1-24-6496/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-6496

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2025, Tallinn, kirjalikus menetluses

Kohtuasja number

1-24-6496

Kohtukoosseis

Eesistuja Inna Ombler, liikmed Janika Kallin ja Andres

Parmas

Kohtuasi

Kristo Kiviaru süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 3. jaanuari 2025 otsus, üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava valitud kaitsja, jurist Jaanus Krevald

Prokurör

Ringkonnaprokurör Merike Lugna

Süüdistatav

Kristo Kiviaru, isikukood: 37602025240; elukoht: XXX;

EV kodanik; emakeel: eesti keel; XXX; XXX; kaks kehtivat

kriminaalkaristust.

Kaitsja

Jurist Jaanus Krevald, lepingu alusel

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 3. jaanuari 2025 otsus muutmata ja Kristo Kiviaru kaitsja

Jaanus Krevaldi apellatsioon rahuldamata.

2. Apellatsioonimenetluses Kristo Kiviarule õigusabi osutamisega tekkinud

menetluskulu jätta süüdistatava kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 3.01.2025 otsusega üldmenetluses mõisteti K. Kiviaru süüdi KarS § 424

lg 2 järgi ja karistati 2 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

1(9)

1-24-6496

Pärnu Maakohtu 20.10.2023 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 8 kuu ja 13 päeva

vangistuse võrra, ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 13 päeva vangistust. K. Kiviaru

karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti K. Kiviarult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus

1 aastaks ja 6 kuuks. Lisakaristus laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks

kohtuotsusega määratud ajale.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti kuriteo toimepanemise vahendina K. Kiviarule kuuluv

mootorsõiduk Volvo XC90 reg märgiga XXXXXX, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti

parklas.

K. Kiviarult mõisteti välja menetluskulu kokku 1460,76 eurot, mis määrati tasumisele ositi 12

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, kohustusega tasuda igakuiselt

hiljemalt 15. kuupäevaks 121,73 eurot.

2. K. Kiviaru anti kohtu alla ja mõisteti süüdi KarS § 424 lg 2 järgi mootorsõiduki korduvas

juhtimises joobeseisundis järgmises süüdistuses. K. Kiviaru, keda on karistatud Pärnu

Maakohtu 20.10.2023 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis 08.06.2024 kella 12.15 paiku

Rapla maakonnas, Kohila vallas, Kohila alevis, Vaida-Urge tee 26. km-l mootorsõidukit

Volvo XC90 reg märgiga XXXXXX, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis.

Alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 1,12 mg/l.

Samuti juhtis K. Kiviaru 09.11.2024 kella 11.14 paiku, olles alkoholi tarvitamisest tingitud

joobeseisundis, Rapla maakonnas, Rapla vallas, Juuru-Järlepa tee 16.km-l mootorsõidukit

Volvo XC90 reg märgiga XXXXXX. Alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte

vähem kui 0,79 mg/l.

K. Kiviaru rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei

tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti kui tema ühes

grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 mg/l või rohkem.

3. Maakohtu hinnangul leidsid K. Kiviarule KarS § 424 lg 2 järgi süüks arvatud mõlemad

teod kahtlusteta tõendamist. Kohus ei nõustunud kaitsjaga, et 9.11.2024 teo võis K. Kiviaru

panna toime ettevaatamatusega, sest arvas sõitma minnes, et tal ei ole kriminaalset joovet.

Kohus leidis, et K. Kiviaru pani tuvastatud asjaoludest nähtuvalt teo toime vähemalt kaudse

tahtlusega.

Maakohus põhjendas, miks ei saa nõustuda kaitsjaga, et K. Kiviaru vangistus tuleks täitmisele

pöörata vaid osaliselt ning karistuse eesmärgi saavutamiseks piisaks alkoholisõltuvuse ravist

ja kontrollnõuetest. Maakohus selgitas KarS §-s 74 toodud aluste puudumist, viidates muu

hulgas, et K. Kiviaru pani teod toime eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö

tegemise ajal ning viitas KarS § 69 lg-s 7 ja KarS § 65 lg-s 2 sätestatule.

KarS § 83 lg 1 alusel mootorsõiduki Volvo XC90 reg märgiga XXXXXX konfiskeerimist

pidas maakohus põhjendatuks vajalikuks ja proportsionaalseks, et võtta tarvitusele kõik

abinõud, välistamaks uute samaliigiliste kuritegude toimepanemine K. Kiviaru poolt.

APELLATSIOON

2(9)

1-24-6496

4. K. Kiviaru süüdimõistmine 9.11.2024 episoodis on veenvalt põhjendamata. K. Kiviaru

tunnistas, et oli vahetult enne mootorsõiduki juhtima asumist tarbinud vaid pool purki

eelmisest õhtust alles jäänud ehk veerand liitrit 5,2 % Saku Originaali õlut. Pika staažiga

alkohoolikuna, olles eelmisel õhtul tarbinud 9-10 purki õlut ja eelnevalt terve öö maganud, ei

saanud K. Kiviaru enda organismi tundes võimalikuks pidada, et istub jääknähtudega rooli ja

võib olla kriminaalses joobes. Pealegi algab kriminaalne joove 0,75 mg/l piirist, aga

süüdistataval oli alkomeetri näit vaid mõni sajandik üle kriminaalse joobe piiri. Eelmise õhtu

õlle joomine vahetult enne rooli istumist võis kaasa tuua nn suualkoholi tulemuse, mis ei

olnud verre jõudnud ja avaldab mõju indikaatorvahendile, kui seda on enne puhumist 15

minuti jooksul tarbitud. Kohtuotsuses on ebaõigesti märgitud, et K. Kiviaru jõi hommikul ühe

purgi õlut, kuigi ta tunnistas, et tarbis pool purki.

5. Kuivõrd K. Kiviaru pani teo toime hooletusest, ei ole võimalik teda süüdi tunnistada, sest

KarS § 424 toimepanemine ettevaatamatusest ei ole kriminaliseeritud. Lisaks on tõusetunud

põhjendatud kahtlus, kas isik teadis oma joobeseisundist ning ka seetõttu tulnuks in dubio pro

reo printsiibist lähtudes tõlgendada kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks. K. Kiviaru

pidas 9.11.2024 rooli istudes võimalikuks, et tal esinevad jääknähud, millega ta ka arvestas.

Seega on ilmne, et tema tahtlus oli suunatud väärteo toimepanemisele, kuid tal puudus tahtlus

panna toime kriminaalkuritegu. Seega kohaldas maakohus selles episoodis süüdimõistva

otsuse tegemisega ebaõigesti materiaalõigust.

6. Maakohtu otsus K. Kiviarule mõistetud karistuse osas tuleb tühistada, sest see ei vasta

kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. K. Kiviaru on alkoholisõltuvuse käes kannatav

inimene, keda ei tule karistada vangistusega, vaid tuleb ravida. K. Kiviarule oleks mõistlik

mõista näiteks 2-3 kuud vangistust ja ülejäänud karistus tuleks jätta tingimisi kohaldamata,

kui K. Kiviaru osaleb sotsiaalprogrammides ja kohustub igakuiselt andma vereanalüüsi teste

kriminaalhooldajale. K. Kiviaru karistamine ja mõjutamine õiguskuulekale teele asumiseks on

võimalik rangete tingimustega ja kohustuste määramisega, mitte vangistusega.

7. Esimese suurema sammu kainuse poole on K. Kiviraru teinud, kui pöördus 2024. aasta

novembris, peale järjekordset joomasööstu Kordamed AS-i ja sai süsti. Maakohus ei

arvestanud, et K. Kiviarule tehti tõhusa aine esperaliga blokeeriv süst, mis garanteerib

vähemalt aastaks, et ta ei saa tarvitada alkoholi. Selle aja jooksul tuleks tal osaleda määratud

programmides, et oma sõltuvushaigusega tegeleda. Praegu ongi K. Kiviaru puhul välistatud,

et ta paneks vabaduses viibides toime KarS § 424, sest ta teab, et kui etanool verre satub, võib

surm olla ilma arstiabita silmapilkne.

8. Maakohus luges kergendavaks asjaoluks, et K. Kiviaru on oma tegusid puhtsüdamlikult

kahetsenud ja end etteheidetvates tegudes süüdi tunnistanud ning astunud samme

raskekujulise alkoholisõltuvusega tegelemiseks. K. Kiviaru maksab igakuiselt vastavalt

tsiviilasjas tehtud otsusele poja kasvatamiseks lapse emale sularahas elatisraha, mille

maakohus luges selle kergendavaks asjaoluks ja millega apellant nõustub. Need kergendavad

asjaolud oleksid pidanud kaasa tooma mõistetud vangistuse osaliselt tingimisi kohaldamata

jätmise.

