2-24-132805/22 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Konsultant

Triin Saluorg

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.04.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-132805

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Primero Finance OÜ hagi XX

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

9484,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Primero Finance OÜ (registrikood 12401448),

lepinguline esindaja CK

Kostja: XX (isikukood XXX)

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Primero Finance OÜ hagi XX vastu osaliselt.

2. Välja mõista XX-ilt Primero Finance OÜ kasuks 09.08.2023 sõlmitud laenulepingust nr x

tulenev sissenõutavaks muutunud võlgnevus alates 03.08.2024 kuni 03.04.2025, s.o kokku 2458,77

eurot ja viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Edasiulatuvalt välja mõista XX-ilt Primero Finance OÜ kasuks 09.08.2023 sõlmitud

laenulepingust nr X tulenevad osamaksed alates 03.05.2025 kuni 03.10.2025, s.o kokku 2209,53

eurot järgmise maksegraafiku alusel:

Tasumise

kuupäev

Osamakse summa

03.05.2025

368,25

03.06.2025

368,25

03.07.2025

368,25

03.08.2025

368,25

03.09.2025

368,25

03.10.2025

368,25

Kokku

2209,53

4. Mõista XX-ilt Primero Finance OÜ kasuks välja käesoleva otsuse resolutsioonis p 3 märgitud

tulevikus sissenõutavaks muutuvalt võlalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates tagasimakse sissenõutavaks muutumisest. Iga tagasimakse muutub sissenõutavaks

tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast.

5. Jätta hageja menetluskulud 49,51% ulatuses kostja XX kanda ja 50,49% ulatuses hageja Primero

Finance OÜ kanda.

6. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 381,22 eurot ning mõista nimetatud summa

XX-ilt Primero Finance OÜ kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse

kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik

1. Primero Finance OÜ esitas 12.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 7007,47 euro saamiseks. Kohus tegi 13.09.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis

29.12.2024 määrusega asja esimese astme kohtu menetlusse. Pärnu Maakohus 02.01.2025

määrusega kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud

vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga.

2. Hageja esitas hagiavalduse 09.01.2025 ning selle täienduse 21.01.2025. Avalduse kohaselt

sõlmisid Primero Finance OÜ ja XX 09.08.2023 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr. X.

Laenulepingu alusel kohustus hageja andma kostjale laenu summas 7500 eurot ning kostja

kohustus laenu tagasi maksma osamaksete kaupa, mille arv ja sagedus lepingu sõlmimise kuupäeva

seisuga on esitatud maksegraafikus. Laenusaaja kohustus tegema laenuandjale igakuiseid

tagasimakseid 403,29 eurot kuus (välja arvatud esimene makse, mille suurus oli 364,68 eurot) 26

kuud (kuni 03.10.2025), intressimääraga 31,92% aastas ehk 0,0874% päevas. Koos laenulepinguga

sõlmiti tagatisomandamise leping, mille alusel omandas hageja laenulepingust tulenevate nõuete

tagamiseks mootorsõiduki x, väljalaskeaasta 2007, registreerimisnumber x, kerenumber x. Sõiduki

otsene valdus aga jäi kostjale. Tagatislepingu punkti IV 1.5. järgi, kui kostja on kõik laenumaksed

2 (8)

nõuetekohaselt tasunud, annab hageja sõiduki omandi kostjale.

3. 21.01.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus toimetas hagimaterjalid ja 15.08.2024 määruse

kostjale kätte 23.01.2025 (KÄPO).

4. Kostja esitas 23.01.2025 järelpärimise, kuid sisuliselt hagiavaldusele ei vastanud.

5. Kohus kutsus pooled 01.04.2025 kohtuistungile. Istungile ilmus hageja, istungile jättis ilmumata

kostja. Kohus luges kohtukutse kostjale kättetoimetatuks, kostja ei teavitanud, miks ta istungile ei

ilmunud.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

8. Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga

kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja

(laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule

või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6

alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

9. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS

§ 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei

seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt

sõlmisid kostja ja hageja 09.08.2023 tarbijakrediidilepingu nr. X, mille alusel sai kostja laenu 7500

eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma

majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Primero Finance OÜ, kes on tegutsenud

oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus

seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.

10. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt

3 (8)

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse

hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli

09.08.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. X sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,72% aastas (kolmekordne määr 50,16%). Lepingu nr. X

kohaselt oli intressimäär 32,3% aastas ja krediidi kulukuse määr 36,35% aastas. Seega ei ole

tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et

krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.

Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduse

punktides 1.7.- 1.13. selgitanud tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks läbiviidud analüüsi, mille

tulemusel jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline (dtl 27-30). Seoses vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimisega selgitas hageja, et kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks sai

hageja andmed kliendilt endalt, sisemistest ja välimistest andmebaasidest nagu Creditinfo,

Rahvastikuregister, Ametlikud Teadaanded. Kõiki andmeid, mida krediidiandja teada sai, võeti

arvesse kliendi krediidivõimelisuse hindamisel kogumis. Klient esitas krediiditaotlusega mh

ülalpeetavate arv, sissetulekud, kohustused, EMTA sissetuleku väljavõtte. Kostja märkis

laenutaotluses oma sissetulekuks 1300 eurot, kohustusteks 200 eurot ja igakuisteks

majapidamiskuludeks 150 eurot. Kostjal on üks ülalpeetav. Kostja andis nõusoleku Maksu- ja

Tolliameti andmete saamiseks ja kontrollis kostja viimase kolme kuu sissetulekuid 09.08.2023

seisuga. Hageja arvestas saadud andmete tulemusel kostja keskmiseks sissetulekuks 1151,51 eurot.

Eeltoodud andmetest nähtub, et kostjal oli püsiv tööleping alates 07.02.2022 tööandjaga x. Lisaks

eeltoodule kontrollis hageja kostja konto väljavõtet. Tuvastati, et kostjal puudusid hasartmängu

maksed, inkassomaksed jms. Konto väljavõtte analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks

keskmiseks sissetulekuks 1196 eurot. Kuivõrd kostja viimase kuu palk oli madalam, kui kahe

eelneva kuu palk, siis arvestas hageja kostja palgaks viimase kuu kõige väiksema palga.

Krediidivõime hindamisel on hageja arvestanud kostja sissetulekuks 1196 eurot,

majapidamiskuludeks 225 eurot ja kohustusteks 381 eurot. Taotletava laenu igakuine osamakse on

403,29 eurot. Seega jäi peale majapidamiskulude, igakuiste kohustuste ja laenu kuumakse maha

arvestamist kliendile vabu vahendeid 186,71 eurot. Lisaks eeltoodule võttis hageja arvesse, et

kostjal oli üks ülalpeetav. Hageja arvestas, et kliendile peab peale kohustuste ja välja antava laenu

kuumakse tasumist jääma vähemalt 15% palgast. Krediidiandja veendus analüüsi tulemusel, et

kostja on krediidivõimeline, sh krediidiandja on järginud seadusest tulenevaid vastutustundliku

laenamise nõudeid.

Hageja täiendas oma seisukohta vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas 21.01.2025,

milles leidis et pangakonto väljavõtte analüüs kolme kuu vältel on piisav, et näha laenutaotleja

sissetuleku regulaarsust. Hageja selgitas, et on ekslikult hagiavaldusse märkinud, et kostjal

puudusid hasartmängu maksed, inkassomaksed jms. Kostjal olid laenumaksed ja hasartmängu

maksed ja hageja arvestas ja hindas nimetatud makseid kostja krediidivõimelisuse hindamisel.

Hageja hinnangul ei mõjutanud kostja hasartmängu maksed tulevase krediidi nõuetekohast

tagasimaksmist. Kostja ei kulutanud märkimisväärset osa sissetulekust hasartmängudele. Kostja

tasus 7 maksegraafikujärgset makset, mis tähendab, et laenu saamise hetkel oli kostja võimeline

tasuma igakuiseid laenu makseid ja alles 8 kuud peale laenu väljastamist tekkisid kostjal

makseraskused. Hageja arvestas kostja ühekordse väljamaksega Julianus Inkassole summas 25,17

eurot. Hageja selgitas, et alati enne lõpliku laenuotsuse tegemist helistab hageja laenutaotlejale ja

täpsustab asjaolusid. Telefoni vestluse käigus selgus, et tegemist oli ühekordse maksega.

Täiendavalt esitas hageja nõude ümberarvestuse ja alternatiivse nõude juhuks, kui kohus peaks

asuma seisukohale, et krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal

lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

4 (8)

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata

teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2

koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Kohtu hinnangul

tulnuks krediidiandjal praegusel juhul hinnata kostja krediidivõimelisust parema hoolsusega. Ilma

mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetulekute, kulude ja finantskohustuste ning

varasemate finantskohustuste täitmise kohta, ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi

tarbija krediidivõimelisuse kohta. Seejuures ei mõjutanud hageja kontrollikohustust see, et kostja

oli laenutaotluses kinnitanud, et kostja esitatud andmed on tõesed. Hagiavaldusest ja hagile lisatud

tõenditest nähtub, et krediidiandja ei ole hinnanud kostja kohustusi piisava põhjalikkusega.

Hagiavaldusest ja selle lisadest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi andmise

otsustamise käigus läbiviidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Kostja keskmine töötasu

oli 1196 eurot, tal oli laenukohustusi keskmiselt 250 euro ulatuses kuus, kostjal on ülalpeetav.

Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttelt maksed hasartmängudele ning inkassofirmale. Kostja

laenumakse, mis tuleneb haginõude aluseks olevast laenulepingust oli 403,29 eurot kuus. Hinnates

tõendeid kogumis, on kohus jõudnud veendumusele, et täiendav laenumakse summas 403,29 eurot

kuus oli kostjat koormav. Hageja pidi teadma, et kostjal on ülalpeetav ja teised finantskohustused.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel

lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).

12. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

13. Hageja on 09.01.2025 hagiavalduses selgitanud, et kostja teostas seitse maksegraafikujärgset

makset ja rohkem makseid ei teostanud. Sellega jäi kostja alates 03.04.2024 maksetega viivitusse.

Kostja jättis tasumata lepingu järgi 03.04.2024, 03.05.2025 ja 03.06.2026 osamakse. Hageja saatis

kostjale 03.06.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles selgitati et laenuandja annab võlgnevuse

tasumiseks täiendava tähtaja 17.06.2024, võlgnevuse mittetasumise korral ütleb hageja lepingu

ennetähtaegselt üles. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 19.06.2024 üles.

Kostjal ei ole vastuväiteid osas, et ta ei ole ülesütlemise hoiatusi või teateid kätte saanud.

Hageja esitas 21.01.2025 nõude ümberarvestuse ja alternatiivse nõude. Hageja selgitas, et kostja on

teinud 7 tagasimakset kogusummas 2831,70 eurot. Seega kui arvestada kõik kostja tagasimaksed

summas 2831,70 eurot põhiosa katteks, siis on põhiosa jääk 4668,30 eurot (7500-

2831,70=4668,30). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda

lepingut 19.06.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud laenusaaja osamaksetega

võlas. Sellisel juhul oleks kostja tasunud osaliselt 03.08.2024 osamakse. Eeltoodust tulenevalt

esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt, millega palub välja

mõista tänaseks tasumata osamaksed, osaliselt 03.08.2024 osamakse ning täielikult osamaksed

5 (8)

03.09.2024 kuni 03.01.2025 kogusummas 1477,85 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista

tulevikus alates 03.02.2025 kuni 03.10.2024 sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed

kogusummas 3190,45 eurot. Arvestades, et kostja tegi viimase makse 29.03.2024, siis ei ole kostja

maksegraafikus märgitud kuupäevadest kinni pidanud, reageerinud lepingu ülesütlemisele,

tagastanud autot ega suhelnud hagejaga auto üleandmise või võlgnevuse likvideerimise osas ning

on alust eeldada, et kostja ei täida ka tulevikus tekkivaid kohustusi. Täiendavalt selgitas hageja, et

kui kõik kostja maksed arvestada põhiosamakse katteks, siis viivist ei lisandu.

14. Laenulepingust nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul 03.09.2023

– 03.10.2025 igakuiseid põhiosa- ja intressimakseid. Kohus tuvastab, et kostjal tekkis võlg

03.08.2024. Kui arvestada kõik kostja poolt tasutud summas laenulepingus toodud maksegraafiku

järgselt põhiosa katteks, siis ei olnud kostja ei 03.04.2024, 03.05.2024 ega ka 03.06.2024 seisuga

viivituses kolme järjestikuse maksega. Seega ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga

sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise

ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 19.06.2024 üles öelda ning

leping kehtib. Järelikult ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tagastamist,

samuti ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kogu põhinõudelt, sest kostja ei ole hageja

nimetatud ajal ja ulatuses maksetega viivituses olnud. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et

laenulepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega

lõppenud.

14. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ei ole laenu andmisel järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet (vt p 14). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Eeltoodut tulenevalt tuleb hagejal esitada kohtule VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud

ümberarvestus juhuks, kui kohus jõuab järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on

rikutud. Riigikohus on 2-21-13098 lahendi p-s 24 selgitanud, et krediidiandja/hageja peab

kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral

esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud

intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses

on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Laenulepingu viimane osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 03.10.2025, mistõttu ei ole

tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel

möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7

tähenduses. Hageja esitas kohtule 21.01.2025 ümberarvutuse ja taotleb kostjalt ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist. Hageja avaldas, et kostjalt on toimunud

laekumisi hagejale laenu põhiosa katteks 2831,70 eurot ja intressi katteks 0 eurot (dtl 95), s.o

kokku 2831,70 eurot. Kohus arvestab kogu kostja poolt tasutud summa põhivõla katteks. TsMS §

369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kohus peab põhjendatuks ja

rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud põhivõla väljamõistmiseks ja tulevikus

sissenõutavaks muutunud osamaksete väljamõistmise nõudes.

Kostja ei ole pärast 29.03.2024 võlausaldajale makseid teinud, samuti ei ole kostja

kohtumenetluses omapoolset seisukohta esitanud. Tulenevalt hageja ümberarvestustest, on

6 (8)

kohtuotsuse tegemise ajaks põhivõla osamaksed sissenõutavaks muutunud alates 03.08.2024

(osaliselt) kuni 03.04.2025, s.o kokku summas 2458,77. Edasiulatuvalt mõistab kohus välja

osamaksed alates 03.05.2025 kuni 03.10.2025, s.o kokku summas 2209,53 eurot, mis tuleb kostjal

tasuda vastavalt otsuse resolutsioonis toodud maksegraafikule.

15. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-s 24 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu

tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul,

kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et

eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on

intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse

intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.“

16. Hageja märkis oma 21.01.2025 vastuses kohtule, et on ümberarvestusega arvestanud kõik

laekumised vaid põhinõude katteks. Seega, kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et laenuandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hageja on sel juhul oma intressi nõudes

loobunud, jätab kohus hageja intressinõude kostja vastu rahuldamata.

17. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt. Kohus on seisukohal, et hagejal

on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud.

18. Hageja on 21.01.2025 vastustes märkinud, et juhul kui kohus leiab, et hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kui kõik kostja maksed arvestada põhiosamakse

katteks, siis viivist ei lisandu. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on

võlausaldajal õigus saada sissenõutavaks muutunud põhivõlalt ning tulevikus sissenõutavaks

muutunud põhiosa osamaksetelt viivist. Kohus on aga seisukohal, et kuna ülesütlemine ei ole

kehtiv, siis sissenõutavaks muutunud summa puhul tuleb viivis välja mõista alates kohtotsuse

tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tulevikus sissenõutavaks muutuvalt

võlalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagasimakse sissenõutavaks

muutumisest. Iga tagasimakse muutub sissenõutavaks tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast.

19. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja VÕS § 4034 lg 7 teise lause alusel nõuda ka

muid tasusid. Kuivõrd hageja on oma 21.01.2025 menetlusdokumendis arvestanud kõik

laekumised põhinõude katteks ning loobunud täielikult kõrvalnõuetest (sissenõudmiskulud, viivis,

jm), jätab kohus hageja kõrvalkulude nõude kostja vastu rahuldamata.

20. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta,

kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulud

21. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

22. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud

7 (8)

riigilõiv 770 eurot. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest. Seega kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 770 eurot. Riigilõiv on

kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 770 eurot.

23. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind on 9484,22 eurot. Kohus

rahuldas hageja nõude osaliselt (4695,30 s.o 49,51%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb

jätta 49,51% ulatuses kostja kanda ja 50,49% ulatuses hageja kanda. Kostjal tuleb hagejale

hüvitada 381,22 eurot (49,51% 770-st).

24. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

25. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

26. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg

2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik

8 (8)