2-24-7008/37 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Tsiviilasja number

2-24-7008

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

09. aprill 2025, Pärnu

Tsiviilasi

Nemo System OÜ hagi A. , D. , B. ja C. vastu

pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja ühisomandi

jagamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Nemo System OÜ (registrikood 14321848, e-post

XXX); juhatuse liige Jelena Vinogradova, lepinguline

esindaja Irina Vassiljeva (e-post: irina@renovum.ee)

Kostja 1: A. (isikukood XXX, e-post XXX);

Kostja 2: D. (isikukood XXX, e-post XXX)

Kostja 3: B. (isikukood XXX, e-post XXX )

Kostja 4: C. (isikukood XXX, e-post: XXX), lepinguline

esindaja Irina Metsler-Verner (e-post: XXX)

Kohtuistung

XXX, osalesid Irina Vassiljeva, B., D., A. ja C.

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Nemo System OÜ loobumine hagist B. vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja

ühisomandi jagamiseks ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-7008 menetlus B. vastu esitatud nõude osas.

2. Rahuldada Nemo System OÜ hagi A. , D. , ja C. vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja

ühisomandi jagamiseks.

3. Lõpetada M. P. (isikukood XXX, surnud 05. juunil 2021. a), pärandvara ühisus.

4. Müüa pärandvaraks oleva kinnisasi - korteriomand asukohaga XXX; registriosa nr XXX - avalikul

enampakkumisel järgmistel tingimustel:

4.1. Enampakkumise viib läbi kohtutäitur Rannar Liitmaa;

4.2. Enampakkumise alghind on 35 000 eurot;

4.3. Iga järgmise enampakkumise alghinda alandatakse eelmise pakkumise alghinnaga võrreldes

3000 euro võrra;

4.4. Enampakkumisel saadud raha jagada ühisomanike A. , D. , C. ja Nemo System OÜ vahel

järgmiselt:

2-24-7008

a) Saadud müügihinnast kantakse esmajärjekorras enampakkumise korraldaja tasu ja enampakkumise

kulud;

b) müügihinnast, millest on maha arvestatud enampakkumise korraldaja tasu ja enampakkumise kulud,

kuulub 1/5 osas välja maksmisele A.-le , 2/5 osas väljamaksmisele D.-le , 1/5 osas väljamaksmisele

C.-le ja 1/5 osas väljamaksmisele Nemo System OÜ-le.

5. Nemo System OÜ hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust jääb 50%D. kanda, 25% C.

kanda ja 25% A. kanda. Hageja lepingulise esindaja kulud jäävad hageja enda kanda. Kostjate

menetluskulud jäävad iga kostja enda kanda.

6. Määrata Nemo System OÜ-le hüvitatava menetluskulu suuruseks 420 eurot (tasutud riigilõiv).

7. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista Nemo System OÜ (arvelduskonto nr XXX) kasuks

menetluskulude katteks välja:

7.1. A.-lt 105 eurot

7.2. C.-lt 105 eurot

7.3. D.-lt 210 eurot.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on D. , C. ja B. C. kohustatud tasuma Nemo System OÜ-le viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

9. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Nemo System OÜ esitas 03. mail 2024 Pärnu Maakohtul hagi A., D. , B. ja C. vastu pärandvara

ühisuse lõpetamiseks ja ühisomandi jagamiseks.

Hagiavalduse kohaselt Nemo System OÜ ostis kohtutäitur Rocki Alberti 18. aprillil 2024 korraldatud

avalikult enampakkumiselt võlgnikule K. P. (isikukood XXX, endise nimega A. L. ) kuuluva 1/5

mõttelise osa 05. juunil 2021. a surnud M. P. (isikukood XXX, pärandvara ühisusest. M. P.

pärandvara ühisuse koosseisu kuulub kinnisasi aadressil XXX, kinnistusosakonna registriosa nr XXX.

2-24-7008

Vastavalt Pärnu notar Anu Raidi poolt 04. juulil 2022. a välja antud pärimistunnistusele (notari

ametitegevuse raamatu registri nr 1367) kuulub M. P. pärandvara ühisus 1/5 suuruses mõttelises osas

poeg A.-le (isikukood XXX); 1/5 suuruses mõttelises osas tütar D.-le (XXX); 1/5 suuruses mõttelises

osas poeg B.-le (XXX); 1/5 suuruses mõttelises osas tütar A. L. le (XXX); 1/5 suuruses mõttelises

osas poeg C.-le (XXX).

2. Hageja on kantud kinnisturaamatusse ühisomanikuna K. P. (end A. L. ) asemel ning ta omab õigust

1/5-le ühisomandis olevast kinnisasjast.

Pärast ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmist püüdis hageja kostjatega kohtuväliselt

ühisomandi lõpetamises kokkuleppele jõuda, kuid tulemuseta.

Eeltoodu alusel ning tuginedes pärimisseaduse §-ile 147, § 152 lg-tele 2-4, asjaõigusseaduse § 76 lg-le

1 ja § -le 77, hageja taotleb lõpetada pärandvara ühisus pärandavaraks oleva kinnistu avalikul

enampakkumisel müümise ja saadud raha, millest on esmalt maha arvestatud enampakkumise

korraldaja tasu ja enampakkumise kulud, ühisomanike vahel vastavalt igaühe ühisomandi osa

suurusele jagamise teel.

3. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

4. 04. veebruaril 2025 kohtuistungil hageja loobus nõudest B. vastu, kuna B. oli pärast hagi

esitamisest ja menetlusse võtmisest teada saamist võõrandanud oma ühisomandi osa D.-le .

KOSTJATE VASTUSED

5. B.

8. oktoobril 2024 vastuseks hagile teatas, et on 1/5 pärandvara omanik. B.-le jääb arusaamatuks,

kuidas on võimalik esitada hagi seaduslike pärijate vastu. Kinnistu juba jagatud, kõigil pärijatel võrdne

osa (viis osanikku, kõigil 1/5 osa) ja need on kohtumääruses ka välja toodud. Ei ole normaalne võtta

lastelt ära ema poolt pärandatud vara. Kõigil pärijatel on võrdne osa, seoses sellega on ka pärijatel

võrdsed õigused ja sellest on teadlikud ka kõik pärijad. B. palub kohtul hagi tühistada.

6. D.

08. oktoobril 2024 teatas, et, ei kingi oma osa mingile võõrale inimesele. D. oli nõus oma osa

ära müüma 3000 euro eest, hageja ei olnud sellega nõus, soovis, et D. oma osa talle kingiks. D. oleks

nõus oma osa hagejale ära müüma 3000 euro eest.

7. A.

08. oktoobri 2024 vastuses teatab samuti, et ei ole kellelegi nõus oma osa kinkima. On nõus oma

osa hagejale müüma, kui hageja seda soovib ja hinnas kokkuleppele saadakse.

8. 05. novembril 2024 B. saatis kohtule teate, et on XXX korteriomandi pärandi ringist väljas. Teatele

lisatud Pärnu notar Marje Jürioja 04. novembril 2024 tõestatud pärandvara ühisusest mõttelise osa

kinkelepingu kohaselt B. kinkis oma 1/5 mõttelise osa M. P. pärandvarast D.-le .

08. novembril 2024 D. kinnitas kinkelepinguga B.-lt 1/5 mõttelise osa omandamist.

9. C.

hagiavaldusele kirjalikult ei esitanud, dokumendid toimetati C.-le kätte postkasti jätmisega 12.

oktoobril 2024. 16. jaanuaril 2025 taotles Irina Metsler-Verner C. volitatud esindajana juurdepääsu

tsiviilasja e-toimikule ja esitas C. poolt samal päeval antud volikirja. Ühtegi menetlustoimingut I.

Metsler-Verner A. nimel menetluses ei teinud, istungil osales C. ilma esindajata.

KOHTUISTUNG

10. 04. veebruaril 2025 toimunud kohtuistungil hageja esindaja selgitas istungil, et on ühisomandi

lõpetamiseks enne hagi esitamist kohtuväliselt kostjate poole pöördunud. A. kinnitusel tema poole

keegi enne hagi esitamist ei pöördunud.

11. Kostja B. osas hageja istungil loobus hagist. Kostjad A. ja D. olid nõus ühisomandi lõpetamisega

sel viisil, et korter müüakse ja raha jagatakse ühisomanike vahel.

12. C. teatas istungil, et ei ole nõus korteri müümisega. C. istungi käigus nõustus hageja

kompromisspakkumisega osta hageja osa ära 6000 euro eest. Kohtu poolt istungil vormistatud

kirjalikku kompromisslepingut C. aga allkirjastama ei nõustunud, teatades, et muutis oma seisukohta

ja on nõus oma osa ära müüma.

2-24-7008

13. Hageja esindaja kostjate osa ära ostmisega ei nõustunud. Asja arutamise tulemusel nõustusid kõik

kostjad korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel. Lisas hagiavalduses esitatud nõudele

pooled leppisid kokku enampakkumise tingimustes ja hageja taotles vastavalt määrata lahendi täitmise

kord: enampakkumise viib läbi kohtutäitur Rannar Liitmaa, alghind on 35 000 eurot, iga järgmise

enampakkumise alghinda langetatakse 3000 euro võrra, kohtutäituri kulud lähevad kõigi vahel

jagamisse, saadud raha jagatakse ühisomanike vahel vastavalt nende omandiosa suurustele. Kostjad

olid nõus asja lahendamisega hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-7008, Nemo System OÜ hagi A., D., B. C. ja C.

vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja ühisomandi jagamiseks.

15. Asjas ei ole vaidlust, et Nemo System OÜ omandas täitemenetluses enampakkumisel 1/5 mõttelise

osa M. P. pärandvara ühisusest. Pärandvara hulka kuulub XXX asuv korteriomand. Kostja B.

võõrandas 04. novembril 2024 notariaalselt tõestatud kinkelepinguga oma 1/5 mõttelist osa pärandvara

ühisusest D.-le.

Kinnistusraamatu registriosa nr XXX II jakku on kinnisasja ühisomanikena sisse kantud C. (isikukood

XXX), D. (isikukood XXX), A. (isikukood XXX), Nemo System OÜ (registrikood 14321848).

04. veebruaril 2025 korraldaval kohtuistungil hageja loobus hagist B. vastu.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Siinses asjas on hageja hagist loobumine TsMS §

429 lg 2 kohaselt protokollitud.

Kuna hageja loobus hagist kohtuistungil, mille järel kohus läks lahendit tegema, siis kohus ei ole B.

osas hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise kohta eraldi kirjalikku määrust teinud. TsMS § 442

lg 2 näeb ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel

lahendamata taotlused. Kohus vormistab B. osas menetluse lõpetamise kohtuotsusega.

17. Kohus leiab, et hageja hagist loobumine on põhjendatud. TsMS TsMS § 210 lg -te 1 ja 2 kohaselt

hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada

vaidlusalune nõue; eseme võõrandamine ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Ühisomandi lõpetamise

asjas välistab kinnisasja mõttelise osa võõrandamine aga hagi rahuldamise, sest sellise nõude saab

esitada ja rahuldada ainult ühisomaniku suhtes. Eeltoodu alusel kohus hageja loobumise tõttu lõpetab

menetluse kostja B. osas. Hagist loobumise asjaolusid arvestab kohus menetluskulude jaotamisel.

18. Kostjate C. , D. ja A. osas kohus rahuldab hagiavalduse hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

Pärimisseaduse (PärS) § 147 näeb ette, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad),

kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate

vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 152 lg-te 2-4 kohaselt pärandvara

jagatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätete kohaselt, arvestades iga kaaspärija pärandiosa

suurust.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 3 järgi on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt

kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.

