2-24-144707/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. aprill 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-144707

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi D. L. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2408,04 eurot

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Hageja: Rediem Capital AB (välismaa kood 559310-4697),

lepingulised esindajad S. R. ja A. J.

Kostja: D. L. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rediem Capital AB hagiavaldus D. L. vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt D. L. (isikukood XXX) hageja Rediem Capital AB (välismaa kood

559310-4697) kasuks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (esialgne krediidiandja) ja kostja

D. L. vahel 07.07.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 16665587 ning 05.07.2023

sõlmitud järelmaksulepingust nr 16641783 tulenev põhivõlg 1597,12 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised 169,38 eurot, sissenõudekulud 65 eurot ning

edasiulatuv viivis põhinõudelt (1579,12 eurot) alates 06.02.2025 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta menetluskulud 91% ulatuses D. L. ja 9% ulatuses Rediem Capital AB kanda.

4. Määrata hageja Rediem Capital AB menetluskulude rahaliseks suuruseks 610 eurot ja

mõista kostjalt D. L. (isikukood XXX) hageja Rediem Capital AB (välismaa kood

559310-4697) kasuks välja 91% hageja menetluskuludest ehk 555,10 eurot. Kostja D.

L.l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

2-24-144707

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rediem Capital AB esitas 05.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 2612,51 euro saamiseks. Kohus tegi 06.12.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 22.01.2025 määrusega

asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Rediem

Capital AB (hageja) esitas 05.02.2025 hagi D. L. vastu võlgnevuse nõudes.

3. Vastavalt 05.02.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

(esialgne krediidiandja) ja kostja D. L. vahel 07.07.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr

16665587 tulenevat põhivõlgnevust 591,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 124,05

eurot, sissenõudekulusid 40 eurot ja edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 06.02.2025

lepingujärgses määras 24,15% aastas.

4. Vastavalt 05.02.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

(esialgne krediidiandja) ja kostja D. L. vahel 05.07.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr

16641783 tulenevat põhivõlgnevust 1006,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 211,17

eurot, sissenõudekulusid 50 eurot ja edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 06.02.2025

lepingujärgses määras 24,15% aastas.

5. Järelmaksulepingu nr 16665587 kohaselt sai kostja kauba maksumusega 591,03 eurot

järelmaksuga. Krediidi kulukuse määr oli 47,77% aastas: krediidisumma 591,03 eurot,

intressimäär 29,94% aastas, viivisemäär 24,15% aastas, 60 osamakset, osamakse suurus

26,57 eurot, maksetähtaeg iga kuu 10. kuupäev, periood 10.08.2023 kuni 10.07.2028.

6. Järelmaksulepingu nr 16641783 kohaselt sai kostja kauba maksumusega 1006,09 eurot

järelmaksuga. Krediidi kulukuse määr oli 47,77% aastas: krediidisumma 1006,09 eurot,

intressimäär 29,97% aastas, viivisemäär 24,15% aastas, 60 osamakset, osamakse suurus

45,24 eurot, maksetähtaeg iga kuu 10. kuupäev, periood 10.08.2023 kuni 10.07.2028.

7. Kostja laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, kuivõrd ei teinud

ühtegi tagasimakset, mistõttu edastas krediidiandja 09.03.2024 kostjale laenulepingute

ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni

23.03.2024. Laenuandja saatis 24.03.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise teatise, kuivõrd

kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

8. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (esialgne võlausaldaja) loovutas 13.09.2024 kostja vastase

nõude Rediem Capital AB-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

2-24-144707

9. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

9.1.

põhivõlg 1597,12 eurot (591,03+1006,09), kuivõrd kostja soetas lepingute alusel

kaubad maksumusega 591,03 eurot ja 1006,09 eurot ning kohustus nende eest tasuma

maksegraafiku alusel perioodil 10.08.2023 kuni 10.07.2028, kostja ei teinud ühtegi

tagasimakset;

9.2.

sissenõutavaks muutunud viiviseid 335,22 eurot (124,05+211,17), s.o

järelmaksulepingu nr 16665587 puhul 124,05 eurot põhivõlgnevuselt 591,03 eurot alates

25.03.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 05.02.2025 (hagiavalduse

esitamise päev) lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 24,15% aastas ning

järelmaksulepingu nr 16641783 puhul 211,17 eurot põhivõlgnevuselt 1006,09 eurot alates

25.03.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 05.02.2025 (hagiavalduse

esitamise päev) lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 24,15% aastas;

9.3.

edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (1597,12 eurot) kuni selle kohase tasumiseni

alates 06.02.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 24,15% aastas;

9.4.

võla sissenõudmiskulud kokku 90 eurot: 1) järelmaksulepingu nr 16665587 puhul

40 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 10.05.2024 kiri

20 eurot; 20.05.2024 kiri 5 eurot; 20.07.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega

tekkinud kulud 10 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;

kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud); 2) järelmaksulepingu nr

16641783 puhul 50 eurot järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 16.05.2024 kiri 25

eurot; 15.06.2024 kiri 5 eurot; 08.07.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud

kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

10. Kostjale D. L. on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

23.03.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 07.04.2025) oma vastust esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud, s.o põhinõude, osaliselt

sissenõutavaks muutunud viiviste ja osaliselt sissenõudekulude osas. Kohus põhjendab otsust

järgmiselt.

12. Kohus tuvastab, et kostja D. L. ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (esialgne krediidiandja)

sõlmisid 07.07.2023 järelmaksulepingu nr 16665587, mille alusel sai kostja kauba

maksumusega 591,03 eurot (dtl 36 jj). Kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vahel

sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

(esialgne krediidiandja) loovutas 13.09.2024 kostja vastase nõude Rediem Capital AB-le (dtl

67).

13. Kohus tuvastab, et kostja D. L. ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (esialgne krediidiandja)

sõlmisid 05.07.2023 järelmaksulepingu nr 16641783, mille alusel sai kostja kauba

maksumusega 1006,09 eurot (dtl 47 jj). Kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vahel

sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

(esialgne krediidiandja) loovutas 13.09.2024 kostja vastase nõude Rediem Capital AB-le (dtl

69).

2-24-144707

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

15. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

16. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

17. Harju Maakohus kohustas 06.02.2025 määrusega hagejat esitama kohtule 7 päeva jooksul

kohtumääruse kättetoimetamisest detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te)

sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust ning

kuidas hageja on arvestanud krediidi kulukuse määra (sh arvutuskäik). Hageja lepingulisele

esindajale oli 06.02.2025 kohtumäärus kätte toimetatud 14.02.2025, kohtunõude täitmise

tähtaeg saabus 21.02.2025. Seega kohus andis 06.02.2025 kohtumääruses hagejale võimaluse

tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks, s.o 21.02.2025, esitanud andmeid ega tõendeid (VÕS

§ 4034 lg 13), mille alusel saaks järeldada, et krediidiandja oleks järginud vastustundliku

laenamise põhimõtet. 18. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise

järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses

hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet

järginud ning toimikust nähtuvad tõendid kinnitavad, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud.

19. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. 20. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

21. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

2-24-144707

22. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue selge. Kohus ei otsi ise hageja nõuet tõenditest. Kohus

kohustas 26.02.2025 kohtumäärusega hagejat täpsustama haginõuet ja esitama kohtule teave

krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7

sätestatuga 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

23. Hageja esitas 06.03.2025 seisukoha, milles kinnitas, et jääb hagiavalduses esitatud nõuete

juurde, kuivõrd hagiavalduses esitatud nõuded on sisult ümberarvestatud nõuded, st hageja ei

nõua intresse või muid lisatasusid, vaid ainult seda, mida saaks ümberarvestuse kohaselt

nõuda. Kuna kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset, on lepingud seega kehtivalt üles

öeldud. Hageja nõuab hagiavalduses põhivõlgnevust 1597,12 eurot, viivist alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 335,22 eurot ja sissenõudmiskulusid 90 eurot ning

edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt alates 06.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni

lepingujärgses määras 24,15% aastas.

24. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud,

et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja

ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb

kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

25. Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 17-19), et hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

26. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

27. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 1597,12 eurot, kuivõrd kostja soetas

07.07.2023 järelmaksulepingu nr 16665587 ja 05.07.2023 järelmaksulepingu nr 16641783 alusel

kaubad maksumusega vastavalt 591,03 eurot ja 1006,09 eurot ning kohustus nende eest tasuma

maksegraafiku alusel perioodil 10.08.2023 kuni 10.07.2028.

28. Hagiavalduse ja 06.03.2025 seisukoha (dtl 115) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue

kostja vastu 1597,12 eurot (591,03+1006,09), kuivõrd kostja soetas lepingu alusel kaubad

maksumusega 591,03 eurot ja 1006,09 eurot, kuid ei ole teinud ühtegi tagasimakset.

29. Hageja on tõendanud (dtl 42, dtl 53), et kostjale on väljastatud krediiti kokku 1597,12 eurot

(591,03+1006,09).

30. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingud kehtivalt üles öelnud. Kostja

laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 09.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatused (dtl 44, dtl 55), milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 23.03.2024. Järelmaksulepingu nr

16665587 ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 09.03.2024 oli kostja võlgnevuses vähemalt

kolme järjestikuse osamaksega, s.o 10.12.2023, 10.01.2024 ja 10.02.2024 osamaksega, sest

kostja ei olnud teinud lepingu alusel ühtegi tagasimakset. Järelmaksulepingu nr 16641783

ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 09.03.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse

osamaksega, s.o 10.12.2023, 10.01.2024 ja 10.02.2024 osamaksega, sest kostja ei olnud teinud

lepingu alusel ühtegi tagasimakset. Esialgne võlausaldaja ütles 24.03.2024 lepingud üles (dtl 45,

dtl 56), kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

2-24-144707

31. Kuivõrd kostja oli lepingute ülesütlemise hoiatuste saatmise seisuga, s.o 09.03.2024,

võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega (s.o 10.12.2023, 10.01.2024 ja 10.02.2024

maksetega), sest ei teinud lepingute alusel ühtegi tagasimakset, on lepingute ülesütlemine

24.03.2024 jätkuvalt kehtiv. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1597,12 eurot

(591,03+1006,09). Kohtu hinnangul on hageja hagiavalduses esitatud põhinõue 1597,12 eurot

põhjendatud. Seega kohus rahuldab põhinõude.

32. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud

viivised 335,22 eurot (124,05+211,17), s.o järelmaksulepingu nr 16665587 puhul 124,05 eurot

põhivõlgnevuselt 591,03 eurot alates 25.03.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni

05.02.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 24,15% aastas ning

järelmaksulepingu nr 16641783 puhul 211,17 eurot põhivõlgnevuselt 1006,09 eurot alates

25.03.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 05.02.2025 lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras, s.o 24,15% aastas. Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni

05.02.2025. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on 12,5% alates 01.01.2024,

12,25% alates 01.07.2024 ja 11,15% alates 01.01.2025, mistõttu on lepingujärgne määr

seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Kohus rahuldab

hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1597,12 eurot

perioodi 25.03.2024 kuni 05.02.2025 eest 169,38 eurot (25.03.2024 kuni 30.06.2024 määraga

12,5% aastas 53,46 eurot, 01.07.2024 kuni 31.12.2024 määraga 12,25% aastas 98,36 eurot,

01.01.2025 kuni 05.02.2025 määraga 11,15% 17,56 eurot). Seega kohus rahuldab viivisenõude

osaliselt 169,38 euro ulatuses ja jätab viivisenõude 165,84 euro (335,22-169,38) ulatuses

rahuldamata.

33. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 06.02.2025 kuni kohustuse

täitmiseni lepingujärgse määraga 24,15% aastas. Kohtu hinnangul on edasiulatuva viivise nõue

põhinõudelt (1597,12 eurot) alates 06.02.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni põhjendatud

seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

34. Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude kokku 90 eurot: 1)

järelmaksulepingu nr 16665587 puhul 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale

saadetud kirjade eest: 10.05.2024 kiri 20 eurot; 20.05.2024 kiri 5 eurot; 20.07.2024 kiri 5 eurot;

muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud); 2) järelmaksulepingu nr

16641783 puhul 50 eurot 16.05.2024 kiri 25 eurot; 15.06.2024 kiri 5 eurot; 08.07.2024 kiri 5

eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

35. Kohus analüüsib järgnevalt, kas hagejal saab olla kostja vastu võla sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue.

36. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

2-24-144707

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro

ja kuni 1000 eurot ning VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas

kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 euro.

37. Järelmaksulepingust nr 16665587 tulenevalt on hageja põhjendatud põhivõlgnevus

591,03 eurot. Seega saab hageja nõude aluseks olla VÕS § 1132 lg 2 p 2. Järelmaksulepingust nr

16641783 tulenevalt on hageja põhjendatud põhivõlgnevus 1006,09 eurot. Seega saab hageja

nõude aluseks olla VÕS § 1132 lg 2 p 3.

38. VÕS § 113 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva

möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige

varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

39. Kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 2 ja lg-ga 3 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue

järelmaksulepingu nr 16665587 puhul põhjendatud 30 euro ulatuses ehk 10.05.2024 kiri 20

eurot;

20.05.2024 kiri 5 eurot; 20.07.2024 kiri 5 eurot. Muude kulude nõue 10 eurot on tõendamata ja

kohus jätab nõude rahuldamata. Seega on hagejal kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 2 ja lg-ga 3

õigus nõuda kostjalt sissenõudekulude hüvitist 30 euro ulatuses.

40. Kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3 ja lg-ga 3 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue

järelmaksulepingu nr 16641783 puhul põhjendatud 35 euro ulatuses ehk 16.05.2024 kiri 25

eurot; 15.06.2024 kiri 5 eurot; 08.07.2024 kiri 5 eurot. Muude kulude nõue 15 eurot on

tõendamata ja kohus jätab nõude rahuldamata. Seega on hagejal kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga

3 ja lg-ga 3

õigus nõuda kostjalt sissenõudekulude hüvitist 35 euro ulatuses.

41. Kokku on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud 65 euro (30+35) ulatuses, mistõttu jätab

kohus rahuldamata nõude 25 euro (90-65) ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

43. Hageja nõuete kogusummaks oli 2022,34 eurot (1597,12+335,22+90). Kohus rahuldas

hageja nõude 1831,50 euro (s.o 1597,12+169,38+65) ehk ca 91% ulatuses, mistõttu kohus jätab

menetluskulud 91% ulatuses kostja ja 9% ulatuses hageja kanda.

44. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest

nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud summas 507 eurot käibemaksuta (s.o

2-24-144707

3 tundi tööd tunnitasumääraga 169 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane

ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

45. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal

hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti

menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal

hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot. 46. Hageja palub

mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144

punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele

9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul

avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude

kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse

kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162

lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi

rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava

paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja

20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on

käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

47. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

48. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks

tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 240 eurot (ilma

käibemaksuta).

Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse

esitamisega on märgitud 3 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks

hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel

lugeda 2 tundi, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu.

Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) peab kohus antud juhul

ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks tunnitasuks 120 euro (ilma

käibemaksuta). Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta

(hageja on käibemaksukohustuslane), mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta.

Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja

menetluses ei osalenud, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 240 eurot (2 x

120).

49. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 610 eurot (350 + 20 + 240).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 91% hageja

menetluskuludest ehk 555,10 eurot.

50. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei

nähtu ka toimikust. 51. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

52. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

2-24-144707

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

53. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 23.03.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-

toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise

ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed

puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks

15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik