2-24-117226/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

10.04.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-117226

Tsiviilasi

Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 19 korteriühistu

avaldus N. R. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja:

Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 19 korteriühistu, rk

80467261, lepinguline esindaja Stefani Isotamm

Puudutatud isik:

N. R., ik XXX, tegelik elukoht XXX, elukoht RR andmetel

XXX

Suuline menetlus - istung 17.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada avaldaja poolt vähendatud ulatuses.

2. Välja mõista puudutatud isikult N. R.lt avaldaja Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 19

korteriühistu kasuks perioodi 01.11.2022 – 30.11.2022 eest tasumata majandamiskulude

võlgnevus summas 282,88 eurot.

3. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista N. R.lt avaldaja Tapa

vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 19 korteriühistu kasuks menetluskuluna 211 eurot.

4. Välja mõista N. R.lt avaldaja Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 19 korteriühistu kasuks

menetluskuludelt (211 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Toimetada kohtulahendi resolutsioon puudutatud isikule väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast

arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu

möödumisel määruse tegemisest.

ASJAOLUD JA AVALDUS

1. Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 19 korteriühistu (edaspidi ka KÜ või avaldaja) esitas

08.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku N. R. vastu. Seoses

menetluse jätkamisega maakohtus, esitas avaldaja oma nõude hagita asja avaldusena 01.09.2024,

korrigeeritult 26.11.2024.

2. Avalduse kohaselt kuulus N. R. korteriomand avaldaja poolt hallatavas korterelamus alates

11.09.2019 kuni kohtutäituri vahendusel korteriomandi võõrandamiseni 01.12.2022.

09.05.2024 tehtud makseettepanek toimetati võlgnikule kätte 13.06.2024, mille peale esitas N. R.

samal kuupäeval nõudele vastuväite, mis oli oma olemuselt maksegraafiku alusel võlgnevuse

tasumise soov. Maksegraafikut ei õnnestunud vormistada.

Korteriühistu liikmetel on ühistu põhikirja punktist 2.2.9 tulenev kohustus tasuda regulaarselt üks

kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud

kululiikide eest ühistu arvele makseid.

Põhikirja kohaselt on arvestuse alused järgmised: üldelekter – vastavalt kaasomandi osa suurusele,

vesi ja kanalisatsioon – vastavalt liikme poolt esitatud näidule, prügivedu – vastavalt kaasomandi

osa suurusele, remondifond – vastavalt kaasomandi osa suurusele, haldus/hooldustasu – vastavalt

kaasomandi osa suurusele, üldvesi – vastavalt kaasomandi osa suurusele, kindlustus – vastavalt

kaasomandi osa suurusele, reservfond – vastavalt kaasomandi osa suurusele, laenu tagasimakse

(olemasolul) – vastavalt kaasomandi osa suurusele.

Avaldaja peab siinkohal vajalikuks märkida, et võlgnikule kuuluvas korteriomandis oli köetavat

pinda 48,6 m2.

Avaldaja on teenusepakkujatelt saadud arvetel kajastatud summad jaganud korteriomanike vahel

vastavalt põhikirjas ja korteriühistu majanduskavas sätestatule ning esitanud selle alusel ühistu

liikmetele arved. N. R. ei tasunud talle esitatud arveid. Majandamiskulude võlgnevus perioodil

21.01.2022 – 30.11.2022 on kogusummas 1818,50 eurot /kohtu märkus: tasumata osa on 1762,50

eurot/, millele lisandub viivis summas 184,99 eurot. Avaldaja on eelnimetatud perioodil esitanud

puudutatud isikule järgmised arved:

Arve kuupäev Arve number Tasumise tähtaeg

Arve summa Tasumata osa

31.12.2021

2550

20.01.2022

186,81 130,81

31.01.2022

2599

20.02.2022

177,01 177,01

28.02.2022

2646

20.03.2022

151,57 151,57

31.03.2022

2691

20.04.2022

103,25 103,25

30.04.2022

2736

20.05.2022

143,12 143,12

09.05.2022

V-1077

29.05.2022

83,77 83,77

31.05.2022

2781

20.06.2022

123,56 123,56

31.05.2022

V-1085

20.06.2022

9,73 9,73

30.06.2022

2826

20.07.2022

119,62 119,62

30.06.2022

V-1091

20.07.2022

20,49 20,49

31.07.2022

2871

20.08.2022

113,81 113,81

31.07.2022

V-1100

20.08.2022

21,40 21,40

31.08.2022

2916

20.09.2022

110,66 110,66

30.09.2022

2961

20.10.2022

130,64 130,64

08.10.2022

V-1112

28.10.2022

49,60 49,60

31.10.2022

3006

20.11.2022

119,57 119,57

30.11.2022

3051

20.12.2022

338,88 338,88

Tasumata majandamiskuludelt on arvestatud viivised viivisarvetega:

V-1077 - 09.05.2022 - 83,76 eurot

V-1085 - 31.05.2022 - 9,73 eurot

V-1091 - 30.06.2022 - 20,51 eurot

V-1100 - 31.07.2022 - 21,38 eurot

V-1112 - 08.10.2022 - 49,57 eurot.

07.08.2024 märkas avaldaja, et võlgnik oli teinud ülekande summas 28 eurot selgitusega „N. R.

võlgnevuse tasumine”. Võlgnik tegi avaldajale ülekande ka 10.10.2024 summas 28 eurot

selgitusega „N. R. võlgnevuse tasumine”.

Käesoleva avalduse koostamise seisuga võlgnik rohkem makseid võlgnevuse katteks teinud ei ole

ja avaldaja on eelnimetatud laekumiste võrra vähendanud põhivõlgnevust.

Kokkuvõttes on avaldaja nõuded võlgniku vastu summas 1997,49 eurot, millest 1762,50 eurot on

tasumata majandamiskulude põhisumma, 184,99 eurot sissenõutavaks muutunud viivised, 50 eurot

sissenõudmiskulud ning avaldaja soovib ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist

põhisummalt 1762,50 eurolt alates 27.11.2024 kuni põhisumma nõuetekohase täitmiseni. KrtS §

42 lg 2 tulenevalt nõuab avaldajal ka sissenõudmiskulusid 50 eurot.

Avaldaja hinnangul tuleb käesolev tsiviilasi lahendada hagita menetluses ja avaldaja on maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 65 eurot, mistõttu puudub avaldajal

kohustus riigilõivu juurde tasuda.

3. 17.02.2025 kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Puudutatud isik ei ole võlgnevust

tasuma asunud.

3.1. Istungil antud korraldusest lähtuvalt esitas avaldaja 03.03.2025 täpsustatud nõude:

Nõue, mida ei ole täitemenetluses 066/2021/2868 võimalik sisse nõuda, puudutab võlgnikule

esitatud viimast arvet nr 3051 (arvestusperiood 01.11.2022 – 30.11.2022) summas 338,88 eurot.

07.08.2024 tegi võlgnik avaldajale ülekande summas 28 eurot selgitusega „N. R. võlgnevuse

tasumine”. Teise ülekande tegi võlgnik tegi avaldajale 10.10.2024 summas 28 eurot selgitusega

„N. R. võlgnevuse tasumine”.

Rohkem makseid võlgnik võlgnevuse katteks teinud ei ole ja avaldaja on eelnimetatud laekumiste

võrra vähendanud arve nr 3051 jääki.

Käesolevaga esitab avaldaja tasumata majandamiskulude nõude võlgniku vastu summas 282,88

eurot. Menetluskulud palub avaldaja jätta võlgniku N. R. kanda ning võlgniku menetluskulud jätta

tema enda kanda. Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivis.

PUUDUTATUD ISIK

4. Puudutatud isik on talle edastatud materjalide peale käsikirjaliselt, vene keeles vastates

27.12.2024 märkinud, et korteri müüs 2021 kohtutäitur, kes talle kinnitas, temal enam mitte

midagi võlgu ei ole. Määratud istungile puudutatud isik ei ilmunud. Täpsustatud avalduse osas

seisukohta ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega

ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 03.03.2025

täpsustatud avalduses esitatud nõude suuruses.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg

5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib

kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole

esitatud vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus

hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab

oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

7. N. R. oli Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 19 korteriühistu hallatavas elamus asuva korteri

omanik alates 11.09.2019 kuni kohtutäituri vahendusel korteriomandi võõrandamiseni

01.12.2022.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku

(kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks

teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS

§ 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega

viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

9. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand

eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille

juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest,

korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud

korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist

tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu

ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu

põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades

võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva

kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki

asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.

Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub

korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või

vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel

on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi

korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite

omanikud (korteriomanikud).

10. Puudutatud isiku poolt esitatud vastuväiteid kontrollides on kohus palunud avaldajal nõude

asjaolud st periood, summa, täitemenetluses toimuv, üle vaadata ja avaldaja on seda 03.03.2025

nõuet vähendava avalduse näol ka teinud.

Avaldaja on lõpliku nõudena 03.03.2025 esitanud kohtule puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse

nõude arvestusperioodina 01.11.2022 – 30.11.2022 summas 338,88 eurot. Kuna võlgnik on teinud

07.08.2024 ülekande summas 28 eurot ja 10.10.2024 summas 28 eurot selgitusega „N. R.

võlgnevuse tasumine”, siis lõplikuks nõudeks jäi 282,88 eurot. Oma nõude suuruse tõendamiseks

on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arve nr 3015.

11. Puudutatud isikule on täpsustatud nõue kätte toimetatud ja ta ei ole tähtaegselt, so hiljemalt

31.03.2025 sellele seisukohta esitanud. Puudutatud isiku varasemalt/algselt esitatud vastuväited ei

võimalda siiski järeldada, et ta ei ole rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40

tähenduses, vähenenud on kohustuste maht.

12. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud

isikult kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodil 01.11.2022 – 30.11.2022 esitatud arvete

alusel majandamiskulude võlgnevus summas 282,88 eurot.

03.03.2025 esitatud täpsustatud nõudes ei ole avaldaja soovinud enam algses nõudes olnud viivise

väljamõistmist ning sissenõudmiskulude hüvitamist.

MENETLUSKULUD

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt

kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses

osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline

esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

14. Avaldaja palub jätta mõlema vaidluspoole menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna

puudutatud isik korteriomanikuna ei ole täitnud enda rahalisi kohustusi avaldajast korteriühistu ees

nõuetekohaselt.

15. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes

puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud

isiku poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku

enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

16. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot.

TsMS § 150 lg 33 kohaselt ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku

korral maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses.

Kohus leiab, et riigilõiv on vältimatult vajalik ja põhjendatud kulu avalduse esitamisel, mistõttu

kuulub see summas 65 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.

17.Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kohustatud oma lepingulisele esindajale 23.

augustil 2023 sõlmitud käsunduslepingu alusel seoses tsiviilasjaga 2-24-117226 tasuma 2,92

töötunni eest 350,40 eurot. Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

18. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude (lepingulise esindaja tasu) nõue on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist

esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi

kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu

selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad

vastama asja keerukusele.

19. Kohus leiab, et korrektne olnuks avaldaja esindajal õigusabitoimingute põhjendatuse ja

vajalikkuse kontrollimiseks esitada viidatud käsundusleping ja selle alusel esitatud arve,

spetsifikatsiooniga. Numbriliselt saab eeldada, et teenust on osutatud tunnihinnaga 120 eurot

(350,40 eurot : 2,92 h).

Eeltoodule vaatamata kohus leiab, et ajakulu iseenesest saab lugeda põhjendatuks. Küsitud

tunnitasu ei ole aga kooskõlas ei avalduse mahuga ega mitte-advokaatidest lepinguliste

esindajatele kohtupraktikas kujunenult väljamõistetud tunnitasuga. Kohus on seisukohal, et

avaldaja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihinnaks saab kaasust arvestades pidada 50 eurot

ja seega kuulub puudutatud isikult välja mõistmisele esindajatasu 146 eurot (2,92 h x 50 eurot).

20. Kokkuvõttes kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele menetluskuluna 211 eurot (65 +

146).

21. Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja

viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

22. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalselt allkirjastatud)

Marika Leimann

Kohtunik