2-25-1635/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Kohtuasja number

2-25-1635

Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2025, Jõhvi

Kohtuasi

K.G hagi W.R vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K.G (isikukood XXX), seaduslik esindaja D.H

Kostja: W.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Allan Valk

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada K.G ja W.R vahel 9. aprilli 2025 istungil sõlmitud kompromiss,

mille tingimused on järgmised:

1.1. Mõista M K.G K.G kasuks välja igakuine elatis alates 1. aprillist 2025 kuni K.G

täisealiseks saamiseni (xxx) 301,74 eurot kuus [s.o 282,31 eurot (baassumma) +

59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise

seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

1.2. Resolutsiooni p-s 1.1. väljamõistetud elatist tuleb maksta iga kuu eest ette 10.

kuupäevaks D.H arvelduskontole.

1.3. K.G loobub perioodi 1. veebruar 2024 kuni 31. jaanuar 2025 tagasiulatuva elatise

nõudest.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-1635 menetlus.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Määrus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

ASJAOLUD

1. K.G (hageja) esitas 30. jaanuaril 2025 W.R (kostja) vastu hagi elatise

väljamõistmiseks paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 1.

veebruarist 2025 perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras eurot kuus. Samuti

palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja perioodi 1. veebruar 2024-31. jaanuar

2025 miinimummääras vähemmakstud elatist tagasiulatuvalt summas 685,86 eurot.

2. Kostja vastas 21. veebruaril 2025 hagiavaldusele, milles nõustub maksma elatist

miinimummääras alates 1. veebruarist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

3. 9. aprillil 2025 toimunud istungil palusid pooled kinnitada nende vahel sõlmitud

kompromissi järgmistel tingimustel:

Mõista isalt lapse kasuks alates 1. aprillist 2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni välja igakuine

elatis 301,74 eurot [282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse

§ 17 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Elatis tasutakse lapse ema D.H arvelduskontole. Hageja loobub tagasiulatuva elatise nõudest.

Pooled loobusid määruse peale edasikaebeõigusest.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja

menetluse.

5. TsMS § 430 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest

üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses

sätestatud ammendavalt.

6. Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade

kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita.

Seega puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus kinnitab

kompromissi ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.

7. Kohus selgitas pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi. Menetluse lõpetamisel

kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja

vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Elatise asjas võib olla mõlemal poolel

alus elatise suuruse muutmiseks, kui elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolud on

muutunud (TsMS § 459 lg 1 ja RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17). Seega on pooled

teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

8. TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes on pooled kokkuleppel välistanud

määruskaebeõiguse. Seega ei ole määrus edasikaevatav.

9. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)