

põhjendatud riigi poolt hüvitatava tasu määraks ilma käibemaksuta kuni 1 772,00 eurot (886 x 2).

Tulenevalt eeltoodust taotleb usaldusisik tasu määramist summas 1 350,00 eurot (lisandub

käibemaks) ja selle hüvitamist riigi vahenditest.

Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi,

on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr

mahub kehtestatud piirmääradesse. Usaldusisik palub tema tasuks määrata 1350 eurot (lisandub

käibemaks) riigivahenditest tasumisega JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole

XXXXXXXX Swedbank AS-is. Kohus leiab, et usaldusisiku taotlus on põhjendatud, kohus

määrab usaldusisiku tasuks 1 350,00 eurot (lisandub käibemaks).

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

6 (7)

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib

määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks). 2025 aastal on kuupalga alammääraks 886 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt

käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja

kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

TsMS § 183 lg 2 kohaselt on maksimaalseks usaldusisiku tasu suuruseks kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni üks kuutasu alammäär, milline käesoleval ajal on 886

eurot. Käesolevas asjas on tegemist kahe võlgnikuga, kes esitasid ühise avalduse ja kohus

kuulutab võlgnike pankroti välja ning algatab kohustustest vabastamise menetluse. Kuna

võlgnikel ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik maksejõuetusavalduse kulusid katta, tuleb

võlgnikele anda menetlusabi ning usaldusisiku tasu summas 1 350,00 eurot (lisandub käibemaks)

hüvitada riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pullerits

Kohtunik

7 (7)