1-24-6532/70 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2025, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-6532 (24284050327)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Kriminaalasi

Tanel Soop süüdistuses KarS §-de 120 lg 1, 203 lg 1, 121

lg 2 p 3, 263 lg 1 p 1, 274 lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa

Süüdistatav

Kaitsja

Tanel Soop (isikukood: 37205166045; elukoht: XXX;

viibib Tartu Vanglas; karistatus: varem 5 korral

kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu poolt

24.05.2024 otsusega KarS § 323 lg 1 järgi vangistusega 9

kuud; tõkend: vahistatud Tartu Maakohtu 27.09.2024

määruse alusel)

vandeadvokaat Rein Napa (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313, kohus

otsustas:

1. Tunnistada Tanel Soop süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud

vangistust.

Tunnistada Tanel Soop süüdi KarS § 203 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 3

(kolm) kuud vangistust.

Tunnistada Tanel Soop süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks)

aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada Tanel Soop süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks)

aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada Tanel Soop süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6

(kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel Tanel Soobile mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel

mõista talle liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.-22.09.2024 s.o

3 päeva ning eelvangistuses viibitud aeg alates 26.09.2024. Lõplikuks ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse)

päeva vangistust ja lugeda Tanel Soobile vangistuse kandmise algusajaks tema

kahtlustatavana kinnipidamine 26.09.2024.a.

Tanel Soobile kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Tanel Soobilt riigi tuludesse sundraha

1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 2249,31 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata riigi

tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 3578,31 eurot

tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 298,19 eurot

tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda

tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või

EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99925700008168 ning

selgituse „Tanel Soop, otsus nr 1-24-6532, menetluskulu“. Ositi täitmiseks määratud

kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile

täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud

Eesti Vabariigile.

Rahuldada vandeadvokaat Rein Napa kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate

kulude hüvitamise taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud

vahenditest Advokaadibüroo Rein Napa kasuks 1897,71 eurot (s.h käibemaks 342,21 eurot)

vandeadvokaat Rein Napa poolt süüdimõistetu Tanel Soobi kaitsjana riigi õigusabi korras

osutatud õigusabi eest.

3. Tsiviilhagi osas:

Rahuldada Viljandi Takso OÜ tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes ja välja mõista

Tanel Soobilt 400 eurot Viljandi Takso OÜ kasuks. Tsiviilhagi katteks väljamõistetud

summa tasuda Viljandi Takso OÜ arveldusarvele nr EE422200221016701143 Swedbank

AS-s.

4. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde 5 DVD-R plaati salvestistega.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada

apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks

kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus

olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon

esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse

kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis 09. aprill 2025.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel

jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist

teada või pidi teada saama (RKKKm, nr 3-1-1-44-15, p 8-10).

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Süüdistus ja kvalifikatsioon

Tanel Soopi (Soop) süüdistatakse selles, et tema 07.09.2024 kella 07.00 paiku XXXas Turu tn 16

Viljandi turu parklas võttis kannatanu B.I-lt rinnust kinni ning ähvardas viimast Paala järve ära

uputada, kui ei saa temalt raha. B.I tundis hirmu ja reaalselt ohtu enda elu pärast ning tal oli

alust karta ähvarduse täideviimist, kuivõrd eelnevalt on Tanel Soop B.I suhtes vägivalda

tarvitanud.

Seega pani Tanel Soop toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega

ähvardamise kui on alust karta ähvarduse täideviimist.

Tanel Soopi süüdistatakse selles, et tema lõhkus 18.09.2024 kella 00.30 paiku XXXas Endla tn 1

asuva Circle K parklas kannatanu I.O-le kuuluvat sõiduautot Volkswagen Passat Variant

registreerimismärgiga XXXXXX , lüües mitmeid kordi sõiduautot jalgade ja kätega, seejärel

suundus kõrval parkiva Viljandi Takso OÜ-le kuuluva sõiduauto Toyota Camry

registreerimismärgiga XXX XXX tagaosa juurde ning lõi tagumise parempoolse tule pihta

tekitades sellele mõra. Toyota Camryt juhtinud O.C lahkus parklast tööülesandeid täitma ning

saabus kella 01.40 paiku tagasi Endla tn 1 asuvasse Circle K tanklasse. O.C küsis T. Soobilt, et

miks ta tema autot lõhkus, mille peale viimane ärritus ja surus veelkord sõiduauto Toyota Camry

tagumisele tulele suurendades mõra, seejärel lõi küünarnukiga pagasiluugi pihta, tekitades sellele

mõlgi. T. Soop liikus ümber sõiduki ja peksis seda jalaga mitmeid kordi ja tekitas sõiduki kerele

mõlke. Peale seda liikus T. Soop sõiduauto Volkswagen Passat reg. nr XXX XXX juurde ning

lõhkus ära juhipoolse küljepeegli, murdis ära eesoleva LED lisatule, tekitas kapotile mõlgi ning

lõi jalaga vastu kõrvalistuja ust, tekitades sellele mõlgi. Tanel Soop tekitas oma tegevusega

kannatanu Viljandi Takso OÜ-le varalise kahju summas 4989.51 eurot ja kannatanu I.O-le

varalise kahju summas 2017.19 eurot.

Seega pani Tanel Soop toime KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o võõra asja

rikkumise või hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

Tanel Soopi süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumaja 15.03.2024 otsuse nr 1-24-431 järgi korduva kehalise väärkohtlemise eest,

20.09.2024 kella 20.15 paiku XXXas Endla tn 1 asuvas Circle K teenindusjaamas lõi käega ühe

korra turvafirma AS G4S Eesti töötajat U.C kõri piirkonda, tekitades oma tegevusega

kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, so kaela muude piirkondade pindmise vigastuse.

Seega pani Tanel Soop toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese

tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud korduvalt.

Tanel Soopi süüdistatakse selles, et tema 23.09.2024 kella 12.00 paiku XXXas Turu tn 16 juures

asuvas parklas, so avalikus kohas, võttis ära G.O peast päikeseprillid ja kui G.O soovis neid

tagasi saada, võttis Tanel Soop kinni tema õlast ja tõmbas pikali, mille tagajärjel G.O kukkus

ning tema põlvedele, ninale ja kätele tekkisid marrastused. Seejärel lõi Tanel Soop G.O ühe

korra jalaga paremale poole roiete piirkonda. Tanel Soop tekitas kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustuse, so kolme roide olulise nihketa murrud.

Oma teoga häiris Tanel Soop parklas viibinud isikute rahu ja turvatunnet ning rikkus

Korrakaitseseaduse (KorS) § 55 „Avalikus kohas käitumise üldnõuded“ lg 1 p 1 ja 2 nõudeid,

mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil,

eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid

ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, samuti teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel

solvata, hirmutada või ähvardada.

Seega pani Tanel Soop toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so avalikus

kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga.

Tanel Soopi süüdistatakse selles, et tema, olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu

Vanglas, ähvardas 07.10.2024 kella 18.42 paiku süüdimõistetute eluhoone S-1 eluosakonna

kambris nr 116 ametiülesandeid täitvat valvur D.H-d tapmisega, öeldes talle, et: „kui sa rauad

maha võtad, siis ma virutan sulle“ ja „sa tatikas vaata ette, sa oled ühe jalaga hauas“.

Valvur D.H võttis ähvardust reaalsena.

Seega pani Tanel Soop toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla

kasutamine võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega.

2. Menetluse käik ja kohtumenetluse poolte seisukohad

2.1. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi isikulisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle

kannatanud G.O, U.C, B.I, Viljandi Takso OÜ esindaja J.B, I.O, D.H ja tunnistajad H.U, T.C,

U.Q ja O.C. Tunnistaja Z.S kohtueelses menetluses antud ütlused võttis kohus vastu KrMS §

2911 alusel poolte kokkuleppel. Süüdistatav Tanel Soop keeldus kohtulikul uurimisel ütluste

andmisest, mistõttu kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel süüdistatava poolt kohtueelses

menetluses antud ütlused.

2.2. Kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud kirjalikeks tõenditeks olid:

äratundmiseks esitamise protokoll (kd 2, tl 14-16); fototabel (kd 2, tl 8-10); haiguslugu nr VH-

20230313 (kd 2, tl 13); radioloogiliste uuringute vastus ja eriarsti vastuvõtu vastus (kd 2, tl 17-

21); asitõendi vaatlusprotokollid 24.09.2024, 18.10.2024 koos salvestistega (kd 2, tl 22-33);

asitõendi vaatlusprotokoll 17.10.2024 koos salvestisega (kd 2, tl 49-53); sündmuskoha

vaatlusprotokoll 18.09.2024 (kd 2, tl 54-64); asitõendi vaatlusprotokoll 17.10.2024 koos

salvestisega (kd 2, tl 65-71), asitõendi vaatlusprotokoll 24.10.2024 koos salvestisega (kd 2 tl 72-

78); Rael Autokeskus OÜ kalkulatsioon koos fotodega (kd 1, tl 94-116); Viljandi Takso OÜ

dokumendid (kd 2, tl 1-7); tunnistaja Z.S ülekuulamise protokoll 26.09.2024 (kd 2, tl 11-12);

kahtlustatava Tanel Soobi ülekuulamise protokollid 22.09.2024, 26.09.2024, 25.10.2024 (kd 2, tl

93-102); Tartu Vangla iseloomustus (kd 1, tl 185-187); väljatrükk maksukohuslaste registrist (kd

1, tl 184); kahtlustatavana kinnipidamise protokollid, vahistamismäärus, karistusregistri

registriteade ja kohtuotsused (kd 1, tl 119-183); taotlused riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ja riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus

(kd 2, tl 79-86, tl 122-126).

2.3. Poolte seisukohad kohtuistungil:

Prokurör leidis, et Tanel Soobi käitumine on õigesti kvalifitseeritud ja usaldusväärselt

tõendamist leidnud ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Prokurör taotles Tanel Soobi

süüditunnistamist KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 203 lg 1, § 263 lg 1, p 1, § 274 lg 1 järgi ja

karistamist järgnevalt: KarS § 120 lg 1 järgi vangistusega 8 kuud, KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

vangistusega 2 aastat, KarS § 203 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 10 kuud, KarS § 263 lg 1 p 1

järgi vangistusega 2 aastat 3 kuud, KarS § 274 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat 2 kuud, KarS § 64

lg 1 alusel liitkaristusega 4 aastat vangistust, suurendades üksikkaristustest suurimat, KarS § 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 20.-22.09.2024, s.o 3 päeva ning

karistuseks mõista vangistus 3 aastat 11 kuud 27 päeva. Karistuse kndmise alguseks lugeda

Tanel Soobi kahtlustatavana kinnipidamise aeg s.o 26.09.2024. Lisaks taotles prokurör Tanel

Soobilt välja mõista menetluskulud ja määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumine

ositi. Prokurör leidis, et kannatanute Viljandi Takso OÜ ja I.O tsiviilhagid on põhjendatud ja

kuuluvad väljamõistmisele Tanel Soobilt.

Süüdistatav Tanel Soop ei tunnistanud kohtuistungil ennast süüdi temale inkrimineeritud

kuriteos KarS § 120 lg 1, § 203 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 263 lg 1 p 1, § 274 lg 1 järgi ja palus end

õigeks mõista.

Süüdistatava kaitsja taotles Tanel Soobi õigeksmõistmist temale süüks arvatud tegudes tema

käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

2.4. Kohus lõpetas 18.03.2025.a. koostatud määrusega KrMS § 274 lg 1 alusel

kriminaalmenetluse Tanel Soobile esitatud süüdistuses KarS § 203 lg 1 järgi osaliselt s.o selles

osas, mis puudutab Tanel Soobi poolt 18.09.2024 kella 00.30 ja 01.40 paiku XXXas, Endla tn 1

asuva Circle K parklas kannatanu I.O-le kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat Variant

registreerimismärgiga XXX XXX lõhkumist ja kannatanule varalise kahju summas 2017,19

eurot tekitamist. Võttes arvesse, et kannatanule olulist kahju ei tekitatud, vastab Tanel Soobi

tegevus väärteo tunnustele KarS § 218 järgi. Seoses kriminaalmenetluse osalise lõpetamisega ja

lähtudes KrMS § 2962 lg 1 p 4 jättis kohus kannatanu I.O tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise

nõudes 2017,19 eurot läbi vaatamata.

3. Kohtu seisukoht süüdistuse osas

3.1. Süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi

3.1.1. KarS § 120 lg 1 sätestab kriminaalvastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või

olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on alust karta ähvarduse

täideviimist.

Ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Eelkõige

kahjustatakse antud kuriteoga kannatanu vaimset heaolu, tekitatakse temas emotsionaalset

kurnavat hirmutunnet (RKKK nr 3-1-1-59-11 p 9.1).

3.1.2. Kohus leiab, et Tanel Soobi süü tapmisega ähvardamises KarS § 120 lg 1 järgi on

tõendamist leidnud tõendite kogumis kannatanu B.I ja tunnistaja U.Q ning süüdistatava ütlustega

ning asitõendi vaatlusprotokolli-, sellele lisatud fotode- ning salvestistega.

3.1.3. Kannatanu B.I ütlustest nähtub, et ta kohtus 2024. aasta ühel päeval Viljandi turu juures

süüdistatava Tanel Soobiga, kes oli eelmisel päeval vangistusest vabanenud. Tanel Soop haaras

kannatanul kätest kinni ning ütles kannatanule, et nüüd on aeg hakata sinuga arveid klaarima.

Süüdistatav väitis kannatanule, et kannatanu olevat olnud ühes Tanel Soobi kriminaalasjas

tunnistajaks, mistõttu süüdistatav on kannatanu pärast kaks aastat kinni istunud. Lisaks

eeltoodule ähvardas Tanel Soop kannatanu B.I Paala järve ära uputada. Kannatanu võttis Tanel

Soobi ähvardust panna toime kannatanu tapmine reaalsena, kuna Tanel Soop on varasemalt

kannatanu suhtes toime pannud kehalise väärkohtlemise. Samuti on Tanel Soop kannatanule

teadaolevalt teistegi isikute suhtes toime pannud vägivallategusid (kd 1, tl 85p-87).

Kannatanu ütlusi selles, et Tanel Soop on varasemalt tema suhtes toime pannud kehalise

väärkohtlemise, kinnitab Tartu Maakohtu 03.07.2020.a. kohtuotsus nr 1-20-32, millest ilmneb, et

Tanel Soop on süüdi tunnistatud kannatanu B.I suhtes 19.11.2019.a. valu tekitava kehalise

väärkohtlemise toimepanemises, nimelt jalaga löömises kannatanule puusa piirkonda.

Kannatanu B.I ütlustega riimuvad politseiametnik U.Q poolt tunnistajana antud ütlused, millest

nähtub, et tunnistaja U.Q nägi 07.09.2024.a. kella 07.00 paiku Viljandi turuplatsil kaht

meesterahvast, kes olid käsipidi koos. Tunnistaja tundis ära Tanel Soobi. T. Soobi poolt rünnatav

isik oli B.I, kes selgitas, et tegemist on mingi vana probleemiga, mille tõttu tema tunnistuse

alusel on T. Soop varem karistada saanud. Tanel Soop lubas teda Paala järve ujuma viia ja muid

selliseid „õnnetusi“ talle korraldada (kd 1, tl 193-193p).

17.10.2024.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud telefoni (iPhone)

videosalvestist IMG_9651.MOV ja vormikaamera P32041 videosalvestist ning on tõendatud

järgnevad asjaolud: telefoni videosalvestis IMG_9651.MOV tõendab Tanel Soobi rünnet

kannatanu B.I suhtes, sealjuures Tanel Soop hoiab kinni kannatanu B.I õlavarrest ning järgnevalt

on haaranud kannatanu riietest n.ö rinnust kinni (fotod nr 1-3) (kd 2, tl 49-52). Politsei

vormikaamera nr P32041 salvestis tõendab, et Tanel Soop ja B.I annavad omapoolse selgituse

nendevahelisele konfliktile (foto nr 4). Vormikaamera salvestusel kella 07.08.13-07.09.00 räägib

B.I, mis temaga juhtus. Kella 07.10.14 ajal räägib Tanel Soop, et vanu asju ei unustata ja võlg

tuleb ära maksta. Kella 07.12.16 ajal ütleb Tanel Soop B.I-le, et nagunii sa kukud puruks vastu

asfalti, mille peale B.I vastab, et see on juba hirmutamine. Kella 07.15.31 ajal ütleb Tanel Soop,

et ta ei löö B.I-d, aga ta kukub, mille peale B.I vastab, et näe kukun ja upun ja rebib riideid ning

tahab asju (kd 2, tl 49-53).

Süüdistatav Tanel Soop ei vaidlusta kahtlustatavana antud ütlustes 07.09.2024.a. XXXas Turu

parklas viibimist ja seal kannatanu B.I-ga kohtumist. Süüdistatav oli eelmisel päeval s.o

06.09.2024 vanglast vabanenud ja talle tuli Turu parklas vastu kannatanu, kes tuli talle lähemale

ning süüdistatav tõukas kannatanu endast eemale, kuna kannatanu suu haises. Süüdistatav läks

seepeale oma teed. Tanel Soop väidab, et ta ei puutunud kannatanut, vaid sirutas käe välja, et

kannatanut endast eemal hoida. Samuti eitab Tanel Soop kannatanu suhtes tapmisega

ähvardamise toimepanemist – s.o ähvardust kannatanut Paala järve uputada. Süüdistatav olevat

ise tahtnud Paala järve ujuma minna.

Riigikohtu otsuses nr 1-18-1247 p 37 leitakse, et isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse

hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata

sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel

menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Lisaks on kohtupraktikas tõdetud

(RKKK 21.12.2015 nr 3-1-1-100-15 p 16), et tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab

peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust

on võimalik kriminaalmenetluses ka taas esitada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ütluste kui

isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostanud näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise

asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta

ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast

ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab

põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega. (Vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 18. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14 koos edasiste

viidetega ja 28. mai 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 13).

Kohus leiab, et süüdistatava ütlused on vastuolus muude asjas kogutud tõenditega. Kannatanu

ütlustest nähtub, et süüdistav tuli talle pooljoostes ligi haarast kätest ja lubas hakata kannatanuga

arveid klaarima. Lisaks eeltoodule hakkas Tanel Soop kannatanut ähvardama tapmisega –

lubades kannatanu Paala järve ära uputada. Ka eelpool märgitud salvestised tõendavad, et Tanel

Soop alustas rünnet kannatanu suhtes haarates kannatanul kätest ja riietest s.o rinnust kinni.

Lisaks eeltoodule tõendab politsei vormikaamera salvestise vaatlusprotokoll ja salvestis, et

süüdistatav tuletab kannatanule meelde vanu asju ja võla tasumise kohustust ning hirmutab

kannatanut võimaliku kukkumise ja uppumisega, rebib riideid ja tahab kannatanu asju.

Tunnistaja U.Q ütlustest nähtub, et tunnistajale oli sündmuskohal koheselt arusaadav, et

kannatanu oli Tanel Soobi poolt rünnatav isik, kuna kannatanu andis viipega politseiametnikule

sellest märku.

Kohus leiab, et süüdistatava Tanel Soobi ütlused, milles ta eitab kannatanul rinnust kinnivõtmist

ja kannatanu suhtes tapmisega ähvardamise toimepanemist, tuleb tõendikogumist välja jätta kui

ebausaldusväärsed, kuna selles osas esineb süüdistatava ütlustes vastuolu kannatanu, tunnistaja

U.Q ütlustega samuti asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestistest nähtuvate asjaoludega.

Süüdistatava ütlusi saab arvestada üksnes ulatuses, milles need riimuvad muude asjas kogutud

tõenditega.

Kohtu hinnangul on eelnevalt käsitletud tõenditega kogumis usaldusväärselt tõendamist leidnud,

et süüdistatav on süüdistuses märgitud ajal ja kohas kannatanut tapmisega ähvardades

realiseerinud KarS § 120 lg 1 järgi objektiivse teokoosseisu.

Riigikohtu praktikas on leitud, et psüühilise vägivalla sisuks on ähvardus, millega kutsutakse

kannatanus esile arusaam, et süüdlane võib ähvarduse täide viia. Ähvardamine tähendab

vaadeldava kuriteokoosseisu mõttes võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses

vara rikkumine või hävitamine) tekkimise või saabumise ettekujutuse loomist kannatanul, olgu

siis sõnaliselt või mõnel muul konkreetse kannatanu jaoks arusaadaval moel (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 2020. a otsus asjas nr 1-19-1849/43).

Ähvardamine peab olema veenev, mis tähendab, et kannatanul peab konkreetsel ajahetkel olema

alust karta ähvarduse täideviimist. Antud juhul oli süüdistatava Tanel Soobi ähvardus suunatud

kannatanus arusaama tekitamisele, et süüdistatav võib ähvarduse täide viia. Alust ähvarduse

täideviimise kartuseks andis kannatanule varasem kogemus, s.o Tanel Soobi poolt 19.11.2019.a.

kannatanu suhtes valu tekitava kehalise väärkohtlemise toimepanemine. Ka oli kannatanule teada

läbi tuttavate, et Tanel Soop on ka teiste isikute suhtes vägivallategusid toime pannud. Lisaks

eeltoodule tõendavad Tanel Soobi poolt rünnet kannatanu suhtes 17.10.2024.a. koostatud

asitõendi vaatlusprotokoll ning telefoni iPhone videosalvestis IMG_9651.MOV ja vormikaamera

P32041 videosalvestis, millest kohaselt Tanel Soop kannatanuga süüdistuses märgitud ajal kohas

kohtudes haarab kannatanul kätest ja riietest s.t rinnust kinni, nõuab kannatanult asju ja võla

tasumist ning hirmutab kannatanut, et kannatanu kukub vastu asfalti puruks.

Seega, kannatanule oli süüdistatava ähvardus kannatanut Paala järve ära uputada veenev, kuna

süüdistatav on ka varem kannatanu suhtes toime pannud vägivallateo - kehalise väärkohtlemise

ning ka 07.09.2024.a. kannatanuga XXXas Turu parklas kohtudes oli süüdistatav kannatanu

suhtes agressiivselt meelestatud. Arvestades kõiki eelmärgitud asjaolusid süüdistatava vägivaldse

käitumise kohta, oli kannatanul põhjendatult alust karta, et süüdistatav võib ähvarduse tema

suhtes täide viia.

3.1.4. Kohus on seisukohal, et Tanel Soop pani kannatanu B.I suhtes ähvardamise toime otsese

tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus järeldab

süüdistatava otsest tahtlust kannatanu suhtes tapmisega ähvardamist toime panna tema

agressiivsest käitumisest kannatanu suhtes, s.h kätest ja riietest haaramine.

3.1.5. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

3.2. Süüdistus KarS § 203 lg 1 järgi

3.2.1. KarS § 203 lg 1 objektiivse koosseisu tegu on asja kahjustamine, mis võib seisneda selle

rikkumises või hävitamises ning sellega olulise kahju tekitamises.

3.2.2. Kannatanu Viljandi Takso OÜ esindaja J.B on kohtus andnud ütlusi, et 2024.a. septembri

algul kahjustas Tanel Soop äriühingu Viljandi Takso OÜ poolt liisitud sõiduautot Toyota Camry

tekitades autole mõned mõlgid ja muid kahjustusi. Kannatanu ütlustest nähtuvalt tekitas Tanel

Soop Viljandi Takso OÜ-le varalist kahju 4989,51 eurot (kd 1, tl 89-90).

Kannatanu ütlused riimuvad tunnistaja O.C ütlustega, mille kohaselt sündmus toimus 2024.a.

sügisel ühel ööl, kui tunnistaja oli tööl Viljandi Takso OÜ taksojuhina ning ta oli keeldunud

teenust osutamast Tanel Soobile, kuna oli hõivatud teise ülesande täitmisega. Ta pakkus Tanel

Soobile võimalust, et teda võib koju viia samas lähedal viibiv I.O. Tanel Soop läks I.O-ga

rääkima, kuid enne lahkumist tunnistaja kasutuses olnud takso juurest lõhkus sellel autol ära

tagatule. Kui tunnistaja pöördus poole tunni pärast tagasi samasse tanklasse, siis oli saabunud

sündmuskohale tema tööandja esindaja. Tunnistaja tegi kõne politseisse, et tekitatud on varaline

kahju. Mõne aja pärast tuli Tanel Soop tagasi ning hakkas uuesti tunnistaja kasutuses olnud

sõidukit Toyota Camry lõhkuma. Süüdistatav käis ümber auto lõhkus seda autot nii käe- kui ka

jalalöökidega, tekitades autokerele mõlke ja lõhkus autol tagatule ära. Tunnistaja kinnitusel oli

tema sõiduk enne sõidu alustamist terve. Tanel Soop oli sündmuskohal alkoholijoobes (kd 2, tl

87-88p).

Tunnistaja O.C ütlused riimuvad kannatanu I.O ütlustega, kes kinnitas, et ta tunneb taksojuht

O.C ning kannatanu viibis 2024.a. Endla 1 Circle K tanklas ja nägi pealt sündmust, kui Tanel

Soop märatses tankla parklas seisnud autode kallal ja lõi korduvalt vastu O.C kasutuses olnud

sõiduki tagatuld.

17.10.2024.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokoll Circle K turvakaamera salvestuse vaatluse

kohta tõendab, et 18.09.2024.a. Tanel Soop lööb käega valget värvi sõiduauto (takso) tagumise

tule pihta (fotod nr 1, 6), küünarnukiga vastu sama sõiduauto pagasiluuki (foto nr 7) ja lööb sama

sõiduauto kõrvalistuja poolt (foto nr 9).

18.09.2024.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja lisatud fotodega 7 ja 8 on tõendatud

sõiduki Toyota Camry registrimärgiga XXX XXX kahjustused: tagumisel parempoolsel tulel

mõra ja pagasiluugil mõlk. Protokollis on märgitud, et vaatlus toimub 18.09.2024 pimedal ajal

ajavahemikus kell 02.24-02.55.

Süüdistatav Tanel Soobi poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et tema ei ole

kuritegu toime pannud. Ta tarvitas ühel õhtul Alexela tankla juures alkoholi ning tahtis ära koju

minna ning läks Circle K tankla parklasse, kus seisid Forum takso ja vana romu Passat. Tal oli

10 eurot taskus ja palus taksojuhil end 10 euro eest xxxxxxxle ära viia. Taksojuht soovis saada

20 eurot ja ütles veel, et tema sõber võib Tanel Soobi ära viia 15 euro eest. Tanel Soop ärritus

selle peale, et ta ei saa 10 euro eest xxxxxxxle ja kuna ta oli alkoholi tarvitanud, siis ärritus ta

kiiremini. Ta toetas vastu auto peeglit ja see murdus ära, kuna ta on nii raske. Ta tegi ümber

autode tiire, et ennast rahustada. Mingi aeg hiljem läks uuesti Circle K tanklasse tagasi ja tegi

jälle autode ümber kaheksaid ja ta ei mäleta, mis seal täpselt tegi, kuna oli juba purjus. Seega

süüdistatava ütlused kinnitavad sündmuskohal ning kahjustatud sõiduki juures viibimist.

Kohus leiab, et süüdistatava Tanel Soobi ütlused, milles ta eitab Viljandi Takso OÜ valduses ja

kasutuses olnud sõiduauto Toyota Camry registrinumbriga XXX XXX rikkumist, tuleb

tõendikogumist välja jätta kui ebausaldusväärsed, kuna selles osas esineb süüdistatava ütlustes

vastuolu kannatanu seadusliku esindaja, tunnistaja O.C, kannatanu I.O ning asitõendi

vaatlusprotokollist ja salvestisest nähtuvate asjaoludega. Iseenesest on ka süüdistatava poolt

antud ütlustes vastuolu, kuna esialgu ta tegu eitab, kuid järgnevates ütlustes räägib, et ta oli

purjus ja seetõttu ei mäleta, mis ta sündmuskohal täpselt tegi. Juhul, kui isik oli sellises joobes, et

ta sündmuste käiku täpselt ei mäleta, siis juba eelmärgitu seab kohtu hinnangul tema ütluste

usaldusväärsuse kahtluse alla. Seega süüdistatava ütlusi saab arvestada üksnes ulatuses, milles

need riimuvad muude asjas kogutud tõenditega.

Kannatanule süüdistatava teoga tekitatud varaline kahju on tõendatud Rael Autokeskuse OÜ

kalkulatsiooniga (kalkulatsioon, tööde kokkuvõte, varuosade kokkuvõte, pindõgvenduste

kokkuvõte, värvitööde kokkuvõte, plastitööde kokkuvõte, tööetappide kokkuvõte ja lisatud

fotodega): sõiduauto Toyota Camry registrinumbriga XXX XXX remondi kogumaksumus

moodustab 4089,76 eurot, millele lisandub käibemaks 22% s.o 889,75 eurot s.o kokku 4989,51

eurot (kd 1, tl 94-116).

KarS § 203 lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav võõra asja rikkumine või hävitamine, kui

sellega tekitati oluline kahju. Osutatud sätte objektiivne koosseis eeldab seega, et toimepanija a)

rikub või hävitab asja, mis on c) talle võõras ja d) põhjustab sellega olulise kahju (RKKKo, nr 1-

21-2315, p 37).

KarS § 203 mõttes rikkumine on asja selline mõjutamine, mis muudab selle substantsi, kuid ei

muuda asja lõplikult kasutamiskõlbmatuks. Seevastu hävitamine on substantsi selline muutmine,

mille tagajärjel asi muutub senisel eesmärgil tarvitamiskõlbmatuks ning väärtusetuks, seega

substantsi likvideerimine (vt. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 5. täiendatud ja

ümbertöötatud väljaanne, lk 669. p. 9-10).

Seega, kuna Tanel Soobi tegu ei muutnud kannatanu Viljandi Takso OÜ valduses ja kasutuses

olnud sõidukit Toyota Camry registrinumbriga XXX XXX lõplikult kasutamiskõlbmatuks või

tarbetuks, siis on antud juhul alust rääkida asja rikkumisest mitte aga hävitamisest.

Isikule on KarS § 203 mõttes võõras iga asi, mis ei ole asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 mõttes

tema omandis (RKKK 12.12.2008, 3-1-1-46-08, p 19). Sõiduauto Toyota Camry

registrinumbriga XXX XXX ei olnud Tanel Soobi omandis, seega oli süüdistatavale võõras asi.

KarS § 203 kriminaliseerib asja tahtliku rikkumise või hävitamise üksnes juhul, kui sellega

tekitati oluline kahju. Vastavalt KarS § 121 p 1 on oluline kahju või süüteo ulatus, mis ületab

4000 eurot. Varalise kahju korral tähendab see KarS § 121 p 1 kohaselt seda, et kahjusumma

ulatub vähemalt 4000 euro ja 1 sendini (RKKK 17.06.205, 3-1-1-54-15, p 39).

Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt on varaline kahju eelkõige

otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 132 lg-st 3 tuleneb, et kui asja on

kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku

väärtuse vähenemise.

Kannatanule süüdistatava teoga tekitatud varaline kahju on tõendatud Rael Autokeskuse OÜ

kalkulatsiooniga, mille kohaselt on sõiduauto Toyota Camry registrinumbriga XXX XXX

remondi kogumaksumus moodustab 4089,76 eurot, millele lisandub käibemaks 22% s.o 889,75

eurot s.o kokku 4989,51 eurot. Süüdistatava poolt eelmärgitud sõiduautole tekitatud kahjustused

(autokerel, tuledel, plastikosadel ja iluliistudel) on tõendatud tööde ja tööetappide kokkuvõtte

ning fotodega. Eelnevalt käsitatud tõenditega on ümberlükatud kaitsja väide, et asjas puudub

oluline kahju.

Seega on kõnealuses kriminaalasjas tõendamist leidnud, et süüdistatav Tanel Soop, viibides

18.09.2024 kella 00.30 ja 01.40 paiku XXXas Endla tn 1 asuvas Cirkle K parklas rikkus Viljandi

Takso OÜ-le kuuluva ja tema kasutuses olnud sõiduautot Toyota Camry reg. märgiga XXX

XXX lõhkudes käe ja jalalöökidega sõidukit järgnevalt: lõi tagumise tule pihta, lüües selle katki

ning liikus ümber auto ja peksis seda mitmeid kordi ja tekitas sõiduki kerele mõlke. Eelmärgitud

teoga rikkus süüdistatav talle võõrast asja ja põhjustas oma teoga olulise kahju, antud juhul

4989,51 eurot. Süüdistatav on oma teoga realiseerinud objektiivse teokoosseisu KarS § 203 lg 1

järgi.

3.2.3. Kohus on seisukohal, et Tanel Soop pani võõra asja rikkumise toime otsese tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus järeldab

süüdistatava otsest tahtlust võrra asja rikkumist toime panna süüdistatava korduvates käe- ja

jalalöökides sõiduauto Toyota Camry registrinumbriga XXX XXX pihta ja selline tegevus kestis

suhteliselt pikka aega. Tunnistaja O.C ütlustel kestis sõiduauto lõhkumine süüdistatava poolt

ajaliselt üle poole tunni.

3.2.4. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

3.3. Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

3.3.1. KarS § 121 lg 2 p 3 sätestab kriminaalkorras vastutuse teise inimese tervise kahjustamise

eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt.

Seega on KarS § 121 lg 2 p 3 kohaselt kriminaalkorras karistatav nii teise isiku tervise

kahjustamine kui ka tema kehaline väärkohtlemine valu tekitaval viisil.

3.3.2. Süüdistatavale Tanel Soobile esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi seisneb

kannatanu U.C tervise kahjustamises ja kannatanu suhtes valu tekitava kehalise väärkohtlemise

toimepanemises, milline tegu oli toime pandud korduvalt.

3.3.3. Tanel Soobi süü KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on

tõendamist leidnud tõendite kogumis kannatanu U.C ning süüdistatava ütlustega, asitõendite

vaatlusprotokollide ja salvestistega ning radioloogiliste uuringute vastusest ja eriarsti vastuvõtu

vastusest nähtuvate asjaoludega. Eeltoodud seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Kannatanu U.C ütlustest nähtub, et ta on AS-i G4S Eesti turvatöötaja ja on süüdistatavaga

kohtunud 20.09.2024.a., reageerides häirele. Väljakutse sündmuskohaks oli Endla 1, Viljandis

asuv Circle K teenindusjaam. Kannatanu ütluste kohaselt üritasid nad koos kaasturvatöötajaga

Tanel Soopi objektilt eemaldada, kuna klienditeenindaja sõnul oli T. Soop olnud ebasoovitav

sellel objektil. Kuna turvatöötajatel Tanel Soobi väljatoimetamine Circle K teenindusjaamast ei

õnnestunud, siis kutsusid nad appi politsei, sest Tanel Soobi käitumine tundus neile

ebastabiilsena – vahepeal oli viisakas, seejärel ägestus. Kohale tulid politseinikud ja olukord

eskaleerus. Tanel Soop lõhkus kohapeal teenindusjaama inventari ja lõi käega kannatanule kõri

piirkonda. Süüdistatava teo tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu – valus oli rääkida ja

neelatada ning kael oli jäik. Samuti sai kannatanu süüdistatava teo tagajärjel tervisekahjustusi –

kõriturse ning kaelale pindmise vigastuse (kd 1, tl 84-85p).

Kannatanu ütlustest nähtuvad asjaolud talle süüdistatava poolt tekitatud valu ja tervisekahjutuse

osas riimuvad radioloogiliste uuringute vastusest ja eriarsti vastuvõtu vastusest (kd 2, tl 17-21)

nähtavate asjaoludega. Eelmärgitud ravidokumendiga on tõendatud, et kannatanu U.C on G4S

turvatöötaja, kes sai rünnaku käigus 20.09.2024 umbes kell 20.30 löögi kõri piirkonda. Valu

neelamisel ja rääkimisel, palpatoorselt tugev valulikkus. Tekitatud tervise kahjustused: s.h kaela

muude piirkondade pindmine vigastus. Vaatlusel kaelal pisut punetav joon (löögi koht) ja kerge

turse.

24.09.2024.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokoll vormikaamera U15694 vaatluse kohta

tõendab, et Tanel Soop žestikuleerib kätega tõuseb püsti ja liigub teenindusjaamas ringi, ühel

hetkel liigub teenindusjaama jääjoogimasinate juurde, lööb rusikaga vastu seina ja lükkab kõrval

oleva laua pealt maha infoplakati (foto nr 2). G4S turvatöötaja püüab rahustada Tanel Soopi ja

püüab teda vasakust õlavarrest hoides suunata eemale (foto nr 3), kuid Tanel Soop vasaku käega

vehkides lööb turvatöötajale kaela piirkonda (foto nr 4). 18.10.2024.a. koostatud asitõendi

vaatlusprotokoll Circle K turvakaamerate salvestuse vaatluse ja salvestis tõendavad, et

20.09.2024 kella 19.32.44 ajal liiguvad bussijaama parklasse kaks isikut, kellest ühel on käes

golfikepp (foto nr 1, 2). Mõlemad isikud liiguvad punast särki kandva Tanel Soobi juurde,

mehed ajavad omavahel juttu (fotod nr 3-4). Tanel Soop kõnnib Cirkle K tanklasse ja talle

järgneb isik, kellel on käes golfi kepp. Tanel Soop liigub WC-sse ning golfi keppi kandev isik

lahkub tanklakauplusest (fotod nr 6-8). Mõni hetk hiljem saabub G4S turvapatrull, seejärel

politseipatrull (fotod nr 9-10). Tanel Soop hakkab lõhkuma tanklakaupluse inventari. Tanel Soop

lööb käega naisturvatöötajale käega kõri piirkonda (foto nr 12).

Tanel Soobi kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (kd 2, tl 93-95) nähtub, et Tanel Soop

viibis 20.09.2024.a. Circle K teenindusjaamas ning tanklasse saabumise põhjuseks oli see, et ta

oli nii tanklatöötajal kui ka tanklas viibinud meesterahval palunud kohale kutsuda politsei, kuna

ta tundis ennast ohustatud olevat oma tuttava, Tannu-nimelise isiku poolt, kellel oli golfikepp

kaasas ja kellega ta oli kohtunud samal päeval kella 18.30 paiku Viljandi bussijaamas. Tannu-

nimeline isik tanklasse ei sisenenud, vaid ootas väljas. Nii tanklatöötaja kui tanklas viibinud

meesterahvas Tanel Soobi palvel politseid ei kutsunud. Tanel Soop palus ka 15 minutit hiljem

tankla teenindusjaama kohale saabunud G4S turvatöötajatel kohale kutsuda politsei, kuna tal

olevat abi vaja. Politsei jõudis kohale umbes kella 19.00 paiku. Tanel Soop läks närvi, kuna

politsei ei jõudnud kohale nii kiiresti kui tal vaja oli, samuti ajasid teda närvi ja provotseerisid

G4S töötajad. Ta istus pinkide peal ja jõi kohvi ning mingil hetkel plahvatas ja lõi käega

limonaadi riiuli pikali ja seal taga võis olla naisturvatöötaja. Ta ei näinud, kas turvatöötaja sai

pudeliga pihta või mitte. Tanel Soop eitab turvatöötaja löömist.

KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on

usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas

süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel

uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes

on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad

(RKKK nr 3-1-1-25-15 p 8).

Kohus leiab, et antud juhul on usaldusväärsemad kannatanu ütlused, millised riimuvad teiste

tõenditega. Süüdistatava ütlused selles, et tema palus välja kutsuda politsei, kuna ta kartis rünnet

Tannu-nimelise isiku poolt ei riimu muude tõenditega. Samuti ei riimu muude asjas kogutud

tõenditega Tanel Soobi väide, et turvatöötajad provotseerisid teda ja tema ei ole kannatanut

löönud. Kohus viitab kannatanu ütlustele, millest nähtub, et turvatöötajad kutsuti Endla tn 1,

Viljandis asuvasse Circle K teenindusjaama justnimelt Tanel Soobi ebasobiva käitumise tõttu,

keda püüti seetõttu turvatöötajate poolt tanklast eemaldada. Ka politsei kutsuti sündmuskohale

Tanel Soobi käitumisest tulenevatel põhjustel, kuna T. Soop ei allunud turvatöötajatele ja

turvatöötajad Tanel Soopi tanklast välja ei saanud. 18.10.2024.a. koostatud asitõendi

vaatlusprotokollist (Circle K turvakaamerate salvestuse vaatlus) ja salvestisest nähtub, et

golfikepiga meesterahvas Tanel Soopi tanklas mitte mingil viisil ei ohustanud. Küll aga

tõendavad kõik asjas uuritud tõendid, k.a. Tanel Soobi ütlused, et pärast politseiametnike

saabumist sündmuskohale T. Soop muutus sündmuskohal agressiivseks, lõhkudes tankla

teenindusjaama vara. Kannatanu ütlused, 24.09.2024.a. ja 18.10.2024.a. koostatud asitõendite

vaatlusprotokollid ja salvestised tõendavad, et süüdistatav lõi kannatanut vasaku käega ühe korra

kõri piirkonda. Eelmärgitud asitõendite vaatlusprotokollide- ja salvestistega on tõendatud, et

süüdistatava löök ei tabanud kannatanut juhuslikult, vaid tegemist oli tahtliku vägivallateoga.

Eelmärgitut kinnitab süüdistatava asend kannatanu suhtes. Nimelt, süüdistatav ja kannatanu

seisavad vahetusläheduses teineteise ees, näoga vastakuti. Süüdistatav nägi kannatanut ja sellises

olukorras on süüdistatav suunanud oma käelöögi otsejoones kannatanu suunas ning tema

käelöök tabas kannatanut kõri piirkonda. Süüdistatava Tanel Soobi löök oli piisavalt tugev, kuna

löögi tagajärjel tekitas ta kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – kaela muude

piirkondade pindmise vigastuse ja turse, mis on tõendatud radioloogiliste uuringute vastuse- ja

eriarsti vastuvõtu vastusega. Süüdistatava ütlused selles, et kannatanu võis olla limonaadiriiuli

taga, millega süüdistatav viitab sellele, et ta justkui ei pannud kannatanut tähele, ei ole kooskõlas

kohtuistungil uuritud tõenditega. Kokkuvõtvalt, süüdistatava ütlused kannatanu mittelöömises

on ennastõigustavad ja ei riimu muude asjas uuritud tõenditega. Seetõttu ei ole arvestatav ka

kaitsja poolt kohtuvaidluses ja süüdistatava poolt viimases sõnas öeldu, et süüdistatava tegu oli

toimepandud ettevaatamatusest ja ei olnud tahtlik. Kohtu hinnangul saab süüdistatava ütlusi

arvestada üksnes ulatuses, milles need riimuvad muude asjas kogutud tõenditega.

3.3.4. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine (KarS § 121 lg 1 alt 2) on inimese keha

mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimeste vahelistes suhtes aktsepteeritav (sotsiaalselt

adekvaatne), kuid, mis ei tekita tervisekahjustust. Löömine ja peksmine on näited sellisest

kohtlemisest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest

kiskumine jne (RKKK, nr 3-1-1-48-04, p 8).

Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena

valu. Riigikohtu Kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 3-1-1-50-13 p 12 on selgitanud, et valu

tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat

aistingut. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus,

mis on erinevate inimeste puhul erinev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri

2010.a. otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 16). Siiski tuleb märkida, et KarS § 121 koosseisu

kontekstis ei või piirsituatsioonides eelviidatud tõdemusega piirduda, vaid tuleb täiendavalt

küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo

tagajärjena objektiivselt omistatav.

Kohtul puudub kahtlus, et Tanel Soop on kannatanu löömisega süüdistuses märgitud ajal ja

kohas põhjustanud kannatanule nii tervisekahjustused kui ka füüsilise valu. Kohtul puudub alus

kahelda kannatanu ütlustes, kuivõrd kannatanu ütlused valu olemasolu kohta seonduvad tema

tervisekahjustusi tõendavate tõenditega. Ühtlasi kohus leiab, et kannatanule valuaistingu

tekitamine süüdistatava kui meesterahva käelöögiga naisterahvale kõripiirkonda on teo

tagajärjena objektiivselt omistatav. Kannatanul tekkis süüdistatava teo tõttu valuaisting

rääkimisel ja neelatamisel. Füüsilise valu olemasolu on usutav ka seetõttu, et süüdistatava löögi

tagajärjel sai kannatanu tervisekahjustused – kaela muude piirkondade pindmine vigastuse -

punetav joon ja kerge turse.

Kohus nõustub Tanel Soobi süüdistuses toodud süüteo kvalifikatsiooniga KarS § 121 lg 2 p 3

järgi, kuna süüdistatav on kannatanu suhtes toime pannud tervise kahjustamise ja valu tekitava

kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud korduvalt.

Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu.

Objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervisekahjustamist ning valu tekitavat

kehalist väärkohtlemist (RKKK nr 1-17-105/35, p 11). Nii nagu teise inimese tervise

kahjustamisel (KarS § 121 lg 1 esimene alternatiiv), sekkutakse ka valu tekitava kehalise

väärkohtlemise korral (KarS § 121 lg 1 teine alternatiiv) olulisel määral inimese kehalisse

puutumatusesse ning häiritakse tema kehalist ja vaimset heaoluseisundit (RKKK nr 1-18-7833, p

24).

3.3.5. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus (KarS § 24 lg 1). KarS § 121 lg 2 p 3

kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See

näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu.

Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei

ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime

pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille

eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline

retsidiiv) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. septembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-72-

16, p 9). Juriidilise retsidiivi korral avaldub uue kehalise väärkohtlemise ebaõigus muu hulgas

selles, et varem mõistetud karistus pole mõjutanud toimepanijat hoiduma samast kuriteost

(RKKK nr 1-19-5146, p 8).

Tanel Soobi teos esineb korduvus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, kuna ta on varem korduvalt

samalaadseid tegusid toimepannud ja teda on selliste tegude eest ka karistatud. Nii nähtub Tanel

Soobi süüditunnistamine ja karistamine KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistusregistriteatest ja

järgnevatest kohtuotsustest: Tartu Maakohtu 15.03.2024.a. kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-24-

431, Tartu Maakohtu 21.12.2022.a. kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-22-6620, Tartu

Ringkonnakohtu 25.09.2020.a. kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-20-32, Tartu Maakohtu

08.10.2019.a. kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-19-3704 (kd 1, tl 138-153, tl 158-183).

3.3.6. Kohus leiab, et kehalise väärkohtlemise süüdistuses kirjeldatud asjaoludel pani süüdistatav

kannatanu suhtes toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese

tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt

möönab seda. Otsest tahtlust süütegu toime panna järeldab kohus ründe intensiivsusest, tegemist

on keskmise intensiivsusega kehalise väärkohtlemisega, kuna süüdistatava teoga kaasnesid

kannatanule tagajärjena nii tervisekahjustus kui ka füüsiline valu.

3.3.7. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

3.4. Süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

3.4.1. KarS § 263 lg 1 p 1 sätestab kriminaalvastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete

rikkumise eest, kui see on toimepandud vägivallaga. Kaitstav õigushüve on avalik kord.

3.4.2. Tanel Soobi süü KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on

tõendamist leidnud tõendite kogumis kannatanu G.O, tunnistajate H.U, Z.S , T.C ning

süüdistatava ütlustega ja äratundmiseks esitamise protokollist, fototabeli 25.09.2024 fotodest ja

kannatanu haigusloost nr VH-20230313-18685 nähtuvate asjaoludega. Eeltoodud seisukohta

põhjendab kohus järgnevalt.

3.4.3. Kannatanu G.O ütlustest (kd 1, tl 82p-84) nähtub, et 2024.a. septembrikuus käis ta

Viljandi linnas Turu Konsumis endale õunu ostmas. Viljandist Jämejalga soovis sõita taksoga.

Kannatanu istus taksosse. Auto küljeaken oli avatud asendis ja süüdistatav tuli takso juurde ning

võttis kannatanul nina pealt prillid ära. Kui kannatanu süüdistatavale järgnes ja palus prillid

tagastada, siis surus Tanel Soop kannatanu käpuli maha ning lõi teda jalaga vastu keha paremat

külge. Seejärel virutas kannatanu prillid vastu maad. Kannatanu tundis Tanel Soobi löögi

tagajärjel füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi - 9., 10. ja 11. roide nihketa murrud. Kannatanule

tekitatud tervisekahjustusi tõendab lisaks kannatanu ütlustele fototabel 25.09.2024 (kd 2, tl 8-10)

ja haiguslugu nr VH-20230313-18685 (kd 2, tl 13). G.O-l on tuvastatud Viljandi Haiglas

paremal 9., 10. ja 11. roide olulise nihketa murd. Kannatanu rääkis kohtuistungil, et kukkumise

tagajärjel said vigastusi veel ka peopesad ja üks põlv ning ka nina võis saada vigastusi. Fototabel

25.09.2024 (kd 2, tl 8-10) tõendab, et kannatanul on tuvastatud: marrastused ninal, vasaku jala

põlvel ja vasaku käe peopesal, väiksel sõrmel ja seljal (foto nr 1-6). Kannatanu ütlustest tuleneb

seegi, et Tanel Soobi rünnet nägid pealt ehitusmehed, kes haiglat ehitasid ning üks vanem proua,

keda selline sündmus häiris – ta tuli kannatanule appi ja tahtis prillid kokku korjata.

Äratundmiseks esitamise protokoll tõendab, et kannatanu tunneb ära kuriteo toimepannud

isikuna Tanel Soobi (kd 2, tl 14-16).

Kannatanu ütlustega riimuvad politseiametnik H.U tunnistajana antud ütlused (kd 1, tl 190-191).

Tunnistaja ütlustest nähtub, et 23.09.2024 oli ta patrullteenistuses ning politsei sai väljakutse, et

kannatanule tuli kallale turskem, suurem meesterahvas, lõi teda ja lõhkus ära tema päikeseprillid.

Kannatanu rääkis tunnistajale, et temal oli kokkulepitud ühe taksojuhiga, et ta saab pärast oma

linnatoiminguid tagasi Jämejalga. Ta istus ettetellitud taksosse. Autoakna juurde tuli suurem

meesterahvas lühikeste pükste ja punase T-särgiga. See meesterahvas oli ärritunud selle peale, et

tema soovis ise seda taksot, millesse kannatanu oli istunud. Meesterahvas haaras kannatanul peas

olnud päikeseprillid ning kõndis minema. Kannatanu läks meeterahvale järgi ja küsis oma prille

tagasi, mille peale meesterahvas viskas prillid maha katki, võttis talt riietest kinni, sikutas,

tõmbas ta nägu ees maha, lõi teda ühe korra jalaga kõhu piirkonda ja siis lahkus. Kannatanu

näitas oma vigastusi: nina peal väike haav, kahjustada olid saanud vasak käsi ja põlv ning

paremal küljel oli näha punetust. Kohus käsitab tunnistaja H.U ütlusi iseseisva tõendina KrMS §

66 lg 21 p 2 alusel, kuna tunnistaja ütluse sisuks on kannatanult G.O-lt kuuldu vahetult enne

rääkimist tajutud asjaolude kohta ning kannatanu oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning

puudub alus arvata, et ta moonutas tõde.

Samuti riimuvad kannatanu ütlustega taksojuht Z.S poolt 26.09.2024. kohtueelses menetluses

tunnistajana antud ütlused (kd 2, tl 11-12). Tunnistaja on rääkinud, et 23.09.2024.a. oli tööl Turu

parklas ja enne lõunat tuli tema takso peale klient, kelle ta pidi viima Jämejalga. Klient tuli

taksosse kõrvaistuja kohale ja tema poolne aken oli lahti. Soobi-nimeline mees teatas kliendile,

et sina sinna taksosse ei istu, kuna see on reserveeritud. Mehed hakkasid omavahel röökima.

Tunnistaja ütles neile mõlemale, et nad ära lõpetaksid. Soop kõndis Tervisekeskuse suunas.

Klient läks talle järele. Mõni minut hiljem tuli sama klient autosse tagasi ja rääkis tunnistajale, et

ta sai sellelt Soobi-nimeliselt mehelt peksa ja Soobi-nimeline mees oli kliendi prillid ära

lõhkunud. Selline tegevus häiris tunnistajat väga, kuna Soobi-nimeline mees alati räuskab

tänaval ja tekitab teistes isikutes hirmu. Ka tunnistaja H. H ütlused tõendavad KrMS § 66 lg 21 p

2 alusel iseseisva tõendina Tanel Soobi vägivallategu kannatanu suhtes ja kannatanult prillide

äravõtmist ja lõhkumist.

Tunnistaja T.C ütlustest (kd 1, tl 191-192) nähtub, et 2024.a. suvel nägi ta pealt, kuidas turu

kõrval kaks meest karjuvad teineteise peale, siis hakkas üks neist ära tulema ning väiksem mees

kõndis järgi ja karjus, et anna prillid tagasi. Kuna suurem mees ei andnud, siis väiksem tahtis

teda lüüa. Seejärel surus suurem mees väiksema mehe kõhuli maha pikali ja lõi väiksemat jalaga,

kuid tunnistaja ei tea, kas ta üldsegi pihta sai. Siis üks auto sõitis mööda ja lasi signaali.

Tunnistaja ütlustest nähtub, et suurem mees oli Tanel Soop. Tunnistaja rääkis sedagi, et selline

sündmus häiris nii teda kui ka ühte vanemat naisterahvast, kes kõndis mööda ja kohkus ära.

Süüdistatav Tanel Soop end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Tema poolt

kohtueelses menetluses antud ütlustest (kd 2, tl 96-99) nähtub, et ta tunneb kannatanut juba

kooliajast. 23.09.2024 tuli ta xxxxxlt Viljandisse kell 08.05 väljunud bussiga. Turu platsil istus

kannatanu G.O taksosse, mille juhiga süüdistatav juttu ajas. Kannatanu istus kõrvalistuja

kohale ja tal olid peas päikeseprillid. Süüdistatav võttis läbi avatud autoakna kannatanult

päikeseprillid ja liikus eemale. Kannatanu tuli talle järele ja haaras tema õlast, küsis prille

tagasi. Süüdistatav ehmatas ja hakkas prille tagasi andma, aga viskas need vastu maad tükkideks

ja ütles kannatanule, et võta oma prillid tagasi. Kannatanu hakkas temaga ülbitsema, öeldes

talle, et tont, mis sa ülbitsed siin. Süüdistatav nimetas kannatanut kustutuskummiks ja lükkas

kannatanu maha, kannatanu oli purjus ja kukkus maha. Süüdistatav eitab kannatanu löömist

jalaga.

Kõnealuses süüdistuse episoodis puudub pooltel vaidlus selles, et 23.09.2024.a. hommikul

kohtusid süüdistatav ja kannatanu XXXas Turu parklas ning kannatanu oli istunud taksosse, et

sõita Viljandist Jämejalga. Kannatanu, tunnistaja H.U ja Tanel Soobi ütlustega leidis tõendamist,

et Tanel Soop haaras kannatanult läbi avatud autoakna päikeseprillid ja liikus eemale.

Kannatanu, tunnistajate H.U ja T.C ning süüdistava ütlused tõendavad, et süüdistatav lükkas

kannatanut ja kannatanu kukkus maha. Kannatanu ja tunnistaja H.U ütlused ning fototabel

25.09.2024 tõendavad, et lükkamise ja kukkumise tagajärjel tekitati kannatanule

tervisekahjustusi - marrastused näole, käele ja põlvele. Süüdistatav eitab kannatanu löömist

jalaga, kuid tema ütlused on vastuolus kannatanu ning tunnistajate H.U ja T.C ütlustega, kelle

ütlustest nähtub kannatanu löömine jalaga toimus sel hetkel, kui kannatanu oli maas. Kannatanu

on oma ütlustega seda situatsiooni täpsustanud, märkides, et jalaga löömine toimus hetkel, kui ta

käpuli maas oli. Kannatanu ütlused ning haiguslugu nr VH-20230313-18685 tõendavad, et G.O-l

on tuvastatud Viljandi Haiglas paremal 9., 10. ja 11. roide olulise nihketa murd. Lisaks eelnevalt

nimetatud tõenditele tõendavad süüdistatavapoolset vägivalda kannatanu suhtes ka tunnistaja H.

H ütlused.

Riigikohus on otsuses nr 1-18-7276 p-des 13-selgitanud, et KarS § 263 eeldab asjasse

mittepuutuvat füüsilist isikut, keda teoga häiriti või ohustati (vt nt RKKK 2. juuni 2017. a otsus

asjas nr 3-1-1-15-17, p 24 ja 13. oktoobri 2017. a otsus nr 1-16-5540/42, p 23). Selle

kindlakstegemine sõltub igal üksikjuhul teo toimepanemise asjaoludest ja tuleb kohtul faktiliste

asjaolude põhjal tuvastada, arvestades iga juhtumi eripära. Lisaks sellele, et avaliku korra

rikkumist näevad pealt juhuslikud kõrvalised isikud, tuleb tuvastada seegi, et juhtunu rikkus

nende avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt.

Antud juhul kohus märgib, et kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et süüdistatav Tanel Soop

kasutas kannatanu suhtes vägivalda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kahjustades

kannatanu tervist KarS § 121 lg 1 mõttes. Kogutud tõenditest nähtuvalt pandi süütegu toime

XXXas Turu tn 16 juures asuvas parklas, s.o avalikus kohas ja kõrvaliste isikute juuresolekul.

KorS § 54 kohaselt loetakse avalikuks kohaks määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud

või määratlemata isikute ringi kasutuses olevat maa-ala, ehitist, ruumi või selle osa, samuti

ühissõidukit. On üheselt arusaadav, et linnas asuv avalik parkla kuulub oma kasutusotstarbelt

määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud maaalade hulka. KorS § 4 lg 1 kohaselt on

avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja

isikute subjektiivsete õiguste kaitse. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et igal ühiskonnaliikmel

peab avalikus kohas olema tagatud turvatunne ja teadmine, et tema subjektiivsed õigused on

kaitstud. KorS § 55 lg 1 p 1 sätete kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut

häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise

isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Kriminaalasjas

kogutud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatav esmalt võttis kannatanult ära päikeseprillid ja

kui kannatanu soovis oma päikeseprille tagasi saada, siis süüdistatav lükkas kannatanu käpuli

maha, seejärel lõi süüdistatav kannatanut ühe korra jalaga paremale poole roiete piirkonda.

Kohus leiab, et taoline käitumine on hinnatav teise isiku löömisena ja muul viisil vägivaldse

käitumisena KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisena.

Kuivõrd tegemist on avaliku kohaga KorS § 54 mõttes, siis on süüdistatav rikkunud avalikku

korda, s.o ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja

isikute subjektiivsete õiguste kaitse KorS § 4 lg 1 tähenduses, s.h ka KorS § 55 lg 1 p 1

tähenduses. Kohtupraktika kohaselt tuleb lisaks eelmärgitule tuvastada asjasse mittepuutuva

füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, samuti KarS § 263 lg 1 p 1 nimetatud

kvalifitseeriva koosseisutunnuse olemasolu. Kohus on juba eelnevalt tuvastanud, et kannatanu

suhtes kasutati vägivalda, mis sisustab KarS § 263 lg 1 p 1 sätestatud kvalifitseeriva

koosseisutunnuse. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja T.C rääkis, et ta oli häiritud, kui nägi,

kuidas süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda tarvitas. Samuti häiris Tanel Soobi tegu

tunnistajat Z.S-i. Tunnistajate T.C ja H. H puhul on tegemist konkreetsete tuvastatud ja asjasse

puutumatute füüsiliste isikutega. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et nii kannatanu

kui ka tunnistaja T.C ütlustega on tõendatud, et süüdistatava vägivaldset käitumist kannatanu

suhtes nägid pealt veel teisedki isikud, s.h vanem naisterahvas ja autojuht, kes andis möödudes

signaali ning kes samuti olid süüdistatava vägivaldsest käitumisest häiritud. Kannatanu ütlustega

on tõendatud, et Tanel Soobi rünnet nägid pealt nii ehitusmehed, kes haiglat ehitasid, kui ka üks

vanem proua, keda selline sündmus häiris, sest ta tuli kannatanule appi ja tahtis prillid kokku

korjata. Uuritud tõenditest tuleneb, et süüdistatava vägivaldne käitumine häiris enam kui ühte

konkreetset isikut, kuid teiste pealtnägijate isikud jäid tuvastamata. Kohus leiab, et Tanel Soobi

käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteona, s.o avalikus kohas

käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga.

3.4.4. Kohus on seisukohal, et Tanel Soop pani avaliku korra raske rikkumise toime otsese

tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus järeldab

süüdistatava otsest süütegu toime panna tema impulsiivsest käitumisest, korduvatest

vägivaldsetest tegevustest kannatanu suhtes ja ta oli teadlik, et tema käitumine rikub olulisel

määral teiste inimeste rahu.

3.4.5. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

3.5. Süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi

3.5.1. KarS § 274 koosseisuga kaitstav õigushüve on avaliku võimu teostamise tõhusus ja avalik

kord (RKKK nr 3-1-1-38-07, nr 3-1-1-69-09, p7). Sekundaarselt kaitstakse ka isikute tervist

(RKKK nr 1-19-1849/43, p 21).

3.5.2. Tanel Soobi süü KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on

tõendamist leidnud tõenditekogumis kannatanu D.H ning süüdistatava ütlustega ja asitõendite

vaatlusprotokolli ja salvestisega. Eeltoodud seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Kannatanu D.H ütlustest (kd 1, tl 87-89) nähtub, et ta töötab Tartu Vanglas valvurina. 2024.a.

oktoobris täitis valvuri tööülesandeid Tartu Vangla S1 eluosakonnas. Ta viis kinnipeetavaid

eluosakonnast välja ja seejärel saatis Tanel Soopi tema kambrisse. Esialgu oli kõik rahumeelne,

aga kui T. Soop nägi, et tema kambri uks oli lahti jäetud ning tema kambris oli halb lõhn, siis sai

ta vihaseks. Tanel Soop hakkas vanduma ja ähvardas kannatanule virutada, kui kannatanu

käerauad ära võtab. Kui teised vanglaametnikud tulid nende juurde, siis ütles Tanel Soop

kannatanule, et vaata ette tatikas, sa oled ühe jalaga hauas. Kannatanu tajus seda kui tapmisega

ähvardust, kuna süüdistatav oli tema suhtes vaenulikult meelestatud. Kannatanul tekkis kartus, et

kuna ta puutub süüdistatavaga igapäevaselt tööalaselt kokku ja see moodustab ¾ tööajast, siis

võib süüdistatav kannatanut vanglaoludes rünnata. Kannatanu tajus, et sel perioodil oli

süüdistatav tema suhtes eriti vaenulik. Tanel Soop on vanglas olnud korduvalt ja oma

vangistusaja algul on ta vaenulikult meelestatud. Eelnevatest Tanel Soobi kuritegudest oli

kannatanule teada, et Tanel Soop viibib vanglas vägivallakuritegude eest.

24.10.2024.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et asitõendiks on kehakaamera nr

11 videosalvestis ajavahemikul 18.43-18.45. Kehakaamerat kannab kannatanu. Kannatanu

kehakaamera salvestiselt nähtub, et kinnipeetav Tanel Soop seisab süüdimõistetute eluhoone S1

eluosakonna koridoris kambri 116 ukse ees ja ütleb kannatanule, et alati pane minu kamber

kinni. Tanel Soop on pahane ja solvab verbaalselt kannatanut. Tanel Soop liigub kambrisse ja

D.H suleb kambri vahetrellid. Tanel Soop on jätkuvalt agressiivselt meelestatud, kuna tema

kambris olevat sama hais, mis koridoris ning karjub kannatanu peale ja sõimab teda vulgaarsete

väljenditega ning lubab ära taguda. Kui kannatanu teeb Tanel Soobile ettepaneku, et ta

rahuneks, siis jätkab Tanel Soop kannatanu sõimamist ning ähvardamist: „Panen praegu kohe

pasunasse sulle praegu nahhui. Nii kui rauad lahti teed, ma panen sulle kohe lõuga, raisk!"

Edasi on näha, kuidas kambri 116 juurde liiguvad valvurid J.M, K.K ja R.T. Kannatanu seletab

neile, et mees lubas lõuga anda, kui ma tal rauad ära võtan. Edasi ütleb Tanel Soop kannatanule:

„Sa oled ühe jalaga hauas raisk!" Mõniaeg hiljem jätkab Tanel Soop kannatanu sõimamist ja

ähvardamist öeldes m.h: „Sulle. Ei kuule v! Ei saa aru! Sa oled ikka loll ka veel pealekauba

raisk! Võll ment oled, sina solvad mind /…/Sina solvad minu peale läbi raadio raisk! Sa oled

ühe jalaga hauas raisk!“.

Süüdistatava Tanel Soobi poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (kd 2, tl 100-102) nähtub,

et ta ei tunnista end KarS § 274 lg 1 järgi süüdi ja väidab, et kannatanu provotseeris teda, käed

taskus, ülbitses ja läbi raadio sõimas teda ning teiste valvurite juuresolekul mõnitas ja

provotseeris teda. Kannatanu ei saanud T. Soobi arvates tunda ohtu, kuna T. Soop oli raudades ja

trellide taga kinni. Lisaks eeltoodule ütleb T. Soop, et tal ei olnud sel päeval ravimeid peal,

mistõttu äritus liiga kiiresti.

KarS § 274 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja vastu vägivalla kasutamine

seoses tema ametikohustuste täitmisega. Võimuesindaja on isik, kes talle antud volituste piires

on pädev teostama avalikku võimu ka väljaspool oma organisatsiooni, nt politseiametnik (RKKK

nr 3-1-1-68-08, p 6.3) või vanglaametnik (RKKK 1-19-1849/43, p 22).

Kohtu hinnangul ei ole pooltel vaidlust selles, et kannatanu D.H ja süüdistatav Tanel Soop

viibisid süüdistuses märgitud ajal ja kohas ning kannatanu Tartu Vangla valvurina täitis oma

ametikohustusi süüdistatava kui kinnipeetava (vahistatu) suhtes. Kannatanu ütlustest ja asitõendi

vaatlusprotokollist ja salvestisest nähtub, et kannatanu täidab oma ametiülesandeid oma

pädevuse piires ja korrektselt. Ei ole täheldatav, et ta mingilgi moel oleks süüdistatavat

sõimanud, mõnitanud või provotseerinud. Vastupidi, kannatanu püüab süüdistatavat hoopiski

rahustada. Seega ei ole süüdistatava vastavasisulised ütlused tema suhtes kannatanu poolt

sõimamise, mõnitamise ja provotseerimise asjaoludes teiste kogutud tõenditega kooskõlas.

Kohtu hinnangul ei ole vaidlusaluseks küsimuseks ka see, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas

süüdistatav ütles ametiülesandeid täitvale valvur D.H-le, et: „kui sa rauad maha võtad, siis ma

virutan sulle“ ja „sa tatikas vaata ette, sa oled ühe jalaga hauas“. Eelmärgitu on tõendamist

leidnud kogumis kannatanu ütluste ja asitõendi vaatlusprotokolli ja asitõendiks oleva

salvestisega. Pooled vaidlevad selle üle, kas valvur D.H-l oli põhjust võtta Tanel Soobi poolt

väljendatud ähvardust reaalsena.

Riigikohus on lahendis nr 1-19-1849, p-s 23 selgitanud, et KarS § 120 dispositsioonis kirjeldatud

süüteoga rünnatakse teise inimese vaimset tervist, kasutades selleks psüühilist vägivalda.

Psüühilise vägivalla sisuks on ähvardus, millega kutsutakse kannatanus esile arusaam, et

süüdlane võib ähvarduse täide viia. Oluline on tähele panna, et KarS § 120 tunnuseid ei saa

realiseerida igasuguse ütluse või teoga, mida võib tõlgendada ähvardusena, vaid ähvardamine

tähendab vaadeldava kuriteokoosseisu mõttes võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises

ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimise või saabumise ettekujutuse loomist

kannatanul, olgu siis sõnaliselt või mõnel muul konkreetse kannatanu jaoks arusaadaval moel.

Toimepanija peab looma kahjuliku tagajärje saabumisest mulje kui millestki, mis sõltub tema

tahtest, s.t tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku

(nt realiseerib ähvarduse omakäeliselt või mõjutab teist isikut kannatanule kahju tekitama).

Arvestades, et KarS § 120 on formaalne teodelikt, on oluline rõhutada, et ähvarduse tegelik

täideviimine tulevikus ei pea olema mõeldud reaalsena, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes

sellisena näima. Vastupidine arusaam tähendaks, et ähvardamine oleks sisuliselt mõne isiku- või

varavastase süüteo (nt KarS §-d 113, 203 vmt) ettevalmistav staadium. Ähvarduse veenvuse

hindamisel pole seega ka tähtis, kas süüdlasel oli tegelikult täideviimise kavatsus ja võimalus (nt

ründevahendi olemasolu ja selle kõlblikkus kahju tekitamiseks) (vrd Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 21. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-7-07, p 13 ja 25. jaanuari 2000. a otsus

asjas nr 3-1-1-11-00); ähvardaja peab looma pelgalt mulje tema tahtest sõltuva ja KarS § 120 lg-s

1 nimetatud kahjuliku tagajärje saabumise kohta. Karistatavast teost KarS § 120 mõttes on seega

võimalik kõneleda juba ning ka ainult olukorras, kus koosseisus nimetatud kahju tekitamist

väljendatakse viisil, mis on ähvarduse adressaadi silmis veenev.

Kõnealusel juhul kohus leiab, et süüdistatava poolt kannatanule seonduvalt tema ametikohustuste

täitmisega öeldut saab käsitada kannatanule ettekujutuse loomisena talle võimaliku kahju s.o

surma saabumisest. Tegemist on tapmisega ähvardamisega KarS § 120 mõttes. Süüdistatav ütleb

korduvalt, mil viisil ta ähvarduse toime paneb – lubab kannatanu „ära taguda“, mida on võimalik

mõista peksmisena, lubab kannatanule „pasunasse panna“, mida on võimalik mõista näkku

löömisena ning lubab kannatanule virutada, kui kannatanu käerauad eemaldab. Samuti kirjeldab

kannatanule oma tegevuste tagajärge s.o ühe jalaga hauas olemist, millega on loodud

kannatanule saabuva surma ettekujutus. Kohus leiab, et süüdistatava poolt kannatanu suhtes

öeldud ähvardus on kahtlusteta veenev ja võttes arvesse, et kannatanu ütluste kohaselt puutub ta

süüdistatavaga tööalaselt igal päeval kokku suurema osa oma tööajast, oli kannatanul alust karta,

et süüdistatav viib ähvarduse täide. Lisaks sellele oli kannatanule teada, et süüdistatava on

varasemalt toimepannud vägivallategusid. Alust karta ähvarduse täideviimist andis seegi

kannatanu teadmine, et Tanel Soop on ohtlikum kinnipeetav, kes on suletud vahetrellidega

kambrisse (vt. kannatanu ütlused tl 88p). Kuigi Tanel Soop oli oma kambris ja teda eraldasid

kannatanust vahetrellid, siis salvestiselt nähtub, et trellide vahesid arvestades oli süüdistataval

võimalik kannatanut rünnata läbi trellide ka käeraudade eemaldamise ajal. Kannatanu jaoks oli

ähvardus veenev, mistõttu ta kutsuski läheduses viibivad valvurid appi süüdistavalt käeraudu

eemaldama. Tartu Vangla iseloomustusest Tanel Soobi kohta nähtub, et alates 30.09.2024

kohaldatakse Tanel Soobi suhtes julgeolekuabinõusid – m.h eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamine ja ohjeldusmeetmete kasutamine (kd 1, tl 185-188).

3.5.3. Kohus on seisukohal, et Tanel Soop pani vägivalla võimuesindaja vastu toime otsese

tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus järeldab

süüdistatava otsest süütegu toime panna tema impulsiivsest käitumisest, mille vältel ütles

korduvalt kannatanule, kuidas ta tapmisega ähvardust soovib toime panna. Ta oli teadlik, et tema

käitumine - tapmisega ähvardamine tekitab kannatanus hirmu ja ta soovis seda.

3.5.4. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

4. Kohtu seisukoht karistuse osas

4.1. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

4.2. Tanel Soobi isikuandmetest nähtub, et Tanel Soopi on varem 5 korral kriminaalkorras

karistatud:

1) Tartu Maakohtu 24.05.2024 otsusega karistati KarS § 323 lg 1 järgi vangistusega 9 kuud;

2) Tartu Maakohtu 15.03.2024 otsusega karistati KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega 9 kuud;

3) Tartu Maakohtu 21.12.2022 otsusega karistati KarS § 121 lg 2 p 3, § 263 lg 1 p l, § 319 lg 1

järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud;

4) Tartu Ringkonnakohtu 25.09.2020 otsusega karistati KarS § 120 lg l , § 121 lg 2 p 3, § 263 lg

1 p l, § 319 lg 1 järgi, KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel lõplikuks karistuseks vangistus 2 aastat 7

kuud 3 päeva;

5) Tartu Maakohtu 08.10.2019 otsusega karistati isikut KarS § 404 lg l , § 120 lg 1, § 121 lg 2 p

3, § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat vangistust, millest

koheselt kuulus ärakandmisele 7 kuud ja 27 päeva vangistust ning ülejäänud osa 1 aasta 4 kuud

ja 3 päeva vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga, allutades

käitumiskontrollile Kars 75 lg 1 järgi.

Tanel Soop on antud kriminaalasja kohtueelses menetluses kahtlustatavana kinnipeetud

ajavahemikus 20.-22.09.2024 ning alates 26.09.2024. Tanel Soobi suhtes on tõkendina

kohaldatud vahistamist alates 27.09.2024. Tanel Soobil enne vahistamist töökoht puudus. Ta

kandis viimati vangistust vastavalt Tartu Maakohtu 24.05.2024.a. kohtuotsusele ja vabanes 9-

kuulise vangistuse kandmiselt 06.09.2024, kuid juba järgmisel päeval s.o 07.09.2024.a. pani

toime uue kuriteo (KarS § 120 lg 1 järgi).

4.3. Kuivõrd Tanel Soop on kuritegude toimepanemises süüdi, siis tuleb teda toimepandud

kuritegude eest karistada. Tanel Soop on toimepannud KarS § 120 lg 1, § 203 lg 1, § 121 lg 2 p

3, § 263 lg 1 p 1, § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

KarS § 56 sätestab karistamise alused. Lähtudes KarS § 56 lõikest 1 arvestab kohus karistuse

mõistmisel süüdlase süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS §

56 lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik

saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse

kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist

põhistama.

Kohus märgib, et karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetava karistuse liigis ja määras nii üld-

kui ka eripreventiivsed eesmärgid.

Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK nr 3-1-1-52-13, p 19, nr 3-1-1-63-14, p 15.2) tuleb

karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See

karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud

süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest

tulenevalt.

4.4. KarS § 120 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS

§ 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada

päevamäära. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole põhjendatud Tanel Soobi karistamine rahalise

karistusega, arvestades tema varasemat korduvat kriminaalkorras karistatust, samuti tema teosüü

suurust. Lisaks eeltoodule ei ole otstarbekas rahalise karistuse kohaldamine ka põhjusel, et isikul

puuduvad sissetulekud rahalise karistuse tasumiseks. Maksukohuslaste registri väljavõttest (kd 1,

tl 184) nähtub, et T. Soobi 2023. aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa

pärast tulumaksu mahaarvamist oli vaid 279 eurot. Kõike eeltoodut silmas pidades ei pea kohus

antud juhul otstarbekaks Tanel Soobile rahalise karistuse kohaldamist, vaid talle tuleb mõista

vangistus.

Lähtudes KarS § 56 lg-st 1 Tanel Soobile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust. KarS

§ 120 lg 1 kontekstis on Tanel Soobi süü keskmine. Süüd suurendab asjaolu, et Tanel Soopi on

varasemalt korduvalt ähvardamiste eest karistatud, mis näitab, et varasem karistus ei ole isikule

mõju avaldanud, ta jätkab samalaadse teo toimepanemisega. Oluline on, et ta on kannatanu

suhtes varem toimepannud vägivallateona kehalise väärkohtlemise ning T. Soobi eelnev

karistatus tõendab, et tal on kalduvus toime panna vägivallategusid. Kohus ei tuvastanud

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi. Tanel Soop

kohtuistungil ei ole süüd tunnistanud. Seega kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades peab kohus

põhjendatuks karistada süüdistatavat karistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o vangistusega

6 kuud.

4.5. KarS § 203 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud isiku karistamine rahalise karistusega, seda ei

võimalda isiku teosüü, tema varasem korduv kriminaalkorras karistatus ja rahaliste sissetulekute

puudumine, mistõttu tuleb Tanel Soopi karistada vangistusega. Süüdistatava süü suurust hinnates

tuleb lähtuda asjaolust, et süüdistuse maht mõnevõrra vähenes, kuna ühe kannatanu puhul

toimepandud tegu kujutab endast väärtegu, samas teise kannatanu vara rikkumine leidis

tõendamist ja süüdistatav lõhkus kannatanu vara otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul Tanel Soobi

süü KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos läheneb keskmisele.

Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi.

Tanel Soop kohtuistungil oma süüd ei tunnistanud. Seega kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades

peab kohus põhjendatuks karistada süüdistatavat karistusega sanktsiooni keskmise määra

lähedase karistusega, s.o vangistusega 2 aastat 3 kuud.

4.6. KarS § 121 lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Kohus leiab, et ka antud juhul ei ole põhjendatud isiku karistamine rahalise karistusega. Tanel

Soopi on analoogsete tegude eest korduvalt karistatud vangistusega, kuid ka antud juhul ei ole

karistus isikut mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, seega puudub mõistlik

põhjendus kergemaliigilise karistuse kohaldamiseks. Seega tuleb Tanel Soopi karistada

vangistusega.

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava teo puhul on Tanel Soobi süü keskmine, kuivõrd

kehalise väärkohtlemisega tekitas ta kannatanule nii füüsilist valu kui ka põhjustas

tervisekahjustuse. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-

de 57 ja 58 järgi. Seega kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks karistada

süüdistatavat karistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o vangistusega 2 aastat 6 kuud.

4.7. KarS § 263 lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Kohus leiab, et isiku karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud arvestades tema

varasemat korduvat karistatust kriminaalkorras. Tanel Soopi on analoogsete süütegude eest

varem kahel korral karistatud, kuid varasemad karistused vangistuse näol ei ole kahjuks

süüdistatavat mõjutanud õiguskuulekale käitumisele. Seega ei ole põhjendatud Tanel Soobile

kergemaliigilise karistuse kohaldamine. Seega tuleb Tanel Soopi karistada vangistusega.

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on Tanel Soobi süü keskmine, kuna

kannatanu suhtes kohaldatud vägivallaga kaasnesid kannatanule nii füüsiline valu kui ka

tervisekahjustused – marrastused põlvedel, ninal, kätel ja kolme roide murrud. Süüteo

toimepanemisega kahjustas Tanel Soop kannatanu vara - võttis kannatanul peast ära

päikeseprillid ning prillid purunesid. Süüteo pani toime otsese tahtlusega. Tanel Soobi eelnev

karistatus tõendab, et tal on kalduvus toime panna vägivallategusid. Kohus ei tuvastanud

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi. Tanel Soop

kohtuistungil oma süüd ei tunnistanud. Seega kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades peab kohus

põhjendatuks karistada süüdistatavat karistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o vangistusega

2 aastat 6 kuud.

4.8. KarS § 274 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Kohus leiab, et süüdistatava karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, kuna seda ei

võimalda isiku teosüü, tema varasem korduv karistatus kriminaalkorras ja rahaliste sissetulekute

puudumine, seega tuleb Tanel Soopi karistada vangistusega.

Kohtu hinnangul Tanel Soobi süü KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos on alla keskmise,

kuna antud süüteoga raskeid tagajärgi ei esinenud ning süüdistuse maht ei ole suur, tegemist oli

ühekordse ähvardamisega. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi. Tanel Soop kohtuistungil oma süüd ei tunnistanud. Seega

kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks karistada süüdistatavat

karistusega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o vangistusega 1 aasta 6 kuud.

4.9. Lähtudes KarS § 64 lg-st 1 on põhjendatud Tanel Soobile mõistetud üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel mõista talle liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.-22.09.2024 s.o 3 päeva ning

eelvangistuses viibitud aeg alates 26.09.2024. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

mõista 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust ja lugeda Tanel Soobile vangistuse kandmise

algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamine 26.09.2024.a.

5. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas

5.1. Vastavalt KrMS § 37 lg 1 on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on

tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt

tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule

(kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on

kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine

õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse

rikkumisega.

Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid

asjaolusid ei oleks olnud. VÕS § 128 lg-te 1-2 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla

varaline või mitte varaline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud

tulu. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas

kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

5.2. Kannatanu Viljandi Takso OÜ on oma esindaja J.B isikus esitanud tsiviilhagi süüdistatava

Tanel Soobi vastu varalise kahjuhüvitise nõudes summas 4989,51 eurot. Hagiavalduse kohaselt

18.09.2024.a. kella 00.30 ja 01.40 paiku kahjustas süüdistatav Tanel Soop

Viljandi Takso OÜ-le kuuluvat sõiduautot Toyota Camry registreerimismärgiga XXX XXX lõi

puruks sõiduauto tagumise parempoolse tule, lõi pagasiluugile rusikaga mõlgi ning lisaks

eeltoodule vandaalitses auto ümber ning tekitas autole veel erinevaid kahjustusi.

Käsitledes Tanel Soobile esitatud süüdistust KarS § 203 lg 1 järgi asus kohus seisukohale, et

tõendamist on leidnud Tanel Soobi poolt 18.09.2024 kella 00.30 ja 01.40 paiku Viljandi Takso

OÜ-le kuuluva ja tema valduses olnud sõiduauto rikkumine, millega tekitas kannatanule Viljandi

Takso OÜ varalise kahju summas 4989,51 eurot. Kohtule esitatud Rael Autokeskus OÜ poolt

18.09.2024 koostatud kalkulatsiooniga (tööde, varuosade, värvitööde kokkuvõtte ja fotodega) on

hinnatud auto remonditööde maksumuseks 4089,76 eurot, millele lisandub käibemaks 22% s.o

889,75 eurot, seega kokku 4989,51 eurot (kd 1, tl 94-116).

Kannatanu esindaja J.B ütlustega on tõendamist leidnud, et kahju on talle käesolevaks hetkeks

hüvitatud osaliselt. Kindlustusandja poolt on sõiduk küll remonditud, kuid kannatanule kaasnes

kindlustusvõtja omavastusega seonduv kulu – s.o 400 eurot. Eelmärgitu on tõendatud ka Salva

Kahjukäsitluse OÜ kirjaga 16.10.2024, poliisiga nr 88069144, maksekorraldusega nr 87 ja

arvega 29.10.2024 (kd 2, tl 1-7). Seega kannatanu nõudesumma Tanel Soobi kui kahju tekitaja

vastu on käesolevaks hetkeks vähenenud 400 euroni. Kannatanu taotleb eelmärgitud summa

väljamõistmist süüdistatavalt. Kahjutekitamine on antud juhul VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel

õigusvastane, kuna kahju tekitati kannatanu omandi rikkumisega, eelmärgitud sõiduauto oli

kannatanu valduses ja kasutuses. Kohus leiab, et tekitatud kahju kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1

p 5 alusel kannatanule hüvitamisele, kuna kahju on tekitatud kannatanule süüdistatava teo

tagajärjel ja see tegu oli õigusvastane, eelmärgitu leidis tõendamist süüküsimuse otsustamisel.

Järgnevalt võtab kohus seisukoha süüdistatava vastutuses. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-54-07

p 12 selgitanud, et deliktilise üldvastutuse esinemise kontrollimisel on süü element kõige

viimane, s.t et enne süü küsimuse hindamist peab olema kindlaks tehtud kahju põhjustamine

kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus. Vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 eeldatakse kostja süüd.

VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole

kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul on kohus süüdistatava

süüdistust hinnates tuvastanud, et Tanel Soop pani kannatanu suhtes kuriteo toime tahtlikult -

rikkudes tahtlikult kannatanu sõiduautot, lüües seda nii käega (küünarnukiga) kui ka jalaga.

Tahtliku kuriteo toimepanemisega kaasnes kannatanule kahju tekitamine õigusvastaselt. Seega

arvestades süüteo iseloomu, sealjuures süüdistatava käitumist, ei ole alust väita, et Tanel Soop

tegi kõik mõistliku kahju tekkimise ärahoidmiseks, kuivõrd süüdistatava tegelik teopilt kinnitab

vastupidist – kannatanu sõidukit lõhuti süüdistatava poolt tahtlikult.

Seega on Tanel Soop kannatanule kahju tekitamises süüdi ja ta vastutab kannatanule kahju

tekitamise eest. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada Viljandi Takso OÜ tsiviilhagi varalise

kahjuhüvitise nõudes ja välja mõista Tanel Soobilt 400 eurot Viljandi Takso OÜ kasuks.

6. Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas

6.1. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87

(Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus.

KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o

1329 eurot.

6.2. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Tanel Soobi kaitsja vandeadvokaat

Rein Napa poolt riigi õigusabi osutamise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele

351,60 eurot (kd 2, tl 79-86). Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Rein Napa on esitanud

06.03.2025 taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks kriminaalasja kohtumenetluses summas 1897,71 eurot s.h käibemaks

342,21 eurot (kd 2, tl 122-126). Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja vastavuses

kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat taotlus kuulub rahuldamisele.

6.3. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdimõistetult Tanel Soobilt riigi tuludesse menetluskulud

kokku summas 3578,31 eurot s.h sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 2249,31 eurot.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel

määrata temale menetluskulude tasumine ositi maksetena ühe aasta jooksul, igakuiste võrdsete

osade kaupa.

7. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

7.1. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde 5 DVD-R plaati salvestistega, s.h

DVD-R plaat XXX Endla tn 1 asuva Circle K tankla turvakaamera salvestisega 18.09.2024,

DVD-R plaat 20.09.2024 politsei vormikaamera UI 5694 salvestisega, DVD-R plaat XXX Endla

tn 1 asuva Circle K tankla turvakaamera salvestisega 20.09.2024, DVD-R plaat 07.09.2024

politsei vormikaamera P 32041 salvestise ja telefoni iPhone salvestisega, DVD-R plaat

07.10.2024 Tartu Vangla kehakaamera nr 11 salvestisega.

7.2. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eel-

vangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamine

tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Tanel Soop on kahtlustatavana kinni peetud 20.-

22.09.2024, s.o 3 päeva ning alates 26.09.2024. