4-25-788/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2025, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-788

Kohtunik

Rutt Teeveer

Väärteoasi

P.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 10. veebruari 2025. a otsusele väärteoasjas

nr 2780,25,000746

Menetlusalune isik

P.U

isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht Riia 132, Tartu; e-post ppa@politsei.ee

Kohtuistung

31. märts 2025

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, kohus otsustas:

1. Jätta P.U kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 10. veebruari 2025. a otsus väärteoasjas nr 2780,25,000746 muutmata.

2. Kohustada P.U-d loovutama oma juhiluba elukohajärgsesse Transpordiameti

teenindusbüroosse 5 tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

3. Selgitada P.U-le , et juhiloa loovutamata jätmise eest sanktsioonina

kohaldatava sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

18. jaanuaril 2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Ott Vikat väärteoprotokolli väärteoasjas nr

2780,25,000746. Protokolli kohaselt juhtis P.U 18. jaanuaril 2025 Tartu linnas,

Ringtee tänaval Võru ja Jalaka tn vahel suunaga Jalaka tn kl 17.18 mootorsõidukit

Volkswagen Arteon registreerimismärgiga XXX kiirusega 74 km/h +/- 3 km/h, kui lubatud

sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Seega ületas P.U lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 21 km/h. Sellega rikkus P.U LS § 15 lg 1 p-s 2 sätestatut piirangut ning

väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi.

10. veebruaril 2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Tarvo Säälik üldmenetluse

otsuse. Väärteo otsusega karistati A. Vähki LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 1

kuuks. Kohtuväline menetleja märkis otsuses kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku

väljendatud kahetsuse.

27. veebruaril 2025 esitas P.U Tartu Maakohtule kaebuse, milles märkis, et talle on

lubade säilimine väga tähtis, kuna autoga sõitmine on tema töö ja ta on XXX. Ta palus

määratud karistuse üle vaadata ning hinnata, kas karistust on võimalik muuta, määrates talle

karistuseks rahatrahvi või muu võimaliku karistuse.

7. märtsil 2025 esitas Politsei- ja Piirivalveamet kohtu nõudmisel kohtule väärteo toimiku

kinnitatud koopia.

Tartu Maakohtu 20. märtsi 2025 määrusega võeti P.U kaebus menetlusse ning määrati

asja arutamine kohtuistungile toimumisajaga 31. märtsil 2025.

Kohtuistungil jäi P.U oma kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja palus jätta

üldmenetluse otsuse muutmata.

Kohtuotsuse põhjendused

VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult

uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende

kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest

21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Vaidlus puudub käesolevas asjas selles, et P.U juhtis 18. jaanuaril 2025 Tartu linnas kl

17.18 ajal Ringtee tänaval mootorsõidukit, ületades suurimat lubatud sõidukiirust. Vaidlust

pole ka selles, et nimetatud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kiiruse

ületamine menetlusaluse isiku poolt on tuvastatav nii kohtuvälise menetleja esitatud

videosalvestisega, kiirusmõõturi kasutamise protokolli kui ka menetlusaluse isiku enda

ütlustega.

2 / 6

VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo

tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla

väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos

väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja

lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud

rikkumisest vastab neile nõuetele.

Kohtuvälise menetleja esitatud salvestiselt on tuvastatav, millist mõõteseadet kiiruse

mõõtmisel kasutati, kiiruse ületamise aeg ja koht ning mõõteseadmega fikseeritud suurim

kiirus. Salvestiselt nähtub, et mõõtevahendina kasutati LE0830 tähisega seadet. Kiiruse

mõõtmise perioodiks on 18. jaanuaril 2025 kl 17.18.15-17.18.7. Mõõtmise asukohaks on

Ringtee 25A, Tartu. Kiirusmõõdik näitab ainsa kaadris oleva liikuva mootorsõiduki kiiruse

näitudeks 71-74 km/h. Salvestiselt nähtub kaamera suunal liikuv sõiduauto, kuid selle

registreerimisnumber ei ole väljaloetav, kuivõrd tegemist on pimeda ümbruskonnaga ning

kaamerapilt on udune. Küll aga on nähtav sõidukil olev automark W kujutisega – seega on

ilmselt tegemist Volkswageni automargiga.

Kuigi videosalvestiselt ei nähtu mootorsõiduki registreerimisnumbrit, on asjas koostatud

kiirusmõõturi kasutamise protokoll. Sellelt nähtuv ühtib videosalvestiselt tuvastatuga, st

protokollis on märgitud mõõtmise ajaks 18. jaanuar 2025 kl 17.18, mõõtmise asukohaks

Ringtee tn, Tartu linn. Kasutatud kiirusmõõturiks Lasercam 4 LE0830, mõõtja on

patrullpolitseinik Oliver Reinmägi ning kiiruse mõõtmine toimus P.U juhitud

mootorsõiduki Volkswagen Arteon registreerimismärgiga XXX, kiirusmõõturi tulemiks 74

km/h (laiendmääramatus +/- 3 km/h), lõplik tulemus 71 km/h. Seega on kohtu hinnangul

üheselt tuvastatav, et videosalvestiselt nähtuv mootorsõiduk on P.U juhitud Volkswagen

Arteon XXX.

Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel

kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on

akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast

mõõtemetoodikat.

13. jaanuari 2025. a teatise kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi I patrullpolitseinik Oliver Reinmägi läbinud 30.

jaanuaril 2019. a mõõtealase koolituse (tõenduslik alkomeeter + narkokontroll) ning 12.

juunil 2019. a laseri ja radari kiirusemõõtmise koolituse. Metrosert taatlustunnistusest nr

TTRS-24/00121 nähtub, et mõõtevahend LaserCam 4 nr LE0830 läbis kordustaatluse ning

vastab esitatud nõuetele. Mõõtevahend taadeldi 12. juulil 2024 ning taatluskehtivuse

lõppkuupäev on 31. juuli 2025. Seega mõõdeti sõidukiirus vastava koolituse läbinud ja

pädeva politseiametniku poolt ning mõõtevahend oli taadeldud. Eeltoodust tulenevalt on

mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud.

P.U selgitas kohtuistungil, et ta on XXX töötanud ja läbisõit päevas on väga suur (300-

400 km/h), ta ei pannud lihtsalt tähele, et kiirus oli sel hetkel nii suur. Ta sõitis maha 70 km/h

alast ja mäest alla tulekul oli kiirus suur.

Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et P.U juhtis 18. jaanuaril 2025. a kella 17.18

ajal Tartu linnas Ringtee tänaval suunaga Jalaka tn mootorsõidukit Volkswagen Arteon

registreerimismärgiga XXX kiirusega 74 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust

3 / 6

mitte vähem kui 21 km/h. Järelikult on P.U tegevuses on tõendamist leidnud LS § 227 lg-

s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

Kohtul tuleb tuvastada väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. KarS § 16 lg 1 kohaselt

on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo

toime kaudse kahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu

saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et P.U pani talle süüks pandava väärteo toime

vähemalt kaudse tahtlusega. P.U pidi mootorsõidukit juhtides võimalikuks pidama, et

paneb toime lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ja seda möönma. Asulasisesel teel, kus

liikluspiirang on 50 km/h on selgelt tajutav üle 21 km/h kiiruse ületamine. P.U XXX,

seega kogenud juhina pidi ta tajuma, et sõidab üle lubatud sõidukiiruse.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust

isikut P.U-d tuleb toimepandu eest karistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas

LS § 227 lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohtuväline menetleja määras üldmenetluse otsuse kohaselt P.U-le LS § 227 lg 2 järgi

karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja esitatud

materjalidest on P.U-l kehtiv juhiluba nr XXX (kehtiv alates XXX- kehtiv kuni XXX),

seega oli juhtimisõiguse äravõtmine karistuse liigina võimalik.

Kohus hindab, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kohane ja vastab isiku

süüle.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest

lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

P.U kiiruse ületamist ei eita. Kohtueelses menetluses on ta väljendanud kahetsust

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, mida kohtuväline menetleja on lugenud

kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ja

leiab, et P.U on siiralt kahetsust väljendanud, mistõttu on puhtsüdamlik kahetsus

kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri

väljavõttest nähtuvalt on P.U-l kaks kehtivat väärteokaristust – 25. augusti 2024. a

otsusega on talle väärteoasjas nr 2780,24,013287/1 määratud LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv

summas 320 eurot ning 10. mai 2024. a otsusega on P.U-le määratud väärteoasjas nr

2780,24,007552/1 määratud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahv summas 188 eurot, karistused on

täidetud.

Kohus leiab, et P.U süü on keskmine. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 21 km/h, seega LS § 227 lg-s 2 sätestatud vahemiku (21-40 km/h) alammääras.

Rikkumine leidis aga aset asulasisesel teel Tartu linnas suure liiklusega piirkonnas ja ajal (kl

17 paiku). Seega oli potentsiaalsete ohvrite arv ja võimalik kahju suurem. Ületades lubatud

sõidukiirust enam kui 20 km/h, seab juht ohtu nii enda kui ka samal teelõigul teiste liiklevate

4 / 6

inimeste elu, tervise ja vara. Videosalvestiselt nähtuvalt oli tegemist pimeda ajaga, mistõttu

võis kiirust ületavat sõidukit kaasliiklejate poolt olla ka keerulisem märgata ning sõiduki

kiirust hinnata. Kohus võtab arvesse ka P.U varasemat käitumist ja karistatust – tal on

kaks kehtivat väärteokaristust LS § 227 lg 2 alusel, otsused on koostatud 2024. aastal. Seega

on hoolimata varasematest karistustest P.U jätkanud õigusvastase käitumisega. Selline

käitumine näitab juhi hoolimatust liiklusreeglitesse ja liiklusohutusse, varasemad rahatrahvid

ei ole P.U-d suunanud õiguskuulekale teele.

Kohtuväline menetleja on edastanud kohtule iseloomustava teabena P.U kohta mh

lühimenetluse otsused (koostatud 24.01.2025 ja 04.02.2025), mis näitavad kohtuvälise

menetleja selgitusel, et P.U on ka pärast käesolevas väärteoasjas toimepandud tegu

rikkunud liiklusseadust. Kohus süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel nimetatud

teabega ei arvesta, kuivõrd need teod on toime pandud pärast 18. jaanuarit 2025. Lisaks on

kohtule esitatud ka enne 2025. aastat toimepandud tegude osas lühimenetluse otsuste koopiad

(koostatud 21.03.2024, 02.05.2024, 05.07.2024 ning kaks kiirmenetluse otsust, mis nähtuvad

ka karistusregistri väljavõttest). 6. juunil 2024 on koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise

põhistamata määrus, milles lõpetati P.U suhtes kriminaalmenetlus KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Eeltoodud teave näitab üheselt, et P.U

liiklusreeglite rikkumine on süsteemne ja korduv, ta ei ole isegi hoolimata korduvalt määratud

rahatrahvidest asunud õiguskuulekalt käituma.

P.U soovib kaebuse kohaselt, et teda karistataks mõne muu karistusliigiga, kuna vajab

mootorsõiduki juhtimisõigust töötamiseks, ta töötab alates eelmise aasta maikuust XXX.

Kuigi kaebuses märkis P.U , et on XXX, siis selgitas ta istungil, et XXX, ka XXX on

juhiload, XXX P.U-l ei ole.

Kohtu hinnangul on juhtimisõiguse äravõtmine karistuse liigina põhjendatud, võttes arvesse

teo toimepanemise asjaolusid ning P.U selgitusi kiiruse ületamise osas (ei pannud suurt

kiirust tähele) ning varasemaid käitumismustreid. Rahatrahvi kohaldamine ei oleks

eripreventiivseid eesmärke täitev, kuivõrd P.U on hoolimata kahest hiljuti (2024. aastal)

toime pandud väärteokaristusest jätkanud kiiruse ületamist. Kuigi P.U on varasemad

karistused täitnud ja rahatrahvid tasunud, ei saa väita, et praegune kiiruse ületamine oleks

tema puhul erandlik ühelaadne juhtum, vaid süsteemne ja teadlik käitumine. P.U selgitas

kohtuistungil sedagi, et ta XXX ja tunnistas, et ta on XXX ületanud lubatud sõidukiirust,

XXX sel hetkel autos tema väitel ei olnud.

Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab

tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja

puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see

ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust

(RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 16).

KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes

kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. P.U ei ole isik, kellelt ei või mootorsõiduki

juhtimise õigust ära võtta. P.U selgitused selle kohta, et ta vajab juhtimisõigust töö

tegemiseks ei ole selline asjaolu, mille tõttu ei saa temalt juhtimisõiguse äravõtmist

karistusena kohaldada. Teda on varasemalt juba korduvalt karistatud, mistõttu ei olnud P.U

järjekordselt kiiruse ületamisel heidutatud sellest võimalusest, et talle võidakse

karistusena määrata juhtimisõiguse äravõtmist. Seetõttu tuleb P.U-le mõista varasemast

erinev karistus, mis suunaks teda õiguskuulekamalt käituma ja ennetaks samaliigiliste

5 / 6

süütegude edasist toimepanemist. Kuivõrd varasemalt karistuseks mõistetud rahatrahvid ei

mõjutanud P.U-d hoiduma uue samaliigilise süüteo toimepanemisest, tuleb P.U

liiklusest kõrvaldada.

Lubatava piirkiiruse ületamised on Eesti liikluses suureks probleemiks. Tegemist on ohtlike

süütegudega, mis võivad potentsiaalselt ohtu seada ka teised kaasliiklejad. Kohtu hinnangul

on käesolevas asjas avalik menetlushuvi, mistõttu tuleb P.U-d karistada nii

eripreventiivsetel kui üldpreventiivsetel eesmärkidel. Kohtu hinnangul on põhjendatud

juhtimisõiguse äravõtmine minimaalses määras, s.o 1 kuuks.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus P.U kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja

otsuse muutmata. Kohus selgitab, et P.U on tulenevalt LS §-st 127 kohustatud loovutama

oma juhiloa elukohajärgsesse Transpordiameti teenindusbüroosse viie tööpäeva jooksul alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning juhiloa loovutamata jätmise eest sanktsioonina

kohaldatava sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

Kohtunik

6 / 6