Legislator Case Law & Legislation
2-24-19558/6 AI generated

2-24-19558/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-19558/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 16.10.2018 sõlmitud nõude kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

Legislator headnote

AI generated

2-24-19558/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.04.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-19558

Tsiviilasi

Tallinn, Majaka tn 4 korteriühistu hagi OÜ MAX

DEFENCE vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

12 353,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tallinn, Majaka tn 4 korteriühistu (registrikood

80031262); seaduslik esindaja juhatuse liige V P

Kostja: OÜ MAX DEFENCE (registrikood 11026244)

Menetlustoimingu tegemise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 16.10.2018 sõlmitud nõude

loovutamise lepingust nr xxx tulenev võlgnevus kokku 12 353,30 eurot, sh põhivõlg

9353,30 eurot ja leppetrahv 3000 eurot.

3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 840 eurot.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: Swedbank – nr EE062200221059223099; SEB

Pank – nr EE571010220229377229; Luminor Bank – nr EE221700017003510302; LHV

Pank – nr EE567700771003819792.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 28.12.2024 hagi kostja vastu järgmise nõudega:

mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 16.10.2018 sõlmitud nõude

loovutamise lepingust nr xxx tulenev võlgnevus 9353,30 eurot ja leppetrahv 3000 eurot,

kokku 12 353,30 eurot.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

Hageja ja kostja sõlmisid 16.10.2018 nõude loovutamise lepingu nr xxx. Lepingu p 1 alusel

leppisid pooled kokku, et hageja loovutab kommunaalarvete võlanõude T S vastu summas

9353,30 eurot tasu eest kostjale tervikuna koos kõigi õigustega. Lepingu p 5 leppisid pooled

kokku, et kostja poolt nõuete omandamise eest makstava tasu maksmise alused ja kord

lepitakse kokku lepingu lisas.

16.10.2018 lepingu lisas nr 1 p 1 leppisid pooled kokku, et kostja nõuab T Slt välja 9353,30

eurot ja kohustub selle 100% ulatuses andma hagejale üle 30 päeva jooksul. Kostja pidi

lepingu lisa p 6 kohaselt kogu võlasumma eduka sissenõudmise korral saama honorari 1400

eurot siis, kui kogu summa on juba üle antud temalt hagejale. Kui kostja nõuab sisse ja annab

üle vaid osa sellest summast, ei ole tal õigust honorari nõuda.

Täiteasja nr xxx raames T Sle kuuluv korter aadressil xxx, müüdi enampakkumisel. Ostuhinna

tasumise järel rahuldas kohtutäitur täiteasja xxx ja xxx nõuded ning tagastas ülejäägi

võlgnikule. Tulemist rahuldati MAX DEFENCE OÜ nõuded tema näidatud kontole.

Täitmismenetluse tulemusena sai MAX DEFENCE OÜ loovutatud summa, kuid kostja ei

maksnud seda hagejale ära.

Lepingu lisa 1 p 5 järgi, juhul kui loovutuse saaja (kostja) saab võlgnikult või kohtu kaudu või

teisel viisil nimetatud 9353,30 eurot või osa sellest summast ja ei anna raha ettenähtud

tähtajaks loovutajale (hagejale) üle, on loovutajal õigus pöörduda antud nõudega kohtusse ja

nõuda loovutuse saajalt nende saadud summade tagastamist ning samuti nõuda

kompensatsiooni kohtusse pöördumise eest 3000 euro ulatuses.

Hageja nõue kostja vastu on kokku 12 353,30 eurot, mis koosneb põhivõlast 9353,30 eurot ja

leppetrahvist 3000 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi kirjalikus menetluses. Kohus võttis hagi 04.02.2025 menetlusse ning

andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus toimetas määruse ja hagi kostjale

kätte TsMS § 3111 lõikest 51 tulenevalt saatmisega äriühingu registrikaardile kantud

elektronpostiaadressile ja luges menetlusdokumendid äriühingule kättetoimetatuks viie

tööpäeva möödudes äriühingu registrikaardile kantud elektronpostiaadressile saatmisest, s.o

26.02.2025. Kostja pidi määruse kohaselt esitama oma kirjaliku vastuse 21 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest. Kostja kohtule vastanud ei ole.

Hageja taotles juhul, kui kostja hagile ei vasta, tagaseljaotsuse tegemist ning menetluskulude

kostja kanda jätmist.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuivõrd TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata,

siis kohus ei esita üksikasjalikke põhjendusi. Siiski märgib kohus, et kuivõrd õigust kohaldab

kohus ka tagaseljaotsuse korral ise, kontrollis kohus nõude rahuldamise eeldusi.

4. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 16.10.2018 sõlmitud nõude loovutamise

leping nr 113893. Lepingu p 1 alusel loovutas hageja kommunaalarvete võlanõude T S vastu

summas 9353,30 eurot tasu eest kostjale tervikuna koos kõigi õigustega. Lepingu p 5 ja

lepingu lisas nr 1 p 1 kohaselt kohustus kostja nõudma T Slt välja 9353,30 eurot ja selle 100%

ulatuses andma hagejale üle 30 päeva jooksul. Kui kostja ei anna raha ettenähtud tähtajaks

hagejale üle, on hagejal õigus nõuda kostjalt saadud summa tagastamist ning nõuda

leppetrahvi 3000 euro ulatuses. Lepingu lisa p 6 järgi on kostjal õigus saada tasu 1400 eurot

ainult siis, kui kogu summa on hagejale üle antud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja)

vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi),

käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 626 lg 1

kohaselt, käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi

täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi

täitmiseks ei kasutanud. TsMS § 158 lg 1 kohaselt, leppetrahv on lepingus ettenähtud

lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus

määratud rahasumma.

Lepingust tuleneva nõude rahuldamise eeldusteks on: a) kehtiv leping; b) lepingust tulenes

kohustus; c) kohustust rikuti; d) kohustus on sissenõutav.

5. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on 16.10.2018 lepingu nr 113893 ja

lepingu lisa 1 allkirjastanud, seeläbi on täidetud kirjaliku vormi nõue. Kohus loeb omaks

võetuks, et pooled on kokku leppinud kostja poolt osutatavas teenuses, teenuse eest tasumise

aluses ja korras ning leppetrahvi summas ja tasumise tingimustes. Kohtul pole alust arvata, et

käsundusleping oleks pidanud olema mingil põhjusel tühine (tühisust kontrollib kohus omal

algatusel).

6. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited selle kohta, et täiteasja nr

031/2019/76 raames T Sle kuuluv korter aadressil Majaka tn 4‐32, Tallinn, müüdi

enampakkumisel ja et täitmismenetluse tulemusena sai kostja loovutatud summa, kuid ei

maksnud seda hagejale ära.

7. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite selle kohta, et lepingu järgi on hagejal

õigus nõuda leppetrahvi 3000 eurot.

8. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et kostjal on 16.10.2018 lepingu nr

113893 alusel hageja ees võlg kokku 12 353,30 eurot, millest 9353,30 eurot on üle andmata

rahasumma ja 3000 eurot on leppetrahv.

9. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 619, § 626 lg 1, VÕS § 158 lg 1, § 101 lg 1

p 1 ja § 108 lg 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 9353,30 eurot ja leppetrahvi 3000 eurot.

10. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 840

eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 840 eurot vajalikuks menetluskuluks ning mõistab

selle kostjalt välja.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

11. Kohtulahendi täitmine

TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik