3-25-968/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-968

Haldusasi

X.Y riigi õigusabi taotlus

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta X.Y riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse taotleja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. Tallinna Vanglas kinni peetav X.Y (taotleja) esitas 10.04.2025 Tallinna Halduskohtule

riigi õigusabi taotluse, mille järgi soovib tasuta advokaati psühhiaatrilise ekspertiisi

tegemiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma

oma õigusi ja asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

3. Taotlust advokaadi määramiseks psühhiaatrilise ekspertiisi tegemiseks ei saa rahuldada.

RÕS § 4 lg 1 järgi on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse

osutamine RÕS-is sätestatud alustel ja korras. Seega on advokaadi ülesanne osutada õigusabi

teenust, mitte teostada psühhiaatrilist ekspertiisi. Psühhiaatrilist ekspertiisi teostavad

psühhiaatrid ehk arstid. Seega ei ole sellisel eesmärgil esitatud riigi õigusabi taotlus

asjakohane.

4. Kui tõlgendada taotlust viisil, et riigi õigusabi taotletakse selleks, et advokaat aitaks

taotlejal psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist taotleda, siis on taotlus põhjendamatu.

5. Esiteks on taotleja ise võimeline pöörduma vastava taotlusega vanglas tervishoiuteenust

osutava meditsiinitöötaja poole, kes hindab sellise ekspertiisi tegemise vajadust. Kui

3-25-968

ekspertiisi otsustatakse jätta andmata, on taotlejal võimalik sellist otsust halduskohtus

vaidlustada. Taotleja ei ole põhjendanud, millised takistused tal esinevad selleks, et ise

haldusmenetluses osaleda ja enda huvides taotlusi esitada ning põhjendada. Piiratud

riigieelarvelisi vahendeid tuleb kasutada säästlikult ja riigi õigusabi ei ole põhjendatud

määrata kõiksugu menetluste tarvis, kus isik leiab, et ta soovib advokaadi abi kasutada.

Advokaadi abi saamiseks peab esinema tungiv vajadus. Praegusel juhul kohus sellist vajadust

ei näe.

6. Teiseks leiab kohus, et taotleja võimalus saavutada psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimine

on vähetõenäoline. Taotleja läbis hiljuti kriminaalmenetluse asjas nr a-aa-aaaa, kus Tartu

Ringkonnakohus määras talle 03.09.2024 otsusega kandmiseks reaalse vanglakaristuse.

Vanglakaristuse määramine näitab, et kriminaalmenetluses ei tekkinud menetlejal, sh kohtul

kahtlusi taotleja psüühilises tervises. Ei ole usutav, et taotleja psüühiline tervis oleks sellest

ajast oluliselt muutunud. Viru Maakohtu 21.11.2024 määrusest tsiviilasjas nr 2-24-17048

nähtub, et taotlejal on hirm vanglakaristuse ees ja ta taotles sel põhjusel juba maakohtult

psühhiaatrilise sundravi määramist, kuid maakohus keeldus tema avaldust menetlusse

võtmast. See seab tõsise kahtluse alla taotleja tegeliku vajaduse psühhiaatrilise ekspertiisi

järele. Riigi õigusabi osutamiseks ette nähtud piiratud vahendeid ei ole põhjust kulutada

perspektiivitute vaidluste tarvis.

7. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

2(2)