2-24-10928/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-10928

Tsiviilasi

Bondora AS-i hagi G.B (G.B) vastu põhivõla 5235 euro 76

sendi, intressi, lepingu haldustasu ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

10 403 eurot 64 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja Elari Arjakas

Kostja: G.B (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

30. jaanuar 2025; edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Bondora AS-i kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Bondora AS (hageja) esitas 17. juulil 2024 Tartu Maakohtule G.B (kostja) vastu hagi, milles

palub mõista kostjalt enda kasuks välja 8706 eurot 73 senti (põhinõue 5235 eurot 76 senti,

intress 560 eurot 93 senti, lepingu haldustasu 105 eurot 43 senti ja sissenõutavaks muutunud

viivis 2804 eurot 61 senti), samuti viivise põhinõudelt alates 18. juulist 2024 kuni selle

tasumiseni määras 32,41% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.mail 2022 tarbijakrediidilepingu nr BL2818225,

mille alusel andis hageja kostjale laenu 5316 eurot. Lepingu sõlmimisel tasus kostja lepingutasu

316 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Hageja tasus kostjale 5000 eurot. Kostja ei

tasunud septembri, oktoobri ja novembri 2022 osamakseid. Hageja saatis kostjale 28. oktoobril

2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles määras täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks.

Kuivõrd kostja tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingu

29. novembril 2022 üles.

2. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi jätta rahuldamata.

4. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 31. mail 2022

sõlmitud lepingust nr BL2818225 (dtl 9 – 18; maksegraafik dtl 30 – 32; Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabeleht dtl 37 – 39). Lepingu alusel sai kostja 5316 euro suuruse laenu.

5. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel olid sõlmitud

tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes võimaldas krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes

tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406),

samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034

p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla

tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

6. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 49,77% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (mais 2022)

oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega 50,85%). Seega ei ületa

lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda

7. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

8. Hageja on hagi p-s 1.4 selgitanud, et kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks

3000 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Kostja konto väljavõtte tulemusena selgus, et kostja

igakuine sissetulek on 1468 eurot 17 senti ja igakuised kohustused 61 eurot 74 senti. Hageja on

arvestanud kostja elamiskuludeks 440 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal

puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid avalikustatud

maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 728 eurot 77 senti.

Kohtule esitatud konto väljavõttest (hagi lisa 7, digitoimikus ei kuva) ei nähtu kostja stabiilset

sissetulekut. Jaanuaris ja veebruaris 2022 ei ole kostjal üldse sissetulekut, vaid nähtub kohustus

hageja ees (jaanuaris tasutud 26 eurot 30 senti ja veebruaris 60 eurot). Kuivõrd leping on

sõlmitud mais 2022, on tegemist kostja eelneva kohustusega hageja ees. Märtsis 2022 on kostja

saanud töötasu kokku 557 eurot (407 + 150). Aprillis 2022 on kostja saanud töötasu 1790 eurot,

ning tasunud hagejale kokku 51 eurot (21 + 30). Lisaks on aprillis 2022 kostja saanud hagejalt

500 eurot ning Placet Group OÜ-lt 285 eurot. See viitab samuti muudele kohustustele hageja ja

teise võlausaldaja ees. Mais 2022 on kostja saanud töötasu 2056 eurot 44 senti ning tasunud

hagejale 63 eurot. Kuigi hageja on märkinud, et kostja ei mänginud hasartmänge, nähtub kostja

kontolt, et kostja on kandnud raha online-mängudesse.

Eelnevat arvestades on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

9. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-

134930, p 10).

10. Kohus selgitas 30. jaanuari 2025 kohtuistungil, et hagejal tuleb esitada nõude

ümberarvutused.

Hageja on 30. jaanuari 2025 menetlusdokumendis toonud välja nõude ümberarvutused.

Ümberarvutuste puhul on hageja arvestanud kõik kostja tehtud laekumised üksnes põhiosa

katteks. Selle tulemusena on hageja põhinõue kostja vastu 4582 eurot 13 senti (5000 – 417,87).

Samuti palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja viivise põhinõudelt alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast (s.o 30. novembrist 2022) kuni põhinõude täitmiseni

seadusjärgses määras.

Hageja on 19. märtsi 2025 menetlusdokumendis märkinud, et kui kohus peaks asuma

seisukohale, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis toimus viimane

osaline tasumine 3. mai 2023 osamakse katteks (tasutud osaliselt). Lisaks jättis kostja tasumata

5. juuni 2023 ja 3. juuli 2023 osamaksed. Seega on kostja olnud viivituses kolme osamaksega.

Kui lähtuda nn ümberarvestatud maksegraafikust, siis tuleks eeldada, et hageja on vahepealsel

perioodil andnud kostjale täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. See tähendab,

et hageja oleks lepingu üles öelnud 4. juulil 2023 ja nõuab kostjalt viivist alates 5. juulist 2023.

11. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla

tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

Hageja saatis kostjale 28. oktoobril 2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles määras täiendava

tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 41 – 42). Kuivõrd kostja tasunud võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul, ütles hageja lepingu 29. novembril 2022 üles (dtl 43).

12. Kuivõrd hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostja tehtud

maksed arvestada põhivõla katteks. Hageja on esitanud ka vastava arvestuse (dtl 68). See

tähendab, et lepingu ülesütlemise ajal (novembris 2022) ei olnud kostja viivituses vähemalt

kolme osamaksetega. Kostja võlgnevus tekkis alles mais 2023. Seega ei olnud leping kehtivalt

üles öeldud.

13. Kohus on seisukohal, et hageja ei saa lepingut üles öelda ka 19. märtsi 2025

menetlusdokumendis kirjeldatud viisil (eeldades, et hageja on vahepealsel perioodil andnud

kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning et hageja oleks lepingu üles öelnud 4.

juulil 2023). Kohus on eelnevalt märkinud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad

piirangud. Samuti peab ülesütlemisavaldus olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Praegusel juhul ei ole lepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Seega ei ole leping kehtivalt üles

öeldud.

14. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt

määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja

nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ilma vastava

ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab

hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised

ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147995).

Kohus leiab, et hageja nõue ei ole selge. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kohus määras 30. jaanuari 2025 kohtuistungil

hagejale tähtaja ümberarvutuste esitamiseks. Hageja esitas 30. jaanuari 2025

menetlusdokumendis ebaselge ümberarvutuse ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt

uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja esitatud

lisa (dtl 68) ei ole piisav teave uuesti määratud tagasimaksete kohta. Esialgse maksegraafiku

järgi (dtl 30 – 32) pidi kostja tasuma võlgnevust kuni 3. juunini 2027. Kuivõrd leping ei ole

kehtivalt üles öeldud, ei saa hageja nõuda kogu võlgnevuse tasumist (nagu hageja taotleb 30.

jaanuari 2025 menetlusdokumendis). Kohtule esitatud andmed ei võimalda kohtul kontrollida,

millised maksed on kohtuotsuste tegemise ajaks muutunud sissenõutavaks.

Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselge.

Sel põhjusel jätab kohus hagi rahuldamata.

15. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole

menetluses osalenud, ei ole tal menetluskulusid tekkinud. Eelneva tõttu tuleb määrata, et

hüvitatavad kulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik