3-24-3485/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3485

Haldusasi

AS Semetron kaebus Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuse 7. novembri 2024. a käskkirja nr 2-1/24/430

osaliseks tühistamiseks ja 8. novembri 2024. a

käskkirja nr 2-1/24/431 tühistamiseks ning

riigihangete vaidlustuskomisjoni 17. detsembri 2024. a

otsuse nr 225-24/259625 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. veebruari 2025. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS Semetron, esindajad v.adv

Arne Ots, adv Alan Paas ja adv Priit Kala

Vastustaja (hankija) – Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus, esindajad v.adv Erki Fels ja adv Gregor

Saluveer

Kolmandad isikud (ühispakkujad) – MDSC Systems

OÜ ja AS Maru Metall, esindaja v.adv Mart Parind

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Semetron apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus taotlus jätta AS Semetron

apellatsioonkaebus osaliselt läbi vaatamata.

2. Jätta AS Semetron apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.

veebruari 2025. a otsus haldusasjas nr 3-24-3485 muutmata.

3. AS Semetron menetluskulud apellatsiooniastmes jätta tema enda kanda.

4. Mõista AS-lt Semetron (registrikood 10078457) välja:

4.1.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kasuks 2500 (kaks tuhat viissada) eurot;

4.2.

MDSC Systems OÜ (registrikood 12765601) kasuks 1600 (üks tuhat

kuussada) eurot.

3-24-3485

5. Muus osas jätta vastustaja ja kolmandate isikute menetluskulud

apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 21. aprillil 2025

(HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest

olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi

lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) avaldas riigihangete registris 06.07.2023

hanketeate konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena korraldatavas riigihankes

„Mobiilsete välihaiglate ostmine“ (viitenumber 259625) ning tegi kättesaadavaks riigihanke

alusdokumendid (RHAD). Hanke eesmärk on mobiilsete sidumispunktide (Role 1),

mobiilsete välihaiglate (Role 2), nende eraldiseisvate moodulite ja varuosade ostmine ning

nende järjepidevate remont-, hooldus-, arendustööde ja erineva tasemega kasutajakoolituste

tellimine. Pakkumused esitasid kolm pakkujat (sh AS Semetron ning ühispakkujad MDSC

Systems OÜ ja AS Maru Metall), kes kõik kvalifitseeriti hankija 24.11.2023 otsusega ja jäeti

kõrvaldamata. Pakkujad esitasid esialgsed pakkumised 15.03.2024 ja kohandatud

pakkumused 18.10.2024.

2. RKIK-i peadirektor tunnistas 07.11.2024 käskkirjaga nr 2-1/24/430 kõigi pakkujate

kohandatud pakkumused vastavaks ning edukaks ühispakkujate MDSC Systems OÜ ja AS

Maru Metall kohandatud pakkumuse kui madalaima hinnaga pakkumuse. RKIK-i

peadirektor kvalifitseeris 08.11.2024 käskkirjaga nr 2-1/24/431 ühispakkujad MDSC

Systems OÜ ja AS Maru Metall ning jättis nad hankemenetlusest kõrvaldamata.

3. AS Semetron esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 18.11.2024 vaidlustuse

RKIK-i 07.11.2024 käskkirja nr 2-1/24/430 ja 08.11.2024 käskkirja nr 2-1/24/431 kehtetuks

tunnistamiseks osas, milles hankija tunnistas ühispakkujate MDSC Systems OÜ ja AS Maru

Metall pakkumuse vastavaks ning kvalifitseeris nad ja jättis hankemenetlusest kõrvaldamata.

4. VAKO jättis 17.12.2024 otsusega nr 225-24/259625 vaidlustuse rahuldamata. Asjas on

põhimõtteline vaidlus selles, millal peavad tehnilises kirjelduses (TK) ettenähtud

kohustuslikud (MUST) nõuded olema täidetud, kas juba pakkumise esitamise hetkel (nagu

leiab vaidlustaja) või alles hankelepingu täitmise ajaks ning pakkumuses tuleb üksnes näidata

nõude olemasolev staatus – EX (existing feature), MD (modification required) või DV

(development required) – (nagu leiavad hankija ja kolmandad isikud). Kuna ühispakkujate

pakkumus sisaldab kümneid „MUST“ nõudeid, mille arendamise staatuseks on märgitud

„MD“ või „DV“, saab pakkumus vastata RHAD-le vaid siis, kui nõuded ei pidanud olema

juba pakkumuse esitamise ajal „EX“ staatuses. TK esitamisega seotud RHAD

vastavustingimused on sõnastatud viisil, et pakkujatel on üksnes kohustus esitada täidetud

töölehed. Kahtlust ei ole, et kolmandad isikud on täidetud töölehed oma pakkumuses

2(17)

3-24-3485

esitanud. Kui kõik nõuded peaksid olema täidetud juba pakkumuse esitamise hetkel, siis ei

oleks töölehtede veerus D hankija poolt ette antud staatuste märkimisel mingit mõtet ja

järelikult olid lubatavad kõik staatused. Sellisel viisil on RHAD-i mõistnud ka riigihankes

osalenud kolmas pakkuja. Ebatavaliseks ei saa pidada, et hankija kehtestatavatele nõuetele

vastav asi hankelepingu täitmiseks alles valmistatakse. Kuna RHAD-st ei nähtu keeldu

staatuste „MD“ või „DV“ kasutamiseks pakkumuse esitamisel, vastavad RHAD-le

riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 1 tähenduses ka pakkumused, milles esitatud töölehtede

veerud D on täidetud staatustega „MD“ ja „DV“. Seega ei olnud kolmandate isikute

pakkumus mittevastav ega tinginud pakkumuse tagasilükkamist see, et pakkumuses ei olnud

kõikide „MUST“ nõuete staatuseks märgitud „EX“. Hankija on kinnitanud veendumust, et

kolmandad isikud suudavad lepingut täita ja hankelepingu nõuetekohase täitmise riski kannab

hankija, mitte vaidlustaja. Mh on kolmandad isikud esitanud kokku 29 väljavõtet

EUDAMED-i registrist.

Vaidlustaja hinnangul on kolmandad isikud muutnud lõplikku pakkumust lubamatus ulatuses,

sest pärast läbirääkimiste lõppu oli lubatud muuta üksnes pakkumuse maksumust, kuid mitte

muid maksumuse esildises olevaid hinnatavaid näitajaid. Hankija ja kolmandad isikud

leiavad, et RHAD ei keelanud muuta ühtegi hinnatavat näitajat. Vaidlust ei ole, et kolmandad

isikud on muutnud kõiki hindamiskriteeriumites sätestatud hinnatavaid näitajaid (sh

kogumaksumus, garantiiperioodi kestus, remont- ja hooldustööde tunnihind,

koolitusprogrammi tunnihind). Sama on teinud ka kolmas pakkuja. HD p 2.11 ei piira esialgse

pakkumuse muutmise ulatust olukorras, kus läbirääkimiste käigus on RHAD-i muudetud.

Hankija on 14.10.2024 vastanud vaidlustaja küsimusele (sõnumi ID 892 833), et lõplike

pakkumuste esitamisel võib pakkumuse maksumus muutuda kogu maksumuse esildise

ulatuses. Sellest ei saa järeldada, et muuta võiski ainult maksumust ja ei midagi muud. RHAD

ei sisalda dokumenti nimega „maksumuse esildis“, kuid kuna maksumused tuli esitada

hindamiskriteeriumites toodud struktuuri kohaselt, siis tuleb seda vormi pidada maksumuse

esildiseks HD p 2.11 tähenduses ning muuta võis kõiki näitajaid, mistõttu ei ole kolmandate

isikute pakkumus vastuolus HD p-ga 2.11.

Hankijal ei pidanud tekkima kahtlust, et kolmandate isikute lõpliku pakkumuse maksumus on

põhjendamatult madal asjaolust, et ühispakkujad alandasid kohandatud pakkumuse

maksumust 1 586 484 euro ehk 17,3% võrra. RHS § 115 lg 1 ei olene hankemenetluse liigist

ning hankijale kaasneb RHS § 115 lg 1 kohane kontrollikohustus vaid juhul, kui selline

kahtlus peaks tekkima „hankemenetluse eset“ arvestades. Kolmandate isikute pakkumuse

maksumus ei saa olla põhjendamatult madal võrrelduna nende enda pakkumuse

maksumusega. Seejuures ei väida ka vaidlustaja ise, et kolmandate isikute pakkumuse

maksumus oleks hankijas pidanud tekitama kahtlusi võrreldes teiste riigihankes esitatud

pakkumuste maksumustega. Asjaolu, et kolmandad isikud pidasid võimalikuks korrigeerida

esitatud pakkumuse maksumust ulatuslikumalt kui vaidlustaja, ei ole iseenesest lubamatu ja ei

anna alust järeldada, et pakkumus on seetõttu ilmselt põhjendamatult madal. Isegi kui

nõustuda vaidlustaja väitega, et TK nõuetele vastava Role 1 ja Role 2 välja arendamine on

kapitali- ja ajamahukas, puuduvad tõendid, et kolmandate isikute pakutud hinnaga ei ole TK-

le vastavus saavutatav. Kuivõrd pakkumuse maksumus ei pidanud hankelepingu eset

arvestades tekitama hankijas põhjendamatuse kahtlusi, siis ei ole tegemist kaalutlusveaga ja

RHS § 115 lg-t 1 ei ole rikutud.

Kolmandate isikute kvalifitseerimise otsuse läbi vaatamata jätmiseks ei ole alust. Kuigi

hankija on teinud otsuse kolmandate isikute kvalifitseerimise kohta juba 24.11.2023 ning

RHS § 177 lg-st 3 tulenevalt ei olnud hankijal kohustust seda RHS § 104 alusel nn teist korda

kontrollida, siis olukorras, kus hankija on seda 08.11.2023 otsusega siiski teinud, ei saa

3(17)

3-24-3485

vaidlustust jätta ka läbi vaatamata. Riigihangetes kehtib põhimõte, et kui hankija on teinud

midagi ilma RHS-st tuleneva kohustuseta, siis on ta hiljem kohustatud vastu võtma ka sellega

saabuvad tagajärjed. Vaidlustaja hinnangul ei vasta ühispakkujad kogemuse nõudele ning

vaidlust ei ole, et nad ei ole müünud tooteid, mille konfiguratsioon vastab TK-s sätestatud

Role 1 ja Role 2 nõuetele. Samas ei ole kogemuse nõue seotud TK-ga ning Role 1 ja Role 2 ei

ole ka spetsiifiliselt ainult selles riigihankes kasutatavad terminid. Kolmandad isikud on

hankijale tootnud/müünud ühe Role 1 ja Role 2 ning hankija on tellijana/ostjana pädev

kinnitama kogemuse nõude täitmist ka sisuliselt. Seega kvalifitseeriti kolmandad isikud

kooskõlas RHS § 98 lg-ga 5. Eelneva põhjal ei olnud alust kolmandaid isikuid ka

hankemenetlusest kõrvaldada.

5. AS Semetron esitas Tallinna Halduskohtule 27.12.2024 kaebuse, milles palus tühistada

RKIK-i 07.11.2024 käskkirja nr 2-1/24/430 p-d 1.1 ja 2, 08.11.2024 käskkiri nr 2-1/24/431 ja

VAKO 17.12.2024 otsus nr 225-24/259625.

6. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus palus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

7. MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall palusid jätta kaebus rahuldamata.

8. Tallinna Halduskohus jättis 13.02.2025 otsusega AS Semetron kaebuse rahuldamata

ning mõistis kaebajalt hankija menetluskulude katteks välja 2861,60 eurot ning kolmandate

isikute menetluskulude katteks 1979,25 eurot. Halduskohus jättis ühtlasi rahuldamata kaebaja

taotluse Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimiseks ja sellega seoses menetluse peatamiseks

ning vastustaja ja kolmandate isikute taotluse jätta kaebus läbi vaatamata osas, milles selles

on vaidlustatud RKIK-i peadirektori 08.11.2024 otsust kolmandate isikute kvalifitseerimise

kohta. RHS § 71 lg 1 aluseks olev direktiivi 2014/24/EL1 art 29 lg 7 võimaldab pärast

läbirääkimisi esitada „uue või muudetud“ pakkumuse, mis tähendab, et pakkumus võib

vajaduse korral olla ka oluliselt teistsugune. Kuna esialgse pakkumuse esitamisele ei eelne

läbirääkimisi, siis peab pakkujal säilima õigus pakkumust teises etapis oma äranägemisel

muuta. Ainus tingimus on, et lõplikud pakkumused vastavad miinimumnõuetele ja on

kooskõlas direktiivi 2014/24/EL art 56 lg-ga 1. Euroopa Liidu õigus on ilmselge ega võimalda

tõstatada kahtlust pakkumuse muutmise lubatava ulatuse osas võrrelduna esialgse

pakkumusega. RHS § 177 lg-st 3 tulenevalt ei olnud hankijal kohustust kontrollida

kolmandate isikute kvalifikatsiooni RHS § 104 lg 8 alusel nn teist korda. RHS § 68 lg 2 ja HD

p 1.7 kohaselt kvalifitseerib hankija taotlejad pakkumuste esitamise esimeses etapis ning

sellekohane otsustus sisaldub RKIK-i peadirektori 24.11.2023 käskkirjas nr 517H. Praegusel

juhul kontrollis hankija 08.11.2024 käskkirjaga nr 2-1/24/431 kolmandate isikute

kvalifikatsiooni veelkord, ehkki see polnud kohustuslik. Sellises olukorras ei saa väita, et

kaebajal puudub selle otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus ja 24.11.2023 käskkiri jääks

kehtima, sõltumata 08.11.2024 käskkirjast. VAKO märkis õigesti, et 08.11.2024 otsuse

tegemisega on hankija ise andnud võimaluse vaidlustada kolmandate isikute kvalifitseerimise

otsust teist korda.

Vastavustingimuste kohaselt pidid pakkujad täitma ja esitama nii Role 1 kui ka Role 2

töölehe. TK-s on mõlema puhul toodud välja sadu nõudeid, millele tooted peavad vastama

(veerg B „MUST“). Tabelite veerus D oli pakkujatel võimalik märkida kas „EX“ (olemasolev

omadus), „MD“ (olemasolev vajab muutmist) või „DV“ (omadus vajab väljatöötamist). Kui

kõik nõuded peaksid olema täidetud pakkumuse esitamise seisuga, siis ei oleks veerul D

sisulist mõtet. TK tingimused on seega olemuselt lepingutingimused, mitte pakkumuse

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ

kehtetuks tunnistamise kohta

4(17)

3-24-3485

vastavuse tingimused, ja riigihangetes ei ole tavapäratu, et kehtestatud nõuetele vastav asi

hankelepingu täitmiseks alles valmistatakse. Tulevikku (hankelepingu täitmise perioodi)

suunatud tingimused ei pea olema täidetud juba pakkumuse esitamise seisuga. RHS § 114 lg 1

mõttes vastasid RHAD-le seega ka pakkumused, milles esitatud töölehtede veerud D olid

täidetud staatustega „MD“ ja „DV“. Üksnes asjaolu, et kolmandate isikute pakkumuses ei ole

kõigi „MUST“ nõuete juurde märgitud „EX“, ei tähendanud pakkumuse mittevastavust

RHAD-le ega tinginud selle tagasilükkamist. Seda, et TK tingimused ei pea olema täidetud

juba pakkumuse esitamise seisuga, selgitas vastustaja pakkujatele ka 15.12.2023 infopäeval.

Asjakohane ei ole kaebaja väide, et kuna kolmandatel isikutel puudub õigus teatud

meditsiiniseadmeid (Fritz Stephan GmbH) müüa, siis on lepingu täitmine võimatu. Pakkujal

ei ole kohustus osta selle ettevõtte tooteid, vaid ta võib need ka ise välja arendada. Samuti on

võimalik tooteid soetada nn paralleelimpordi kaudu teistest riikidest. Kolmandate isikute

pakkumuses oli lisaks täidetud vastavustingimuste nõue „registreerimine EUDAMED-is“.

Kuna kolmandate isikute pakkumus ei pidanud juba esitamise hetkel vastama „MUST“

nõuetele, siis ei pidanud VAKO analüüsima kaebaja sisulisi argumente, miks ei vasta

pakkumus TK tingimustele (vt vaidlustuse p-d 32.1–32.25). Seda ei analüüsi ka kohus.

Vaidlust ei ole, et kolmandad isikud muutsid lõplikus pakkumuses kõiki

hindamiskriteeriumites sätestatud hinnatavaid näitajaid. HD p 2.11 näeb ette, et pakkumuse

maksumuse muutmine ei ole piiratud maksumuse esildise kindlate ridadega ning hankija on

selgelt sätestanud, et muuta võib kõikide ühikute maksumusi. Seega ei keelatud muuta teisi

hinnatavaid näitajaid (praegusel juhul garantiiaeg, remont- ja hooldustööde tunnihind,

koolitusprogrammi tunnihind). Selline keeld peaks tulenema RHAD-ist selgesõnaliselt.

Kuivõrd vastustaja muutis TK-d ning edastas pakkujatele 12.09.2024 uued Role 1 ja Role 2

töölehed, siis tuleb lähtuda HD p 2.11 esimesest lausest, mis ei sätesta mingeid piiranguid

esialgse pakkumuse muutmisel. Vastupidist ei tulene mh hankija vastusest kaebaja päringule

(sõnumi ID 892 833), sest kuna küsimus puudutas ainult pakkumuse maksumuse muutmist,

siis ei ole hankija muude näitajate muutmise lubatavust ka selgitanud. Väidetavat piirangut

pakkumuse muutmiseks ei tulene ka RHS § 71 lg-st 1 ega selle aluseks olevast direktiivi

2014/24/EL art 29 lg-st 7, mis võimaldab esitada mh uue pakkumuse. HD p-st 2.11 ei tulene,

et sätte esimene lause rakendub vaid juhul, kui muudatused on olulised, vaid määrav on see,

et muudetud on esialgseid lahendusi ja tingimusi. Selle üle ei ole praegusel juhul vaidlust.

Samuti ei tulene HD p-st 2.11 vajadust ega kohustust pakkumuse maksumuse muutmist

kuidagi eraldi lubada. Kuna pakkumuse maksumuse esildisena HD p 2.11 tähenduses saab

käsitada üksnes hindamiskriteeriumide vormi ja hankija selgituse põhjal võis pakkumuse

maksumust muuta kogu maksumuse esildise ulatuses, ei saa tuletada, et muutmine oli lubatav

kitsalt vaid Role 1 ja Role 2 kogumaksumuse ulatuses.

Kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamist on kaebaja vaidlustanud põhjusel, et

tema hinnangul oli tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, mille suhtes

pidi hankija viima läbi RHS § 115 lg 1 kohase kontrollimenetluse. Vaidlust ei ole, et

vastustajal ei tekkinud kahtlust, et kolmandate isikute pakkumus võiks olla põhjendamatult

madal, mistõttu RHS § 115 lg 1 kohast kontrollimenetlust ei alustatud. Ehkki RHS § 115 lg-st

1 ei tulene üheselt, millal peab hankijal tekkima kahtlus pakkumuse maksumuse

põhjendatuses, on kohtupraktikas aktsepteeritud lähenemist, et asjakohase tagasiside

turuhindadest annab võrdlus samas hankes esitatud teiste pakkumustega. Seega ei oma mingit

tähendust see, mitme protsendi võrra erines kolmandate isikute kohandatud pakkumuse

maksumus nende algse pakkumuse maksumusest. Kaebaja ei väida, et kolmandate isikute

pakkumuse maksumus pidi võrdluses teiste riigihankes esitatud pakkumuste maksumustega

(vt vastustaja 06.01.2025 vastuse p 2.33) tekitama hankijas alapakkumuse kahtluse. Vaidlust

ei ole, et algset maksumust vähendasid kõik pakkujad ning asjaolu, et kolmandad isikud

5(17)

3-24-3485

pidasid võimalikuks korrigeerida oma pakkumuse maksumust ulatuslikumalt kui kaebaja, ei

ole lubamatu ja ei anna alust pidada pakkumust seetõttu ilmselt põhjendamatult madalaks.

VAKO leidis õigesti, et vastustajal ei pidanud tekkima kahtlust, et kolmandad isikud ei pruugi

olla suutelised hankelepingut nõuetekohaselt täitma. Seetõttu ei ole vaja ka hinnata, kuidas

kolmandate isikute pakkumuse maksumus kujunes. Isegi kui oleks tõendatud, et Role 1 ja

Role 2 välja arendamine on kapitalimahukas, puuduvad tõendid, mille põhjal väita, et

kolmandate isikute pakutud hinnaga ei ole TK-le vastavus saavutatav. Seega on hankija

07.11.2024 otsus kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamiseks kooskõlas RHS §

117 lg-ga 1, rikutud ei ole RHS § 115 lg 1 nõuded ja otsuse tühistamiseks puudub alus.

Kvalifitseerimistingimustes sätestatud varasema kogemuse nõude sõnastusest tulenevalt ei ole

see nõue seotud TK-ga. Sisuliselt vastab nõudele iga NATO liikmesriigile toodetud/müüdud

Role 1 (ei pea olema konteinerlahendus) ja Role 2 Basic (konteinerlahendus). Selle tingimuse

täitmiseks tuli vastustajale ette näidata ühe mobiilse sidumispunkti ja ühe mobiilse välihaigla

tootmise/müügi kogemus. Kolmandad isikud esitasid teabe referentslepingute kohta, millega

vastustaja luges kogemuse nõude täidetuks. Kuna vastustaja oli nendes lepingutes tellijaks,

siis veendus ta kolmandate isikute kvalifikatsiooni olemasolus, mitte ei tuginenud vaid

formaalsele kinnitusele. Hankija 08.11.2024 otsus kolmandate isikute kvalifitseerimise kohta

on kooskõlas RHS § 98 lg-ga 5 ja selle tühistamiseks puudub alus, samuti ei olnud alust

kolmandaid isikuid hankemenetlusest kõrvaldada. VAKO otsus on õiguspärane ja nõutaval

määral põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. AS Semetron palub 25.02.2025 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja

uue otsusega rahuldada tema kaebus. Halduskohus on eksinud EL-i õiguse tõlgendamisel.

RHS § 67 kohaselt on läbirääkimiste eesmärgiks parandada pakkumuste sisu ja valida välja

edukas pakkumus. Sellest eesmärgist peaks hankija lähtuma ka pakkumuste muutmise

võimaldamisel. Läbirääkimistega hankemenetluse puhul esineb suurem risk läbipaistvuse ja

võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumiseks, mistõttu saab pakkujatel võimaldada oma

pakkumusi kohandada just vastavalt läbirääkimiste tulemusele, mitte valimatult enda

äranägemisel. Praegusel juhul lubas hankija seevastu läbirääkimiste järgselt esitada uue

pakkumuse olukorras, kus läbirääkimiste käigus RHAD-i sisuliselt ei muudetud ning

pakkujatele oli teada teiste pakkumuste maksumus ja muud hinnatavad numbriliselt

väljendatavad näitajad. Hankija muutis läbirääkimiste järel küll Role 1 ja Role 2 töölehti, kuid

muudatused olid väheolulised ja RHAD-i tingimusi sisuliselt ei muudetud. Tabelitesse lisati

ainult kaks rida, millest ühel pidid pakkujad märkima pakutava toote maksimaalse

tarnetähtaja ja süsteemide arvu, mida pakkujal on võimalik paralleelselt toota ning teisel real

tuli märkida riik, kus pakutav süsteem toodetakse, kusjuures see teave oli üksnes

informatiivne. Olukorras, kus hankija ei loobunud ühestki nõudest, vaid palus pelgalt esitada

täiendavat teavet, ei saanud muudatused mõjutada pakutavate toodete maksumust ega muid

olulisi tingimusi. Hankija pidas läbirääkimisi üksnes näiliselt. Kaebaja on hanke esemeks

olevad lahendused juba välja töötanud ning tema pakkumuse maksumuse kajastab mh Role 1

ja Role 2 arendamise ja tarnimise kulusid. Kuna RHAD-i tingimusi ei muudetud, siis puudus

kaebajal igasugune põhjus pakkumuse maksumust läbirääkimiste tulemusel oluliselt alandada.

Kuivõrd kolmandad isikud ei ole Role 1 ja Role 2 tooteid välja arendanud ega kandnud

sellega seotud kulusid, siis said nad alandada oma pakkumuse maksumust tegelikest

arenduskuludest sõltumata lihtsalt selleks, et saavutada kaebaja pakkumuse maksumusest

madalam maksumus. Kaebaja pakkumuse maksumuse ja teiste näitajatega tutvumise

võimaldamisega andis hankija kolmandatele isikutele eelise.

6(17)

3-24-3485

Vaidluse lahendamiseks kooskõlas EL-i õigusega tuleb küsida Euroopa Liidu Kohtult

eelotsust, kas direktiivi 2014/24/EL art 29 lg-d 5 ja 7 lubavad läbirääkimiste järel pakkumusi

piiramatult muuta või on pakkumusi lubatud muuta üksnes ulatuses, milles hankija muutis

läbirääkimiste tulemusel riigihanke alusdokumente. EL-i õigus ei ole päris ilmselge, sest

Euroopa Liidu Kohtu praktika selles küsimuses sisuliselt puudub. Läbirääkimistega

hankemenetlus kui erand avatud hankemenetlusest eeldab, et hankijal on põhjendatud vajadus

pidada läbirääkimisi tehniliste tingimuste jms üle. Olukord, kus hankija tegelikult

läbirääkimisi ei pea ja nõudeid ei muuda, kuid võimaldab samas pakkumuste maksumusi

suvaliselt vähendada, moonutab selle menetluse eesmärki ja on vastuolus riigihanke

aluspõhimõtetega (RHS § 3 p 1; direktiivi 2014/24/EL art 18 lg 1). Direktiivi 2014/24/EL art

29 lg 5 sõnastusest ilmneb selgelt, et pakkumuste muutmine on lahutamatult seotud

läbirääkimiste alusel tehtud muudatustega RHAD-s. Sellega kooskõlas tuleb tõlgendada ka

2014/24/EL art 29 lg-t 7, s.o „uus“ ei tähenda piiramatut võimalust algset pakkumust muuta,

vaid võimalust esitada vastavalt läbirääkimistele ja RHAD-i muudatustele muudetud

pakkumus. Kui kohus peab hankija käitumist vaidlusaluses hankes õiguspäraseks, tähendab

see sisuliselt oksjonilaadse hankemenetluse sisseseadmist, kus hankija saab pakkujad panna

omavahel konkureerima olukorras, kus pakkumuste esialgsed maksumused on kõigile

pakkujatele teada. Vältimaks hanke- ja kohtupraktika vastuolu EL-i õigusega, oleks eelotsuse

küsimine hädavajalik.

Kvalifitseerimistingimuste kohaselt pidi pakkuja olema viimase 60 kuu jooksul tootnud või

müünud vähemalt ühele NATO liikmesriigile Role 1 (ei pea olema konteinerlahendus) ja ühe

Role 2 Basic (konteinerlahendus). Role 2 konteinerlahendus ei ole standardtoode ega üldteada

spetsifikatsiooniga toode. Role 2 ei kirjelda ega tähista mingit konkreetset välihaigla tehnilist

lahendust, vaid märgib NATO standardite kohast meditsiiniabi teist taset, mis üksnes

kirjeldab meditsiinilisi tegevusi, mis peavad olema Role 2 tasemel tagatud. Hankija on samas

varasema kogemusena määratlenud nimelt Role 2 konteinerlahenduse tootmise või müügi.

Mida selle all silmas peetakse, saab sisustada ainult hankija koostatud TK põhjal. RHAD-i

tingimusi ja TK üksikasjalikkust arvestades on ilmne, et hankija vajadustele saab vastata vaid

väga kindlate omadustega toode. Järelikult pidi varasemalt tarnitud toode vastavalt RHS § 98

lg-le 1 olema omadustelt vähemalt analoogne TK-s kirjeldatud hanke esemele. Hankija pidi

kvalifikatsiooni kontrollimisel välja selgitama, kas kolmandate isikute poolt väidetavalt

müüdud toodete puhul oli tegemist TK mõttes Role 1 ja Role 2 toodetega. Piisavaks ei saa

pidada, et referentslepingute loetelus on nimetatud, et lepingu esemeks oli Role 2. Hankija ja

halduskohus ei ole järginud uurimispõhimõtet ning kontrollikohustust ei mõjuta asjaolu, et

varasemas lepingus oli tellijaks samuti RKIK. Kaebajale ei ole avaldatud ühtegi tõendit või

selgitust, mis võimaldaks veenduda, et kolmandad isikud tuginesid ka tegelikult lepingutele,

mille raames toodeti või tarniti nimelt Role 1 ja Role 2 tooteid. Sellest järeldub, et taolist

kontrolli ei olegi tehtud. Hankija otsused kolmandate isikute kvalifitseerimise kohta on

õigusvastased ja tuleb tühistada.

Ebaõige on VAKO ja halduskohtu lähenemine, et pakkumuse vastavaks tunnistamisel ei

omagi tähtsust pakkuja tegelik suutlikkus täita RHAD-i tingimusi. Kui hankijale saavad

teatavaks asjaolud, mis välistavad pakkuja poolt hankelepingu täitmise, oleks tema

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine vastuolus RHS § 3 p-ga 5. Kaebaja on

põhjalikult selgitanud, miks ei vasta kolmandate isikute pakkumus RHAD-i nõuetele.

Raamlepingu p-de 1.3.4 ja 7.5 tingimusi ei ole võimalik täita, ilma et pakkujal oleks sõlmitud

meditsiiniseadmete tootjaga kokkulepped esindusõiguste saamise jms kohta. Kolmandatel

isikutel sellised kokkulepped puuduvad ning kaebaja on seda tõendanud. Mõnede toodete

puhul on üksnes kaebajale antud õigus seadmeid hooldada ja parandada, mis tähendab, et

isegi paralleelimpordi korral ei ole kolmandatel isikutel võimet tagada pakutud

7(17)

3-24-3485

meditsiintehnoloogia ja -varustuse hooldamine elutsükli vältel. Kohus on ekslikult leidnud, et

mittevastavused on hankelepingu täitmise käigus kõrvaldatavad, kuna pakkujal on võimalik

tooted ka endal välja arendada. See ei arvesta seadmete väljatöötamisega kaasnevat aja- ja

rahakulu. Kolmandad isikud ei ole registreeritud andmebaasis EUDAMED, mistõttu ei saa

nad tagada meditsiinitehnoloogia ja -varustuse elutsüklit. Kolmandad isikud ei ole ka

meditsiiniseadmete tootjad ning pole alust arvata, et metallkonstruktsioonide tootmisega

tegelevad ettevõtjad suudavad ühe hankelepingu täitmiseks täielikult muuta oma

tegevussuunda ning arendada välja kõik välihaiglasse TK järgi nõutava meditsiinitehnoloogia

ja sh väiksemate kuludega kui kaebaja, kes on spetsialiseerunud meditsiinitehnoloogiate

pakkumisele. Näiteks kaebajal kulus ainuüksi välihaigla tarkvara ja moodulite tõstejalgade

arendusele ligi 4 aastat ja üle 0,8 miljoni euro. Meditsiiniseadmete tarneks ja hooldamiseks

vajalike õigustega seostub vahetult garantiiaja pikkus ja hooldustööde tunnihind. See on

oletuslik ja ei ole tõsiseltvõetav ulatuses, milles ühispakkujatel puuduvad meditsiiniseadmete

pakkumiseks vajalikud õigused. Hankijal oli kohustus lükata kolmandate isikute pakkumus

tagasi või minimaalselt tuli küsida selle kohta selgitusi. Hankija õigus usaldada pakkujate

kinnitusi ei ole piiramatu.

Kaebaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde, et kolmandad isikud muutsid oma

pakkumust lubamatul määral. Pakkumuse muutmise piirid määravad ära läbirääkimiste ulatus

ning nende tulemusel tehtud muudatused RHAD-s. Kuna hankija ei teinud läbirääkimiste

põhjal algsetes Role 1 ja Role 2 kirjeldustes sisulisi ega olulisi muudatusi, siis ei vastanud

kolmandate isikute pakkumus tehtud muudatuste tulemusel RHAD-le ning tuli lükata RHS §

114 lg 2 alusel tagasi. Halduskohus on alusetult võrdsustanud „maksumuse esildise“ ja

hindamiskriteeriumite vormi, pidades pakkumuse muutmist kõikide hindamiskriteeriumite

lõikes lubatavaks. See tõlgendus muudab RHAD-s kasutatud „maksumuse esildise“ ja sellega

seotud hankija selgitused sisutuks. Kui hankija oleks pidanud „maksumuse esildise“ all silmas

kõiki pakkumuse tingimusi, siis ei olnuks seda mõistet üldse vaja kasutada. Pakkujad pidid

arvestama, et hankija võib teha otsused ka esialgsete pakkumuste põhjal (HD p 2.8). Asjaolu,

et hankija otsustas läbirääkimisi pidada, ei õigusta iseseisvalt pakkumuse ulatuslikumat

muutmist ega täiesti uue pakkumuse esitamist. RHAD ei võimaldanud samuti täiesti uute

pakkumuste esitamist (vt HD p-d 2.9 ja 2.11) ning sellist sõnastust ei kasuta ka RHS § 71 lg-d

1 ja 2. Otsitud ja kunstlik on käsitlus, et pakkumuse maksumuse muutmise ulatust reguleerib

praegusel juhul vaid HD p 2.11 esimene lause. Sätet tuleb vaadata tervikuna. Esimene lause ei

ütle midagi pakkumuse muutmise ulatuse kohta, kuid teine lause määratleb selgelt üksnes

pakkumuste muutmise lubatava ulatuse ning hõlmab nii olukorda kui RHAD-i muudetakse

kui ka olukorda kui RHAD-i ei muudeta. HD p 2.11 tuleb tõlgendada viisil, et hankija võis

igal juhul lubada muuta üksnes pakkumuse maksumust. Õige ei ole seisukoht, et hankija

selgitusest ei tulene keeldu muuta muid näitajaid, sest kaebaja küsis ühemõtteliselt seda,

millises ulatuses on lubatud pakkumusi muuta ja hankija selgitas, et muuta võib üksnes

pakkumuse maksumust.

Kaebaja jääb seisukoha juurde, et kolmandate isikute pakkumuse maksumus oli

põhjendamatult madal ning ebarealistlik hind pidi tekitama hankijas põhjendatud kahtluse, et

algatada vähemalt nn alapakkumuse kontroll RHS § 115 lg 1 alusel. Kolmandad isikud said

praegusel juhul eelise selle kaudu, et hankija avaldas neile kaebaja pakkumuse maksumuse,

mis sisaldas kõiki Role 1 ja Role 2 toodete arenduskulusid. Erinevalt kaebajast ei ole

kolmandad isikud Role 1 ja Role 2 tooteid välja arendanud ning neil puudub ka ülevaade

tegelikest arenduskuludest. Kolmandad isikud ei lähtunud kohandatud pakkumust esitades

tegelikest kuludest, vaid üksnes eesmärgist alandada pakkumuse maksumust. Kolmandatel

isikutel puudub mh majanduslik võimekus nii kapitali- ja ajamahukate toodete arendamiseks.

Hankemenetluse käigus ei ilmnenud ainsatki asjaolu, mis õigustaks kolmandate isikute

8(17)

3-24-3485

pakkumuse maksumuse alandamist ligi 17,3%, lisaks garantiiperioodi pikendamist, remondi-

ja hooldustööde ja koolitusteenuste hinna alandamist. Üldsõnaline viide kohtupraktikale,

mille kohaselt annab tagasiside turuhindadest võrdlus sama hanke teiste pakkumustega, ei

puuduta konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust. Kuna hankija ei saanud olla

veendunud, et kolmandad isikud on pakkumust tehes arvestanud kõigi vajalike kuludega, tuli

hankijal RHS § 115 lg 1 järgi küsida pakkujalt vähemalt selgitusi, kuid seda ei ole tehtud.

10. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

palus 10.03.2025

vastuses

jätta

apellatsioonkaebus läbi vaatamata osas, milles vaidlustatakse otsust kvalifitseerida MDSC

Systems OÜ ja AS Maru Metall, ja etteheite osas, et kolmandad isikud muutsid lõplikus

pakkumuses oma pakkumuse maksumust. Muus osas (või alternatiivselt tervikuna) palub

vastustaja jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles on kolmandatele isikutele heidetud

ette lõplikus pakkumuses maksumuse muutmist, sest sellele vaidlustuses ei tuginetud ja seega

ei ole läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Väide on ka sisuliselt ebaõige ning

lõplikus pakkumuses muutsid maksumust kõik pakkujad (sh kaebaja). Lõplikus pakkumuses

oli lubatud muuta kõiki hinnatavaid näitajaid ja HD p-st 2.11 ei tulenenud selleks mingit

keeldu. RHAD-st ei saa tuletada nõudeid ega keelde, mida selles ei ole sätestatud (nt Euroopa

Kohtu 02.05.2019 otsus kohtuasjas C-309/18, p 20; Riigikohtu 19.12.2019 otsus nr 3-19-

1464, p 13). Hankija on teabevahetuse käigus andnud selgituse üksnes maksumuse muutmise

kohta, kuid vastusest ei järeldu, et muid hinnatavaid näitajaid ei olnud lubatud muuta.

Vastustaja ei soovinud teadlikult keelata muuta ka muid näitajaid, sest see annaks olulise ja

põhjendamatu eelise pakkujale, kes sai esmases pakkumuses nende eest kõige enam punkte,

sest teistel oleks võimalik konkureerida ainult maksumusega. Isegi kui HD p 2.11 oleks

mitmeti tõlgendatav, tuleks seda tõlgendada ettevõtjale soodsamal viisil ehk konkurentsi

laiendavalt, mitte kitsendavalt (sh praegusel juhul langeks konkurentsist ka kolmas pakkuja

Weatherhaven Global Resources Ltd). EL-i õigus ei keela samuti hinnatavate näitajate

muutmist lõplikus pakkumuses ja eelotsuse küsimine ei ole nõutav ega vajalik. Halduskohus

leidis õigesti, et EL-i õigus on vaidlusaluses küsimuses selge. Vaidlust ei ole selles, et

vastustaja on pidanud läbirääkimisi. Direktiivi 2014/24/EL art 29 lg 7 sõnastus („uus või

muudetud“ pakkumus) ei ole juhuslik, vaid viitab sellele, et pakkumus võib vajadusel olla

esialgsest oluliselt teistsugune (vrd art 30 lg 6). Õiguskirjanduses on selgitatud, et pärast

läbirääkimiste lõppu sarnaneb konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus avatud

hankemenetlusega, kus on tagatud täielik võistlevus. Kui lõplikus pakkumuses ei tohiks

midagi muuta, siis kaotaks konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus mõtte.

Hankija on teinud otsuse kolmandate isikute kvalifitseerimise kohta juba 24.11.2023, mistõttu

tuleks apellatsioonkaebus jätta selles osas läbi vaatamata. Vastustaja jääb kolmandate isikute

varasemat kogemust puudutavas osas varem esitatu juurde. Ühispakkujad on esitanud

lepingute loetelu, millega on kogemuse nõue täidetud. Kuna vastustaja oli nendes lepingutes

tellijaks, siis on ta kvalifikatsiooni olemasolus veendunud. Kaebaja ei ole jätkuvalt sisuliselt

põhjendanud, miks kolmandatel isikutel nõutud kvalifikatsioon puudub.

Kvalifitseerimistingimustes ei olnud nõutud kõigile TK nõuetele vastavate Role 1 ja Role 2

tarnimise kogemust. Kaebajale ei tulnud avaldada tõendeid, mis kinnitavad kolmandate

isikute kvalifikatsiooni olemasolu.

Kaebaja väitel ei vasta kolmandate isikute pakkumus TK tingimustele. Vastavustingimused

on RHAD-i sätted, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule. Pakkumuse vastavuse kontroll

saab hõlmata üksnes nõudeid, mille täitmine oli nõutav pakkumuse esitamise aja seisuga.

Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi vastavustingimust, millele kolmandate isikute pakkumus ei

9(17)

3-24-3485

vastaks. RHAD ei nõua, et TK tingimused peavad olema täidetud pakkumuste esitamise

tähtpäeval, vaid kõik TK tingimused on olemuselt lepingutingimused. Kolmandate isikute

suutlikkus lepingut täita ei allu kohtu kontrollile. Tingimuse esitada Role 1 ja Role 2 töölehed,

on kolmandad isikud täitnud. Kui kõik nõuded peaksid olema pakkumuse esitamise hetkel

täidetud, ei oleks tabelite veerul D mingit mõtet. Seda, et TK tingimused ei pidanud olema

pakkumuse esitamise ajaks täidetud, selgitas vastustaja 18.12.2023 infopäeval (vt sõnumi ID

803 910, küsimus-vastus 3). Asjaolu, et kolmandatel isikutel ei ole õigust soetada ühe tootja

(Fritz Stephan GmbH) tooteid otse tootjalt, ei ole välistatud toodete soetamine nn

paralleelimpordi kaudu teistest riikidest. Tootja kinnitusest ei järeldu seetõttu lepingu täitmise

võimatust, isegi kui kolmas isik plaanib kasutada selle ettevõtja tooteid.

Vastustajal ei pidanud tekkima mh kahtlust, et kolmandad isikud on esitanud alapakkumuse.

Kaebaja etteheited RHS § 115 lg 1 kontrollimenetluse algatamata jätmise kohta ei erine varem

esitatust. Direktiiv võimaldab pakkumuse hinnatavaid näitajaid lõplikus pakkumuses muuta ja

pärast läbirääkimiste lõppu on tagatud täielik võistlevus. Võrdlus esialgsete pakkumustega ei

saa seega tingida alapakkumuse kahtlust. Esialgset maksumust vähendasid kõik pakkujad ja

seda keskmiselt 16,76% võrra. Kolmandad isikud vähendasid pakkumuse maksumust 17%.

Ühegi lõpliku pakkumuse maksumus ei olnud järgmisest üle 10% odavam (kolmandate

isikute pakkumuse maksumus oli kaebaja omast 6,46% odavam ning kaebaja pakkumuse

maksumus oli kolmanda pakkumuse maksumusest 9,31% odavam). Kohtupraktika pinnalt ei

ole tegemist nii suurte erinevustega, mis kohustanuks hankijat algatama kontrollimenetluse

(vrd RHS § 115 lg 2 p 1).

11. MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall paluvad 10.03.2025 seisukohas jätta AS

Semetron apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolmandad isikud jäävad varasemate seisukohtade

juurde ja ei korda neid kõiki. Käsitlus, et konkurentsipõhises läbirääkimistega

hankemenetluses on pärast läbirääkimisi lubatud vaid sisulised ja põhimõttelised muudatused,

ei põhine seadusel. Pakkumuste „parandamine“ võib seisneda mh hinnatavate näitajate

korrigeerimises. Lõpliku pakkumuse hinda alandasid kõik pakkujad (sh kaebaja ise). RHS §

70 lg 61 viitab otsesõnu pärast läbirääkimisi „uute pakkumuste“ esitamisele. See on kooskõlas

nii direktiivi 2014/24/EL art 29 lg-tega 5 ja 7 kui ka kaitse- ja julgeolekuvaldkonna

riigihangete direktiivi 2009/81/EÜ2 art-ga 26. Tähtsust ei oma see, kas RHAD-s pärast

läbirääkimisi tehtud muudatused mõjutasid pakutavate toodete maksumust, sest ükski

õigusnorm ei nõua, et läbirääkimiste järel pakkumuse maksumuse alandamiseks peaks olema

RHAD-s tehtud muudatusi, mis seda n-ö õigustavad. Väited, et hankija pidas läbirääkimisi

näiliselt ja mittesisuliselt, on paljasõnalised ja otsitud. Kõigile pakkujatele avaldati vastavalt

RHS-le kõigi esialgsete pakkumuste hinnatavad näitajad ja väited kolmandate isikute

eelistamisest on ebaõiged. Kaebaja argumendid, et RHAD keelas lõplikes pakkumustes muuta

hinnatavaid näitajaid, on VAKO ja halduskohus ümber lükanud. Eelotsuse küsimiseks puudub

igasugune vajadus. Määrav ei ole, et direktiivi 2014/24/EL art 29 lg 7 kohta puudub Euroopa

Kohtu praktika, kuid iga sätte kohta ei peagi olema eraldi lahendit. VAKO ja halduskohtu

otsuste jõusse jätmine ei tähendaks mingit täiesti uut RHS-i tõlgendust.

Kolmandate isikute kvalifikatsiooniga seotud väited on VAKO ja halduskohus tagasi lükanud,

kuid kaebaja on jäänud varasemate seisukohtade juurde. Varasem kogemus ei eeldanud

täpselt TK nõuetele vastavate Role 1 ja Role 2 konteinerite tootmist või müümist.

Kvalifikatsiooni kontrollimine peab küll olema sisuline, kuid see ei tähenda, et

kvalifitseerimise tingimusi võiks sisustada meelevaldselt. VAKO-l ja halduskohtul oli täielik

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.07.2009 direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja

julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise

kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ

10(17)

3-24-3485

ligipääs hanke materjalidele ning nad jõudsid samuti järeldusele, et hankija luges kolmandate

isikute kvalifikatsiooni õigesti nõuetekohaseks. Kolmandate isikute pakkumuse vastavuse

osas on kaebaja apellatsiooniastmes asunud väitma, et hankemenetlust ei saa lahutada

hankelepingu täitmisest. See seisukoht ei ole õige, sest hankelepingu tingimusi peab edukas

pakkuja hakkama täitma lepingu jõustudes või lepingus ettenähtud ajal, aga mitte juba

hankemenetluses pakkumuse esitamise ajal. Etteheide, et kolmandad isikud ei ole

registreeritud EUDAMED-is, on arusaamatu, sest pakkuja ei peagi olema seal registreeritud,

vaid seda peavad olema üksnes Role 1 ja Role 2 lahenduste jaoks kasutatavate

meditsiiniseadmetega seotud tootjad/vahendajad. RHAD ei nõua, et pakkuja peaks

meditsiiniseadmed ise tootma ja selline nõue oleks ka täiesti ebaloogiline. Kolmandate isikute

pakkumuse maksumus ei ole ka põhjendamatult madal. Kolmandad isikud on eri välihaiglate

konteinereid arendanud ja tootnud küll ning seda seltsingus kaebajaga. Nendes aspektides, kus

kolmandatel isikutel tõesti puudub vahetu kogemus, on neil vajalikud teadmised

hinnatasemest oma koostööpartnerite kaudu. Kaebaja ei saa teada ja kolmandad isikud ei

hakka konkurendile avama äristrateegiat, millest kolmandad isikud oma lõpliku pakkumuse

tegemisel lähtusid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et AS Semetron apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse enamike põhjendustega ning

ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

13. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi vaidlustusmenetlus on hankeasjades sätestatud

kohustusliku kohtueelse menetlusena ja seetõttu saab vaidlustaja pöörduda vaidemenetluse

järel halduskohtusse üksnes n-ö samas asjas (s.o kattuma peavad nii nõue kui ka alus), ei saa

kaebuse alust (HKMS § 41 lg 2) ka hankeasjades sisustada viisil, et halduskohtumenetluses

on võimalik esitada üksnes täpselt samu väiteid, mida on esitatud vaidlustusmenetluses.

Praegusel juhul on kaebaja juba vaidlustusmenetluses mh selgelt väljendanud positsiooni, et

kolmandad isikud on lõplikku pakkumust muutnud lubamatul määral. Samas ei järeldu

ringkonnakohtu hinnangul apellatsioonkaebusest üldse, et kaebaja oleks asunud väitma, et

lõplikus pakkumuses ei olnud lubatud muuta ka pakkumuse maksumust (st dokumendis

„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud tabeli p-s 1 märgitud hindu), vaid

kaebaja on üksnes viidanud, et kolmandatel isikutel ei olnud objektiivset põhjust pakkumuse

maksumust niivõrd suures ulatuses vähendada. Nagu vastustaja ka ise märgib, nähtub

apellatsioonkaebuses mitmest kohast, et kaebaja ei kahtle Role 1 ja Role 2 kogumaksumuse

muutmise lubatavuses, mida ta muutis ka ise. Kuna vastustaja väidetud uut kaebuse alust

apellatsioonkaebusest ei nähtu, siis ei saa apellatsioonkaebust jätta selles osas ka läbi

vaatamata.

Kolmandate isikute vastavus kvalifitseerimistingimustele

14. Vastustaja palub lisaks jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata osas, milles

vaidlustatakse kolmandate isikute kvalifitseerimist, leides, et kuna see küsimus on juba

varasemalt lahendatud RKIK-i peadirektori 24.11.2023 käskkirjaga nr 517H (dtl 485–486),

mida ei ole tähtaegselt vaidlustatud, siis ei saaks ka RKIK-i peadirektori 08.11.2024 käskkirja

nr 2-1/24/431 (dtl 583) tühistamine kaitsta kaebaja õigusi, kuna sellega ei tunnistatud

varasemat otsust kehtetuks ja uue otsuse tühistamise korral tuleks ikkagi lähtuda varasemast

otsusest. Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtu seisukohaga, et kuigi RHS § 68 lg 2

ja § 177 lg 3 ning HD p 1.7 (dtl 487–489) järgi oli vastustajal kohustus kontrollida taotlejate

11(17)

3-24-3485

(pakkujate) kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni üksnes hankemenetluse

esimeses etapis, kuid ta ei pidanud selles küsimuses tegema eduka pakkuja suhtes vastavalt

RHS § 104 lg-le 8 uut otsust pärast tema pakkumuse edukaks tunnistamist, siis olukorras, kus

hankija on sellele vaatamata teinud eduka pakkuja kõrvaldamise aluste puudumise ja

kvalifikatsiooni küsimuses uue otsuse, asendab see konkreetse pakkujaga seonduvalt sisuliselt

varasema otsuse. See tähendab, et sama küsimust reguleeriva hilisema otsusega tunnistatakse

ühtlasi n-ö konkludentselt kehtetuks varasem otsus (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2023

otsus nr 3-19-755, p 30). Kuna vaidlustuse esitamise seisuga oli kolmandate isikute

kvalifitseerimine kehtivalt lahendatud 08.11.2024 käskkirjaga ja vaidlustus oli esitatud

tähtaegselt, siis ei olnud selle läbi vaatamata jätmiseks alust, sõltumata sellest, milline olukord

tekiks juhul, kui hilisem kvalifitseerimise otsus tühistatakse.

15. Kaebaja on seadnud kahtluse alla selle, et kolmandad isikud vastavad RHAD-s pakkuja

varasemale kogemusele kehtestatud kvalifitseerimistingimusele, mis on sõnastatud järgmiselt:

„Pakkuja peab olema viimase 60 kuu jooksul, alates hanke avalikustamisest, tootnud või

müünud vähemalt ühele NATO liikmesriigile Role 1 (ei pea olema konteinerlahendus) ja ühe

Role 2 Basic konteinerlahenduse.“ Kvalifikatsiooni kinnitamiseks pidi taotleja lisama taotluse

koosseisu tõendusmaterjali või tellijapoolse kinnituse (vabas vormis dokument), mis tõendab,

et ta on tootnud või müünud vähemalt ühele NATO liikmesriigile vähemalt ühe Role 1 (ei pea

olema konteinerlahendus) ja vähemalt ühe Role 2 Basic konteinerlahenduse. Kolmandad

isikud on pakkumuse koosseisus esitanud andmed täidetud lepingute kohta (dtl 845, 857),

mille alusel on AS Maru Metall hankes nõutud perioodil tootnud/tarninud RKIK-le vähemalt

ühe Role 1 sidumispunkti ja vähemalt ühe Role 2 konteinerlahenduse.

16. Lähtudes sellest, et kolmandate isikute pakkumuses on tehnilises kirjelduses välja

toodud „MUST“ nõuete tabelites nii Role 1 (dtl 822–837) kui ka Role 2 (dtl 704–762) puhul

märgitud mitmeid omadusi, mis vajavad muutmist („MD“) või väljatöötamist („DV“), on

tõenäoline, et RKIK-le varasemalt tarnitud tooted ei vastanud täpselt praeguse riigihanke

raames tellitavatele Role 1 ja Role 2 lahendustele. Samas ei ole menetlusosaliste vahel sisulist

vaidlust, et terminid Role 1 ja Role 2 viitavad NATO süsteemis teatavatele meditsiinilistele

võimekustele,3 mitte ei ole tegemist vastustaja poolt konkreetses hankes määratletud

terminitega. See nähtub ka hankija koostatud töölehtede ülaosas esitatud toodete kirjeldustest.

Pidades silmas, et Role 1 ja Role 2 (sh Role 2 Forward, Role 2 Basic ja Role 2 Enhanced) ei

ole väga täpselt standardiseeritud, vaid viitavad eeskätt minimaalselt nõutavatele

võimekustele, siis ei saa lisaks väita, et Role 1 ja Role 2 nõuetele saavad vastata ainult sellised

tooted, mis täidavad kõik TK-s kohustuslikena märgitud nõuded. Kui pakkuja varasemat

kogemust saaks kinnitada üksnes kõigile TK nõuetele vastava Role 1 (v.a konteinerlahenduse

nõue) ja Role 2 tootmine/müük, siis ei oleks hankijal ilmselt reaalselt võimalik kogemuse

vastavust sisuliselt kontrollida juhul, kui tooted on tarnitud mõnele teisele NATO liikmeriigile

peale Eesti (st kus tellijaks ei olnud vastustaja ise). Seda, et pakkuja kogemust ei kinnita

ainult praeguses hankemenetluses esitatud üksikasjalike nõuetega toodete tarnimine, vaid

igasuguse Role 1 (ei pea olema konteinerlahendus) ja Role 2 Basic (konteinerlahendus)

tasemel meditsiiniabi osutamist võimaldava välihaigla tootmine või müük mõnele NATO

liikmesriigile, viitab lisaks asjaolu, et tabelite veerus D on võimalik staatusena välja tuua ka

„MD“ ja „DV“, kuigi olukorras, kus pakkuja peaks olema eelnevalt juba tarninud samu

tooteid, ei saaks kvalifitseerimistingimustele vastata ükski pakkuja, kellel ei ole võimalik

veerus D kõik „MUST“ lahtrid täita märkega „EX“.

3 Nt NATO standard AJP-4.10. Allied Joint Doctrine for Medical Support. Edition C Version 1, September 2019,

p-d 2.43–2.44 – https://www.coemed.org/files/stanags/01_AJP/AJP-4.10_EDC_V1_E_2228.pdf

12(17)

3-24-3485

17. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus kaebuse RKIK-i peadirektori 08.11.2024

käskkirja nr 2-1/24/431 tühistamiseks jätnud õigesti rahuldamata.

Kolmandate isikute pakkumuse vastavus riigihanke alusdokumentidele

18. RKIK-i peadirektori 07.11.2024 käskkirjaga nr 2-1/24/430 (dtl 582) tunnistati RHS §

114 lg 1 alusel RHAD-le vastavaks kõik kolm kohandatud pakkumust ning RHS § 117 lg 1

alusel edukaks kolmandate isikute kohandatud pakkumus kui madalaima hinnaga pakkumus.

Kaebaja on seisukohal, et kolmandate isikute pakkumus ei vasta TK-s toodud nõuetele, kuna

neil ei ole võimalik tootjatega kokkulepete puudumise tõttu pakkuda hankijale vajalikke

seadmeid või hooldust või puudub neil vajalik arendusressurss, et oma olemasolevaid tooteid

modifitseerida ja puuduolevaid omadusi välja arendada. Sisuliselt leiab kaebaja seega, et

kolmandate isikute pakkumus ei vasta RHAD-le, kuna kolmandad isikud ei suudaks tegelikult

pakutavaid tooteid tarnida või teenuseid osutada. Kuigi vaidlustusmenetluses ja esimese astme

kohtus on kaebaja leidnud sedagi, et kolmandate isikute pakkumus ei vastanud TK-s

sätestatud nõuetele mh põhjusel, et osa kohustuslikest omadustest ja funktsionaalsustest oli

alles staadiumis „MD“ või „DV“ (st mitte „EX“), siis apellatsiooniastmes ei ole selle kohta

eraldi põhjendusi esitatud.

19. RHS § 114 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab hankija kontrollima pakkumuste vastavust

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankedokumendist „Vastavustingimused“

tulenevalt oli pakkujatele Role 1 ja Role 2 tehniliste kirjeldustega seonduvalt pandud kohustus

täita ja esitada töölehed „Lisa 1. Tehniline kirjeldus_Role 1“ ja „Lisa 1. Tehniline

kirjeldus_Role 2“. Vaidlust ei ole selles, et kolmandad isikud on nimetatud töölehed täitnud ja

esitanud (dtl 704–762; dtl 822–837). Ringkonnakohus märgib esmalt, et nõustub VAKO ja

halduskohtuga selles, et RHAD ei nõudnud pakkujatelt seda, et neil peaksid kõigile TK

kohustuslikele tingimustele („MUST“) vastavad tooted olema juba pakkumuste esitamise ajal

olemas, sest vastasel korral poleks TK veerul D mingit sisulist mõtet. Vaidlusaluses

hankemenetluses ei tellita standardseid tooteid, vaid pigem n-ö rätsepalahendust, mistõttu on

ka loogiline, et pakkujatel ei pea olema kõigile tingimustele vastavat toodet kohe olemas.

Sellele, kas kolmandad isikud on eelduslikult võimelised hankelepingu täitmise käigus

pakkuma kõigile TK nõuetele vastavaid tooteid, peaks hankija saama kinnitust eelkõige

kolmandate isikute kvalifikatsiooni kontrollimise tulemusel. Kolmandate isikute täidetud

töölehtedest nähtub seejuures, et muutmist või alles väljatöötamist vajab üksnes väike hulk

nõutavatest omadustest ning ei saa pidada ilmselgeks, et vähemasti osa neist omadustest ei

oleks hankelepingu täitmise ajaks objektiivselt saavutatavad. Vastupidist ei järeldu kaebaja

esitatud andmetest selle kohta, kui palju nõudis temalt ressursse tõstejalgade ja tarkvara

arendamine (dtl 941–945). Esiteks ei ole täpselt teada, milline oleks kolmandate isikute n-ö

stardipositsioon, ja teiseks on üldjuhul alati võimalik vajaduse korral suurema ressursside

eraldamisega saavutada soovitud tulemus kiiremini. Määrav ei ole seegi, et MDSC Systems

OÜ 2023. a majandusaasta tulem oli negatiivne, sest nagu majandusaasta aruandest (dtl 946–

969) nähtub, oli selle peamiseks põhjuseks ühe võlgniku pankrot. Kolmandad isikud kuuluvad

lisaks suuremasse kontserni ja pole alust eeldada, et neil puudub võimekus kaasata vajaduse

korral ka täiendavat kapitali.

20. Seonduvalt kaebaja väidetega, et kuna kolmandatel isikutel ei ole kokkuleppeid kindlate

seadmete tootjate Eestis esindamiseks, siis ei saanud nad kõnealuseid tooteid pakkuda (nt

Fritz Stephan GmbH 02.12.2024 kinnituskiri – dtl 12; dtl 187; Zoll Medical Corporation

05.12.2024 kinnituskiri – dtl 13–18; dtl 220–224; R.I.D. GmbH 06.12.2024 kinnituskiri – dtl

19–21), leiab ringkonnakohus sarnaselt halduskohtuga, et see ei välista toodete pakkumise

võimalust, kuna kokkuleppeid meditsiiniseadmete tootjatega saab sõlmida ka edaspidi ning

13(17)

3-24-3485

samuti on võimalik tooteid soetada teistes liikmesriikides tegutsevatelt edasimüüjatelt. Seega,

isegi kui kolmandad isikud on plaaninud pakkuda kaebajate välja toodud tootjate seadmeid

ning hankijale võis olla teada asjaolu, et mitmete meditsiiniseadmete tootjate

ainuesindusõigust Eestis omab kaebaja, ei olnud hankijal alust eeldada, et kolmandad isikud

ei oleks ilmselgelt võimelised sõlmitavat hankelepingut täitma (vt ka Riigikohtu 19.12.2019

otsus nr 3-19-1464, p 16). Olukorras, kus kaebaja viitas, et hankija on küsinud neilt täpsustusi

isegi selliste omaduste kohta, mille kohta oli töölehtedes märgitud, et tegemist on juba välja

töötatud lahendusega, puudub ka alus arvata, et hankija ei ole kolmandate isikute pakkumuse

vastavust üldse sisuliselt hinnanud (sh esitas hankija täpsustavaid küsimusi ka kolmandatele

isikutele – dtl 490).

21. Kolmandad isikud ei ole väitnud, et nad kavatsevad hankes pakutavad

meditsiiniseadmed ise välja arendada ja toota, mistõttu ei pea nad olema ka EUDAMED-is

registreeritud. RHAD vastavustingimus „Registreerimine EUDAMED-is“ on sõnastatud

järgmiselt: „Pakkuja peab tagama, et Role 1 ja Role 2 lahenduste jaoks kasutatavate

meditsiiniseadmetega seotud tootjad / vahendajad oleksid registreeritud Euroopa

meditsiiniseadmete andmebaasis (EUDAMED), tagamaks meditsiinitehnoloogia ja -varustuse

elutsüklit.“ Kolmandad isikud on pakkumuse koosseisus esitanud väljavõtted EUDAMED

andmebaasist 29 ettevõtja kohta, kelle pakutavaid meditsiiniseadmeid nad on plaaninud

kasutada. Määrusest (EL) 2017/7454 ja määrusest (EL) 2017/7465 ei nähtu, et EUDAMED

andmebaasis registreeritakse mh seadmete hooldamise või remondiga tegelevad ettevõtjad,

vaid registreeritakse siiski üksnes ettevõtjad, kes on seadmed tootnud või täielikult uuendanud

või kes vastutavad meditsiiniseadmete EL-s turustamise eest (volitatud esindajad, importijad,

levitajad, toodete süsteemide/protseduuripakettide koostajad). Sõltumata sellest, kas toodete

elutsükli tagamine peab vältimatult hõlmama hooldust ja remonti, ei saa EUDAMED-is

registreerimise kohustust laiendada nendele tegevustele, millega seotud ettevõtjaid selles

andmebaasis ei registreerita.

Lõpliku pakkumuse muutmise lubatav ulatus

22. Kaebaja on apellatsioonimenetluses jäänud ka seisukoha juurde, et kolmandad isikud on

pärast läbirääkimisi oma pakkumust muutnud lubamatul määral. Praegusel juhul ei ole

vaidluse all, et kuigi hankijal ei olnud kohustust läbirääkimisi korraldada (vt RHS § 70 lg 7;

HD p 2.8), siis tegelikkuses läbirääkimised toimusid (sõltumata sellest, kas need olid kaebaja

hinnangul sisulised või mitte) ning hankija on andnud kooskõlas RHS § 71 lg-ga 1 ja HD p-

dega 2.9–2.11 pakkujatele võimaluse esitada oma lõplikud pakkumused. Kaebaja põhiväide

on, et pakkumuse muutmise piirid määrasid ära läbirääkimiste ulatus ning nende tulemusel

tehtud muudatused RHAD-s. VAKO ja halduskohus on nõustunud teiste menetlusosalistega,

et RHAD muutmisest olenemata oli lõplikus pakkumuses lubatud muuta kõiki RHAD tabeli

„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ridasid.

23. HD p 2.11 sõnastus on järgmine: „Kui läbirääkimiste käigus otsustatakse teha võrreldes

algsetes dokumentides kirjeldatud esialgsete lahenduste ja tingimustega muudatusi, teeb

hankija vajadusel täiendused riigihanke alusdokumentides ning edastab info kõigile

läbirääkimistes osalenud pakkujatele lõplike pakkumuste esitamiseks. Olenemata riigihanke

alusdokumentides tehtud muudatustest võib hankija lubada muuta pakkumuse maksumust

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 05.04.2017 määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid,

millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning

millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 05.04.2017 määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete

kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL

14(17)

3-24-3485

kogu maksumuse esildise ulatuses (ka juhul kui riigihanke alusdokumentides muudatusi ei

tehta).“ Ringkonnakohtu ei nõustu halduskohtu arusaamaga, et kuivõrd TK-d pärast

läbirääkimisi muudeti, siis omab tähtsust üksnes HD p 2.11 esimene lause ning sama punkti

teine lause reguleerib olukordi, kus läbirääkimiste tulemustel RHAD-i ei muudetud. Sätet

tuleb siiski hinnata tervikuna. HD p 2.11 esimene lause reguleerib ringkonnakohtu hinnangul

hankija kohustust teavitada kõiki pakkujaid läbirääkimiste tulemusel RHAD-s tehtud

muudatustest (s.o tagamaks kõigile pakkujatele võrdne n-ö stardipositsioon lõplike

pakkumuste koostamiseks). RHAD-s ei ole eraldi reguleeritud, millises ulatuses võib muuta

pakkumuse n-ö sisulist poolt, aga loogiliselt peaks muutmise vajadus selles osas eeskätt

seostuma TK-s kehtestatud nõuete võimaliku muutmisega. Seevastu tuleneb HD p 2.11 teisest

lausest, et hankija võib RHAD-s muudatuste tegemisest või mittetegemisest sõltumata lubada

pakkumuse maksumust muuta kogu maksumuse esildise ulatuses. Täpsemalt ei ole märgitud,

millises vormis hankija sellise „loa“ annab, kuid eelduslikult peaks see olema välja toodud

dokumendis, millega määratakse tähtaeg lõplike pakkumuste esitamiseks. Kuna praegusel

juhul ei olnud seda tehtud, siis esitas kaebaja riigihangete registri vahendusel 11.10.2024

küsimuse6 millele 14.10.2024 esitatud vastuses kinnitas hankija selgelt, et lõplike pakkumuste

esitamisel võib muutuda pakkumuse maksumus kogu maksumuse esildise ulatuses (vt

sõnumid hankijale, sõnumi ID 892 833).

24. HD p 2.11 teisest lausest ja hankija 14.10.2024 kinnitusest tulenevalt ei olnud

pakkumuse maksumuse muutmine seega kuidagi piiratud TK-s tehtud muudatuste ega nende

olulisusega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et „maksumuse esildiseks“ tuleb pidada

dokumenti „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ning muuta võis kõiki tabelis

sisalduvaid ridu. Ehkki garantiiperioodi pikkust ei väljendata rahaliselt, on sellele vaatamata

tegemist rahaliselt hinnatava näitajaga, mis on osaks pakkumuse maksumusest, sest pikem

garantiiaeg vähendab hankija jaoks eeldatavat remondikulu (suurendades omakorda pakkuja

sellekohaseid kulusid). Ehkki „maksumuse esildist“ ei ole RHAD-s täpsemalt sisustatud (ega

ka hankija 14.10.2024 vastuses), oleks kunstlik pidada selleks ainuüksi hindamiskriteeriumite

p-i 1 (Role 1 ja Role 2 kogumaksumus), jättes kõrvale p-des 2–5 välja toodud garantiiperioodi

kestuse ning remont- ja hooldustööde ning koolitusprogrammi tunnihinnad. RHAD-s

„Vastavustingimused“ on samuti märgitud: „Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel

„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud struktuuri kohaselt.“ Kaebaja ei ole

lisaks väitnud ja kohtule ei ole teada, et „maksumuse esildis“ oleks riigihangete valdkonnas

kindlat sisu omav termin. Võib nõustuda, et ebaselge tähendusega mõiste kasutamine ilma

seda määratlemata ei ole hea halduspraktika, kuid see ei anna alust tõlgendada RHAD-i sätet

kitsendavalt. Kuna vaidluse all on kolmandate isikute pakkumuse maksumuse (rahas

hinnatavate näitajate) muutmine, siis ei ole määrav, kas RHAD võimaldas esitada ka sisuliselt

täiesti uue pakkumuse.

25. Kuivõrd RHS §-dest 70 ja 71 ega direktiivi 2014/24/EL art-st 29 ei tulene keeldu lubada

pärast läbirääkimisi esitatavas lõplikus pakkumuses muuta pakkumuse maksumust ning

sellise keelu puudumine on ilmselge ja keeldu ei saa tuletada ka läbirääkimiste pidamise

eesmärgist, siis ei ole Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine vajalik ega põhjendatud (nn acte

clair olukord – vt Euroopa Kohtu 06.10.2021 otsus kohtuasjas C-561/19, p 33). Asjakohane ei

ole põhjendus, et kaebaja püstitatud küsimuse osas puudub Euroopa Kohtu praktika, sest kui

eelotsuse saaks jätta küsimata ainult olukorras, kus Euroopa Kohus on sätet juba selgitanud,

puuduks nn acte clair ja acte éclairé olukordade eristamisel üldse igasugune mõte. Asjaolu, et

pakkujatele olid enne lõplike pakkumuste esitamist teada kõik esialgsete pakkumuste

6 „Hankija on teatanud läbirääkimiste lõppemisest ja määranud lõplike pakkumuste esitamise tähtaja. Kuid

ebaselgeks jääb, kas hankija lubab muuta pakkumuse maksumust või mitte ja kui lubab, siis millises ulatuses?

Hankija ei ole sellest selgesõnaliselt teada andnud.“

15(17)

3-24-3485

hinnatavad näitajad, ei saa pidada kaebajat kuidagi eriliselt kahjustavaks, sest kaebajale olid

samuti teada teiste pakkujate pakkumuste hinnatavad näitajad, ning kaebaja ei ole seejuures

väitnud, et kõnealuste andmete teistele pakkujatele avaldamine olnuks õigusvastane (vt RHS

§ 70 lg 1 ja § 113 lg 2). Ka sellest, et kaebaja hinnangul puudus temal põhjus või võimalus

enda pakkumuse maksumust oluliselt alandada, ei saa tuletada teistele pakkujatele piirangut

korrigeerida oma pakkumuse maksumust suuremas ulatuses.

26. Kokkuvõtlikult on halduskohus jätnud kaebuse RKIK-i peadirektori 07.11.2024

käskkirja nr 2-1/24/430 punkti 1.3 tühistamiseks õigesti rahuldamata, sest hankija ei saanud

RHS § 114 lg-st 2 tulenevalt lükata tagasi kolmandate isikute pakkumust, mis vastas RHAD-s

kehtestatud tingimustele.

Alapakkumuse kontrollimenetluse mittealustamine

27. Kaebaja on lisaks seisukohal, et kolmandate isikute pakkumuse maksumus pidi tekitama

hankijas põhjendatud kahtluse, kas tegemist on tõsiseltvõetava pakkumusega ja hankijal

tulnuks algatada RHS § 115 lg-s 1 sätestatud kontrollimenetlus. Vaidlust ei ole selles, et

hankija ei ole kolmandatelt isikutelt pakkumuse maksumuse kohta RHS § 115 lg 1 alusel

selgitusi küsinud. Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtuga, et asjakohane ei ole

võrrelda kohandatud pakkumuse maksumust kolmandate isikute enda esialgse pakkumuse

maksumusega, olenemata sellest, et läbirääkimiste käigus TK-s suuremaid muudatusi ei

tehtud. Jääb arusaamatuks, miks peaks konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses

esitatud pakkumuste maksumuse hindamisel lähtuma teistsugusest loogikast kui nt avatud

hankemenetluse puhul. Oluline on see, et kõik pakkujad olid lõplike pakkumuste esitamisel

samas positsioonis. Seega peaks esitatud pakkumuste maksumus peegeldama hankelepingu

eseme turuhinda, arvestades mh konkurentsi. Olukorras, kus kolmandate isikute pakkumuse

maksumus oli 6,46% madalam kui kaebajate pakkumuse maksumus ning kaebajate

pakkumuse maksumus oli omakorda 9,31% madalam kui kolmanda pakkuja pakkumuse

maksumus, ei pidanud hankijal tekkima kahtlust, et kolmandad isikud on esitanud nn

alapakkumuse (vrd RHS § 115 lg 2 p 1). Järelikult ei olnud hankijal vaja küsida kolmandatelt

isikutelt pakkumuse maksumuse kohta RHS § 115 lg 1 alusel selgitusi ega saanuks hankija

kolmandate isikute pakkumust RHS § 115 lg 8 alusel ka tagasi lükata.

28. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus jätnud kaebuse RKIK-i peadirektori 07.11.2024

käskkirja nr 2-1/24/430 p-de 1.3 ja 2 ning 08.11.2024 käskkirja nr 2-1/24/431, samuti VAKO

17.12.2024 otsuse nr 225-24/259625 tühistamiseks õigesti rahuldamata.

Kokkuvõte ja menetluskulud

29. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb AS Semetron apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13.02.2025 otsus muutmata.

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele (HKMS § 108 lg 8). Kohus mõistab siiski välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude

väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

31. AS Semetron on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot ja

kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 6497 eurot (ilma käibemaksuta summa),

16(17)

3-24-3485

mis vastab advokaatide 31,1 töötunnile hinnaga 180, 190 või 295 eurot/tund (ilma

käibemaksuta). Kokku 7777 euro suuruste menetluskulude kandmine või nende kandmise

kohustus seoses praeguse vaidluse lahendamisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja

11 nõuete kohaselt tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad AS

Semetron menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

32. RKIK on kandnud apellatsiooniastmes esindajakulu 3444 eurot (ilma käibemaksuta),

mis vastab advokaatide 24,6 töötunnile hinnaga 140 eurot/tund (ilma käibemaksuta).

Esindajakulu kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse lahendamisega ringkonnakohtus on

HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendatud. Taotletud esindajakulu suurus ületab esimese

astme kohtus põhjendatuks peetud summat (2861,60 eurot) ning seejuures ei ole vaidlusalused

küsimused apellatsiooniastmes laienenud, vaid menetlusosalised on suures osas üksnes

korranud seniseid seisukohti. Eeltoodut arvestades saab põhjendatud esindajakuluks

apellatsiooniastmes pidada 2500 eurot (ilma käibemaksuta), mis tuleb HKMS § 108 lg 1

alusel kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista. Muus osas jäävad vastustaja menetluskulud

apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda.

33. MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall on kandnud apellatsiooniastmes esindajakulu

1881,25 eurot (ilma käibemaksuta), mis vastab esindaja 8,75 töötunnile hinnaga 215

eurot/tund (ilma käibemaksuta). Esindajakulu kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse

lahendamisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendatud. Taotletud

esindajakulu suurus ei ületa iseenesest esimese astme kohtus põhjendatuks peetud summat

(1979,25 eurot). Nagu eelnevalt märgitud, ei ole vaidlusalused küsimused samas

apellatsiooniastmes laienenud ning kolmandad isikud on suuresti üksnes viidanud varasemate

seisukohtade juurde jäämisele. Seda arvestades saab põhjendatud esindajakuluks

apellatsiooniastmes lugeda 1600 eurot (ilma käibemaksuta), mis tuleb HKMS § 108 lg-te 1 ja

8 alusel kaebajalt kolmandate isikute kasuks välja mõista. Kuna arvete saajaks on MDSC

Systems OÜ, siis tuleb kulud välja mõista tema kasuks. Muus osas jäävad kolmandate isikute

menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 6 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jõustunud Riigikohtu 02.09.2025 otsuses toodud muudatustega

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Jätta rahuldamata taotlus küsida Euroopa Kohtult eelotsust.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2025. a

otsuse resolutsioon muutmata. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu otsuse põhjendusi

vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

3. Mõista AS-lt Semetron Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kasuks välja

menetluskulu 2500 eurot ja MDSC Systems OÜ kasuks välja menetluskulu 1500 eurot.

17(17)