3-25-568/55 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprillil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-568

Haldusasi

Xi kaebus Saku valla tegevusele raieloa andmisel

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Saku vald, esindaja Siiri Raagmets

Kolmas isik Lars Laj Eesti OÜ

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, kaebuse tagastamine, esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus nõude osas tühistada Saku Vallavalitsuse 31. märtsi 2025. a

raieluba nr 6-1/20-2.

2. Tagastada kaebus nõuete osas tuvastada Saku Vallavalitsuse 31. märtsi 2025. a

raieloa nr 6-1/20-2 õigusvastasus ja kohustada valda alustama järelevalvemenetlust Talve

tee L1 kinnistul raie tegemise üle.

3. Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. Tagastada Xile riigilõiv 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4, §

155 lg 5, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lars Laj Eesti OÜ esitas 4. märtsil 2025 Saku Vallavalitsusele raieloa taotluse 46 puu

raieks Saku vallas Üksnurme külas asuval Talve tee L1 kinnistul (71801:001:2136), kuhu OÜ

rajab vastavalt vallaga sõlmitud hankelepingule puhkepark-mänguväljakut.

1.1. X esitas 7. märtsil 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebajale kuulub naaberkinnistu

Talve tee 61. Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks vastustaja tegevuse raieloa taotluse

menetlemisel ja algselt kavandatust kolm korda suurema raiemahu aktsepteerimisel. Kaebaja

palus algatada järelevalve suurema raiemahu vajaduse uurimiseks. Kaebaja palus keelata

järelevalve lõpetamiseni raieloa väljastamine. Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks

vastustaja tegevusetuse loodushoiu korraldamisel ja raie planeerimisel.

1.2. Lars Laj Eesti OÜ pole kajastanud mänguplatsi eskiisil pumplat koos ehituskeeluvööndiga.

Seetõttu ei kajasta raieloa taotlus tegelikku maakasutust. Mänguväljaku skeemil ei ole pinnase-

vee kogumiskraave ega kõrgeid mullavalle. Talve tee 50 ja 52 piirete taga on liigveekraav

lõpuni rajamata. Seetõttu valgub sademevesi Talve tee 50 ja 52 maaüksustele ja

mänguväljakule, muutes pinnase väga pehmeks. Vastustaja leiab, et projekteerimistingimusi

pole vaja muuta.

1.3. Haldusasjas nr 3-24-3502 kohustas kohus 17. veebruari 2025. a määrusega vastustajat

algatama ehitusjärelevalve menetluse. Tallinna Ringkonnakohus kavandab kohtuasjas nr 3-22-

1693 avalikku kohtuistungit 10. juunil 2025. Selles asjas on muuhulgas vaidluse all ehitusala

suurus.

1.4. Raieloa taotlus on eelhaldusakt. See määrab raieloa väljastamise vastavalt Saku Vallavoli-

kogu 8. novembri 2007. a määrusele nr 11 „Raieloa andmise tingimused ja kord“.

1.5. Kinnistunaabrite õiguste riive ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne.

Vaidlustatava ehitustegevuse mõju on intensiivne. Kavandatav tegevus rikub kaebaja õigust

tervisele ja heaolule. Kaebajal on kõnealuse metsatukaga oluline side 1991. a-st (keskkonna-

seadustiku üldosa seaduse § 23 lg 1). Üks kinnistunaabritest on 86 aastane seljavigastusega C,

kes kaitseb samuti oma subjektiivset õigust säilitada oma tervise- ja heaoluvajadustele vastav

keskkond. Kaebaja kaitseb ka oma eraelu puutumatust.

1.6. Pumpla parkla on vaid kuue meetri kaugusel kaebaja kinnistu piirist. Analüüsitud pole

naabrite ettepanekuid müra leevendamiseks. Parklast Talve tee 61 esisele sõiduteele valguvat

liigvett pole võimalik tõrjuda. Pumpla ehitusprojekti pole kinnistunaabrid kunagi näinud.

1.7. Raieluba taotletakse elektroonselt. Kinnistunaabreid pole haldusmenetlusse kaasatud.

Kaebaja pole näinud raieloa taotluse projekti ega saanud avaldada oma arvamust.

1.8. Kaebaja on asjast huvitatud üldsuse esindaja „Keskkonnainfo kättesaadavuse ja

keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise

konventsiooni“ (Århusi konventsiooni) art 9 lg 2 tähenduses. Ta esindab kolme isikut, kes

elavad Talve tee 61 kinnistul. Vastustaja tegevus rikub naaberkinnistu omanike omandiõigust.

Raietegevus vähendab külaelanike rekreatiivset puhkeala ja kahjustab 50 aastast

väljakujunenud ökosüsteemi.

1.9. Algselt oli ehitusprojektis ette nähtud 14 põlispuu raie. Raieloa taotluses on kavandatud

kolm korda suurem raiemaht (raiuda soovitakse 46 põlispuud).

2. Kohus selgitas 17. märtsi 2025. a määruses, et kaebus on ennatlik. Kohus märkis, et

otsustab kaebuse menetlusse võtmise üle pärast seda, kui vastustaja on otsustanud, kas raieluba

anda või mitte.

3. 31. märtsil 2025 andis Saku Vallavalitsus Lars Laj OÜ-le raieloa nr 6-1/20-2.

4. X esitas 1. aprillil 2025 taotluse kaebuse muutmiseks. Kaebaja palub raieloa

õigusvastaseks tunnistada või alternatiivselt selle tühistada. Kaebaja palub kohustada valda

järelevalvet tegema (kaebaja avalduses on vaheldumisi nimetatud ehitusjärelevalvet ja

raiejärelevalvet) ja sellekohast haldusakti väljastama. Kaebaja selgitab, et ulatuslik lubadeta

toimuv raietegevus rikub tema õigusi. Järelevalvemenetluse läbiviimine ehitusseadustiku (EhS)

§ 130 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel võimaldab vältida valla omavoli ja tagab optimaalse ajaga raie

ökonoomse läbiviimise. Järelevalve tegemine väldib hanke võitja kulude suurenemist. Kaebaja

palub tunnistada õigusvastaseks vastustaja tegevuse 2025. a märtsist alates: raieloa väljastamise

ja järelevalvemenetluse läbiviimata jätmise. Kaebaja palus keelata raieloa alusel raietegevuse

kuni praeguses kohtumenetluses menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

2(7)

5. Kohus peatas 1. aprilli 2025. a määrusega esialgse õiguskaitse (EÕK) korras raieloa

kehtivuse 17. aprillini 2025. Kohus andis vastustajale võimaluse esitada seisukoht EÕK edasise

kohaldamise kohta.

6. 2. aprilli 2025. a avalduses palus kaebaja lugeda raieloa kehtivuse peatamisega hõlmatuks

ka kändude juurimise ja freesimise.

7. 3. aprillil 2025 esitas kaebaja avalduse raieloa tühistamiseks või alternatiivselt raieloa

õigusvastaseks tunnistamiseks ja selle kehtivuse peatamiseks.

7.1. Halduskohtus on pooleli menetlus asjas nr 3-22-1693. Mänguväljaku ala suurus ei ole

seega lõplikult kindlaks määratud: see võib olla 452–1170 m2. Mänguväljakul on 14 põlispuud

(kaheksa musta leppa ja kuus noorkaske), mille eemaldamine võib tulla kõne alla. 45 a vanused

kased ja viis kuuske tuleb igal juhul säilitada. Talve tee ehituskeeluvööndis ja Saku Maja

pumpla sanitaarvööndis tuleb raie keelata. Mänguväljaku Talve tee 61 poolses küljes tuleb

maksimaalselt säilitada kõrghaljastus (kaheksa täisjõus kaske). Raieloas tuleb sätestada

asendusistutus või heki rajamine: istikud vähemalt 1,5 m või hekk alates pumplast kuni

teeristini 45 m ulatuses (juhul, kui Talve tee 61 poolseid puid on vaja eemaldada).

Kõrvaltingimusena tuleb sätestada ka nõue kasutada saepuruks ja oksamultšiks maksimaalselt

koha peal raiutavat materjali.

7.2. Mänguväljaku asukoht on märgitud raieloale, kuid koordinaatides on mõõtmisvead, mis

mõjutavad ka raietöid. Asendiplaanil tuleks näidata Saku Maja pumpla ala 348 m2, sest pumpla

parkla sanitaarkaitsevööndis (ca. 50 m) on kujundusraie- ja asendusistutuse ala. Olemasolev 45

a vanune kõrghaljastus toimib müra vähendava puhvrina. Müra puhverdava heki rajamist pole

ehitusprojektis ette nähtud.

7.3. Kaebaja rendib Saku Maja pumpla parklast osa oma sõiduki parkimiseks. Kasutusõigus

lähtub poolte soovist hoida korras pumpla parklaala (alates 30. augustist 2023).

7.4. Paikvaatlusel 17. märtsil 2025 ei esitanud kolmas isik ega valla heakorraspetsialist suulisi

ega kirjalikke vastuväiteid. Osapooltevaheline suhtlus ei ole arvestatav kirjaliku faktiväitena.

Raieluba peab sisaldama lahendusi kõigile eeltoodud probleemidele.

7.5. Uus väljastatav raieluba tuleb saata kohe pärast selle andmist kaebaja e-postiaadressile.

8. 5. aprillil 2025 esitas kaebaja uue avalduse, milles kordas varem esitatut.

9. Vastustaja esitas 7. aprillil 2025 seisukoha, milles leidis järgmist.

9.1. Kaebaja on Talve tee L1 kinnistule puhkepargi, külaplatsi ja laste mänguväljaku rajamise

vastu ning on vaidlustanud väljaku rajamiseks antud projekteerimistingimused ja ehitusloa.

Projekteerimistingimuste ja ehitusloaga seotud vaidlusi lahendab kohus eelkõige haldusasjas nr

3-22-1693, kuid ka mitmes teises menetluses.

9.2. Kaebaja on korduvalt erinevates kohtumenetlustes taotlenud EÕK kohaldamist. Vastustaja

on EÕK kohaldamisele vastu vaielnud. Ka praegu pole EÕK-d alust kohaldada. Lars Laj Eesti

OÜ jõudis raieloa alusel Talve tee L1 kinnistul raietööd teostada 1. aprillil 2025 enne, kui

kohus EÕK-d kohaldas ja raieloa kehtivuse peatas. Seega ei ole raieloa kehtivuse peatamiseks

enam põhjust.

9.3. Vastustajale teadaolevalt on edasiseks ehitustegevuseks vaja veel puid raiuda. Selleks tuleb

Lars Laj Eesti OÜ-l esitada uus taotlus. Vastustajal tuleb sellisel juhul kaaluda uue raieloa

väljastamist, mistõttu on oluline lahendada küsimus siiski sisuliselt. Raietööd kavandati kahes

etapis, et pärast esimeste raietööde tegemist hinnata edasiste raiete vajalikkust.

9.4. Kaebaja on palunud algatada järelevalve suurema raiemahu vajaduse uurimiseks ja keelata

järelevalve lõpetamiseni raieloa väljastamine. Tallinna Halduskohus selgitas raie üle

3(7)

järelevalve tegemist 3. aprilli 2025. a määruses haldusasjas nr 3-24-3502 (p 8). Kohus leidis, et

järelevalvemenetlus saab toimuda looduskaitseseaduse (LKS) § 73 alusel. Väärteo kohtuväline

menetleja on valla- või linnavalitsus ning väärteoasjades on pädevaks kohtuks maakohus, mitte

halduskohus. Kaebaja soovitud järelevalvemenetlust ei ole alustatud.

9.5. Raieloa andmise aluseks oli Saku Vallavolikogu 8. novembri 2007. a määrus nr 11

„Raieloa andmise tingimused ja kord“. Raie toimus raieloa alusel, mitte

projekteerimistingimuste või ehitusloa alusel. Ei ole arusaadav millele tuginedes leiab kaebaja,

et lubatud oli 14 puu raie, sest ehitusprojekti seletuskirjas (p 1.5.2 haljastus, lk 4) ei ole

märgitud seda, mitu puud on vaja raiuda. Selgitatud on, et vajalik on kujundusraie ja antud on

üldiseid suuniseid, millest seejuures lähtuda. Raieloaga on lubatud raiuda projekteerija

määratud üksikpuud. Määratletud on harvendusraie ala (märgitud helesinise viirutusega). Neile

lisanduvad pädeva ametniku poolt raiesse määratud üksikpuud või puudegrupid. Raieluba ei ole

ehitusprojektiga vastuolus.

9.6. Ehitusprojekt hõlmab kogu kinnistu ja puhkeala lahendust, mitte üksnes ala, kuhu on

kavandatud mänguväljak. Kaebaja leiab, et mänguplatsi eskiisil ei ole märgitud pumplat koos

50 m ehituskeeluvööndiga, mistõttu ei kajasta raieloa taotlus tegelikku maakasutust. Projektis

on kajastatud kõik maa-ameti kaardirakenduses märgitud kitsendused, millega on arvestatud.

Need kitsendused ei puuduta raietegevust. Seega ei ole kaebaja seisukoht asjakohane.

9.7. Kaebaja ei ole kaebust koostanud ühegi keskkonnaorganisatsiooni esindajana, mistõttu on

arusaamatud viited Århusi konventsioonile. Kaebaja on asunud kaitsma avalikku huvi kesk-

konna hoidmiseks, kuigi ei ole teada et Talve tee L1 kinnistul või selle lähiümbruses oleks

mõni kaitstav loodusväärtus või liik. Kaebaja peab vajalikuks säilitada tervise- ja

heaoluvajadustele vastav keskkond. Ehitusprojektis on arvestatud, et rajatakse terviklik

puhkeala, mis parandab piirkonna elanike heaolu. Puhkeala rajamise ettepaneku tegi

külakogukond. Tegemist on ennekõike piirkonna elanikele suunatud mänguväljakuga, kuhu

tullakse põhiliselt jala või jalgrattaga. See on lihtne, väheseid atraktsioone pakkuv

mänguväljak, mis ei ole autoga kaugematelt tulijatele atraktiivne.

9.8. Kaebaja kirjutab põlispuudest ja 50-aastase väljakujunenud ökosüsteemi kahjustamisest.

Tegemist on emotsionaalsete väidetega. Puhkeala oli ette nähtud juba 1986. a generaalplaanil.

Kaebaja pidi olema sellega kursis, kui 1991. a-l oma kinnistu ostis. Projekteerijate meeskonnas

on pädevad maastikuarhitektid (volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8), kes oskavad luua

loodusesse ja piirkonda sobivaid lahendusi. Arhitekt on suhtunud haljastusse ja ökosüsteemi

vastutustundlikult.

9.9. Talve tee L1 puhkepargi alune maa on üldkasutatav maa (maakatastriseaduse § 181 lg 12 p

2). Maa on avalikult kasutatav ja sellel võivad paikneda näiteks haljasala ja park, rahvapeo- ja

kokkutulekuväljak, laste mänguväljak, spordiplats ja terviserada. Ka 20. aprillil 2023

kehtestatud üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt on tegemist puhke- ja virgestuse maa-

alaga, kuhu võib rajada vaba aja veetmisega seotud ehitisi.

9.10.

Kaebaja on olnud menetlustesse kaasatud ja neis aktiivselt osalenud. Saku valla

haljastuse ja heakorra spetsialist teavitas kaebajat raieloa taotluse saamisest ning raiet vajavate

puude ülevaatamisest koos ehitajaga 14. märtsil 2025. Kaebaja osales raiet vajavate puude

ülevaatamisel, kuid valla esindajale ei lähenenud ning oma ettepanekuid ei teinud. Ka teavitas

haljastuse ja heakorra spetsialist kaebajat raieloa väljastamisest.

9.11.

Kaebaja ülejäänud väiteid ei ole raietegevusega seotud. Kaebaja on kirjutanud, et

skeemil puuduvad pinnasvee kogumiskraavid ja mullavallid. Kaebaja kirjutab sademevee

valgumisest, mis muudab pinnase pehmeks. Kaebaja ei ole oma väiteid tõendanud. Sademevett

puudutavad küsimused on lahendatud ehitusprojekti koosseisus oleva vertikaalplaneeringuga

4(7)

(seletuskirja p 1.5.3, lk 5). Kaebaja märgib, et analüüsitud pole naabrite ettepanekuid müra

leevendamiseks ja talle pole näidatud pumpla ehitusprojekti. Need küsimused ei ole

raietegevusega seotud ega saa anda alust raiet keelata.

9.12.

Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ei esine. Kaebaja ei ole tõendanud, et

keskkond ei vastaks tema tervise- ja heaoluvajadustele. Arvesse tuleb võtta ka avalikku huvi ja

külakogukonna õigusi. Need on praegusel juhul kaebaja huvidest oluliselt kaalukamad.

10. Kaebaja esitas 7. aprillil 2025 seisukoha.

10.1.

Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet. Raieloa skeemist nähtub, et rikutud on ehituskeelu-

tsooni Saku Maja pumpla küljel ja tänava ehituskeeluvööndit Talve tee 59 ja 61 poolses küljes.

Vastustaja rikkus hea halduse põhimõtet, jättes kaasamata Code-Invest OÜ, Y ja C.

10.2.

Raietööde ja mänguväljaku rajamise eeltööde jätkamine puude raiumisega toob kaasa

pöördumatud tagajärjed keskkonnas. Halduskohus on kinnitanud, et kinnistunaabril on õigus

algatada järelevalvemenetlus 2021. a-l tehtud ebaseaduslike mullatööde uurimiseks ja

võimalike tagajärgede kõrvaldamiseks (haldusasi nr 3-24-3502). Kaevetööde jätkamine peidab

varem tehtud ebaseaduslikud mullatööd ning raskendab tõendite kogumist ja esitamist

haldusasjas nr 3-22-1693.

10.3.

EÕK jätkuv kohaldamine on vajalik lindude pesitsusrahu kaitseks. See algab 15.

aprillist 2025. Raieloa kehtivuse peatamine peab ulatuma kändude väljajuurimise ja

freesimiseni. Raieloas peab olema märkus, et keelatud on lindude häirimine pesitsemise ajal

(LKS § 55 lg 61). Lindude asustustihedus on kõrgem mänguväljaku lääneküljes Saku Maja

pumpla sanitaarkaitsealal.

10.4.

Kaebaja ei ole vaidlustanud üksnes raieluba nr 6-1/20-2, vaid ka raieloa aluseks olevat

ehitusluba (haldusasi nr 3-22-1693). EÕK meetme jätkuv rakendamine tagab haldusasjade nr 3-

25-568 ja 3-22-1693 täidetavuse ning teenib laiemalt õigusrahu printsiipi.

10.5.

Kaalutavaks huviks pole praegusel juhul mitte ainult ühe mänguplatsi rajamine (lisaks

Saku vallas juba olemasolevale 47-le väljakule), vaid ka looduskaitse ja rahvatervis.

10.6.

Kaebaja on algatanud ka raiejärelevalve menetluse. Raiejärelevalve tulemused (eeskätt

tegelik raiemaht ja raiete põhjendatus) aitavad ka kohtutel hinnata erinevate haldustoimingute

põhjendatust.

10.7.

Kaebaja palub pikendada EÕK-d ja peatada raieloa kehtivus ka pärast 17.aprilli 2025.

Raieloa kehtivuse peatamine on ka kolmanda isiku huvides, sest väldib talle ülemääraste

kulude tekkimist.

10.8.

Kaebaja esitas 9. aprillil 2025 seisukoha, milles kordab valdavalt juba varem avaldatut.

Lisaks leiab kaebaja, et taotluses märgitud 49 puu raiumise asemel on jõutud 82 põlispuu

raiumiseni. Raieluba on antud ehitusloa põhjal. Ehitusloa haljastuse osas oli lubatud üksnes 14

puu raie. Sellega on vastustaja kaebajat ilmselgelt eksitanud. Seetõttu tuleb jätkata raie järele-

valvet ja EÕK-d ka pärast 17. aprilli 2025.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Vastustaja kinnitusel on raieloaga lubatud raie tehtud. Raieluba on seega ammendunud.

Sellises olukorras on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse ära-

langemise tõttu. Analoogia korras HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 tuleb tühistamisnõude

menetlus lõpetada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23. detsembri 2024. a määrus asjas nr 3-

21-1862, p 9 ja viidatud kohtupraktika).

12. Raieloa kõrvaltingimusena on ette nähtud, et kännud tuleb freesida või juurida. Kohus

leiab, et isegi kui raieluba on selles osas veel ellu viimata, pole kaebajal raieloa selle tingimuse

5(7)

tühistamise nõudmiseks ilmselgelt kaebeõigust (HKMS § 121 lg 2 p 1). Mahavõetud puude

kändude eemaldamine ei saa kuidagi kaebaja kui piirinaabri või puhkealaga piirneva parkimis-

koha kasutaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Kaebaja kohtus kaitstavat õiguste riivet ei tulene

ka sellest, et kaebaja sõnul on alal varem tehtud ebaseaduslikke mullatöid.

13. Kaebaja on alternatiivselt taotlenud raieloa õigusvastasuse tuvastamist. Õigusvastasuse

tuvastamise nõue on lubatav juhul, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja tõhusamaid

vahendeid õiguste kaitseks ei leidu (HKMS § 45 lg 2 ja § 38 lg 4). Olukorras, kus puud on

raiutud, ei anna raieloa õigusvastasuse tuvastamine kaebajale oma õiguste kaitsmisel mingit

kasu ega eelist. Kaebaja saab oma õigusi seoses puhkeala-mänguväljaku rajamisega kaitsta

kohtuasjades, kus on vaidlustanud nende rajamiseks antud haldusakte. Raieloa õigusvastasuse

tuvastamiseks pole kaebajal seega ilmselgelt kaebeõigust. Nõue tuleb seetõttu tagastada

(HKMS § 121 lg 2 p 1).

14. Kohus on juba varem selgitanud, et kaebajal ei ole õigust kaitsta avalikke huve, sh

looduslikku linnustikku või rahvatervist (vt nt Tallinna Halduskohtu 2. septembri 2024. a

määrus asjas nr 3-24-2281, p 10). Kaebaja ei saa kaitsta ka kolmandate isikute huve ja õigusi.

Kaebaja saab kohtusse pöörduda üksnes omaenda subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44

lg 1). Kaebaja ei saa avalikes huvides kaebust esitada ka üldsuse esindajana Århusi

konventsiooni art 9 lg 2 alusel. See säte näeb samuti kaebeõiguse eeldusena ette kaebaja

põhjendatud huvi või õiguste rikkumise, kui selline tingimus on liikmesriigi õigusega ette

nähtud (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19. märtsi 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-87-11, p

21).

15. Kohus on selgitanud ka seda, et võimalik ebaseadusliku raie üle järelevalve tegemine

toimub väärteomenetluses ning sellega seoses halduskohtusse pöörduda ei saa (LKS § 73 ja §

75 lg 3, vt Tallinna Halduskohtu 3. aprilli 2025. a määrus asjas nr 3-24-3502, p 8). Sellise

järelevalve tegemiseks kohustamise nõue ei ole halduskohtu pädevuses ning tuleb seetõttu

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

16. Kaebaja seisukohtadest võib järeldada, et tema hinnangul saaks vald teha raie üle järele-

valvet EhS § 130 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Kaebaja eksib. EhS § 130 sätestab järelevalve tegemise

EhS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle. Raietegevuse üle

selle normi alusel järelevalvet teha ei saa. Kaebaja kaebuseid vastustaja kohustamiseks tegema

Talve tee L1 kinnistul kavandatava ehitustegevuse üle järelevalvet menetleb kohus asjades nr

3-24-3502 ja 3-25-309.

17. Küsimused, mis seonduvad asendusistutusega või või heki rajamisega ei ole vaidlustatud

raieloa reguleerimisesemes. Need küsimused tuleb lahendada puhkeala kavandamisel. Kaebaja

on haljastusega seotud küsimused tõstatanud puhkeala rajamiseks antud haldusaktide

vaidlustamisel. Neile antakse vastus haldusasjas nr 3-22-1693. Küsimus, mida tehakse

raietööde käigus tekkiva saepuruga või okstega, ei seondu mingil moel kaebaja õigustega.

18. Eeltoodu põhjal lõpetab kohus kaebaja tühistamisnõude menetluse seda menetlusse

võtmata (HKMS § 152 lg 3). Kohus tagastab kaebuse tuvastamis- ja kohustamisnõuet

puudutavas osas vastavalt kaebeõiguse ilmselge puudumise ja halduskohtu pädevuse

puudumise alusel. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud

(HKMS § 43 lg 2).

19. Kohus kohaldab EÕK-d, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab seejuures

kaebuse perspektiive, avalikku huvi ja puudutatud isikute huve, samuti kaebuse eduväljavaateid

(HKMS § 249 lg 3).

6(7)

20. Kuna raieloaga hõlmatud puud on raiutud ja kändude juurimine-freesimine kaebaja õigusi

ei mõjuta, jätab kohus kaebaja EÕK taotluse rahuldamata. EÕK kohaldamine pole praeguse

seisuga kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Ka ei ole kaebusel praeguse määruse põhjendusi

arvestades eduväljavaateid.

21. Tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse, samuti kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel (HKMS § 104 lg 5 p-d 2 ja 4). Riigilõivu ei tagastata,

kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel. Kohus leiab, et praegusel juhul on asjakohane

kaebuselt tasutud lõiv tagastada, kuivõrd HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastab kohus üksnes

ühe alternatiivina esitatud tuvastamisnõude. Kaebaja on lisaks tasunud riigilõivu kahe EÕK

taotluse eest. Kuna taotlused on läbi vaadatud ja lahendatud, ei tagasta kohus taotluste

esitamisel tasutud riigilõivu (40 eurot).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)