2-25-2176/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-2176

Tsiviilasi

C.T maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik C.T (ik XXX; elukoht xxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxx; telefon XXX; e-post XXX);

usaldusisik Kersti Kägi (Rödl & Partner Advokaadibüroo;

telefon 606 8650, 565 2334; e-post XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

03.04.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada C.T maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja C.T pankrot 9. aprillil 2025 kell

16.00 ja algatada C.T kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Kersti Kägi (isikukood xxxxxxxxxx,

Rödl & Partner Advokaadibüroo; telefon 606 8650, 565 2334; e-post XXX).

3. Kohustada C.T-d andma võlgniku vande 28. aprillil 2025 kell 11.00 (asukohas Tartu

Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu, saal 105).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 28. aprill 2025 kell 11.10 (asukohas

Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu, saal 105).

5. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama

haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude

mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel

nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes

edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

7. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 18. märtsil 2026.

8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet

usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

9. Anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tolliametile C.T (isikukood XXX)

tuludeklaratsioonid.

10. Jätta menetluskulud C.T kanda.

11. Määrata usaldusisiku Kersti Kägi tasu suuruseks 1500 eurot, millele lisandub käibemaks

330 eurot, kokku 1830 eurot.

11.1. Usaldusisiku tasu 1830 eurot mõista välja C.T pankrotivara arvelt.

12. Määruse resolutsiooni p 11.1 märgitud usaldusisiku tasu kanda Rödl & Partner

Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood 12398605, a/a EE381010220217561225, AS SEB Pank),

mille kaudu usaldusisik tegutseb.

13. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

14. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

15. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54

lg 11).

ASJAOLUD

1. C.T esitas 07.02.2025 kohtule maksejõuetusavalduse, milles soovib võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist. Kohus võttis avalduse 14.02.2025 menetlusse ja

nimetas võlgnikule usaldusisiku.

2. Usaldusisiku 31.03.2025 aruande kohaselt on võlgniku varaks, korteriomand XXX , xxx

(registriosa nr xxxxxx) eeldatava väärtusega 90 000 – 100 000 eurot. Võlgnik omab

sissetulekut ja töötab xxxxxxxxxxxxxx-is. Töötasu on 1400 eurot, lisaks saab võlgnik

peretoetust 160 eurot. Kohustusi on võlgnikul 60 929,24 euro ulatuses (sh järelmaksud ja

kodulaen). Maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on mõtlematu käitumine kohustuste võtmisel.

Isik ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma võimalustega laene tagasi maksta, mistõttu on

kohustused kuhjunud. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, mis

ilmselt ei oleks edukas võlgniku igakuist netosissetulekut ja igakuised püsikulusid arvestades.

Usaldusisik leiab, et võlgnikule oleks kõige otstarbekam maksejõuetuse vorm pankroti

väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kuna sel juhul saaks

võlgnik täiendatud enda kohustused võlausaldajatele ja kolme aastase kohustusest vabastamise

perioodil vabaneda täitmata jäänud kohustusest. Võlgnikul on mõistlik kaaluda

maksejõuetusavalduses esitatud tahteavalduse muutmist selliselt, et kohus kuulutaks välja

pankroti ja alustaks kohustustest vabastamise menetluse.

3. 03.04.2025 istungil selgitas kohus maksejõuetusmenetluste erinevust. Võlgnik avaldas, et

soovib pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust.

4. Usaldusisik palub määrata oma tasuks 12 töötunni eest 1740 eurot, millele lisandub käibemaks

382,80 eurot, kokku 2122,80 eurot. Usaldusisik palub usaldusisiku tasu jätta võlgniku kanda.

Tasu palub usaldusisik välja mõista büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb - Rödl & Partner

Advokaadibüroo OÜ (rk 12398605, a/a nr. EE381010220217561225, AS SEB Pank).

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada C.T

pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

6. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab

samal ajal pankroti väljakuulutamisega Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot

ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnik

on soovinud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist.

7. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et arvestades võlgniku vara väärtust (korteriomand väärtusega kuni 100 000 eurot)

ei ole võlgnik veel püsivalt maksejõuetu, kuid arvestades võlgniku igakuist netosissetulekut ja

igakuised püsikulusid, siis ei oleks võlgade ümberkujundamise menetlus antud olukorras

edukas. Võlgnikul puudub oma kohustuste (60 929,24 eurot) täitmiseks vara ja piisav

sissetulek. C.T igakuiseks netosissetulekuks on 1400 eurot ja lisaks riigilt saadav peretoetus

lastele, kokku 160 eurot. Arvestades laste vanuseid (16-aastane ja 18-aastane), siis lapsetoetus

väheneb lähiajal poole võrra. Kohtule esitatud maksejõuetusvalduses on igakuiste kulutuste

summana näidatud 930 eurot. Arvestades igakuiseid püsikulutusi netosisstuleku suhtele, isegi

kui võlgnik kasutaks kogu igakuistest majandamiskuludest ülejäävat summat, siis kohustuste

täitmiseks võlausaldajatele jääks võlgnikul 470 eurot kuus. Seejuures on arvesse võetud riiklik

toetus lastele 160 eurot kuus, toetuse vähenedes, väheneb ka võlausaldajatele jääv summa.

Võlgade ümberkujundamismenetluse perioodiks kujuneks 130 kuud, s.o 10 aastat 8 kuud.

Kohtud on võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise osas asunud seisukohale, et periood

võlgade ümberkujundamiseks ei tohiks olla pikem kui 60 kuud, s.o 5 aastat.

03.04.2025 istungil selgitas kohus maksejõuetusmenetluste erinevust. Võlgnik avaldas, et

soovib pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust ning nõustus, et antud menetluse liik on

makseraskuste ületamiseks sobivaim. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis

eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd

tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu.

8. Kohus nimetab pankrotihalduriks Kersti Kägi ning määrab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja (märgitud resolutsioonis).

FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või

kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta

ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

9. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise aja resolutsioonis

10. FIMS § 54 lg 2 kohaselt hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude

lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu

sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse

käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Usaldusisik on teinud usaldusisiku kohustuste täitmiseks tööd 12 tundi. Kohus leiab, et

arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud

ajakulu põhjendatud. Usaldusisiku on tunnitasuks märkinud 145 eurot. Võttes arvesse

usaldusisiku poolt esitatud andmeid, sh võlausaldajate arvu, ei ole kohtu hinnangul võlgniku

nimel vara- ja võlanimekirja koostamine ja võlgniku jaoks sobiva maksejõuetusmenetluse liigi

otsustamiseks tehtud tasu suurus põhjendatud. Kohus selgitab, et pankrotiseaduses on

sätestatud tunnitasu ülemmäär, kuid kohtupraktikas peetakse ülemmääras tasu maksmist

põhjendatuks menetlustes, kus on suur nõuete maht, palju võlausaldajaid ja menetluses on

haldur teinud keerulisi õigustoiminguid. Antud menetlusetapis ei ole vaja hinnata nõuete

põhjendatust ega esitada neile vastuväiteid, mistõttu on kohtu hinnangul 145 euro suurune

tunnitasu ülemäära suur. Samuti ületab see tasu, mida üldjuhul pankrotihaldurid usaldusisiku

ülesannetes samaväärse töö eest taotlevad. Kohus määrab Kersti Kägi tasu suuruseks 125 eurot

tunnis, mis teeb 12 tunni töö eest 1500 eurot. Tasule lisandub käibemaks 330 eurot, tasu kokku

koos käibemaksuga on 1830 eurot.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse

alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

16. Usaldusisiku tasu summas 1830 eurot mõista välja C.T pankrotivara arvelt. Kohus määrab tasu

Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ kasuks, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Rödl & Partner

Advokaadibüroo OÜ on käibemaksukohuslane.

Kohtu selgitused võlgnikule

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud:

1) andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses

pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara,

sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma

viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka

kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes (PankrS § 85).

2) andma vande selle kohta, et esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse

kohta on talle teadaolevalt õiged, kui kohus võlgnikku selleks kohustab (PankrS § 86 lg 1).

Usaldusisik ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist ning käesoleval ajal kohus ei kohusta

võlgnikku vannet andma.

3) osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel; samuti olema kohtu korraldusel

kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida

teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara

käsutamise keeldu). Kohustustest vabanemine ei ole menetluse automaatne tagajärg, vaid see

eeldab ka võlgniku poolt oma seaduses sätestatud kohustuste (mh teabe andmise ja menetlusest

osavõtu kohustuse) täitmist.

Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul järgmised kohustused (FiMS § 47):

1) tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;

2) teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest;

3) mitte varjata saadud tulusid ning vara;

4) anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest

vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks

ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on

rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 1-3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Eveli Vavrenjuk

kohtunik