2-21-11020/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

10.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-11020

Kohtuasi

Avar Capital OÜ hagi Osaühingu Priva vastu võla

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.01.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Avar Capital OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Avar Capital OÜ (registrikood 11502791),

lepinguline esindaja advokaat Janar Kuus

Kostja Osaühing Priva (registrikood 10038239),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Avar Capital OÜ apellatsioonkaebust Harju

Maakohtu 15.01.2025 otsuse peale.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Avar Capital OÜ

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Avar Capital OÜ (hageja) esitas Harju Maakohule 13.07.2021 hagi Osaühingu Priva

(kostja) vastu, mida täpsustas 11.11.2024, ning milles palus mõista kostjalt välja hageja

kasuks 3472,80 eurot, hagi esitamiseni viivis 397,44 eurot ja viivis alates hagiavalduse

kohtule esitamisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulus kinnistu aadressil Telliskivi 58a, Tallinn (kinnistu)

16.03.2017–26.05.2020 X ja kostja kaasomandisse. Mõlemale kaasomanikule kuulus

kinnistust ½ mõttelist osa. Kostja andis kinnistu tasu eest üürile OÜ-le PilvEst (kustutatud

19.02.2020), Rettum OÜ-le (kehtiv ärinimi Tuukri kinnisvara OÜ), Xiljon OÜ ja Emel OÜ.

3. X ja hageja sõlmisid 01.04.2017 kasutuslepingu, mille kohaselt andis X hageja kasutusse ½

osa kinnistust koos viljade saamise õigusega. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud

allüürileping, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale ½ osas üürikelt kostjale

laekuvast üürist. Hageja esitas kostjale alates juunist 2017. a igakuiselt ½ osas kinnistu

üürnikelt laekunud üüri tasumise kohta arved ja kuni jaanuarini 2020. a tasus kostja kõik

hageja esitatud arved.

4. Hageja esitas kostjale arved summas 541,20 eurot 14.02.2020, 11.03.2020, 11.04.2020 ja

11.05.2020. Kostja on nendest arvetest tasunud 21.02.2020 üksnes 192 eurot. Seega on kostja

jätnud hagejale tasumata 14.02.2020–11.05.2020 esitatud arved summas 1972,80 eurot, kuigi

kostja võimaldas üürnikel kasutada ja üürnikud ka kasutasid sel perioodil ärilisel otstarbel

jätkuvalt kinnistu üüripindu. Isegi siis, kui kostja oleks omavoliliselt lõpetanud üürnikega

üürilepingud, oleks ta sellise käitumisega tekitanud hagejale materiaalset kahju ja ka sel juhul

tuleks kostjal hüvitada hagejale saamata jäänud tulu.

5. Kostja võõrandas omavoliliselt 18.09.2019 kaasomandisse kuulunud diiselkatla Ellrey

Grupp OÜ-le hinnaga 3000 eurot. Diiselkatla müügihinnast ½ osa ehk 1500 eurot on kostja

jätnud hagejale tasumata. Mingisugust remonti või investeeringut pole Ellrey Grupp OÜ poolt

kinnistul aadressil tehtud ja hageja ei tea sellest äriühingust midagi. X ja hageja sõlmisid

16.06.2021 nõude loovutamise lepingu, millega loovutas X hagejale kasutuseeliste hüvitamise

nõudeõiguse kostja vastu, mis tuleneb kostja poolt 18.09.2019 kaasomandisse kuulunud

diiselkatla Ellrey Grupp OÜ-le müügist hinnaga 3000 eurot.

6. Hageja saatis 21.11.2020 kostjale nõudekirja, milles palus tasuda 7823,72 eurot hiljemalt

27.11.2020. Kostja vaidles nõudekirjale vastu ja ei ole võlgnevust tasunud.

7. Hageja märkis vastuseks kostja vastuväidetele, et hageja omandas ½ kinnistust

pankrotimenetluse raames läbi avaliku enampakkumise ja müügi puhul ei olnud ühtegi viidet

sellele, et diiselkatel ei kuulu kaasomandi hulka. Kostja ei väitnud kordagi, et diiselkatel ei

kuulu kaasomandisse. Diiselkatel on kinnisasja oluline osa, sest teist küttesüsteemi hoonel

polnud. Isegi kui diiselkatel poleks kinnisasja oluline osa, on see päraldis. Kui hageja ostis

avaliku enampakkumise korras ½ mõttelist osa kinnistust ja diiselkatelt ei välistatud päraldiste

hulgast, siis peab kostja tõendama, et seadusest või lepingust tulenevalt ei omandanud hageja

½ kinnistu mõttelise osa ostmisel päraldisena ka ½ osa diiselkatlast. Kostja on diiselkatla

kinnistult ära viinud.

Kostja vastuväited

8. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

9. Alates 26.05.2020 on X kinnisasja ainuomanik. Hageja ei ole praegu ega varasemalt olnud

kinnistu omanik. Hageja väitel põhineb tema nõudeõigus Xga sõlmitud nõude loovutamise

lepingul. Kostja leiab, et hageja ei ole nõuete esitamiseks õigustatud isik.

10. Tasumata arvete alusel nõutava 1972,80 euro puhul on ebaselge, millistest õigussuhetest

ja alustest see tuleneb. Kaasomanik X ütles 18.09.2019 teatega OÜ-ga PilvEst sõlmitud

üürilepingu üles alates 20.12.2019. Kinnistul asub autopesula ehitisregistri koodiga

101029367, mis on jagatud kolmeks eraldi boksiks. Vaidlusalusel ajaperioodil olid X ja kostja

mõlemad ½ suurusega kaasomanikud. Kaasomanikule kuulub üksnes tema osale vastav kasu.

Seega X õigus kasule ei saa ühelgi juhul ulatuda kaugemale, kui 1,5 boksi eest ja X ei saa

nõuda ka kostjale kuuluva osa arvelt saadava kasu jaotamist. Alates 01.02.2020 oli 1/3

kinnistul asuvatest ruumidest teise kaasomaniku X kasutuses. Hageja nõuab kostjalt tasumist

nende üürilepingute eest, mis kaasomanik X ise oli eelnevalt lõpetanud või mis olid lõppenud

üürniku poolse üürilepingu rikkumise tõttu

11. Hagis nimetatud diiselkatlal põhinev soojapuhur ei ole kaasomandi osa. Polar E35 seeria

soojapuhuri puhul on tegemist teisaldatava ja iseseisva kütteseadmega, mis töötab diislil.

Kostja omandas soojapuhuri oma kulul 2013. aastal ettevõttelt OÜ Tallmac Tehnika, tasudes

diiselkatla-soojapuhuri eest 3424,80 eurot. Teine kaasomanik, X, pole soojapuhuri

soetamisega seotud kulusid kandnud. Ehitisregistri väljavõtte järgi hoonel tsentraalne küte

puudub. Tegemist oli teisaldatava seadmega, mistõttu ei nõudnud kostja teiselt kaasomanikult,

Xlt, sellega seotud kulude hüvitamist. Tegemist oli kostja isikliku varaga, mis ei olnud

kinnisasja oluliseks osaks. Lisaks ei ole kostja soojapuhurit müünud ega selle eest raha

saanud. Kui soojapuhur on päraldis või kinnisasja oluline osa, siis on soojapuhur hageja

omandis ja nõudeõigus puudub. Hageja sai soojapuhuri omanikuks enampakkumisel. Hageja

ei ole tõendanud, et ta kaotas soojapuhuri valduse hiljemalt 26.05.2020. Vaidlusalune

diiselkatel-soojapuhur asub endiselt kinnistul. Kui hageja nõue seoses diiselkatel-

soojapuhuriga on põhjendatud, tasaarvestab kostja selle sama masina soetamisest tuleneva

alusetul rikastumisel põhineva nõudega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

12. Harju Maakohus rahuldas hagi 15.01.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 661,75 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised summas 298,12 eurot ja viivis põhinõudelt (661,75 eurot) alates

16.01.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud jättis maakohus 80% ulatuses hageja kanda ja 20% ulatuses kostja kanda.

13. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

Kinnistu aadressil Telliskivi 58a, Tallinn kuulus 16.03.2017–26.05.2020 X ja kostja

kaasomandisse. Mõlemale kaasomanikule kuulus kinnistust ½ mõttelist osa. Alates

26.05.2020 on X kinnistu ainuomanik.

-

X omandas ½ kinnistust Osaühingu Priva Shipping pankrotimetluses avalikul

enampakkumisel.

-

X ja hageja sõlmisid 01.04.2017 kasutuslepingu, mille kohaselt andis X hageja

kasutusse ½ osa kinnistust koos viljade saamise õigusega.

-

X ja hageja vahel on 14.06.2021 sõlmitud nõude loovutamise leping, mille kohaselt

loovutas X hagejale kasutuseelise hüvitamise nõudeõiguse kostja vastu, mis tuleneb

kostja poolt 08.09.2019 kaasomandisse kuulunud diiselkatla Ellrey Grupp OÜ-le

müügist hinnaga 3000 eurot.

14. Hageja Polar diiselkatla-soojapuhur Plartherm OY Polar E35 võõrandamisel põhinev

kasutuseelise nõue võib kuuluda rahuldamisele asjaõigusseaduse § 71 lg 2 alusel. Viidatud

alusel nõude esitamiseks peab hageja tõendama, et (i) asjakohane asi kuulub ka talle, olles

kaasomandi osaks ja (ii) kostja on kaasomandi osaks oleva asja müünud ning saanud selle eest

vilja (VÕS § 208 lg 1 ostuhind), mida kostja peab teise kaasomanikuga vastavalt kaasomandi

osa suurusele jagama. Toodud alused peavad eksisteerima kumulatiivselt.

14.1. Maakohus leidis, et kuna soojapuhur on iseseisev ja autonoomne küttekeha ning

ehitusregistri järgi hoonel tsentraalne küte puudub, ei ole soojapuhur tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 53 jj järgi kinnistu hoone oluliseks osaks. Seetõttu ei saa eeldada

diiselkatla-soojapuhuri kuuluvust ka teisele kaasomanikule.

14.2. Maakohtu hinnangul on diiselkatla-soojapuhuri puhul tegemist kinnistul asuva ehitise

päraldisega TsÜS § 57 lg 1 tähenduses, sest ta teenib peaasja ehk ehitist ja on sellega seotud

nii ühise majandusliku eesmärgi kui ka ruumilise seose kaudu. Kuna ehitusregistri väljavõtte

järgi hoonel tsentraalne küte puudub, siis hoone kütmine toimus antud diiselkatla-soojapuhuri

kaudu. TsÜS § 61 lg 1 järgi lakkab asi olemast päraldis selle lahutamisel peaasjast, kui ühtlasi

on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides. X

omandas kinnistu ½ osa Osaühingu Priva Shipping pankrotimenetluses avalikul

enampakkumisel ning sellel ei olnud ühtegi viidet, et soojapuhur-diiselkatel ei kuulu müüdava

½ kaasomandi hulka. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 150 lg 2 sätestab, et

sundenampakkumise esemeks on ka kolmandale isikule kuuluvad kinnisasja päraldised, mis

on võlgniku valduses, välja arvatud juhul, kui kolmas isik on saavutanud asja arestimisest

vabastamise enampakkumise toimumise ajaks ja sellest kohtutäiturile teatanud. Eeltoodust

tuleneb, et kui X ostis avaliku enampakkumise korras ½ mõttelist osa kinnistust ja

soojapuhur-diiselkatelt ei välistatud päraldiste hulgast, siis peab kostja tõendama, et seadusest

või lepingust tulenevalt ei omandanud hageja ½ kinnistu mõttelise osa ostmisel päraldisena ka

½ osa soojapuhur-diiselkatlast. Kostja ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Kostja oleks

pidanud esitama soojapuhur-diiselkatla arestist vabastamise nõude (TMS § 222 lg-d 1 ja 5).

Kostja pole esitanud kohtule dokumenti, millest nähtuks, et ta oleks saavutanud soojapuhur-

diiselkatla arestist vabastamise ja sellest kohtutäiturile teatanud. Järelikult on X omandanud

kinnistu ½ mõttelise osa omandamisel päraldisena ka ½ osa kinnistu hoones asuvast

soojapuhur-diiselkatlast.

14.3. Maakohus leidis, et tõendamata on hageja väide, et kostja müüs soojapuhuri 3000 euro

eest Ellrey Grupp OÜ-le. 18.09.2019 kuupäeva kandvalt Ellrey Group OÜ ja kostja vaheliselt

müügilepingult puudub Ellrey Group OÜ esindaja allkiri. Ellrey Grupp OÜ juhatuse liikme

kinnituse kohaselt ei ole Ellrey Grupp OÜ sõlminud kokkulepet kostjaga soojapuhur-

diiselkatla ostuks, ei ole tasunud kostjale soojapuhuri-diiselkatla eest ning ei ole saanud

endale Polar E35 seeria soojapuhurit-diiselkatelt. Seega ei ole kostja sõlminud Ellrey Grupp

OÜ-ga soojapuhur-diiselkatla müügilepingut ja ei ole saanud selle eest 3000 eurot Ellrey

Grupp OÜ-lt.

14.4. Menetluse käigus esitas hageja väite, et Lines Kinnisvara OÜ viis täpsustamata ajal

ajavahemikus 2019–2020 diiselkatla kinnistult ära ja seetõttu kandis Rettum OÜ kulu, mis

seisnes Telliskivi 58a asenduskatla toomise kuludes. Rettum OÜ kinnitab 12.01.2023

kinnituskirjas, et oli perioodil 2017–2020 veebruar kinnistu üürnik. Üürileandja Lines

Kinnisvara OÜ ja Rettum OÜ vaidlesid üürilepingu lõppemise üle tsiviilasjas nr 2-20-1837.

Mingil ajal 2019–2020 viis W diiselkatla üüripinnalt ära ja seetõttu tõi Rettum OÜ

üüripinnale asenduskatla. Maakohus nõustus hagejaga, et tsiviilasja nr 2-20-1837 raames

Rettum OÜ poolt diiselkatla kulu hüvitamise nõude esitamata jätmine ei tõenda, et Telliskivi

58a Tallinn kinnistul asuvast hoonest kostja soojapuhur-diiselkatelt minema ei viinud.

27.01.2017 veebiaadressil www.oksjonikeskus.ee avaldatud kuulutusest kinnistu müügi kohta

enampakkumisel nähtub kinnistul asuv katel. Kostja poolt kohtule esitatud 28.10.2021 ja

04.01.2023 tehtud fotodest ning videost nähtub, et vaidlusalune soojapuhur-diiselkatel

paiknes 28.10.2021 kuni 04.01.2022 Telliskivi 58a kinnistul. Hageja on väitnud, et tegemist ei

ole sama katlaga, millest hageja omandas ½ mõttelist osa 2017. a toimunud avaliku

enampakkumise raames, sest erinevused seisnevad värvis, kujus ja isegi torude väljundis.

Maakohus hagejaga ei nõustunud ja leidis, et hageja väide on ümber lükatud kostja esitatud

fotode ja videotega.

14.5. Kuna tõendamist leidis, et vaidlusalune Polar diiselkatel-soojapuhur Plartherm OY Polar

E35 oli alates 2017. aastal toimunud enampakkumisest kuni 04.01.2023 kinnistul, ei olnud

kostja diisekatel-soojapuhurit võõrandanud ega kinnistult minema viinud. Seetõttu jäi

rahuldamata diiselkatla-soojapuhur võõrandamisega seoses esitatud kasutuseelise nõue

summas 1500 eurot.

15. Hageja palus lisaks mõista kostjalt välja 1972,80 eurot, mille aluseks on hageja

14.02.2020–11.05.2020 kostjale esitatud arved, perioodil märts–mai 2020 kinnistu ruumide

üürimise eest.

15.1. Maakohus tuvastas, et X ja hageja vahel on 01.04.2017 sõlmitud kasutusleping, mille

kohaselt X annab hageja kasutusse Xle kuuluva ½ mõttelist osa kinnistust aadressil Telliski

58a Tallinn. Nimetatud kasutuslepingu p 5.3 kohaselt võib kasutusse saaja anda objekti

kasutamise (allkasutusse) osapoolte kokkulepitud tingimustel kolmandale isikutele ilma

kasutusse andja nõusolekuta. Objekti allkasutusse andmisest saadav kasu ja viljad kuuluvad

kasutusse saajale. Hageja väidab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe, et kostja

üürib kogu kinnistut välja erinevatele üürnikele ja hüvitab hagejale kui kinnistust ½ mõttelise

osa kasutusse saajale ½ ulatuses kinnistu üürnikelt saadud üüritulust. Seega võib hagejal nõue

kostja vastu olla VÕS § 288 lg 1 alusel, mille järgi võib üürnik anda asja allüürile.

15.2. Maakohus oli eelnevalt tuvastanud, et Xle kuulus ½ mõttelist osa kinnistust ja kostjale

kuulus ½ mõttelist osa kinnistust. Kohtule ei ole esitatud kinnistu kasutuskorra kokkulepet või

muud poolte vahel sõlmitud kokkulepet, milles oleksid pooled kokku leppinud, et kasutavad

perioodil 14.02.2020–11.05.2020 kostja väidetud viisil, st et X kasutada oli alates 01.02.2020

talle mõeldud boks, teist ruumi kasutas kostja ning kolmanda ruumi kasutus on ebaselge.

Kostjalt hagejale 02.02.2020 saadetud e-kiri ei kinnita antud kokkulepet, sest esitatud ei ole

hageja nõustumust antud tingimustel kokkuleppe sõlmimiseks. Maakohus tuvastas X

04.09.2019 Yle saadetud e-kirja, Rettum OÜ juhatuse liikme Q 29.08.2023 kinnituskirja ja

Emel OÜ juhatuse liikme C 28.08.2023 kinnituskirja alusel, et kinnistut kasutas üksnes kostja,

kes andis seda omakorda üürile erinevatele isikutele.

15.3. Maakohus tuvastas, et kostja juhatuse liige H on 26.06.2017 saatnud hagejale e-kirja,

milles palub esitada arve rendi eest. Hageja konto väljavõttest nähtuvalt on kostja hageja

esitatud arved perioodil 2017 kuni veebruar 2020 tasunud. Nimetatud e-kirjaga ja X

04.09.2019 Yle saadetud e-kirjaga ning hageja konto väljavõttega on tõendatud, et hageja ja

kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe, et kostja üürib kogu kinnistut välja erinevatele üürnikele

ja hüvitab hagejale kui kinnistust ½ mõttelise osa kasutusse saajale ½ ulatuses kinnistu

üürnikelt saadud üüritulust. Kui hageja oleks esitanud arved alusetult, siis oleks heas usus

käituv kostja saatnud arve saamisel kohaselt hagejale ka vastava teate. Toimikus olevatest

materjalidest seda aga ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud asjaolu, et poolte

vahel oli sõlmitud kokkulepe, et kostja andis üürile kogu kinnistu ja kohustus tasuma ½ osa

üürnikelt laekuvast tulust.

15.4. Hageja palus kostjalt välja mõista üürnikult Xiljon OÜ üürisuhte alusel perioodil

01.03.2020 kuni 31.05.2020 kinnistu ruumi kasutamise eest saadu 576 eurot. Maakohus

tuvastas, et Lines Kinnisvara OÜ on 19.03.2020 esitanud Xiljon OÜ-le 2020. a märtsikuu eest

üüri arve summas 320 eurot + km ja Lines Kinnisvara OÜ-le on Xiljon OÜ 07.06.2023

tasunud 384 eurot. Vaidlust pole selle üle, et Xiljon OÜ-lt Lines Kinnisvara OÜ-le 07.06.2024

tasutud 384 eurost ei ole kostja hagejale tasunud ½ ehk 160 eurot + km (192 eurot).

Maakohus leidis, et tõendamist pole leidnud hageja väide, et Xiljon OÜ on tasunud kostjale

või Lines Kinnisvara OÜ-le üüri perioodil 01.04.–31.05.2020, samuti et Xiljon OÜ oleks

kinnistul asuvaid ruume kasutanud, et Lines Kinnisvara OÜ oleks Xiljon OÜ-le antud

perioodi kohta üüriarveid esitanud ning Xiljon OÜ nimetatud arveid tasunud. Seega on

alusetu hageja väide, et kostja on jätnud hagejale tasumata Xiljon OÜ poolt perioodi 01.04.–

31.05.2020 üüripinna kasutamise eest laekunud üürist ½ osa ehk 384 eurot. Maakohus leidis,

et ka Rettum OÜ juhatuse liikme Q 01.06.2022 kinnituskiri ei tõenda asjaolu, et Xilion OÜ

kasutas 01.04.–31.05.2020 kinnistul ruume. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks

üürnikult Xiljon OÜ üürisuhte alusel 2020. aasta märtsi eest kinnistu kasutamise eest 192

eurot.

15.5. Hageja palus kostjalt välja mõista Emel OÜ poolt perioodil 01.03.2020–31.05.2020

kinnistu ruumi kasutamise eest 589,50 eurot. Emel OÜ juhatuse liige C on 04.11.2022

kinnitanud, et üürileandja kostja andis Emel OÜ-le üürile ruume aadressil Telliskivi 58a ja

nad sõlmisid 01.03.2020 lepingu. Ruume kasutas Emel OÜ kuni 31.05.2020 ja üüri tasus

Emel OÜ Lines Kinnisvara OÜ-le, varasemalt Xilon OÜ-le. Lines Kinnisvara OÜ

arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on Emel OÜ tasunud Lines Kinnisvara OÜ-le 17.04.2020

arve nr 156515 summas 195,50 eurot, 29.06.2020 arve nr 156516 summas 350 eurot ja

01.06.2020 arve nr 156530 summas 393 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule nimetatud

arveid, vaid on üksnes esitanud Lines Kinnisvara OÜ arvelduskonto väljavõtte, milles on

märgitud arve nr 156515 taha omakäeliselt rent 16.–31. märts, arve nr 156516 taha

omakäeliselt deposiit ja arve nr 156520 taha omakäeliselt rent aprill. Maakohus nõustus

hagejaga, et arvestades seda, et 2020 maikuu eest pole Emel OÜ üüri Lines Kinnisvara OÜ-le

tasunud, siis võib sellest järeldada, et 29.05.2020 ülekande summas 350 eurot puhul on

tegemist 2020. a maikuu üüriga, mitte deposiidiga. Seega on nimetatud summadest (196,50

eurot + 393 eurot + 350 eurot) ½ osas ehk summas 469,75 eurot kostja jätnud hagejale

tasumata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista üürnikult Emel OÜ üürisuhte alusel

perioodi 01.03.2020–31.05.2020 eest 469,75 eurot.

15.6. Hageja 11.11.2024 esitatud hagi täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista

OÜ PilvEst poolt perioodil 01.02.2019–31.08.2019 kinnistu ruumi kasutamise eest 807,30

eurot. Maakohtu hinnangul väljub hageja nõue hagi eset kindlaksmääravast ajavahemikust

14.02.2020–11.05.2020. Kostja on esitanud 23.05.2024 menetlusdokumendis vastuväite

seoses OÜ-lt PilvEst laekunud üüriga, seega kostja ei ole andnud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 376 lg 1 järgset nõusolekut hagi muutmiseks. Arvestades, et hagi on

esitatud kohtusse 13.07.2021 ja nimetatud nõude kostja vastu on hageja esitanud alles

02.05.2024, ei andnud ka kohus hagejale nõusolekut hagi muutmiseks. Seega ei menetlenud

kohus käesolevas asjas hageja nõuet mõista kostjalt välja OÜ-lt PilvEst perioodil 01.02.2019–

31.08.2019 Telliskivi 58a, Tallinn ruumi kasutamise eest 807,30 eurot.

15.7. Eeltoodust tulenevalt tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista üürnike Xiljon OÜ ja Emel

OÜ poolt Telliskivi 58a Tallinn ruumi kasutamise eest saadud 661,75 eurot (192 + 469,75

eurot).

16. Maakohus tuvastas, et hageja 11.05.2020 kostjale esitatud arve nr 20200501 kohaselt on

arve tasumise tähtaeg 18.05.2020, ja see muutus sissenõutavaks 19.05.2020. Kuna kostja ei

olnud arvet tasunud, siis on kostja kohustust rikkunud ja hageja on õigustatud nõudma viivist.

Pooled ei olnud eraldi viivisemääras kokku leppinud, mistõttu tuleb aluseks võtta

seadusjärgne VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär. Kuna maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 661,75 eurot, tuleb välja mõista sellelt summalt viivis

alates 19.05.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni (15.01.2025) summas 298,12 eurot ja viivis

alates 16.01.2025 põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

täitmiseni.

17. Kuna maakohus rahuldas hagi umbes 20% ulatuses hageja nõudest, siis tuleb

menetluskulud jätta 80% ulatuses hageja kanda ja 20% ulatuses kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

18. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada osas, milles

hagi jäi osaliselt rahuldamata ja menetluskulud 80% ulatuses hageja kanda ning 20% ulatuses

kostja kanda. Hageja palub teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult ja jätta

menetluskulud kostja kanda. Hageja palub võtta täiendava dokumentaalse tõendina asja

materjalide juurde Ellrey Grupp OÜ juhatuse liikme C 12.02.2025 kiri ja kirja lisaks olev

18.09.2019 sõlmitud müügileping.

18.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus otsuse tegemisel hinnanud valesti tõendeid

ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis on toonud kaasa osaliselt ebaõige

kohtuotsuse tegemise ehk hageja hagi üksnes osaliselt rahuldamise.

18.2. Maakohus jättis hageja soojapuhur-diiselkatlaga seotud kasutuseelise hüvitamise nõude

alusetult rahuldamata. Asjaolu, et 18.09.2019 kuupäeva kandva Ellrey Grupp OÜ ja kostja

vahel sõlmitud müügilepingul puudub ostja Ellrey Grupp OÜ esindaja allkiri, ei tähenda seda,

et müügilepingu poolte vahel tegelikult lepingut ei sõlmitud. Hageja on apellatsioonkaebuse

esitamise ajaks saanud 18.09.2019 müügilepingu, millel on ka Ellrey Grupp OÜ esindaja

allkiri. Maakohus ei põhjendanud, miks ta arvestab vaidluse lahendamisel Ellrey Grupp OÜ

juhatuse liikme allkirjastatud kinnituskirjaga, mille kohaselt ei ole Ellrey Grupp OÜ sõlminud

kokkulepet kostjaga soojapuhur-diiselkatla ostuks, ei ole tasunud kostjale soojapuhuri-

diiselkatla eest ning ei ole saanud endale Polar E35 seeria soojapuhurit-diiselkatelt. Hageja

esitas 06.12.2022 menetlusdokumendi lisana 24.–25.11.2022 toimunud kirjavahetuse Ellrey

Grupp OÜ juhatuse liikme Sga, millest nähtub, et S pole kostja poolt esitatud kinnituskirja

allkirjastanud. Hageja esitas 20.01.2023 menetlusdokumendi lisana Rettum OÜ juhatuse

liikme Q 12.01.2023 antud kinnituskirja, milles on öeldud, et „Minu teada mingil ajal 2019-

2020 viis W diiselkatla üüripinnalt ära ja seetõttu tõime üüripinnale asenduskatla“. Ka see

tõend tõendab vähemalt kaudselt hageja väidet, et tegelikult võõrandas kostja vaidlusaluse

diiselkatla, sest muidu poleks Rettum OÜ-l olnud vaja tuua asenduskatelt. Kostja esitatud

fotod ja video ei tõenda asjaolu, et tegemist on sama diiselkatlaga, mille ½ mõttelise osa

hageja avaliku enampakkumise korras omandas. Hageja on seisukohal, et kohus ei ole

arvestanud asja lahendamisel ka kaudsete tõenditega, mis vähemalt kaudselt tõendavad seda,

et tegelikult võõrandas kostja vaidlusaluse diiselkatla Ellrey Grupp OÜ-le. Kohtuväliselt ei

ole kostja diiselkatla müümise väitele vastu vaielnud.

18.3. Maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata hageja nõude kostja vastu Xiljon OÜ-

lt laekunud üüri tasumata jätmise osas perioodi 01.04.2020–31.05.2020 eest summas 384

eurot (2 x 192 = 384). Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja varjas hageja eest Xiljon OÜ

poolt üüripinna kasutamist ka märtsis 2020. a. Otsus on vastuoluline, sest ühest küljest jõuab

kohus järeldusele, et X on 15.11.2022 istungil kinnitanud, et ütles Xiljon OÜ-ga sõlmitud

üürilepingu üles, kuid samas mõistis kohus välja 2020. a märtsi eest Xiljon OÜ-lt laekunud

üüri. Hageja selgitas menetluse kestel, et X ei ole lepingut soovinud üles öelda Xiljon OÜ-ga.

Xl ei olnud ka õiguslikku alust öelda kostja sõlmitud üürilepinguid üles, sest oli andnud enda

osa omandist kasutusse hagejale. Lisaks jätkati ruumide kasutamist ka peale

ülesütlemisavaldust. Hageja arvates ei oma tähtsust, kas Xiljon OÜ tasus kostjale üüri või

mitte, sest kostjal oli kohustus üürnikelt üüri küsida. Hageja on tõendanud, et Xiljon OÜ

kasutas ruume ka perioodil 01.04.–31.05.2020, mistõttu oleks kostja pidanud tõendama, et

Xiljon OÜ vabastas üüritud pinna.

18.4. Maakohus jättis seoses Emel OÜ-lt laekunud üüriga põhjendamata, miks jäi kostjalt

välja mõistmata 119,75 eurot. Kostja ja Emel OÜ vahel 01.03.2020 sõlmitud üürilepingu

kohaselt on üüri suuruseks koos käibemaksuga 393 eurot. Kostja ei ole menetluse kestel

väitnud, et Emel OÜ jättis üüri talle osaliselt tasumata.

18.5. Maakohus jõudis seoses OÜ PilvEst üüritasuga ebaõigele järeldusele, et hageja nõue

väljub hagi eset kindlaksmääravast ajavahemikust veebruar 2020 kuni mai 2020. Maakohus

jättis tähelepanuta, et kostja ei esitanud hagejale andmeid üürnike kohta, mistõttu ei teadnud

hageja hagi esitamisel, kes vaidlusaluseid ruume kasutavad ja millistel tingimustel. Hagi alus

on kostja vastu esitatud OÜ-d PilvEst puudutavas osas jäänud samaks (üüri võlgnevus) ja hagi

ese (nõutav võlasumma 1972,80 eurot) on samuti jäänud samaks. Tegemist ei olnud hagi

muutmisega.

18.6. Hagi rahuldamisel osas, milles maakohus jättis rahuldamata, tuleb välja mõista ka

täiendav viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

18.7. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda. Lisaks on

hageja hinnangul ebaõiglane, kui hageja peab kasvõi osaliselt kandma menetluskulusid, sest

diiselkatla osas oleks pooled saanud lõpetada vaidluse juba 15.11.2022 toimunud istungil.

Kostja väitis menetluse kestel, et diiselkatla omandiõigus kuulub talle. Arvestades seda, et

kohus tuvastas vaidlusaluses lahendis, et diiselkatla omandiõigus kuulub hagejale, siis

tegelikult on hageja saavutanud oma eesmärgi. Maakohus ei ole võtnud seisukohta hageja

väite osas, et kasvõi osaliselt menetluskulude jätmine hageja kanda oleks äärmiselt

ebaõiglane.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.

20. Kolleegium märgib, et hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb

kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 4000 eurole (lihtmenetlus). Alates 01.01.2022 jõustunud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatustega tõusid lihtmenetluse piirmäärad vastavalt

3500 eurole ja 7000 eurole. TsMS § 6 sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse

toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlg

3472,80 eurot ja põhivõlalt viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni täitmiseni.

Seega ei ületa hageja nõuded alates 01.01.2022 kehtivaid piirmääri, mistõttu on tegemist

lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

21. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

22. Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Üldise edasikaebamise

korra märkimine ei ole võrdsustatav loa andmisega TsMS § 442 lg 10 tähenduses (vt nt

RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 11).

23. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama

pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud

viidatud normi alusel ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning

maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt

rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud

minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või

tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub

ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt

põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 21.02.2024, 2-22-

100795, p 11; 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

24. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata, samuti

menetluskulude jaotuse osas. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja

apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt

ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis

võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.

25. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2

hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja

mittenõustumine maakohtu järeldustega osas, milles hagi jäi rahuldamata, ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole

rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud

maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on neile piisavalt põhjalikult vastanud. Hageja

apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu

otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.

26. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

27. Hageja nõustub apellatsioonkaebuses maakohtu põhjendustega, et soojapuhur-diiselkatel

oli päraldis ning kuulus ½ mõttelises osas X ja ½ mõttelises osas kostja kaasomandisse.

Maakohus jättis hageja nõude seoses soojapuhur-diiselkatlaga rahuldamata, kuna leidis, et

kostja ei sõlminud Ellrey Grupp OÜ-ga vaidlusaluse soojapuhur-diiselkatla müügilepingut

ega ole saanud selle eest 3000 eurot. Liiatigi tuvastas maakohus, et vaidlusalune soojapuhur-

diiselkatel asus vähemalt kuni 04.01.2023 kinnistul. Hageja väitis juba maakohtu menetluses,

et kostja ja Ellrey Grupp OÜ vahel oli sõlmitud 18.09.2019 müügileping ning palub

apellatsioonimenetluses võtta asja materjalide juurde Ellrey Grupp OÜ juhatuse liikme C

12.02.2025 kirja ja 18.09.2019 müügilepingu, millel on Ellrey Grupp OÜ esindaja allkiri.

Kostja vaidles esimeses astmes hageja väitele vastu mh põhjusel, et hageja esitatud

müügilepingul puudus ostja allkiri. Kuigi hageja toob apellatsioonkaebuses esile, et ei saanud

allkirjastatud müügilepingut varem esitada, kuna Ellrey Grupp OÜ esindajal ei õnnestunud

lepingut varem üles leida, ei ole see kolleegiumi hinnangul mõjuvaks põhjuseks uute tõendite

esitamiseks TsMS § 652 lg 3 alusel. Hageja oleks saanud maakohtu menetluses taotleda

vastava tõendi kogumist.

Isegi kui tõele vastab hageja menetluses ja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostja ja

Ellrey Grupp OÜ alllkirjastasid müügilepingu, ei ole hageja tõendantud soojapuhur-diiselkatla

valduse üleandmine ega ka ostuhinna tasumine. Maakohus tuvastas, et vaidlusalune

soojapuhur-diiselkatel asus vähemalt kuni 04.01.2023 kinnistul. Hageja väited, et 04.01.2023

kinnistul asuv diiselkatel-soojapuhur ei ole sama, mille X ½ mõttelise osa hageja avaliku

enampakkumise korras omandas, ei lükka ümber tõenditel põhinevaid maakohtu järeldusi.

Maakohus analüüsis hageja väidet ja tõendit selle kohta, et soojapuhur-diiselkatel oli 2019–

2020 kinnistult ära viidud ja Rettum OÜ tõi kinnistule asenduskatla, kuid leidis, et hageja

väited on ümber lükatud kostja tõenditega. Hageja esitas vastuväited, et kostja fotodel ja

videol kujutatud soojapuhur-diiselkatel erineb enampakkumisel omandatud diiselkatel-

soojapuhurist ning maakohus on neid väiteid menetlusõiguse norme rikkumata hinnanud.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust vastavas osas maakohtu otsuse muutmiseks.

28. Hageja arvates on maakohus jätnud põhjendamatult osaliselt rahuldamata hageja üüritulu

nõude. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on tuvastanud ja hageja on menetluses läbivalt

väitnud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud allüürileping, mille kohaselt kohustus kostja

tasuma hagejale ½ osas üürnikelt kostjale laekuvast üürist. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt,

millises ulatuses olid Xiljon OÜ ja Emel OÜ kinnistul asuvate ruumide eest üüri vaidlusalusel

perioodil tasunud. Hageja apellatsioonkaebuse väited, et kostja pidi tasuma hagejale üüri ka

juhul, kui Xiljon OÜ ja Emel OÜ kostjale üüri ei tasunud, on vastuolus hageja enda väidetega

kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingu tingimustest. Seoses OÜ-lt PilvEst laekunud üüriga on

maakohus õigusti leidnud, et hageja nõutud üür perioodi 01.02.2019–31.08.2019 eest väljus

hagi piiridest, mistõttu oli tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 tähenduses, milleks ei

andnud kostja ega kohus nõusolekut. Maakohus ei ole nõusoleku andmata jätmisel ületanud

kaalutlusõiguse piire. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt oli kostja jätnud hagejale

tasumata perioodil 14.02.2020–11.05.2020 hageja esitatud arved (v.a 14.02.2020 arve

osaliselt summas 192 eurot). Hageja on 11.11.2024 avalduses muutnud hagi alust (hagi

aluseks olevad faktilised asjaolud), kui palus välja mõista OÜ PilvEst tasutud üüri uue, hagis

nimetamata perioodi, s.o 01.02.2019–31.08.2019 eest.

29. Olukorras, kus hagi rahuldati osaliselt, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS

§ 163 lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele poolte kanda. Ringkonnakohus ei

nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et menetluskulude jaotamine nimetatud viisil on hageja

suhtes äärmiselt ebaõiglane, mis õigustaks TsMS § 162 lg 4 kohaldamist.

30. Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus hageja esitatud apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel.

31. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja,

s.o hageja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei

edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida

vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt

kindlaks määrata.

32. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

33. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)