2-23-17019/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-17019

Tsiviilasi

AVADA GROUP OÜ hagi L M vastu põhivõla,

leppetrahvi, kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

13 963,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AVADA GROUP OÜ (registrikood 14668026),

lepinguline esindaja G D, e-post xxx

Kostja L M (isikukood xxx), elukoht xxx, lepinguline

esindaja v.adv Deivi Vaht, e-post xxx

Asja läbivaatamine

19.02.2025 kohtuistungil, üleminekuga kirjalikku

menetlusse

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista L Mlt AVADA GROUP OÜ kasuks välja põhivõlg 4535,76 eurot, hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 105,48 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS

§ 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (4535,76 eurot) alates 02.12.2023

kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata leppetrahvi 253,89 eurot nõudes ja seadusjärgset viivist

ületavas määras viivise nõude osas.

4. Jätta menetluskuludest 74% kostja kanda ja 26% hageja kanda.

5. Määrata kindlaks poolte menetluskulud maakohtus.

5.1.

Välja mõista L Mlt AVADA GROUP OÜ kasuks menetluskulud 3624,52

eurot.

5.2.

Välja mõista AVADA GROUP OÜ-lt L M kasuks menetluskulud 1023,75

eurot.

5.3.

Tasaarvestada resolutsiooni punktides 5.1 ja 5.2 nimetatud nõuded ning

mõista tasaarvestuse tulemusel L Mlt AVADA GROUP OÜ kasuks välja

menetluskulud 2600,77 eurot.

5.4.

Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

2-23-17019

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD

1. AVADA GROUP OÜ (hageja) esitas L M (kostja) vastu põhivõla 4175,76 eurot,

leppetrahvi 253,89 eurot, kahjuhüvitise 360 eurot ja viivise nõudes.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.08.2023 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi

hageja tegema kostja kinnistul aadressiga xxx järgmised tööd: vertikaalne planeerimine

materjalita pindalal 968 m2 ühikuhinnaga 3,20 eurot (käibemaksuta), haljastustööd ja

materjaliga muld (H ≤ 1000 mm) ja seemned pindalal 968 m2 ühikuhinnaga 0,65 eurot

(käibemaksuta). Koos käibemaksuga oli lepinguliste tööde hind 4472,16 eurot. Hageja vaatas

enne tööde tegema asumist objekti üle ja tegi nivelliiriga mõõdistused. Selle põhjal tegi

hageja hinnapakkumise. Lepinguliste tööde maht põhineb paikvaatlusel. Kostja ei tellinud

hagejalt ega esitanud hagejale vertikaalplaneerimise projekti, mistõttu lähtus hageja

täiendavalt ehitusprojektist ja planeeringutest. Pärast lepingu sõlmimist alustas hageja

lepingujärgse töö tegemisega. Tööd olid peatatud ajavahemikul 30.08.–04.09.2023

ebasobivate ilmastikuolude tõttu kooskõlas lepingu p-dega 2.4 ja 2.7. Viidatud perioodil sadas

vihma, kõige tugevam oli sadu 31.08.2023, mil kostja kinnistu piirkonnas oli sademeid 16,4

mm.

1.2.

31.08.2023 teavitas kostja hagejat, et vihmasadude järel on haljastatud alal ilmnenud

ebatasasused, kuhu on kogunenud vesi. Hageja soovis 31.08.2023 ebatasasused üle vaadata ja

nivelliiriga mõõdistused teha, kuid kostja seda ei võimaldanud. Samuti oli mõõdistuste

tegemine takistatud selle tõttu, et pinnas oli niiske ja sellel ei saanud liikuda. Hageja andis

kostjale e-kirjas teada, et on valmis tööd vajadusel ümber tegema, kui puudused on tingitud

hagejast. 01.09.2023 e-kirjas esitas kostja hagejale uuesti etteheited tasapinna ebatasasuste

kohta. Hageja vastas kostjale samal päeval ettepanekuga eemaldada kinnistult liigne pinnas

või teha tööd uuesti kostja pakutud lahenduse järgi. Pooled leppisid 01.09.2023 kohtumisel

kokku, et oodatakse kuiva ilma ja hageja teeb parandustööd kostja soovitud lahenduse järgi.

03.09.2023 e-kirjas märkis kostja, et hageja ei ole esitanud tema varasemas kirjas palutud

selgitusi. Hageja vastas kostja küsimustele ja esitas töö kirjelduse. 04.09.2023 e-kirjas teatas

kostja, et pakutud lahendus elupuudega talle ei sobi ning märkis, et kavatseb pöörduda teise

ettevõtte poole. 05.09.2023 e-kirjas märkis hageja, et tööd on peatatud halbade ilmaolude

tõttu ning hageja ei keeldu tööde lõpuleviimisest. Hageja lisas, et on valmis töid jätkama

06.09.2023, kuna vihmad on lõppenud ja pinnas kuivanud. Kostja ei võimaldanud hagejal

töödega jätkata, tehes etteheiteid hageja kasutatud mulla kvaliteedile. Hageja esitas kostjale

tõendid kasutatud mulla kvaliteedi kohta ja märkis, et on valmis jätkama tööd standardse

lahenduse kohaselt, kostja 01.09.2023 soovitud lahenduse järgi või uue lahenduse järgi.

Kostja vastas hagejale 05.09.2023, et ei soovi hageja poolt parandustööde tegemist ning

soovib tööd tellida kolmandalt isikult. Hageja käsitas kostja 05.09.2023 avaldust lepingu

2 (14)

2-23-17019

lõpetamise teatena ning esitas kostjale 12.09.2023 teostatud tööde üleandmise akti, mille

kohaselt tehti vertikaalse planeerimise ja haljastustöid 892 m2 ulatuses, samuti jäi kostja

valdusse 3 m3 haljastusmulda. Kostja ei allkirjastanud akti. Hageja esitas kostjale tehtud aktis

kajastatud tööde eest arve tasumise tähtajaga 20.09.2023. 12.09.2023 teatas kostja, et on

tellinud tööd kolmandalt isikult, kes on teinud tööd maksumusega 970,20 eurot. 06.10.2023

esitas hageja kostjale nõudekirja põhivõlgnevuse, viivise ja leppetrahvi tasumiseks. Kostja ei

tasunud võlgnevust.

1.3.

Suurem osa lepingulistest töödest valmis 30.08.2023. Hageja tegi tööd standardse

lahenduse järgi. Hageja ei saanud töid lõpetada ja lepingut kokkulepitud mahus täita kostja

poolse lepingurikkumise tõttu. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 6.3 järgi loetakse oluliseks

lepingurikkumiseks mh olukorda, kus tellija ei taga töövõtjale objektile juurdepääsu

vahemikus 7.00–20.00. Kostja ei võimaldanud hagejal siseneda objektile töö ülevaatamiseks

ja parandustööde tegemiseks ning jättis hagejale tehtud tööde eest tasumata. Hageja pakkus

kostjale erinevaid lahendusi, kuid ükski neist kostjale ei sobinud. Kostja väitel jälgis ta tööde

tegemist, kuid samas ei esitanud ta selle käigus tööle vastuväiteid. Kostja jättis tehtud tööde

akti põhjendamatult allkirjastamata. Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 16.09.2023, mil

kostja keeldus töö vastuvõtmisest. Selleks ajaks oli lõppenud ka leping, mille p 6.4 kohaselt

võis tellija lepingu igal ajal üles öelda VÕS §-s 655 sätestatud korras, tasudes töövõtjale

ettenähtud tasu. Liiatigi on kostja oma 12.09.2023 kirjas hagejale välja toonud, et hageja on

kõik tööd teinud ja kuigi tööle on pretensioonid, võib selle vastu võtta.

1.4.

Kostja etteheited ebatasasuste esinemise kohta pärast 31.08.2023 suuremat vihmasadu,

kõrguste kalde kohta maja suunas, krundi üleujutamise ning sillutise ja hoone vundamendi

kahjustamise, mulla kvaliteedi, parandustöödega viivitamise ja geodeetilise märgi kadumise

kohta on tõendamata ja põhjendamatud. Hageja ei jätnud kinnistut kasutuskõlbmatusse

seisukorda. Pooltel ei olnud kokkulepet elupuude istutamiseks pinnase ettevalmistamiseks 55

m ulatuses ja 1,6–1,7 m laiuses ega piirdeaia paigaldamiseks ettevalmistuste tegemiseks.

Hageja ei ole tunnistanud puuduste olemasolu. Ebatasasuste ilmnemine pärast suuremat sadu

on loomulik; hageja oli valmis need vajadusel kõrvaldama, kuid kostja seda ei võimaldanud.

Hageja ei saanud töid lõpetada ega parandustöid teha enne sadude lõppemist. Hageja tegi tööd

selliselt, et pinnase kalded oleksid majast eemale, kraavi ja kinnistu piiride suunas. Osaliselt

servades jäid tööd lõpetamata, mille tõttu võis nendes osades olla kalle ebakorrektne. Kostja

ei ole tõendanud oma väidet, et ebaõigete kallete tõttu on maja vundament kahjustada saanud.

Kostja tellis hagejalt haljastustööd koos materjaliga. Krundi planeerimisel eemaldatakse

pealmine pinnasekiht, kujundatakse maastik ja lisatakse sõelutud haljastumulda, et tasandada

pinnas ja külvata seemned. Hageja kasutas sõelutud mulda, mitte reoveesetet, nagu väidab

kostja. Hageja ei rikkunud geodeetilist märki. Kostja enda 31.08.2023 kirjale lisatud fotolt

nähtub, et 31.08.2023 seisuga oli märk olemas. Pärast seda ei saanud hageja märki rikkuda,

kuivõrd kostja ei lubanud teda kinnistule töid jätkama. 06.09.2023 tegutses kostja kinnistul

kolmas isik ning märk võidi rikkuda nende tööde käigus.

1.5.

Kostjal kulus parandustöödele 970,20 eurot, millest kostja kinnistule toodud mulla

äravedu on ilmselgelt ebavajalik kulu, kuivõrd seda mulda oleks kostja saanud kasutada

haljastamiseks. Samuti ei ole vajalik kulu geodeetilise märgi taastamise kulu 390 eurot. Kui

asuda seisukohale, et puudusteks olid vaid valed kalded, ning arvestades, et kostjal kulus

mõõdistusteks 23,40 eurot ja kallete tegemiseks 118,80 eurot, kulus kostjal puuduste

kõrvaldamiseks 142,20 eurot. Kostja saaks hagejale tasumisele kuuluvat summat seega

vähendada maksimaalselt 142,20 euro võrra. Kostja väidetud väheolulised puudused ei ole

aluseks keelduda kogu töö vastuvõtmisest ja tööde tellimiseks kolmandalt isikult. Seejuures

on ka kostja ise oma 12.09.2023 e-kirjas, et hageja on kõik tööd teinud ja kuigi kostjal on

tööle pretensioone, võib tööd vastu võtta. 07.05.2024 kohtuistungil kinnitas kostja, et ta on

rahul praeguse lahendusega, mille puhul kalded on kraavist maja, xxx ja naabri krundi suunas

3 (14)

2-23-17019

ehk nii nagu ka detailplaneering, maja projekt ja üldplaneering ette näevad. Sellest tulenevalt

on ka arusaamatu, miks ei sobinud kostjale hageja loodud lahendus. Kostja ei ole suutnud

menetluse raames selgelt sõnastada oma pretensioonide sisu ja tõendada oma väiteid.

1.6.

Kostja esitatud geodeedi arvamus on asjassepuutumatu ja eksitav. Geodeet ei ole pädev

andma hinnanguid haljastuse rajamise ja tehniliste lahenduste kohta. Pole teada, mille põhjal

on arvamuse andja jõudnud järeldusele, et hageja töö tulemusel on kalded muudetud algsega

võrreldes selliselt, et pinnasevesi valgub maja suunas. Geodeedi mõõdistused on tehtud alles

06.03.2024, st peale seda, kui objektil oli teinud töid kostja tellimusel kolmas isik.

Detailplaneeringu joonise „Vertikaalplaneerimine ja teede lõiked“ kohaselt (kõrguste muutus

20,68 kuni 19,82 maja suunas) tuleb kostja kinnistu vertikaalplaneering lahendada kraavist

maja suunas. Seejuures on geodeedi mõõdetud kõrgusmärgid ligilähedased xxx üksikelamu

projektis toodud kõrgustele, st kõrgusmärgid 20.11, 20.16, 20.34, 20.24 jne. Maja vasakust

nurgast on kõrgused isegi suuremad kui projektis ette nähtud. Geodeedile on jäänud

arusaamatuks, miks ei saanud teha töid variandi II järgi. See variant oleks vastuolus

üldplaneeringu ja detailplaneeringuga, samuti põhjustaks see krundi veelgi suuremat

uputamist kraavi teiselt poolt valguva vee tõttu. Hageja tegi tööd vastavalt detailplaneeringule

ja ehitusprojektile. Kinnistu piiril paiknev kraav ei ole sademevee ärajuhtimise põhilahendus,

vaid sel on üksnes lisakuivenduse funktsioon. Detailplaneeringu kohaselt tuleb kinnistu

vertikaalplaneering lahendada kraavist maja suunas. Elamu ehitusprojekti järgi utiliseeritakse

sademevett krundi enda sees selleks ehitatud drenaažisüsteemiga. Kostja ei tellinud hagejalt

drenaažitöid. Lepingus ei lepitud kokku konkreetsete standardite kohaldamises. Samuti ei

esitanud kostja hagejale kraavi geodeetilist plaani või muid projekte, millest hageja oleks

kostja arvates pidanud tööde tegemisel lähtuma. Hageja pakutud lahendused krundi

kujundamiseks lähtusid kostja enda soovidest. Hageja hoiatas kostjat, et kui suunata kraavi

kallakut maja suunas, muutub serv nii madalaks, et kraavi teiselt kaldalt asuvalt vallilt tulev

vesi hakkab kinnistut uputama.

1.7.

Paljasõnaline on kostja väide, et hageja teatas talle, et ei ole pädev nõlva kallet võrguga

tugevdama, kuna ei ole varem sellist tööd teinud. Kostja uuris hagejalt võimalust vähendada

võrguga seotud kulusid ning saatis hagejale oma variante võrgust kostjale sobiva hinnaga.

1.8.

Paljasõnaline on kostja väide, et hageja pidi kasutama 16 m3 maja alt kaevatud pinnast

rööbaste täitmiseks, kuid kasutas kogus selle mulla ära krundi kõrguse tõstmiseks. Hageja

kasutas seda pinnast vaid osaliselt, üksnes täitepinnasena maa-ala tasandamiseks.

1.9.

Probleemid vee ärajuhtimisega esinesid A F ütluste kohaselt eelkõige sissesõiduteel ja

selle juures tagumises majanurgas. Vastav ala ei olnud lepingu objektiks ja sellel alal hageja

töid ei teinud.

1.10. Hageja määras kostjale tähtaja töö vastuvõtmiseks, kuid kostja ei võtnud tööd alusetult

vastu. Tasu sissenõudmist välistavad asjaolud puuduvad. Tasu muutus sissenõutavaks alates

16.09.2023, mil kostja alusetult keeldus tööde vastuvõtmisest. Hageja nõuab viivist alates

21.09.2023, s.o arve tasumise tähtajale järgnevast päevast.

1.11. Hageja nõuab lepingu p 7.5 alusel kostjalt leppetrahvi 0,08% töö maksumusest iga

viivitatud päeva eest töö vastuvõtmisega viivitamise ja tööde lõpetamisel viivituse tekitamise

eest. Hageja teavitas kostjat leppetrahvi kohaldamisest 06.10.2023 nõudekirjas. Hageja

arvestab leppetrahvi perioodi 17.09.2023–01.12.2023 eest 253,89 eurot.

1.12. Hageja on kandnud kohtueelseid õigusabikulusid 360 eurot, mis tuleb hagejale hüvitada

VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. Hagejal on alates 07.10.2023 õigus nõuda kahju

hüvitamise nõudelt viivist.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata.

4 (14)

2-23-17019

2.1.

Kostja tellis hagejalt osaliste maastikutööde tegemise oma kinnistul. Töövõtjal tuli

tasandada majaesine plats, milleks oli vaja täita kalle (10–11 m ja 1,5 m kõrgune ala, täite

laius ca 0,5 m) ja tugevdada kalle võrguga; tasandada krunt (ca 600 m2); külvata muru;

valmistada ette ala elupuude istutamiseks 1,6–1,7 m laiuselt krundi piirist. Kostja märkis

hinnapäringus, et tema edastatud joonisel olevad kõrgused on vanad; maja lähedal on kõrgus

pea igal pool 20,1 m. Hageja edastas kostjale hinnapakkumise töödele maksumusega 4472,16

eurot ja enda tüüptingimused. Kostja allkirjastas lepingu 24.08.2023. Hageja allkirjastas

lepingu alles 31.08.2023. Hageja alustas töödega 29.08.2023 ja lõpetas tööd 30.08.2023.

Muuhulgas külvas hageja muruseemne, mis oli tööde viimane etapp. Seega ei vasta tõele, et

hageja katkestas tööd halva ilma tõttu. Hageja pidi kinnistul ebatasasused juurdepääsutee ja

elamu vahel tasandama selliselt, et kostja saaks paigaldada sinna aia. Hageja tasandas künkad,

kuid mitte selliselt, et sinna oleks võimalik rajada aed aiapostidel. Liigse pinnase lükkas

hageja majatagusele krundiosale. Maja kõrval oli hunnikus ca 16 m3 eelnevalt välja kaevatud

pinnast, mida hageja oleks pidanud kasutama ekskavaatori töö tagajärjel tekkinud roobaste

täitmiseks, kuid selle pinnase lükkas hageja kinnistu tagaossa laiali, muutes kinnistu keskosa

kõrgemaks. Pärast lepingu sõlmimist teatas kostja, et tal puudub kogemus võrguga nõlva

tugevdamise töö tegemiseks.

2.2.

Hageja tõstis tööde käigus krundi keskosas maapinna kõrgemaks kui elamu juures ning

vihmavesi voolas maja suunas, kahjustades maja ümber paigaldatud sillutist ja vundamenti.

31.08.2023 viibisid hageja töötajad kostja kinnistul ja viisid tehnika kinnistult ära. Kostja

palus hagejal juhtida vesi majast eemale, kuid hageja seda ei teinud. Hageja ei mõõtnud enne

tööde alustamist kõrgusi või kui tegi, siis ei arvestanud tööde tegemisel mõõtmistulemustega.

Hageja ei teinud kinnistu vertikaalse planeerimise projekti. Hageja oleks pidanud teavitama

kostjat kui tarbijat vertikaalplaneerimise tööde sisust, sh sellest, milline kalle tehakse majast

sademete eemale juhtimiseks. Hageja väljus tööde tegemisel kokkulepitud alalt. Samuti

kahjustas hageja kostja kinnistul roomikekskavaatoriga kõnniteed ja aiamaad. Hageja viis

tehnika 31.08.2023 kinnistult ära ilma kostjat sellest teavitamata. Hageja väide, et tööde

tegemist takistas vihm, ei vasta tõele. 28.08.2023, s.o päev enne tööde algust sadas peaaegu

terve päev vihma. 30.08.2023 sadas vihma öösel ja hommikul kella 8.00-st kuni 11.00-ni.

Hageja tegi töid vihmasajus. 31.08.2023 sadas vihma 8.00-st kuni 10.00-ni. Ekskavaatoriga

töötamiseks puudusid takistused. Hageja ei tulnud pärast 31.08.2023 enam kinnistule töid

tegema. Hageja tegi 31.08.2023 mõõdistused, kuid ei dokumenteerinud neid.

2.3.

31.08.2023 mõõtis hageja kraavi ja maja vahelisi kõrgusi ja väitis, et tööd on õigesti

tehtud ja tase on 1 cm 1 m kohta, st kraavi juures on kõrguste vahe 25 cm, ning maapind

langeb kraavi poole. Hageja ei osanud selgitada, kuidas saab vesi sellest hoolimata voolata

mitte kraavi, vaid maja suunas. Samal päeval tunnistas hageja telefonikõnes, et töötaja kasutas

mõõteseadet valesti ja kalle oli aiapoolsest küljest 25 cm maja poole ning kahel teisel küljel

oli samuti maja tasapind madalam kui krundi servas. Hageja arvas, et probleemi

lahendamiseks piisab lohkude täitmisest ja käsitsi rehitsemisest. Kostjal ei olnud võimalik

hagejaga koostööd jätkata, kuna hageja ei saanud aru põhilisest probleemist, s.o krundi pinnas

oli keskosas üle 15 cm kõrgem ja selle tõttu voolas vihmavesi hoone suunas. Hageja jättis

kinnistu kasutuskõlbmatusse seisukorda. Kostja nõudele esitada konkreetne ettepanek tööde

parandamiseks hageja ei vastanud.

2.4.

Kostja heitis hagejale ette ka ebakvaliteetse mulla toomist kinnistule ja seda, et tema

tellitud töö – ette valmistada pinnas elupuuheki istutamiseks oli tegemata. Kostja soovis

tellimuse esitamisel, et heki piirides tuleb pinnas taimedest ja juurtest puhastada kahes krundi

servas ca 55 m ulatuses ja 1,6–1,7 m laiuselt.

2.5.

Geodeet xxx on oma arvamuses märkinud, et maapinna planeerimise tulemusena on xxx

kinnistu pinnast muudetud selliselt, et kraavipoolne osa on kõrgemal kui majaümbruses.

Seega voolab pinnavesi maja poole ja xxx. Kui kraavi perved välja jätta, siis on kõige kõrgem

5 (14)

2-23-17019

punkt kivi juures ja absoluutkõrguseks (EH2000) on seal 20,34 m. Kõige madalam punkt on

xxx xxx krundi juurdepääsu tee alguses ja selle kõrgus on 18,33 m. Kõrguste vahe on 2,01 m

ja krunt on töövõtja poolt planeeritud selliselt, et kogu krundi kalle on xxx poole. Maja

panduse/kivisillutise kõrgeim serv on 20,18 m ja madalaim 20,09 m. Maapinna kõrgus

sissesõidutee juures on 20,14 m ja poolel sissesõidul 18,86 m. Ehitusjärgselt kontrolljooniselt

on näha, et pinnavesi koguneb peale sadu maja taha ja xxx poolsele küljele. Selles kohas on

pandus kõige madalam ja vesi valgub esmalt panduse ja maja alla, lõhkudes sellega sillutist ja

vundamenti. On arusaamatu, miks hageja ei olnud nõus juhtima pinnasevett kraavi nii nagu

kostja soovis ning kujundama krundi reljeefi selliselt, et pinnasevee vaba vool toimiks ka

suurvee ajal.

2.6.

Hageja ei taganud haljastustööde tegemisel, et maapinna kalle oleks majast eemale ning

vesi ei valguks elamu suunas. Hageja ei teinud vertikaalplaneerimise töid 968 m2 suurusel

alal. Töö puudused ei tulenenud tellija juhistest. Kostjal oli põhjendatud alus keelduda tööde

vastuvõtmisest. Kuna hageja tegi töö puudustega ja keeldus puudusi tunnistamast, oli kostjal

õigus jätta töö eest tasumata.

2.7.

Hageja on sõlminud tüüptingimustel lepingu kostjaga oma majandustegevuse raames.

Lepingu tüüptingimuste p-s 3.8 sätestatud viivisemäär 0,5% kalendripäevas (s.o 182,5%

aastas) on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Kohus selgitab esmalt, et TsMS § 230 lg-s 1 ette nähtud üldise tõendamiskoormise

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

5. Pooltel puudub vaidlus vähemalt järgmiste asjaolude üle:

-

hageja ja kostja sõlmisid 14.08.2023 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja kostja

kinnistul aadressiga xxx tegema vertikaalse planeerimise ja haljastustöid;

-

hageja tegi kostja kinnistul 2023. a augusti lõpus pinnase- ja haljastustöid;

-

kostja ei ole tööde eest hagejale tasunud.

6. Kohus on tuvastanud, et kostja küsis hagejalt hinnapakkumist maastiku kujundamise

(vertikaalse planeerimise) tööde tegemiseks. Kostja hinnapäringu järgi oli vaja teha tema

kinnistul osalised maastikutööd, mis hõlmasid majaesise platsi tasandamist (täita kalle,

tugevdada see võrguga ja kõlvata muru), tasandada krunt (u 6 ha) ja istutada muru sinna, kus

seda pole; valmistada ette ala elupuude istutamiseks, eemaldada võimalusel taimed ja juured.

Hinnapäringule on lisatud kolm fotot kinnistust ja joonis, mille kohta on kostja märkinud, et

sellel olevad kõrgused on vanad; maja lähedal on kõrgus pea igal pool 20,1 m (dtl 168, tõlge

dtl 169).

Kostja on kinnitanud lepingu allkirjastamist, viidates, et hageja allkirjastas lepingu omalt

poolt alles 31.08.2023. Kohus märgib, et lepingu allkirjastamine hageja poolt pärast tööde

tegema asumist ei mõjuta lepingu kehtivust ega seda, et hageja poolt kostjale edastatud

tingimused, sh tööde maht ja maksumus, said lepingu osaks.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr xxx kohaselt pidi hageja kostja kinnistul tegema

vertikaalse planeerimise tööd 968 m2 ulatuses ühikuhinnaga 3,20 eurot/m2 ja haljastustööd

koos mulla ja seemnetega 968 m2 ulatuses ühikuhinnaga 0,65 eurot/m2. Kokku oli lepingu

6 (14)

2-23-17019

maksumus 3726,80 eurot, koos käibemaksuga 4472,16 eurot. Lepingu kohaselt alustatakse

töödega 28.08.2023 ja lõpetatakse 07.09.2023 (dtl 20–24). Kuivõrd kokkuleppeline maht oli

lepingu järgi 968 m2, on alusetu kostja väide, et lepiti kokku, et hageja teeb töid 600 m2

ulatuses ning seda ületavas osas on hageja ületanud lepinguliste tööde mahtu.

7. Poolte vahel sõlmiti töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes. Viidatud sätte järgi kohustub

töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse

osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Kuivõrd lepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, ei ole tegemist

tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg 4 tähenduses.

8. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingu tingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p

1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija

seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis

mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks,

milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse

täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise

kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid

arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale

ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.

9. Hagiavalduse kohaselt olid tööd vahemikus 30.08.2023 kuni 04.09.2023 peatatud

vihmasadude tõttu. Selle väite kinnituseks on hageja esitanud andmed sademete kohta xxx

mõõtepunktis vahemikus 30.08.2023–03.09.2023 (dtl 138–144). Kohtule arusaadavalt on

tegemist Keskkonnaagentuuri vaatlusandmetega. Eriti suur oli nendel andmetel sademete hulk

31.08.2023, mil manuaalse mõõtmise järgi oli kella 21:00 seisuga mõõdetud 16,4 mm. Poolte

vahel sõlmitud lepingu p 2.4 järgi võib tööde tegemine olla ajutiselt peatatud ebasoodsate

ilmatingimuste tõttu (vihma, lume, tuule korral üle 15m/s) ning lepingu p 2.7 kohaselt ei

teostata töid ebasobivate ilmatingimuste korral või ilmatingimuste tagajärjel ilmnenud

takistavate asjaolude korral. Hageja esitatud fotodelt (dtl 72–76), mis on fotodelt nähtuvate

ajamärgete järgi tehtud 30.08.2023 vahemikus kell 19:49–20:16 (v.a foto dtl 74, millel

puudub ajamärge), järeldub, et 30.08.2023 tegi hageja kinnistul veel töid ning fotode tegemise

ajal oli maapind kuiv. Ka kostja väidete kohaselt tegi hageja veel 30.08.2023 sama päeva

õhtuni töid. Seega olid tööd peatatud alates 31.08.2023.

Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja tegi töid vihmaga ning hagejal puudus takistus

31.08.2023 töödega jätkata. Lepingu kohaselt oli vihm tööde tegemise peatamise aluseks.

31.08.2023 maha sadanud sademete suurt hulka arvestades on usutav, et vihm takistas tööde

jätkamist.

10. Hageja väidete kohaselt said 30. augustiks 2023. a suurem osa töödest tehtud. Seda

kinnitavad hageja poolt 30.08.2023 tehtud fotod, millelt on näha siseõu kuni kraavini (dtl 72),

xxx kinnistuga piirnev külg xxx kinnistust (dtl 73 ja 75) ja xxx piirnev külg kinnistust (dtl 74

ja 76). Fotodelt ei nähtu silmatorkavaid ebatasasusi; samuti nähtub, et külvatud on

muruseeme. Tööde üleandmise akti kohaselt tegi hageja xxx kinnistul vertikaalplaneerimise ja

haljastustöid 892 m2 ulatuses. Aktis on toodud joonised tööde mahu ja lõpetamata jäänud osa

kohta (dtl 70). Kostja ei ole tõendanud tööde tegemist hageja näidatust väiksemas ulatuses.

11. Kostja on hinnapäringus soovinud, et valmistataks ette ala elupuude istutamiseks piki

krundi piiri kahel küljel laiusega 1,6–1,7 m. Selleks tuli eemaldada elupuude istutusalas

taimed ja juured. Kostja on enda koostatud tabelis märkinud, et see töö jäeti tegemata, ala

külvati üksnes muruga üle (dtl 217–218). Kohus märgib, et poolte vahel sõlmitud lepingus ei

7 (14)

2-23-17019

ole välja toodud eraldi ala, mis puudutab elupuude istutamist, ega kokku lepitud, et mingile

osale tööde alast muruseemet ei külvata. Lepingu järgi pidi hageja tegema haljastustööd koos

mulla ja seemnetega 968 m2 ulatuses. Seega ei saa kohtu hinnangul pidada lepingu

rikkumiseks seda, et hageja ei valmistanud kostja nõutud viisil ette kinnistu piiril ette ala

elupuude heki istutamiseks.

12. Kostja väitel ei ole hageja täitnud lepingut nõuetekohaselt, kuivõrd pinnase kalle on

ebaõige – selle asemel, et teha pinnase kalle elamust eemale, on see tehtud maja suunas, mille

tõttu valgub sademevesi elamu suunas. Kostja teavitas hagejat 31.08.2023 e-kirjas, et sadude

järel on kinnistul haljastatud alal ilmnenud ebatasasused (lohud), kuhu on kogunenud vett (dtl

dtl 25, tõlge dtl 93). Samal päeval hiljem saadetud e-kirjas teavitas kostja, et elamu otstes on

tekkinud suured lombid, kolm esimest rida sillutisest on vee all ja vett tuleb juurde (dtl 27,

tõlge dtl 93–94). Kostja poolt hagejale 31.08.2023 edastatud fotodelt (dtl 29–39) nähtuvad

haljastatud pinnases madalamates kohtades veeloigud (dtl 29, 31, 32, 33, 34, 37, 38, 39).

Fotodelt ei nähtu, et kogu äsja haljastatud ala ning elamu servas paiknev sillutis oleks üle

ujutatud, samuti ei nähtu, et vesi oleks ulatunud elamu sokli ja vundamendini ning neid

kahjustanud. Seda ei nähtu ka hageja esitatud videost (dtl 40). Siiski võib sillutisele uhutud

mulla ja seemnete põhjal järeldada, et enne fotode tegemist on vesi ulatunud ka sillutisele (dtl

31, 33, 36).

xxx kinnistul 31.08.2023 santehnilisi töid teinud A F ütluste kohaselt ei olnud kinnistu esikülg

üle ujutatud, kuid aiapoolne osa oli vett täis, muld oli väga pehme (19.02.2025 istungi

protokolli ajamärk 01:24:45–01:41:38, dtl 499). Tunnistaja S M nägi sillutisel muruseemneid

ja vett maja ümber; S M ütluste kohaselt tehti santehnilisi töid elamu selle külje juures, kus

haljastustöid ei tehtud (protokolli ajamärk 01:42:33–02:08:12, dtl 500–501). Hageja esitatud

video (dtl 40) on tehtud sel ajal, kui kinnistul viibis lühiajaliselt ka S M ning videol nähtuval

maja küljel ei ole vett näha. Eelnevast järeldub, et vesi oli peamiselt kinnistu selles osas, kus

haljastustöid ei tehtud.

Eeltoodud tõendite põhjal ei saa järeldada, et hageja töö ei vasta lepingutingimustele, mh et

hageja on teinud pinnase kalded ebaõigesti. Viidatud fotode põhjal ei ole kohtul võimalik

asuda tõsikindlale seisukohale, et tegemist ei saanud esiteks olla tavapärase olukorraga äsja

tehtud vertikaalplaneerimise ja haljastustööde alal pärast suurt hulka sademeid, ning teiseks,

et vesi on sillutisele ulatunud just selle tõttu, et hageja on teinud pinnase kalde valesti. Kostja

väitel kinnitas hageja telefonikõnes kalde tegemist elamu suunas, kuid hageja eitab seda ning

selle väite kohta puuduvad tõendid. Ka S M ei kinnitanud, et hageja oleks 31.08.2023 kostja

kinnistul viibides võtnud omaks tööde tegemise ebakvaliteetselt. S M ütluste kohaselt räägiti

maapinna kõrgustest, kuid täpsemalt ta ei mäletanud (19.02.2025 kohtuistungi protokolli

ajamärk 01:42:33–02:08:12, dtl 501).

13. Kohtule ei ole esitatud pärast hageja töid ja enne kolmanda isiku poolt hageja järel tehtud

töid tehtud kõrgusmõõdistusi kostja kinnistul. Hageja on esitanud 31.08.2023 kostja kinnistul

tehtud video, millelt nähtub kollase särgiga hageja töötaja, kes paneb kasti tööriistu, samal

ajal kui hageja esindaja K N ütleb kostjale, et viimane ei võimalda tal tööd jätkata ning kostja

(punase särgiga) palub hageja esindajal telefoni ära panna ja territooriumilt lahkuda (dtl 40,

tõlge dtl 94). Hageja selgituse kohaselt tuli hageja kinnistule, et mõõta nivelliiriga kõrgusi

(videol nähtuvas kohvris on hageja väitel nivelliir). Kohtu hinnangul tõendab kõnealune

video, et kostja ei võimaldanud hagejal 31.08.2023 teha oma kinnistul pinnase kõrguse

mõõtmisi. 05.09.2023 teatas kostja hagejale soovist leping lõpetada. Seega ei saa hagejale ette

heita, et ta oma tööde järel ei mõõtnud pinnase kõrgusi.

Kostja on kinnitanud, et 07.09.2023 oli tema kinnistul tehnika täiendavate pinnasetööde

tegemiseks (07.05.2024 istungi protokoll, ajamärk 00:30:53–00:34:55, dtl 371) ning

mõõdistused on tehtud pärast täiendavaid pinnasetöid (samas, ajamärk 01:10:35–01:10:58).

Kostja tellitud ehitusjärgne kontrollmõõdistus on tehtud 06.03.2024 (dtl 358) ning ei näita

8 (14)

2-23-17019

seega pinnase kõrgusi pärast hageja tööd. xxx koostatud xxx vertikaalplaneerimise analüüsi

(dtl 323-324) kohaselt on maapinna planeerimise tulemusena muudetud pinnast selliselt, et

kraavi poolne osa on kõrgemal kui majaümbrus, mille tõttu pinnavesi voolab elamu ja xxx

suunas. Kõnealune analüüs põhineb 06.03.2024 tehtud mõõdistusel. Seega ei saa selle

analüüsi põhjal lugeda tõendatuks, et hageja tegi pinnase kalded ebaõigesti.

14. Hageja väitel tegi ta enne tööde algust mõõtmised nivelliiriga ning lähtus lisaks

planeeringust ja ehitusprojektist. Kostja arvates oleks hageja pidanud tegema enne tööde

algust geodeetilised mõõdistused ja lisaks ka vertikaalse planeerimise projekti. xxx

üksikelamu ehitusprojekti p 2.4.3 järgi on sademeveed nähtud ette utiliseerida krundi sees.

Selleks projekteeritakse plokkidest sademevee imbsüsteem. Hoone katuselt kogunev vesi

suunatakse vihmaveerennide, -torude, restkaevude ja maa-aluse sademeveekanalisatsiooni

kaudu filterkaevu ning sealt edasi immutusplokkidesse (dtl 333). xxx koostatud xxx

vertikaalplaneerimise analüüsi (dtl 323-324) kohaselt peab pinnase planeerimine olema tehtud

projekti järgi, mille koostab kas maastikuehitaja/planeerija või on vastavad tingimused ette

nähtud ehitusprojektis. xxx selgitas 19.02.2025 kohtuistungil, et vertikaalse planeerimise tööd

on võimalik teha ka ilma projekti ja geodeedi tehtud mõõdistuseta, kui tööde käigus

mõõdetaks kõrgusi nivelliiriga (protokolli ajamärk 00:04:36-00:59:34, dtl 493). Ka I D

seletuste kohaselt ei koostata praktikas enamasti vertikaalplaneerimiseks (ehitusprojektist)

eraldi projekti ega tehta geodeetilisi mõõdistusi; mõõtmised saab teha nivelliiriga (protokolli

ajamärk 00:59:58-01:24:43, dtl 498). Kohtule teadaolevalt ei tulene ühestki õigusaktist

kohustust koostada enne üksikelamukrundi vertikaalset planeerimist projekt. Kohus märgib,

et kostja tellis hagejalt vaid kinnistu osalise vertikaalse planeerimise ja haljastuse tööd, mitte

kinnistu terviklikku vertikaalplaneerimise ja drenaaži lahendust. Kostja ei tellinud hagejalt

vertikaalse planeerimise projekti ega esitanud hagejale ka enne tööde alustamist vastavat

projekti. Eelneva põhjal leiab kohus, et enne tööde algust projekti ja geodeetilise mõõdistuse

tegemata jätmist ei saa pidada lepingurikkumiseks, kuivõrd nende tegemises ei leppinud

pooled kokku ja tegemist ei ole ka vertikaalse planeerimise töödele vältimatult eelnevate

toimingutega.

15. Kostja on hagejale ette heitnud ka haljastamiseks sobimatu mulla kasutamist. Kostja

väitel kasutas hageja haljastusmulla asemel xxx reoveesetet. Hageja väitel kasutati kostja

kinnistul sõelutud mulda. Hageja on esitanud ka mulla analüüsiprotokolli (dtl 61 ja 64) ja

vedu tõendavad aktid (dtl 62 ja 65). Viidatud tõenditest nähtub, et mulla tõi kostja kinnistule

kohale xxx OÜ ja mulla analüüsi on tellinud OÜ xxx. Hageja on lisaks viidanud, et

reoveesette kasutamine tuleb registreerida, kuna tegemist on jäätmetega. Kohus märgib, et

kuivõrd kostja väide reoveesette kasutamise kohta on paljasõnaline ning mulla vedamise akti

kohaselt on tegemist sõelutud mullaga, ei ole kokkuvõttes tõendatud, et kostja kinnistu

haljastamisel kasutati selleks sobimatut mulda.

16. Kostja väited kostja poolt xxx ja xxx kinnistute vahelise piiritähise (geodeetilise märgi)

eemaldamise kohta ei ole põhjendatud. Kostja on teinud foto kohast, kust on piiritähis

väidetavalt eemaldatud (dtl 92). Kohtule arusaadavalt on tegemist xxx ja xxx kinnistute

vahelise piiritähisega. Kohtule esitatud fotolt (dtl 30) aga nähtub, et nimetatud piirimärk oli

31.08.2023 seisuga olemas ning seega ei saanud hageja seda tööde käigus eemaldada.

17. Põhjendatud ei ole ka kostja väide sissesõidutee, kõnnitee ja aiamaa rikkumisest. Hageja

ei teinud vastaval kinnistu osal töid. Kostja enda esitatud väidete põhjal kasutas kostja

väikeseid masinaid, mis ei saanud tekitada sügavaid rööpaid.

18. Isegi kui saaks lugeda tuvastatuks, et hageja töö ei vasta lepingutingimustele, ei oleks

kostjal alust keelduda hagejale tasu maksmisest.

VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt

töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke

9 (14)

2-23-17019

kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja

lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha

lepingutingimustele vastava uue töö. Sama paragrahvi lõikest 5 tuleneb, et kui tellija nõuab

õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise

parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas

siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui

töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda

mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

Kostja lasi kolmandal isikul eemaldada väidetavalt üleliigse pinnase ning on tööde

tulemusega rahul (07.05.2024 istungi protokoll, ajamärk 02:38:37–02:39:08, dtl 378). Seega

oli võimalik töö parandamine või uue töö tegemine. Hageja oli nõus tööd vajadusel

parandama, pakkudes välja erinevad lahendusvariandid ning oli nõus tegema ka muu kostjale

sobiva variandi järgi (dtl 41–46, tõlge dtl 94–97). Kostjal olid täiendavad küsimused, millele

hageja vastas 03.09.2023 e-kirjades ja kinnitas jätkuvalt, et on nõus kuiva ilma saabudes

tegema tööd vastavalt kostja soovile ümber (dtl 47–50, tõlge dtl 97–99). 04.09.2023 ja

05.09.2023 e-kirjades teeb kostja hagejale etteheiteid ja nõuab tehtavate tööde etappide täpset

kirjeldust (dtl 51–54, tõlge dtl 100–101). Hageja vastas 05.09.2023 e-kirjades, et on valmis

tulema 06.09.2023 ja töid jätkama ning parandama (dtl 54–59, tõlge dtl 102–104). Hageja

kirjadele vastuseks teatab kostja aga 05.09.2023, et ei pea eriarvamuste ja hagejaga töötamise

negatiivsete kogemuste tõttu edasist koostööd võimalikuks ning tellib tööde ümbertegemise

teisest ettevõttest (dtl 66, tõlge dtl 104).

Kostja 05.09.2023 e-kirjast järeldub, et ta soovib lepingu lõpetada. Arvestades, et hageja on

nõustunud tööde parandamisega mõistliku aja jooksul (esimesel võimalusel pärast

vihmasadude lõppemist), pakkunud kostjale välja mitu tööde varianti, sh teha parandustööd

kostja soovitud viisil, ning vastanud kostja küsimustele, ei olnud kostja keeldumine tööde

parandamise võimaldamisest kohtu hinnangul põhjendatud. Seega ei olnud kostjal alust

lepingust taganeda VÕS § 647 lg 3 järgi.

VÕS § 655 lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on

töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha

arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu

teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Hageja on kostjale

esitanud arve summas 4175,76 eurot tehtud tööde eest koos tööde üleandmise aktiga (dtl 68–

77; tõlge dtl 105). Kostja ei ole arvet tasunud. Oma 12.09.2023 e-kirjas tõi kostja välja tööde

parandamiseks tehtud kulutused ja tegi ettepaneku tasaarvestuse tegemiseks (dtl 78–80, tõlge

dtl 105–107). Kuivõrd asjas kogutud tõendid ei kinnita lepingu rikkumist ning kostja ei

võimaldanud hagejal tööd (kõrgusi) ka üle mõõta ja vajadusel parandada, ei ole

tasaarvestuseks alust. Samuti puudub kostjal alus keelduda tasu maksmisest VÕS § 111

alusel.

19. Kohus märgib, et kostja muud väited ja tõendid, mida kohus eelpool käsitlenud ei ole, ei

muudaks eeltoodud järeldusi. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks neid eraldi analüüsida.

20. Kokkuvõttes on hagejal õigus nõuda tehtud tööde eest tasu maksmist. Hageja arvestuse

kohaselt tegi ta töid 892 m2 ulatuses ning lisaks jäi kostja valdusesse 3 m3 haljastusmulda,

mille hageja vedas kostja kinnistule lepingu täitmiseks. Puudub vaidlus, et kostja kinnistule

jäi osa mulda, mida hageja ei olnud töödeks ära kasutanud. Kostja vedas selle kinnistult ise

ära. Tööde ja mulla hind kokku on 4175,76 eurot. See summa tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

10 (14)

2-23-17019

21. Hageja nõuab kostjalt viivist 4175,76 eurolt alates 21.09.2023 määraga 0,5% päevas

vastavalt lepingu p-le 3.8. Hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summa

1503,27 eurot (dtl 145).

Kostja leiab, et lepingu säte, milles on kehtestatud viivise määr 0,5% päevas, on

ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus.

Viivise määras ei ole pooled eraldi kokku leppinud, vaid see sisaldub hageja poolt ühepoolselt

kehtestatud tingimustes. Seega on tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes. Asjas ei

ole esile toodud, et kostja sõlmis töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja

sõlmis lepingu eraisikuna enda nimel ning tööd puudutasid kostjale kuuluvat elamukrunti.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on

selgitanud, et tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on

võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt RKTKo 18.12.2014, 3-2-1-

139-14, p 11). Eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks

vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 13).

Lepingu p-s 3.8 sätestatud viivisemäär 0,5% päevas tähendab 182,5% suurust aastamäära

(võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva). Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine

lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). Arvestades vaidlusalusel ajal kehtinud

referentsiintressimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär 12% aastas (4% + 8%)

(s.o ca 0,033% päevas). Praeguses asjas kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset

viivisemäära üle viieteistkümne kahe korra. Riigikohus on pidanud tühiseks näiteks samas

määras viivisemäära, mis oli enam kui 22 korda suurem asjakohasel ajal kehtinud

viivisemäärast (RKTKo 16.11.2016, 3-2-1-118-16, p 17).

Kohus leiab, et sellist selgelt ülemäärast ja tarbijast kostjat ebamõistlikult kahjustavat

viivisemäära saab pidada tühiseks. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist

vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka RKTKo 14.06.2005, 3-2-1-66-05, p 24;

RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 13). Seega on ka praegusel juhul hagejal õigus nõuda

viivist lepingulise tasu maksmisega viivitamise eest vaid seaduses sätestatud ulatuses.

Seadusjärgse määra (12%) kohaldamisel oli hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise suurus 98,85 eurot (4175,76 × 12% ÷ 365 × 72 päeva).

22. Hageja nõuab kostjalt ka leppetrahvi 253,89 eurot lepingu p 7.5 alusel, mis sätestab, et

töö vastuvõtmise, tellijast tingitud töö alustamise või lõpetamisega viivitamisel kohustub

tellija tasuma töövõtjale leppetrahvi 0,08% töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest.

Hageja on leppetrahvi arvestanud perioodi 17.09.2023–01.12.2023 eest (dtl 146). Hageja on

kostjat oma 06.10.2023 nõudekirjas teavitanud kostjat leppetrahvi nõudmisest (dtl 108–117).

Kohtu hinnangul ei ole leppetrahvi nõudmise eeldused praegusel juhul täidetud. Kohtule

arusaadavalt on lepingu p 7.5 eesmärk vältida tellijast tingitud viivitusi töödega alustamisel ja

lõpetamisel ning tööde vastuvõtmisel, mis omakorda tekitavad töövõtjale kulutusi ja viibib

tasunõude sissenõutavaks muutumine. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist seoses töö

11 (14)

2-23-17019

lõpetamise ja vastuvõtmisega viivitamise eest. Samas oli kostja juba 05.09.2023 lepingu

hagejale arusaadavalt üles öelnud ning hageja oli kostjale esitanud 10.09.2023 arve tasumise

tähtajaga 20.09.2023 (dtl 77). Ülesütlemisele eelnevatel päevadel oli tööde tegemine

takistatud ebasobivate tingimuste tõttu. Praegusel juhul ei olnud seega tegemist olukorraga,

kus kostja oleks takistanud tööde lõpetamist või viivitanud vastuvõtmisega alates 17.09.2023

ja seeläbi takistanud hagejal arve ja tasunõude esitamist. Seega jääb leppetrahvi nõue

rahuldamata.

23. Hageja nõuab VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel kohtumenetluse eelsete õigusabikulude

hüvitamist 360 euro ulatuses. Eesti Õigusteenused OÜ arvete (dtl 147–149) kohaselt on

õigusteenust osutatud 3,25 tundi tunnitasuga 100 eurot ja 0,5 tundi tunnitasuga 70 eurot ilma

käibemaksuta, kokku 360 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike kuludega VÕS § 128

lg 3 mõttes ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

24. Hageja nõuab seadusjärgses määras viivist kahju tekitamisest tuleneva nõude 360 eurot

tasumisega viivitamisel alates 07.10.2023, s.o nõudekirja esitamisele järgnevast päevast. Hagi

esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 6,63 eurot. Selles osas on hagi

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

25. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi lepingust tuleneva nõude 4175,76 eurot ja kahju

hüvitamise nõude 360 eurot osas, s.o kokku 4535,76 eurot, ning vastavatelt summadelt

arvestatud viivise nõudes seadusjärgses määras (vastavalt alates 21.09.2023 ja 07.10.2023),

s.o hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised kokku 105,48 eurot (98,85 +

6,63) ja edasiulatuv viivis põhivõlalt (4535,76 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 02.12.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hagi leppetrahvi

253,89 eurot ja seadusjärgset viivisemäära ületava viivise nõude osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

Kohus jaotab menetluskulud praegusel juhul võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus

ligikaudu 74% (4641,24 ÷ 6292,92 eurot × 100% = 73,75%). Seega jäävad menetluskulud

74% ulatuses kostja kanda ning 26% ulatuses hageja kanda (100% – 74% = 26%).

27. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

28. Hageja menetluskulud on 17.03.2025 menetluskulude nimekirja (dtl 517–520) kohaselt

kokku 4898 eurot, sh riigilõiv 910 eurot ja lepingulise esindaja tasu 3988 eurot. Kostja

12 (14)

2-23-17019

esindaja tunnitasu määr on kuni 07.05.2024 toiminguni 100 eurot ja alates 28.06.2024

toimingust 130 eurot.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik. Kohtu hinnangul võib praeguse vaidluse puhul, mis

on keskmise keerukusega, pidada esindaja tunnitasu määra 100–130 eurot ilma käibemaksuta

põhjendatuks. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud tööd kokku 33,6 tundi. Asjas on

toimunud kaks kohtuistungit kestusega kokku ligi 6 tundi. Asja keerukust ja mahtu, samuti

mõlema poole poolt mitmete seisukohtade esitamist arvestades saab hageja esindaja ajakulu

pidada põhjendatuks.

Riigilõivu 910 eurot tasumine on kohtu poolt kontrollitud. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS §

138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

29. Eelneva põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud koos riigilõivuga

kokku 4898 eurot. Vastavalt hagi rahuldamise ulatusele tuleb kostjalt hageja menetluskulude

katteks välja mõista 3624,52 eurot (4898 × 74%).

30. Kostja menetluskulud on 07.05.2024 (dtl 360–361) ja 17.03.2025 menetluskulude

nimekirjade (dtl 514, täpsustus dtl 531) kohaselt kokku 4387,50 eurot. Kostjat esindas

menetluses vandeadvokaat tunnitasuga 150 eurot. Kostja on märkinud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane. Kostja ei ole välja toonud, et 150 euro suurusele tunnitasule ja

kostja nimetatud kulude summale lisandub veel ka käibemaks. Seega lähtub kohus kostja

välja toodud summadest. Kostja esindaja tunnitasu on praeguses asjas põhjendatud. Kostja

esindaja on osutanud kostjale õigusabi kokku 29,25 tundi.

Hageja arvates on kostja esindaja ajakulu osaliselt ülepaisutatud, vähemalt 7,5 tunni ulatuses.

Kohus nõustub hagejaga osaliselt. Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu hageja esitatud

menetlusdokumentidega tutvumisele hageja seisukohtade ja lisade sisu ja mahtu arvestades

osaliselt, s.o kokku kolme tunni ulatuses ülemäärane. Ülejäänud osas on kostja esindaja

toimingud ja ajakulu põhjendatud. Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 26,25

tundi, mis teeb 150 euro suuruse tunnitasu juures põhjendatud kuluks 3937,50 eurot.

Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad 26% ulatuses hageja kanda, tuleb hagejalt kostja

menetluskulude katteks välja mõista 1023,75 eurot (3937,50 × 26%).

31. TsMS § 445 lg 1 kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded

rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused

kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 2600,77 eurot (3624,52 - 1023,75).

32. Hageja on taotlenud menetluskulude tasumisega viivitamisel viivise väljamõistmist.

Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

33. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

13 (14)

2-23-17019

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik

14 (14)