9. Maakohus konfiskeeris seoses 9.11.2024 episoodiga mootorsõiduki Volvo XC90 reg

märgiga XXXXXX kui kuriteo toimepanemise vahendi. Sõiduki võõrandamine ei ole vajalik,

sest K. Kiviarule tehti Kordamed OÜ-s esperal süst, mis on tal veres kuni üks aasta ning enne

aasta täitumist tehakse uus süst. Seega on välistatud igasugune alkoholi tarvitamine, sest

3(9)

1-24-6496

muidu sureb K. Kiviaru erakorralist arstiabi saamata. Seega pole tal võimalik panna selle

mootorsõidukiga toime uusi süütegusid ning selle konfiskeerimise eeldust ei ole. Seetõttu

konfiskeeris maakohus sõiduki põhjendamatult.

KAITSJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD

10. Süüdistatav saaks vabaduses jätkata töötamist, et tasuda lapsele elatist. Süüdistatava tütar

paigutati haiglasse ja pere ühtsus on hetkel väga oluline ning endine elukaaslane kolis pojaga

K. Kiviaru majja elama, et koos lapse kasvatamise kulusid katta. Süüdistatav hoidub täielikult

alkoholist ja tema vangi panemine on ebavajalik. Vangis olemine ei võimalda pangalaenu

maksta ja last üleval pidada. Süüdistatav on oma karistuse kriminaalmenetlusega juba

sisuliselt kätte saanud ja tänu esperal süstile on tema elu kontrolli all.

9.11.2024 episoodis on oluline, et K. Kiviaru, juues peale ärkamist ära pooliku õllepurgi, ei

pidanud end alkoholijoobes olevaks, kuigi suurem kogus õlut sai joodud eelmisel õhtul, aga

vahepeal on 6-8 tundi magatud. Pika staažiga alkohoolik teab hästi oma organismi ja sellest

alkoholi väljumise kiirust. Seega on arusaadav, et K. Kiviarul oli mootorsõidukit juhtima

asudes vähemalt kaudne tahtlus panna toime väärtegu, kuid mitte KarS § 424 tegu. Kuivõrd

vereproovi joobe kohta ei tehtud, tuleks tõlgendada kõrvaldamata kahtlused süüdistatava

kasuks.

PROKURATUURI VASTUS APELLATSIOONILE

11. Maakohus ei ole 9.11.2024 episoodis materiaalõigust valesti kohaldanud. Maakohtuga

saab nõustuda, et joobeseisundis olek ei eelda, et isik peaks olema teadlik organismis olevast

alkoholikogusest liiklusseaduse tähenduses. K. Kiviaru jõi eelmisel õhtul kokku vähemalt 3

liitrit õlut ja sai igal juhul aru, et hommikul sõitma asudes võib tal esineda alkoholijoove.

Sellest hoolimata tarvitas ta hommikul alkoholi lisaks. Seejuures ei oma tähtsust, kas ta jõi

hommikul pool, kolmveerand või terve purgi õlut. Abipolitseinik X ütlustest nähtuvalt

tunnistas K. Kiviaru, et tarvitas hommikul alkoholi ja sõidukist tuli alkoholi lõhna.

12. Maakohus arvestas, et varasemad K. Kiviarule mõistetud karistused ei täitnud

preventiivset eesmärki ega hoidnud teda samaliigiliste kuritegude toimepanemisest.

Kohtupraktikaga on kooskõlas, et kahe kuriteo toimepanemise eest mõistetakse karistus

sanktsiooni keskmises määras. Kohus viitas õigesti ka KarS § 69 lg-s 7 ja KarS § 65 lg-s 2

sätestatule, mis ei võimalda jätta vangistust osaliselt täitmisele pööramata.

13. Maakohus konfiskeeris põhjendatult kuriteo toimepanemise vahendina sõiduki, mida on

K. Kiviaru korduvalt alkoholijoobes juhtinud nii käesolevas asjas menetletavates tegudes kui

ka 2023. aastal. Seega on kohane ja proportsionaalne sõiduki konfiskeerimine uute

samaliigiliste kuritegude toimepanemise vältimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

14. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja

prokuröri ning kaitsja kirjalike seisukohtadega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ega

kuulu tühistamisele.

