2-22-136581/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Harju Maakohus

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

10.04.2025 Tallinna kohtumaja

e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu

Tsiviilasja number

2-22-136581

Tsiviilasi

Maxmark24 OÜ hagi OÜ VA Crewing Services vastu

võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1 025,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Maxmark24 OÜ (registrikood 14454242),

asukoht Suur-Sepa tee 6-13, Viimsi alevik 74001,

Harjumaa,

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Oksana

Morozova,

Advokaadibüroo CLARUS, e-post

oksana@clarusab.ee;

Kostja: Osaühing VA Crewing Services (16027656);

asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1, Tallinn 13522, e-post

odinecinfo@gmail.com),

Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige: M. S.,

sünniaeg xxxx.

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt Osaühingult VA Crewing Services hageja Maxmark24 OÜ

kasuks välja töövõtulepingu alusel tasu 512,76 eurot.

3. Mõista kostjalt Osaühingult VA Crewing Services hageja Maxmark24 OÜ

kasuks välja viivis määraga 0,5% päevas summast 363,76 eurot ajavahemiku

12.08.2022 kuni 21.12.2022 eest kokku 240,08 eurot.

4. Mõista kostjalt Osaühingult VA Crewing Services hageja Maxmark24 OÜ

kasuks välja viivis määraga 0,5% päevas summast 149 eurot ajavahemiku

12.08.2022 kuni 21.12.2022 eest kokku 98,34 eurot.

5. Hagi jääb rahuldamata viivisenõudes (resolutsiooni p 3) 14,55 euro ulatuses.

6. Jätta menetluskulud kostja kanda.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrata menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Maxmark24 OÜ (hageja) esitas 23.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Osaühingult VA Crewing Services (kostja) 1 025,52 euro saamiseks. Pärnu

Maakohus tegi kostjale 26.09.2022 makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 29.09.2022 e-

toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. 28.09.2022 esitas kostja nõudele vastuväite,

seetõttu lõpetas Pärnu Maakohus 11.10.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 17.10.2022 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu, mida on täiendatud

21.12.2022 ja 03.01.2023. Hagi on menetlusse võetud Harju Maakohtu 05.01.2023

määrusega.

3. Kostja vastas hagile 09.01.2023. Hageja jäi oma hagi juurde ja esitas 10.01.2023

menetluskulude nimekirja.

4. 21.08.2023 selgitas kohus pooltele kohaldatavat õigust ning tõendamisesemesse kuuluvaid

seni esitamata asjaolusid. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku pidada

kompromissläbirääkimisi. Hageja pakkus kompromissina, et kostja maksab ainult varuosade

eest, töö eest ei pea maksma ja poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

5. 30.08.2023 vastuses ei olnud kostja kompromissiga nõus ja leidis, et arvest tuleb maha

arvata ka jahutusvedelik, ülekandevedelik ja ohtlike jäätmete utiliseerimine. Kokku on kostja

nõus maksma 218 eurot.

6. 31.08.2023 vastuses leidis hageja, et vedelik ja jäätmete utiliseerimine ei ole nö „töö raha“

ning seega tuleks kostjal kompromissina tasuda 276,50 eurot.

7. 11.09.2023 tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss summale 230 eurot. Kostja

oli sellega nõus. Ja ka hageja oli sellega nõus. Hageja soovis kompromissi lisada tingimuse, et

juhul, kui kostja kompromissi ei täida, on hagejal õigus nõuda kompromissieelset võlgnevust.

Seepeale teatas kostja, et ta ei ole sellega nõus.

8. Vastavalt hageja alternatiivsele ettepanekule, tegi kohus 18.09.2023 kostjale ettepaneku, et

kui viimane tasub ühe kuu jooksul hagejale 230 eurot, siis hageja loobub hagist. Hageja

kinnitas 25.10.202, et on endiselt nõus hagist loobuma, kui kostja tasub 230 eurot.

9. 15.02.2024 andis hageja teada, et kostja ei ole 230 eurot tasunud. Seega

kompromissläbirääkimised nurjusid.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

10. 21.12.2022 esitatud hagis nõuab hageja kostjalt:

-

Põhivõlga 512,76 eurot (s.o 363,76+149 eurot: need on kaks kostja poolt maksmata

arvet);

-

Viivist 363,76 eurolt alates 04.08.2022-21.12.2022 kokku 254,63 eurot;

-

Viivist 149 eurolt alates 12.08.2022-21.12.2022 kokku 98,34 eurot;

-

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

11. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

-

Hageja tegeleb sõidukite remondi ja hooldustöödega. Kostja oli hageja püsiklient, kes

hooldas oma sõidukeid hageja töökojas. Kirjalikku lepingut poolte vahel sõlmitud ei

ole. Kui kostjal tekkis vajadus sõidukit remontida, siis ta pöördus hageja poole ning

igal konkreetsel juhul leppisid pooled eraldi kokku tähtajas, tasus jms.

-

21.07.2022 tõi kostja hagejale remonti sõiduki reg nr xxxx FORD MONDEO

(edaspidi sõiduk/auto). Kostja teatas, et auto mootorist jookseb välja jahutusvedelikku.

Hageja teostas remondieelse ülevaatuse ning leidis, et jahutusvedelik jookseb välja

veepumbast. Teavitas sellest kostjat, tellis vajalikud detailid ja kõrvaldas rikke.

-

Kostja töötaja tuli sõidukile järgi 02.08.2022, võttis tööd vastu, pretensioone kostjal ei

olnud. Hageja esitas kostjale 02.08.2022 arve nr 220722-A3 summas 363,76 eurot,

maksetähtajaga 03.08.2022. Arve suhtes samuti kostjal pretensioone polnud.

-

Mingi aja möödudes teatas kostja hagejale, et probleem pole lahendatud ning hageja

pani sõiduki kirja uueks ülevaatuseks. Selgus, et on veel üks koht, mille kaudu toimub

jahutusvedeliku leke. Detail, mis vajas vahetust, oli saadaval vaid originaal varuosana

ja tuli tellida. Detaili tarnimise aeg ei olenenud hagejast. Hageja teavitas sellest

kostjat, kes nõustus ootama. Hageja vahetas detaili ning kõrvaldas rikke. Tegemist ei

olnud eelmise töö puuduste kõrvaldamisega, vaid tegemist oli täiendavate

remonditööde teostamisega.

-

Kostja töötaja tuli sõidukile järgi 10.08.2022, võttis tööd vastu, pretensioone kostjal ei

olnud. Hageja esitas kostjale 10.08.2022 arve nr 220810-A3 summas 149 eurot,

maksetähtajaga 11.08.2022.

-

Remonditööd võttis kostja vastu, kuid arveid ei tasunud. Kostja keeldus arvete

tasumisest viidates sellele, et väidetavalt tegi hageja remonditöid liiga kaua. Kuna

tegemist oli püsikliendiga, siis hageja helistas kostjale ja pakkus ka kompromissi,

mille alusel tasub kostja hagejale vaid detailide maksumuse, aga tehtud tööde kulud

jääksid hageja kanda. Kostja vastas, et ei maksa hagejal midagi.

-

Remonditööd olid teostatud nõuetekohaselt ning kostja poolt vastu võetud.

Kostja vastuväited

12. 05.01.2023 vastuses kostja kinnitas, et oli hageja pidev klient ning hooldas oma sõidukeid

hageja töökojas. Viimasel korral viis kostja remonti sõiduki xxxx FORD MONDEO, sest auto

mootorist jooksis välja jahutusvedelikku. Hageja teostas remondi eelse ülevaatuse ning leidis,

et jahutusvedeliku jookseb välja veepumbast. Selgus, et see diagnoos ei olnud täpne.

13. Kostja läks sõidukile järgi ning varsti teatas hagejale, et probleem pole lahenenud –

jahutusvedeliku läbijooks jätkus ehk hageja polnud suutnud probleemi kõrvaldada ja auto tuli

uuesti remonti anda.

14. See tekitas kostjale aja- ja rahakulutusi, mida oleks saanud vältida hageja poolse hoolsama

teeninduse korral. Seda arvestades tegi kostja tasaarvestuse ja keeldus tasumisest.

Kokkuvõtteks tegi hageja tööd liiga kaua, see tulenes osalt valest diagnostikast ning hageja

ebakvaliteetse teenuse tõttu kaotas kostja aega ja raha. Seepärast kostja keeldus maksmast,

tehes tasaarvelduse. Kostjal tekkis ka moraalne kahju. Kostja arvates sai ka hageja aru, et

sellise ebakvaliteetse töö eest ei ole tal õigust tasu saada.

15. Menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud ega avaldanud ka seisukohta menetluskulude

jaotuse osas. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjale kostja vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

16. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, püüdnud pooli ebaõnnestunult

lepitada ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

17. Kohus selgitab esmalt seda, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 ja § 230

lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja

toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus,

kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) TsMS § 231 lg 2 järgi

poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

18. Poolte esile toodud asjaolude alusel on kostja nõustunud hagis esile toodud faktiliste

asjaoludega ning seega loeb kohus TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks järgmise:

-

21.07.2022 viis kostja sõiduki hageja juurde remonti, sest mootorist jooksis välja

jahutusvedelikku. Kokkulepe töövõtu teostamiseks oli suuline, pikaajalise kliendisuhte

alusel. Kostja vahetas veepumba, kostja sai 02.08.2022 sõiduki kätte ja hageja esitas

arve töö eest summas 363,76 eurot (arve sisaldas materjali ja töö raha) maksetähtajaga

03.08.2022. Kostjal töö ega arve osas esialgu pretensioone ei olnud.

-

Kostja pöördus uuesti hageja poole, sest jahutusvedelikku lekkis endiselt. Hageja

tuvastas, et üks lekkekoht oli veel ning parandas ka selle. Uuesti sai kostja sõiduki

kätte 10.08.2022 ning samal kuupäeval ka arve summas 149 eurot maksetähtajaga

11.08.2022. Kostjal töö ega arve osas vastuväiteid ei olnud.

19. Kostja peamine vastuväide seisneb selles, et hageja ebakvaliteetse teenuse tõttu (mis

seisnes selles, et ühte viga – jahutusvedeliku leket – pidi kaks korda parandama ning sellele

kulus ülemäära aega) sai tema kahju ning selle kahju ulatuses on ta oma nõude hageja

nõudega tasaarvestanud. Kostja väidab, et tema kahju oli samaväärne või suurem, kui hageja

nõue.

20. 30.08.2023 täiendavas vastuses selgitas kostja, et tal tekkis kahju seoses täiendava ajaga,

mis kestis kuni teistkordse remondi lõpuni. Kahju tekkis selle pikaks kujunenud aja jooksul.

Esimesel korral ei suutnud hageja remondiga hakkama saada, sest defekti ei suudetud õigesti

tuvastada. Auto ei saanud töökorda, sest jahutusvedelikku lekkis. Seepärast ei olnud võimalik

autot sihtotstarbeliselt s.t töö tegemiseks kasutada. Sellega on kostjal jäänud saamata kasum,

mille suuruse hindab kostja tasaarvelduse summa suuruseks. Kahju oleks jäänud tekkimata,

kui hageja oleks auto korralikult ära remontinud, nagu ta kostjale väitis esimesel korral olevat

teinud. Lekkimine likvideeriti auto teisel remondikorral. Hagejal tulnuks olla defekti leidmisel

tähelepanelikum ja hoolsam. Selle leidmisel sai hageja tööga hakkama.

21. Samas ei ole kostja välja toonud, millal ta auto teistkordselt remonti viis ehk kui pikk oli

see täiendav aeg, mille võrra auto remondis oli. Kui kostja sai esimese remondi järgselt auto

kätte 02.08.2022 ja teise remondi järgselt 10.08.2022, siis ei saanud täiendav aeg remondiks

olla pikem, kui 7 päeva. Sõltuvalt asjaoludest, kuid üldiselt ei saa seda pidada ülemäära

pikaks ajaks. Samuti pole pooled esile toonud, kas pooled üldse leppisid kokku töö valmimise

konkreetse aja.

22. Kostja ei ole esile toonud, milles tema tegevus seisneb ja milleks ta konkreetselt seda

sõidukit vajas. Samuti ei ole kostja esile toonud, millist tulu ta oleks saanud : kas kostjal jäi

ära mingisugune konkreetne tehing vms või on tegemist arvestusliku tuluga. Kostja ei ole ka

esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kas tal üldse kahju tekkis, milles see seisnes ja kuidas

kahju suurus on arvestatud.

23. 21.08.2023 e-kirjaga selgitas kohus kostjale, et kostja peab kahju asjaolud esile tooma ja

tõendama. Kostja pole seda teinud.

24. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 1 kohaselt on tasaarvestus võlasuhte lõppemise aluseks.

VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja ei ole

esile toonud, millal ta esitas hagejale tasaarvestuse avalduse. Seega saab kohus järeldada, et

kostja on teinud seda vähemalt kohtumenetluses.

25. Selleks, et tuvastada, kas kostjal on hageja vastu nõue, mida saab tasaarvestada, peab

kohus tuvastama, kas ja millises suuruses nõue kostjal hageja vastu on. Kui aga kostja nõude

asjaolusid esile ei too, siis ei ole kohtul ka võimalik tuvastada, kas kostjal on hageja vastu

nõue või mitte.

26. Kostja väide on, et töövõtulepingu rikkumisega (sõiduki remont võttis hooletu diagnostika

tõttu rohkem aega, kui kostja eeldas), on kostja kahju kannatanud. VÕS § 115 lg 1 ning §-de

127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on

täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused:

-

võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-

võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

-

võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

-

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

27. Kostja ei ole neid kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseid esile toonud ega

tõendanud.

28. Seega kohtule ei nähtu, et kostjal oleks kahju tekitamisest tulenevat nõuet hageja vastu ja

seega puudub kostjal nõue, mida saaks hageja nõudega tasaarvestada.

29. Hageja nõue kvalifitseerub VÕS § 635 lg 1 järgi. Pooled ei vaidle, et töö valmis

10.08.2022, mil kostja sai kätte sõiduki, mille jahutusvedelik enam ei lekkinud ja selle järgselt

ei olnud kostjal enam pretensioone. VÕS § 637 lg 3 alusel muutus hageja tasunõue sellega

sissenõutavaks. Tasu suurusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud.

30. Kostja ei ole vastu vaielnud ka sellele, et mõlemal korral tegi hageja lekke kõrvaldamiseks

vajalikke töid – lekke kohti oli kaks ja hageja kõrvaldas alguses ühe ja siis teise lekkekoha.

Seega ei teinud hageja kaks korda sama tööd, vaid lekke lõplikuks kõrvaldamiseks oli vaja

teha täiendavaid töid.

31. VÕS § 648 p 1 kohaselt ei või tellija vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui

töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö. Praegusel juhul ongi hageja

viinud töö vastavusse lepingu tingimustega – kostja soovis, et autol jahutusvedelik ei lekiks.

Selle tulemuse hageja lõpuks ka saavutas.

32. Nõude suurusele, arvetel kajastatud tööde ja varuosade koostisele ja maksumusele ei ole

kostja vastu vaielnud.

33. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhinõue töövõtulepingu alusel tasu saamiseks

kuulub rahuldamisele.

Viivis

34. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist järgmiselt:

-

02.08.2022 kuupäevaga arvelt nr 220722-A3 summas 363,76 eurot, maksetähtajaga

03.08.2022 ajavahemiku eest 04.08.2022-21.12.2022 kokku 254,63 eurot, määraga

0,5% päevas;

-

10.08.2022 kuupäevaga arvelt nr 220810-A3 summas 149 eurot, maksetähtajaga

11.08.2022 ajavahemiku eest 12.08.2022-21.12.2022 kokku 98,34 eurot, määraga

0,5% päevas.

35. Kostja ei ole viivisenõude arvestust vaidlustanud.

36. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Hageja taotlebki osundatud normi rakendamist.

37. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et poolte vahel oli kokkulepe viivisemääras

0,5% päevas tasumata summast.

38. Kohus tuvastas, et hagejal on lepingu järgi õigus saada tasu 512,76 eurot (s.o 363,76 +

149). Kohus leiab, et hageja taotlus viivise väljamõistmiseks on seega põhjendatud. Kostja on

rahalise kohustus täitmisega viivituses.

39. Siiski tuvastas kohus ka seda, et hageja nõue ei muutunud sissenõutavaks enne, kui töö

valmis. Töö sai lõplikult valmis 10.08.2022.

40. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus

nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest,

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku

aja möödumist.

41. Hageja on ise hagis määratlenud, et 10.02.2022 esitatud arve tasumise tähtaeg möödus

11.08.2022 ning hageja on alustanud viivisearvestust alates 12.08.2022. Kohus leiab, et see on

pädev mõlema hageja esitatud arve puhul, kuna ka 02.08.2022 esitatud arve muutus

sissenõutavaks alates töö lõplikust valmimistest 10.08.2022.

42. Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude 10.08.2022 arve osas täies ulatuses ja

02.08.2022 arve osas osaliselt: 02.08.2022 kuupäevaga arvelt nr 220722-A3 summas 363,76

eurot, maksetähtajaga 03.08.2022, mõistab kohus välja viivise ajavahemiku eest 12.08.2022-

21.12.2022 kokku 240,08 eurot (viivisemääraga 0,5% päevas).

43. Hageja nõue jääb rahuldamata 14,55 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

44. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

45. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

46. Kohus leiab, et olukorras, kus hagi jääb rahuldamata vaid 1,7% ulatuses, kuulub

rakendamisele TsMS § 162 lg 1 ja kulud jäävad kostja kanda.

47. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja § 174 lg 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse

jõustumist.

48. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja

nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

49. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

50. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik