1-25-555/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2025, Võru kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-555

Kohtunik

Anu Vilt

Kohtuistungi sekretär

Marve Alaver

Kriminaalasi

Kristjan Maaslepa süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 263 lg

1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo

Süüdistatav

Kristjan Maaslepp

isikukood: 39201294911; elukoht: xxx ; xxxharidus; töökoht:

xxx; emakeel: xxx keel; xxx kodanik

varem kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu

24.03.2022. a otsusega KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 6-

kuulise vangistusega; KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 4 kuud

vangistust; KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti

liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 17 päeva vangistust

tõkendit pole kohaldatud

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:

1. Tunnistada süüdi Kristjan Maaslepp KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 1

aasta ja 6 kuud vangistust.

2. Tunnistada süüdi Kristjan Maaslepp KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 1

aasta ja 8 kuud vangistust.

3. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Kristjan Maaslepa liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

4. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Kristjan

Maaslepp ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-

des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Kristjan Maaslepp peab:

4.1. elama aadressil xxx ;

4.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

4.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15 päevaks;

4.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

4.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 9. aprillist

2025, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist

alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

6. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Kristjan

Maaslepalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses 190,32 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 1519,32 eurot.

7. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Kristjan Maaslepal tasuda menetluskulud

kokku 1519,32 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank

või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99925700010981.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. Kannatanud H.N. ja F.V on KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel esitanud taotluse teavitada teda

Kristjan Maaslepa ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt

võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu

ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

Kristjan Maasleppa süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate

kuritegude toimepanemises.

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdistatakse K. Maasleppa selles, et tema isikuna, keda on varem

Pärnu Maakohtu 24.03.2022. a otsusega karistatud kehalise väärkohtlemise korduva

toimepanemise eest ja kelle karistus pole kustunud, võttis 08.10.2024 kella 9 paiku

eeluurimisel täpselt kindlaks tegemata kellaajal xxx vahelisel teel F.V tahte vastaselt

korduvalt kätest kinni, väänas kannatanut kätest ja pigistas, vedades kannatanut metsa suunas.

Oma tegevusega tekitas ta kannatanule füüsilist valu labakäele ja randmetele ning sinikad

randmetele. Seega pani K. Maaslepp toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o teise inimese korduva valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdistatakse K. Maasleppa selles, et tema 25.10.2024 kella 16.00

ja 16.24 vahel xxx poe parklas s.o avalikus kohas kiskus tekkinud konfliktolukorras ägestudes

H.N.-i riietest, tõmmates ta autost välja, lõi kannatanut vähemalt ühel korral rusikaga näkku

vastu paremat põske, rebis katki kannatanu pusa ja T-särgi, kriimustades kannatanut rinna

piirkonnast, karjus kannatanule tapmisähvardusi ja ropendas valjult ning lõi kannatanut

vasakule poole kaela piirkonda ja keresse. Oma tegevusega põhjustas ta kannatanule füüsilist

valu ja kehavigastused – parema pöidla distorsioon, parema õla eespinnal 3 paralleelset

5x0,5cm hõõrdumisjälge, vasaku õlavarre eespinnal 3 paralleelselt joonjat 15 cm

hõõrdumisjälge 10x15 punetava nahaga alal ja vasaku rinnalihase piirkonnas nahal 1x5 cm

punetav laik. Samuti ajas ta kannatanut auto pukseerimise köiega, mille otsas oli metallkonks,

vehkides mööda parklat taga, üritades korduvalt kannatanut lüüa. Oma agressiivse tahtliku

käitumisega pani ta toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, häiris sündmust pealt näinud

asjasse mittepuutuvate kõrvaliste isikute rahu ja ohustas nende turvatunnet, sest vähemalt üks

sündmuse pealtnägija helistas häirekeskusesse, ja rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-des 1

ja 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival

või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku

pihta teda ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, teist isikut sõnaga, žestiga või

muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Seega pani K. Maaslepp toime KarS § 263 lg 1

p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise vägivallaga.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Kristjan

Maaslepp ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

K. Maaslepp tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda tuleb karistada 1 aasta 6

kuulise vangistusega. K. Maaslepp tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja teda

tuleb karistada 1 aasta ja 8 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb osaliselt

suurendada raskemat karistust ning mõista K. Maaslepa liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud

vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui K.

Maaslepp ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1

– 6 sätestatud kontrollnõudeid. VÕS § 1043 alusel mõista K. Maaslepalt varalise kahju

katteks välja 52,98 eurot H.N.-i kasuks. Mõista K. Maaslepalt välja riigieelarve tuludesse

määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 190,32 eurot ja sundraha 1329 eurot.

Võimaldada K. Maaslepal tasuda menetluskulud summas 1519,32 eurot ositi 12 kuu jooksul.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav

väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil

kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2.

jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Ka kannatanud on

kokkuleppemenetlusega nõustunud (tl 9 ja 56).

K. Maaslepp tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ja teda tuleb

karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele

ja karistuse eesmärkidele.

Kohtuistungil avaldas K. Maaslepp, et tasus kannatanule 13.03.2025 kahju katteks tsiviilhagis

nõutud summa 52.98 eurot. Vastava info saatis K. Maaslepp koheselt ka sekretäri meilile.

Kohus kontrollis raha laekumist kannatanule ka telefonitsi ning sai kinnituse, et kannatanu on

nimetatud summa kätte saanud. Seega on kahju täies ulatuses hüvitatud.

Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 190,32

eurot ja sundraha 1329 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb

menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3

neljandast lausest võimaldada K. Maaslepal tasuda menetluskulud kogusummas 1519,32 eurot

ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

Kannatanud H.N. ja F.V on KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel esitanud taotluse teavitada neid K.

Maaslepa ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest (tl 8 ja 55).

(allkirjastatud digitaalselt)