15. Kaitsja arvates mõistis maakohus K. Kiviaru 9.11.2024 teos põhjendamatult süüdi KarS §

424 lg 2 järgi. Apellatsioonis väidetakse, et K. Kiviaru jõi 9.11.2024 hommikul enne sõitma

4(9)

1-24-6496

asumist pool purki ehk veerand liitrit 5,2 %-list õlut Saku Originaal, mida eelneval õhtul

tarvitas 9-10 purki; K. Kiviaru ei arvanud staažika alkohoolikuna enda organismi tundes, et

eelneval õhtul tarvitatud alkohol võiks pärast 6-8 tundi magamist koos hommikul tarvitatud

poole purgi lahja õllega põhjustada kriminaalset joovet; hommikul tarbitud õlu ei olnud

kinnipidamise ajaks K. Kiviarule verre imbunud ja võis indikaatorvahendile avaldada mõju nn

suualkoholina, mida tarvitati enne puhumist 15 minuti jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul ei

anna toodud apellatsiooni väited alust maakohtu süüdimõistva otsuse muutmiseks. Apellant

kordab kohtuvaidlustes esitatud väiteid 9.11.2024 teo kohta, mida maakohus on juba

käsitlenud. Kuivõrd esimese astme kohtu otsus jääb muutmata, ei korda ringkonnakohus

KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatust ja kohtupraktikast tulenevalt (vt nt RKKKo nr 1-16-

6115/67, p-d 30–31; 3-1-1-109-15, p 108) maakohtu põhjendusi täies mahus, vaid annab

hinnangu apellatsioonis esitatud peamistele väidetele ja lisab omapoolsed põhjendused.

16. Kolleegium peab esmalt vajalikuks välja tuua, et kaitseaktis ei ole esitatud väiteid ega

tõendeid, mis seaksid kahtluse alla süüdistuse versiooni, et K. Kiviaru juhtis 9.11.2024

mootorsõidukit LS § 69 lg 2 tähenduses joobeseisundis. Kaitseakti kohaselt tunnistab K.

Kiviaru end 9.11.2024 KarS § 424 lg 2 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises süüdi

(KoTo, tl 12). Samuti tunnistas K. Kiviaru end süüdi 27.12.2024 kohtuistungil mõlemas

etteheidetavas kuriteos. Süüdistav nentis seejuures, et eeldas 9.11.2024, et ei ole joovet, aga

selgus et oli. Kaitsja avaldas seejärel arvamust, et K. Kiviarule esitatud süüdistus on mõlemas

teos põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud ning kohtumenetluses ei vaielda selle üle, kas

teod on toime pandud (KoTo, tl 56 pöördel). Kohtulikul uurimisel ei esitanudki kaitsja ega

süüdistatav 9.11.2024 teo asjaolusid kinnitavate tõendite, sh abipolitseinik X ütluste,

9.11.2020 kell 11.20-11.24 K. Kiviarul tõendusliku alkomeetriga tuvastatud joobe ega sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohta, mingeid omapoolseid avaldusi ega vastuväiteid (KoTo,

tl 56 pöördel ja viidatud tõendid tl-d 31-36).

17. Kolleegium viitab täiendavalt sellelegi, et kaitsja ei esitanud ka ristküsitlusel

süüdistatavale ühtegi küsimust, millist alkoholi ja kui suures koguses tarvitas süüdistatav

9.11.2024 eelneval õhtul. Samuti ei küsitlenud kaitsja süüdistatavat selle kohta, mitu tundi ta

öösel magas või millist alkoholi, kui suures koguses ja mis kella ajal ta 9.11.2024 enne

sõiduki juhtima asumist tarvitas (KoTo, tl 59 – 59 pöördel). Teisesküsitlusel prokurörile

vastates avaldas süüdistatav, et läks 9.11.2024 sõpra koju viima, arvates, et on kaineks

saanud. Alkoholi tarvitas viimati eelmisel õhtul palju, täpselt ei lugenud, aga ilmselt 10 purki

Saku Originaali. Prokuröri täpsustavale küsimusele vastates tunnistas süüdistatav, et jõi

9.11.2024 hommikul enne sõitma asumist lisaks pooliku purgi eelmisest õhtust alles jäänud

Saku Originaali (KoTo, tl 60). Kohtuvaidlustes märkis kaitsja kohtukõne lõpuosas täiendavalt,

et on võimalik, et K. Kiviaru pani 9.11.2024 teo toime ettevaatamatusest, sest võis lahtunud

õlle põhja juues uskuda, et ei ole kriminaalses joobes, vaid on jääknähtudes (KoTo, tl 61 – 61

pöördel).

18. Kolleegium selgitab, et KrMS §-s 14 sätestatud võistleva menetluse põhimõtte kohaselt

peavad kohtumenetluse pooled esitama kohtule tõendeid esitatud väidete kinnitamiseks.

Praeguses asjas olid kaitsjale ja süüdistatavale 9.11.2024 teo faktilised asjaolud ja selle kohta

kogutud tõendid teada kohtueelse menetluse lõpuleviimisest. Kaitsja ega süüdistatav ei ole

süüdistuse tõendeid kummutavaid ega kaitseversiooni kinnitavaid tõendeid kohtueelse

menetluse lõpuleviimisel, esimese astme kohtus ega apellatsioonimenetluses esitanud. Seega

sai maakohus KrMS § 15 lg-st 1 tulenevalt 9.11.2024 teole hinnangut andes tugineda vaid

tõenditele, mida esitati, avaldati ja protokolliti kohtulikul uurimisel. Ringkonnakohtu lahend

võib KrMS § 15 lg-s 2 sätestatu kohaselt tugineda samuti vaid neile tõenditele, mis on

5(9)

1-24-6496

ringkonnakohtule esitatud ja mida on maakohtus vahetult uuritud ja apellatsioonimenetluses

avaldatud.

19. Maakohtus leidis tuvastamist, et süüdistatav jõi 8.11.2024 õhtul 10 purki Saku Originaali

õlut. Selle kohta, mis kellani süüdistatav koos sõbraga õhtul või öösel pidutses või millal ta

9.11.2024 hommikul ärkas, tõendeid esitatud pole. Seega on paljasõnaline apellandi väide, et

süüdistatav magas kuriteo toimepanemise eelselt terve öö ilma alkoholi tarvitamata.

Süüdistatava ristküsitlusel antud ütlustega leidis tuvastamist, et ta tarvitas 9.11.2024

hommikul veel ca pool purki õlut. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kaitsja väidet, et

süüdistatav tarvitas alkoholi kuni 15 minuti jooksul enne seda, kui politsei tema

joobeseisundit kontrollis. Järelikult on tõendamata ja paljasõnaline apellandi väide, et

süüdistatav ei olnud 9.11.2024 kinnipidamisel joobes ning alkomeetri mõõtetulemus oli

tingitud vaid eelnevalt 15 minuti jooksul tarbitud nn suualkoholist, mis verre polnud jõudnud.

Kaitsja viitab, et maakohus märkis ekslikult, et süüdistatav jõi enne sõitma asumist terve purgi

õlut, kuigi tegelikult jõi pool purki. Kolleegium nõustub prokuröri vastuses märgituga, et

tuvastatud asjaolusid arvestades puudub tähtsus, kas eelmisel õhtul rohkelt alkoholi tarvitanud

süüdistatav tarvitas hommikul enne sõitma asumist alkoholi lisaks terve või pool purki.

20. Abipolitseinik X tunnistajana antud ütluste kohaselt pidas ta 9.11.2024 kella 11.14 paiku

kontrollimiseks kinni varem korduvalt alkoholijoobes olnud K. Kiviaru sõiduki koos teise

abipolitseiniku ja välijuht Yga. Kinnipidamisel tuli sõidukist alkoholi lõhna ja

indikaatorvahend reageeris kohe alkoholile. K. Kiviaru tunnistas, et oli tarvitanud enne sõitu

alkoholi ning oli vabatahtlikult nõus tõenduslikku alkomeetrisse puhuma (KoTo, tl 36 ja 36

pöördel). Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 9.11.2024 kell 11.20-11.24 oli 0,79 mg/l, mis

näitas, et K. Kiviaru on joobes. Uuritud tõenditest nähtuvalt nõustus K. Kiviaru ka juhtimiselt

kõrvaldamisega (KoTo, tl 31-35). Puudub vaidlus, et süüdistatavale selgitati enne alkomeetri

kasutamist õigusi, sh õigust toimingust keelduda, mille korral tuvastatakse alkoholjoove

vereproovi uuringuga. Maakohtus uuritu kohaselt nõustus K. Kiviaru tõendusliku

alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisega ning selle mõõtetulemus oli 0,79 mg/l.

21. Apellant leiab, et kuivõrd K. Kiviaru pani 9.11.2024 teo toime ettevaatamatusest,

täpsemalt hooletusest, ei saa teda KarS § 424 järgi süüdi tunnistada. Apellandi arvates pidas

K. Kiviaru rooli istudes võimalikuks, et tal esinevad jääknähud, seega oli tema tahtlus

suunatud väärteo toimepanemisele, kuid tal puudus tahtlus toime panna kriminaalkuritegu.

Apellant rõhutab, et kriminaalne joove on alates 0,75 mg/l, aga süüdistataval oli alkomeetri

näit vaid veidi üle selle piiri. Kolleegium apellandi arvamust ei jaga. Maakohtus leidis

kahtlusteta tõendamist, et K. Kiviarul tuvastati liiklusseaduse tähenduses alkoholijoove, st

tema väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,79 mg/l ehk rohkem kui 0,75 mg/l. Kuivõrd K.

Kiviarul tuvastati väljahingatavas õhus alkoholi rohkem kui 0,75 mg/l, loeti ta LS § 69 lg-st 2

tulenevalt õigustatult joobes olevaks. Kõnealusel juhul piisabki K. Kiviaru joobeseisundi

tuvastamiseks vaid väljahingatava õhu alkoholisisalduse määramisest ning eraldi ei ole vaja

tõendada muutusi juhi terviseseisundis, sest neid eeldatakse.

22. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et praeguses asjas on tõusetunud põhjendatud kahtlus,

kas isik teadis oma joobeseisundist ja seetõttu pidanuks maakohus in dubio pro reo printsiibist

lähtudes tõlgendama kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks. Maakohus ei eksinud

KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtete vastu. Otsuse põhjendustest

ilmneb veenvalt ja jälgitavalt, miks kohus jõudis tõendikogumi põhjal järeldusele, et

süüdistatav juhtis ka 9.11.2024 mootorsõidukit alkoholijoobes. Maakohus leidis põhjendatult,

et tarvitades alkoholi rohkelt nii õhtul kui lisaks ka hommikul, pidas K. Kiviaru võimalikuks,

6(9)

1-24-6496

et juhib sõidukit joobeseisundis. Kolleegium nõustub maakohtuga, et joobes olek ei eelda, et

süüdlane peaks olema teadlik oma organismis olevast alkoholikogusest liiklusseaduse

tähenduses. Järelikult asus maakohus õigele seisukohale, et K. Kiviaru pani 9.11.2024 teo

toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kokkuvõtvalt mõistis maakohus K. Kiviaru õigesti süüdi

KarS § 424 lg 2 järgi ning tagajärjetuks jääb kaitsja taotlus käsitada 9.11.2024 tegu väärteona.

23. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohtu mõistetud karistus ei vasta K. Kiviaru

kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ja K.

Kiviarule on mõistetud karistus kooskõlas KarS §-s 56 sätestatu ja kehtiva kohtupraktikaga.

Maakohtu põhjendused on jälgitavad ning põhinevad kriminaalasjas tuvastatud asjaoludel.

See, et kaitsja arvates võiks K. Kiviaru kui alkoholisõltuvuse käes kannatatavale inimesele

mõista reaalse vangistuse asemel tingimisi vangistuse, kohustades teda osalema

sotsiaalprogrammides ja andma vereanalüüse ei tähenda, et maakohus on karistuse mõistmisel

eksinud.

24. Kuriteo asjaolusid arvestades hindas maakohus K. Kiviaru teosüü keskmiseks. Karistust

raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, karistust kergendavaks asjaoluks luges KarS §

57 lg 1 p 3 tähenduses K. Kiviaru väljendatud kahetsuse. Positiivse asjaoluna arvestas kohus,

et süüdistatav asus 2024. aasta novembris alkoholisõltuvusega tegelema. Neil asjaoludel

mõistis maakohus põhjendatult K. Kiviarule KarS § 424 lg 2 järgi kahe kuriteo

toimepanemise eest karistuse sanktsiooni keskmises määras, s.o kaks aastat vangistust.

25. Eksitav on apellandi väide, et maakohus luges K. Kiviaru karistust kergendavaks

asjaoluks mõlemas etteheidetavas kuriteos süüditunnistamise. Sellist asjaolu maakohus ei

arvestanud. Kohtuvaidlustes ja apellatsioonis väidetu kohaselt ei ole K. Kiviaru 9.11.2024

kuritegu toime pannud ega tunnista end ühes etteheidetavas teos süüdi. Eksitav on seegi

apellandi väide, et maakohus luges karistust kergendavaks asjaolu, et K. Kiviaru on

kohustatud kohtuotsuse alusel oma alaealisele lapsele elatist maksma. Tegelikult tõdes

maakohus otsuses, et elatise maksmine ei ole karistust mõjutav asjaolu, sest ka

kinnipidamisasutuses on ülalpidamiskohustuse täitmiseks võimalik töötada. Korrektne pole

apellandi etteheide, et maakohus jättis karistuse mõistmisel arvestamata, et süüdistatav

pöördus 2024. aasta novembri lõpus, peale järjekordset joomasööstu, Kordamed AS-i, kus

talle tehti aine esperaliga blokeeriv süst. Kõnealust asjaolu on maakohus karistuse mõistmisel

arvestanud.

26. Kolleegium peab paljasõnaliseks apellatsioonis esitatud tõendamata väidet, et alkoholi

blokeeriv süst välistab täielikult (aasta jooksul) K. Kiviaru poolt uute kuritegude

toimepanemise, sest alkoholi tarvitamisel võib saabuda ilma arstiabita surm silmapilkselt.

Maakohtus uuritud Kordamed AS-i 2.12.2024 tõendi kohaselt teostati K. Kiviarule

detoksikatsiooniravi, alustati alkoholivastast ravi Esperaliga suu kaudu 5 päeva ning seejärel

tehti alkoholi blokeeriv depoopreparaadi süst. Viidatud tõendist ilmnevalt on K. Kiviarule

keelatud ühe aasta jooksul kõik alkohoolsed joogid ja alkoholi sisaldavad ravimid, kuid

puuduvad viited kaitsja väidetud tagajärgedele (KoTo, tl 52). Kolleegiumi hinnangul puudub

maakohtu tuvastatud asjaolusid ja K. Kiviaru senist käitumist silmas pidades kindlus selleski,

et süüdistatav on valmis alkoholismi ravi pärast aasta möödumist jätkama.

27. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus karistas K. Kiviaru põhjendamatult

reaalse vangistusega ning süüdistava mõjutamiseks täidaks eesmärgi vangistus, millest 2-3

kuud võiks kanda reaalselt, kuid ülejäänud tuleks jätta tingimisi kohaldamata koos katseajaks

määratud kontrollnõuetega, sh kohustustega esitada vereanalüüsi tulemusi, osaleda vastavates

7(9)

1-24-6496

sotsiaalprogrammides ja gruppides koos kriminaalhooldajale aruandmisega. Kolleegium ei

jaga kaitsja arvamust, et K. Kiviaru karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud juba

kriminaalmenetlusega. Samuti ei tingi maakohtu mõistetud karistuse muutmist kaitsja

täiendavas seisukohas viidatud asjaolud, mille kohaselt oleks süüdistatava vabaduses olek

praegu vajalik tema pereliikmetele. Kolleegium leiab maakohtuga nõustuvalt, et K. Kiviaru

puhul ei ole alust kohaldada vangistuse osalist täitmisele pööramata jätmist järgmistel

põhjustel.

28. Apellant jätab tähelepanuta, et K. Kiviarul on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise

eest kaks kehtivat kriminaalkaristust: Pärnu Maakohtu 16.11.2021 otsusega karistati K.

Kiviaru KarS § 424 lg 1 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse

katseajaga. Pärnu Maakohtu 20.10.2023 otsusega karistati teda KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta

pikkuse vangistusega, mis asendati 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks

määrati 1 aasta 10 kuud ning lisaks käitumiskontrolli nõuetele kohustati K. Kiviaru osalema

sotsiaalprogrammides ja mitte tarvitama alkoholi. Samuti kohaldati lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Seega on K. Kiviaru samaliigiliste

kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Seejuures on K. Kiviaru suhtes

kohaldatud mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi täielikult vabastamist kui ka mõistetud

vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, kohustades teda osalema sotsiaalprogrammides ja

mitte tarvitama alkoholi. Paraku ei ole eelnevalt mõistetud karistused, sh põhikaristuse

individualiseerimise viisid, mõjutanud K. Kiviaru edaspidi õiguskuulekalt käituma.

29. Seega asus maakohus õigustatult seisukohale, et puuduvad alused kohaldada K. Kiviaru

suhtes KarS §-s 74 sätestatut. Karistusest osaline vabastamine ei omaks süüdistatava suhtes

kasvatavat mõju ega täidaks karistuse eripreventiivset eesmärki. Praeguses asjas ei esine ka

selliseid kuritegu ega süüdistatava isikut iseloomustavaid erandlikke asjaolusid, mis muudaks

karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. See, et K. Kiviaru pöördus alkoholisõltuvuse

ravimiseks meditsiiniasutusse, peab üleval oma alaealist last ja tasub pangalaenu, ei ole alus

KarS §-s 74 sätestatu kohaldamiseks. Ka kinnipidamisasutuses on tagatud võimalused

töötamiseks ja sõltuvusraviks. Apellatsioonis on jäetud tähelepanuta seegi, et K. Kiviaru pani

uued kuriteod toime viimase kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal.

Maakohus leidis õigesti, et KarS § 69 lg-st 7 tulenevalt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö

tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle

mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg-s 6 sätestatud vahekorras ja mõistetakse

liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. Seega jääb kaitsja taotlus K. Kiviarule

mõistetud karistuse muutmiseks rahuldamata.

30. Apellant vaidlustab süüdistatavale kuuluva mootorsõiduki Volvo XC90 reg märgiga

XXXXXX konfiskeerimist põhjendusega, et puuduvad konfiskeerimise eeldused. Kolleegium

apellandiga ei nõustu. KarS § 83 lg-s 1 sätestatu ja kohtupraktika kohaselt võib kohus

konfiskeerida vahendi, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse

või määruse tegemise ajal toimepanijale (vt ka RKÜK 3-1-1-37-07, p 16; RKKK 3-1-1-78-13,

p 8). Puudub vaidlus asjaolus, et konfiskeeritav sõiduk kuulub K. Kiviarule (KoTo, tl 42).

Kaitsja väidab eksitavalt, et maakohus konfiskeeris mootorsõiduki üksnes seoses 9.11.2024

süüteoga. Otsusest nähtuvalt tuvastas maakohus, et K. Kiviaru pani 8.06.2024 ja 9.11.2024

ehk mõlemad KarS § 424 järgi süüksarvatavad teod toime konfiskeeritava mootorsõidukiga.

Maakohus tõi täiendavalt välja sellegi, et Pärnu Maakohtu 16.11.2021 (asjas nr 1-21-7092) ja

20.10.2023 (asjas nr 1-23-5960) otsustest ilmnevalt, millega tunnistati K. Kiviaru süüdi ja

karistati mootorsõiduki tahtlikus joobeseisundis juhtimises, kasutas ta kuritegude

toimepanemisel samuti mootorsõidukit Volvo XC90 reg märgiga XXXXXX. Järelikult asus

8(9)

1-24-6496

maakohus õigustatult seisukohale, et K. Kiviarult, kes on juhtinud kõnealust mootorsõidukit

korduvalt joobeseisundis, mille eest on teda varemgi karistatud, on alus konfiskeerida KarS §

83 lg 1 alusel temale kuuluv mootorsõiduk kui süüteo toimepanemise vahend.

31. Kolleegium leiab, et kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise küsimust otsustades

hindas maakohus õigesti K. Kiviarule mõistetava karistuse, lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmise ning konfiskeerimise mõju kogumis. Tuvastatud asjaolude ja K. Kiviaru käitumise

pinnalt on piisav ja põhjendatud alus arvata, et sõiduki süüdistatava valdusesse jätmisel võib

K. Kiviaru panna samalaadseid õigusrikkumisi toime edaspidigi. Senised K. Kiviaru suhtes

kohaldatud leebemad karistuslikud meetmed, sh juhtimisõiguse äravõtmine, pole suutnud teda

mõjutada hoiduma samalaadsete süütegude toimepanemisest. Kolleegiumi ei veena apellandi

väide, et Kordamed AS-s tehtud süst, mis blokeerib K. Kiviaru alkoholi tarvitamist ühe aasta

jooksul on piisav, et süüdistatav hoiduks edaspidi samalaadsete süütegude toimepanemisest.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et K. Kiviaru senine käitumine on näidanud, et tema

valduses olev mootorsõiduk kujutab süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu jätkuvalt suurt

ohtu kaasliiklejale. Järelikult on süüdistatavalt KarS § 83 lg 1 alusel mootorsõiduki

konfiskeerimine vajalik ja proportsionaalne meede.

32. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu

Maakohtu 3.01.2025 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Menetluskulu

33. Süüdistatava valitud kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks.

Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni

rahuldamata, jääb süüdistatava apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt

tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

9(9)