AÕS § 76 lg-te 1 ja 2 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg

1 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg

2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi

suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele

või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osa

rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada

kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

2-24-7008

19. Hagiavalduse lisana esitatud M. P. pärimistunnistuse kohaselt kuulus igale pärijale 1/5 mõttelist

osa M. P. pärandvarast. Hageja omandas ühele pärijale, K. P. le, kuulunud 1/5 omandiosa. D.-le

kuulub koos B.-lt kinkelepinguga saadud omandiosale nüüd 2/5 mõttelist varaühisusest.

20. Eeltoodu alusel kohus vastavalt hageja nõudele, mille kostjad on õigeks võtnud, rahuldab hagi ja

lõpetab pärandvara ühisuse sel viisil, et hageja ja kostjate ühisomandis olev korteriomand müüakse

avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse vastavalt iga ühisomaniku mõttelise osa suurusele.

21. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et kaasomandis oleva asja enampakkumisel

müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse ning sellises menetluses on iga kaasomanik samal

ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik (vt Riigikohtu 21. mai 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16;

26. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Iga kaasomanik võib nõuda kaasomandit

lõpetava kohtulahendi täitmist, kuid kinnisasja enampakkumisel müümise korral jäävad oma omandist

ilma nii sissenõudja kui võlgnik (v.a kaasomanik, kes osaleb kinnisasja enampakkumisel ja teeb

parima pakkumise), müügist saadav raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende omandiosa

suurusele, sõltumata sellest, kelle avalduse alusel täitemenetlust alustati. See tähendab, et avaliku

enampakkumise korraldamine kaasomandi lõpetamiseks ei ole tavapärane täitemenetluses

enampakkumisel müük, kus eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku vara arvelt. Lisaks

on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09. juuni 2017 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-61-17 (p 13) obiter

dictum'i korras selgitanud, et kaasomanike kokkuleppel on võimalik kaasomandi lõpetamise kohta

tehtud kohtulahendi täitmine ka täitemenetluse väliselt, st eraõiguslikul alusel (AÕS § 641, § 74 lg 1, §

119 lg 1, § 120 lg 1).

22. Hageja taotleb kohtuotsuses kindlaks määrata enampakkumise olulised tingimused:

enampakkumise läbiviija, alghind, enampakkumise ebaõnnestumise korral järgmiseks

enampakkumiseks alghinna vähendamise ulatuse, samuti tulemi jaotamise tingimused. Need

tingimused on poolte vahel istungil läbi arutatud ja sisuliselt kokku lepitud. TsMS § 445 lg 1 järgi saab

kohus poole taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra. Riigikohus on ülalviidatud 09.

juuni 2017 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-61-17 leidnud, et see võimaldab kindlaks määrata ka

avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused.

23. TsMS § 461 lg 1 järgi kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus

kuulub viivitamatule täitmisele. TsMS § 467 lg 1 ja § 468 lg 1 p 1 alusel kohus tunnistab hagi

õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS

§ 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälisteks kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud (TsMS § 144 p 1).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kuludeks riigilõiv 420 eurot ja lepingulise

esindaja kulud 750 eurot (arvestusega 120 eurot/tund, kokku 6 tunni ja 15 minuti eest). Hageja

kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga ning hageja ei ole käibemaksukohustuslane.

Samas hageja ei märgi, kas esindaja tasu sisaldab või sellele lisandub käibemaks. Hagiavalduse

esitamisel esindas hagejat Inna Bodagovskaja BIA Õigusbüroo OÜ-st, hiljem Irina Vassiljeva

omanimelise Irina Vassiljeva Õigusbüroo OÜ kaudu. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kumbki

osaühing käibemaksukohustuslane. Seega tunnihind 120 eurot on ilma käibemaksuta ning käibemaksu

ei lisandu.

25. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

hagi kostjate D. , C. ja A. suhtes rahuldab, tuleks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud nende kanda

jätta.

26. B. osas nõudest loobumise korral reguleerib menetluskulude jaotust TsMS § 168 lg 2, mille järgi

hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-

5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg-d 3-5 ei reguleeri menetluskulude jaotust sellises olukorras, kus

2-24-7008

hageja loobub hagist seetõttu, et pärast hagi esitamist on asjaolud muutunud kostjate sõlmitud lepingu

tõttu. B. ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, tal ei olnud menetluses lepingulist esindajat ning

asjaoludest järelduvalt ei ole B.-l tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda.

27. TsMS § 164 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane ja ebamõistlik.

Pärandvara ühisomandi lõpetamise ja vara jagamise nõue on esitatud kõigi ühisomanike vastu ühiselt

ning hagejal menetluskulude tekkimine või nende suurus ei sõltu kostjate arvust. B. suhtes nõude

esitamisega seotud hageja kulusid ei ole võimalik eraldi välja tuua. B. vastu nõudest loobumise alus

oli see, et ta kinkis oma omandiosa D.-le , vastasel juhul oleks ka B. suhtes hagi rahuldatud.

Kostjatest vaidles hageja menetluskulude nõudele vastu ainult B. , märkides, et kostjad oma ema

pärijatena ei ole seadust rikkunud, kostjad olid nõus oma osa müüma ning B. pakkus hageja

tegelikule kasusaajale P. R. le kinnistu müüki 4 x 3000 euro eest, hageja rohkem ühendust ei võtnud.

Teised kostjad kinnitasid, et nendega ei ole hageja kohtuväliselt kontakti võtnud. B. ei saanud

otsustada kinnisasja müüki teiste omanike eest.

Võttes arvesse, et ühisomandi näol on tegemist kostjate ema pärandvaraga, hageja ei ole teinud

piisavaid pingutusi asja lahendamiseks kohtuväliselt, on kohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane ja

ebamõistlik jätta hageja lepingulise esindaja kulusid kostjate kanda.

28. Samas B. kohtuistungil kinnitas, et kinnistu ühisomandi lõpetamise ja müümise teemal suhtles

kohtuväliselt hageja temaga, B. teistele kostjatele infot edasi ei andnud. C. kohtuistungil oli kindlalt

müümise vastu ning nõustus kinnistu müügiga alles kohtustungi käigus, olles vahepeal kaalunud ka

hagejalt tema osa väljaostmist. Seega on hageja põhjendatult pöördunud ühisomandi lõpetamiseks

kohtu poole. Kohtumenetluse alustamise vältimatu eeldus on riigilõivu tasumine.

Kõige eeltoodu alusel kohus jätab hageja tasutud riigilõivu 420 eurot kostjate D. , C. ja A. kanda ning

hageja lepingulise esindaja kulud hageja enda kanda. Kostjate kanda jäävad ka nende endi võimalikud

kulud.

29. Hageja taotles menetluskulud jätta kostjate kanda solidaarselt. TsMS § 165 lg 1 näeb ette, et kui

otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades,

kui kohus ei määra teisiti. Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud jaotada hagejale hüvitatavad

menetluskulud kostjate vahel nende omandiosade suuruste proportsioone arvestades: D. omandiosa B.

omandiosa arvelt menetluse ajal suurenes ning on nüüd C. ja A. omandiosadega võrreldes kaks korda

suurem. See tähendab, et D. vastutab hageja menetluskulude hüvitamise eest 50% ulatuses, C. ja A.

kumbki kannavad 25%.

30. Eeltoodu alusel kohus määrab hagejale hüvitatavate kulude suuruseks 420 eurot. Vastavalt

menetluskulude jaotusele kohus mõistab D.-lt hageja kasuks menetluskulud katteks välja 210 eurot,

C.-lt ning A.-lt kummaltki 105 eurot.

31. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib hageja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Viivisemääraks on poolaasta kaupa Euroopa Kekspanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas.

Kohtuotsuse tegemise ajal kehtib viivisemäär 11,15% aastas (0,030548% päevas).

(Allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik