2-24-140594/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

LIHTMENETLUSOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

9. aprill 2025

Tsiviilasja number ja hagi ese

2-24-140594

B2 Impact OÜ hagi M.M. vastu

28.08.2022

tarbijakrediidilepingust

nr

S225579587

tuleneva

põhivõlgnevuse 448,40 euro, intressi 40,95 euro, viivise 35,06

euro, võla sissenõudmiskulu 25 euro ja alates 18.12.2024

põhinõudelt kuni nõude rahuldamiseni viivise VÕS § 113 lg 1

II lauses sätestatud määras väljamõistmiseks

hagimenetlus lihtmenetlusena

Tsiviilasja hind

547,71 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046)

Hageja lepinguline esindaja

Anu Volmer (e-post: XXX)

Kostja

M.M. (isikukood: XXX; registrijärgne elukoht: XXX; e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista M.M.-ilt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlg 117,53 eurot. Muus osas jätta hagi

rahuldamata.

3. Jätta menetluskuludest 22% ulatuses kostja kanda ja 78% hageja kanda. Kostjal ei ole

menetluskulusid tekkinud.

4. Mõista M.M.-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 42,90 eurot ja viivis tasumata

menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1

sätestatud määras.

5. Toimetada kohtuotsus kätte B2 Impact OÜ lepingulisele esindajale ja M.M.-ile.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on

kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele

on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse

kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited,

vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes

olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.

2. Hageja esitas 16.12.2024 kostja vastu hagi nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja

28.08.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr S225579587 tulenev põhivõlg 448,40 eurot, intress

40,95 eurot, võla sissenõudekulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 35,06 eurot ja viivis

alates 18.12.2024 kuni põhivõla (448,40 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt menetluskuludena

tasutud riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluskulu 20 eurot ja viivis tasumata

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Hagis selgitatakse, et kostja sõlmis 28.08.2022 tarbijakrediidilepingu nr S225579587

portaalihalduri Omaraha OÜ e-teenuste keskkonna kaudu. Enne lepingu sõlmimist oli kostja

tutvunud nii laenu üldtingimuste, isiklike laenutingimuste kui ka Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehega. Lepingu kohaselt anti kostjale laenu 560 eurot 5 aastaks, krediidi

kulukuse määraks kujunes 35,80% aastas. See määr vastab kehtivatele õigusaktidele ning jääb alla

Eesti Panga poolt 31.05.2022 avaldatud krediidi kulukuse määra kolmekordsele ülemmäärale

(48,90%). Krediit 528,70 eurot kanti kostja kontole 28.08.2022, millest lahutati lepingutasu,

tagatisfondi tasu ja ülekandetasu (dtl 56). Kostja kohustus oli maksta igakuiselt 17,45 euro

suuruseid osamakseid, mis sisaldasid nii intressi kui põhiosa.

4. Kostja on kokku tasunud 351,17 eurot, millest 111,60 eurot arvestati põhiosa, 239,52 eurot

intressi ja 0,05 eurot viivise katteks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka pärast 21.08.2024

saadetud täiendava tähtajaga hoiatust ning viivitus kolme järjestikuse osamaksega (28.05., 28.06. ja

28.07.2024), ütles laenuandja lepingu erakorraliselt üles 05.09.2024. Samal kuupäeval loovutati

nõue kostja vastu hagejale OK Incure OÜ-le ning ülesütlemisavaldus koos loovutamisteatega

edastati kostjale e-posti teel. Seega loetakse nõude loovutamine kostja suhtes toimunuks alates

05.09.2024 VÕS § 170 mõttes. Leping loeti ülesöelduks alates 05.09.2024 ning nõue kostja vastu

loovutati hagejale, OK Incure OÜ-le.

5. Hageja selgitab, et kostja esitas laenutaotluse 560 eurot ning oli kohustatud lepingueelsetes

läbirääkimistes esitama tõesed andmed oma sissetuleku ja kohustuste kohta (VÕS § 14 lg 1 ja 2).

Kostja keskmise netosissetuleku kontrollimiseks tehti päring Maksu- ja Tolliametisse, mille alusel

oli kostja igakuine sissetulek 960,29 eurot. Kohustustena arvestati elatusmiinimum 116,80 eurot,

kehtivate Omaraha laenude kuumakseid 92,61 euro ulatuses, kogusummas 209,41 eurot. Lisaks

kontrolliti kostja tausta Creditinfo ja Krediidiregistri andmebaasidest, kus kehtivaid maksehäireid ei

tuvastatud. Pärast kõigi kohustuste ja laenulepingu kuumakse (17,45 eurot) arvestamist jäi kostjale

kuus vabaks kasutamiseks ligikaudu 733,43 eurot. Sellest lähtuvalt hindas Omaraha, et kostja

krediidivõimekus oli piisav ning laen anti vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides.

6. Põhivõlgnevus 448,40 eurot kujunes laenusummast 560 eurost, millest on maha arvestatud

kostja poolt maksegraafikujärgsete põhiosamaksete katteks tasutud 111,60 eurot. Lisaks sellele

palub hageja välja mõista maksegraafikujärgse intressi 40,95 eurot perioodi eest 29.04.2024 kuni

28.08.2024, arvestades, et intressi maksmine oli ette nähtud igakuiselt laenujäägilt kokkulepitud

intressimääraga 28,06% aastas. Lepingu ülesütlemise järel on hagejal õigus nõuda viivist alates

06.09.2024 kuni hagiavalduse esitamise päevani, s.o 16.12.2024 35,06 eurot, samuti jätkuvalt

viivist alates 18.12.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras, mis on 12,25%

aastas (ehk 54,93 eurot aastas). Viivise nõue on esitatud vastavalt TsMS §-le 367 – osaliselt kindla

summana ja osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täieliku tasumiseni. Lisaks palub hageja

välja mõista sissenõudmiskulude hüvitise 25 eurot, mis on tekkinud kohtuvälise menetluse käigus

kostjaga kontakti saamiseks ja kokkuleppe saavutamiseks. Hageja on edastanud kostjale pärast

lepingu lõppemist kolm nõudekirja – 01.10.2024 (15 eurot), 09.10.2024 (5 eurot) ja 21.10.2024 (5

eurot), kandes seeläbi mõistlikke kulusid.

7. Hagimaterjalid on kostjale 23.12.2025 isiklikult kätte toimetatud kättetoimetamisportaali

(KÄPO) kaudu, kuid kostja ei ole kohtule tähtaegselt (06.01.2025) vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kuna tsiviilasja menetleti lihtmenetluses piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

9. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

10. Vaidlust ei ole, et kostja allkirjastas nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu 28.08.2022 (dtl

45-54), mille alusel sai ta 560 euro laenu. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

mõttes, kuna füüsilisest isikust kostjale anti krediiti väljaspool tema majandustegevust. Samuti ei

ole vaidlust, et kostja jäi tasumata kolme järjestikuse osamaksega – 28.05.2024, 28.06.2024 ja

28.07.2024. Hageja edastas kostjale 21.08.2024 hoiatuse koos 14-päevase lisatähtajaga võlgnevuse

tasumiseks (dtl 65), kuid kuna kostja kohustust ei täitnud, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles

05.09.2024 (dtl 66). Seetõttu muutus kostja kohustus sissenõutavaks. Lepingus sisalduvad

dokumendid – laenuleping nr S225579587, maksegraafik ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabeleht – on kostja poolt sõlmimisel kinnitatud. Kohus kontrollis hagiandmete põhjal, et krediidi

kulukuse määr 35,80% ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud krediidi kulukuse kolmekordset

piirmäära (48,90%).

11. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Kohus on 28.11.2025 kohtunõudes

hagejale selgitanud, et hagejal tuleb hagiavalduses välja tuua asjaolud ja tõendid, mille alusel kohus

saab hinnata tarbijakrediidilepingu sh tüüptingimuste kehtivust.

12. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise

ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal

lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg

3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus

tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldisest

tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega

seda sisustama.

13. Kohus ei nõustu hageja väitega, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on viidanud, et krediidilepingu sõlmimisel arvestati kostja keskmise

sissetulekuna 960,29 eurot ning kohustustena 209,41 eurot, sh Omaraha kehtivate laenude

osamaksete ja elatusmiinimumina 116,80 eurot. Need andmed on esitatud kohtule üksnes hageja

väidetena, ilma neid kinnitavate dokumentideta – näiteks puuduvad päringu tulemused Maksu- ja

Tolliametist või tõendid muude kohustuste tegeliku kontrollimise kohta. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo nr 2-20-106661, p 55). Ka juhul, kui võtta

arvestatava sissetulekuna aluseks 960,29 eurot ja kohustustena 209,41 eurot, ei tähenda see

automaatselt, et ülejäänud summa oleks kostjale reaalselt kasutatav. Krediidiandja ei ole hinnanud

kostja tegelikke igakuiseid elamiskulusid – nagu eluaseme, toidu, transpordi, side ja tervishoiu

kulud – ega ole esitanud mingeid andmeid kostja majapidamiskulude kohta. Sellises olukorras ei

saa väita, et krediidiandja oleks saanud objektiivselt ja teadlikult veenduda, et kostjal jääb

laenukohustuste täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Krediidiandja kohustus ei piirdu vormilise

info kogumisega, vaid hõlmab ka selle sisu hindamist. Ainuüksi üldandmetele tuginedes ei saa

eeldada, et kostja suudab laenu tagasi maksta – eriti olukorras, kus puudub ülevaade tema

vältimatutest igapäevakuludest. Seetõttu leiab kohus, et hageja ei ole täitnud vastutustundliku

laenamise kohustust VÕS § 4034 tähenduses ega ole esitanud piisavaid tõendeid kostja maksevõime

hindamise kohta enne lepingu sõlmimist.

14. Kohus on seetõttu seisukohal, et hageja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise kohustust

ning ei ole tõendanud, et laenuleping sõlmiti teadliku ja läbimõeldud krediidivõime analüüsi

tulemusel. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude üksnes osaliselt ning arvestab otsuses

VÕS § 4034 lg 7 alusel krediidiandja kohustuse rikkumist.

15. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on

märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine

lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud RK

otsuse p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingute sõlmimise ajal

(28.08.2022) oli 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud

intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne

kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Vastavad kõrvalnõuded

(võla sissenõudekulu, viivised) jätab kohus rahuldamata.

16. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda

kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise

vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kuivõrd

kostjale on laenu antud 528,70 eurot (dtl 56) ja kostja on teinud lepingu katteks tagasimaksed

351,17 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosamaksete katteks on arvestatud 111,60 eurot,

intressi katteks 239,52 eurot, viivise katteks 0,05 eurot, tuleb kogu kostja poolt makstud 351,17

eurot arvestada põhivõla katteks. Sellest tulenevalt mõistab kohus hageja kasuks 117,53 eurot

(528,70 – 351,17). Muus osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

17. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul

põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest ja

hagihinnast.

18. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 195 eurot (riigilõiv 175

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot). Kohus mõistab hagihinda ja rahuldatud nõude

ulatust arvestades kostjalt hageja kasuks välja 22% menetluskuludest, mis on 42,90 eurot (195 ×

22%). Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4

tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni hagejalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik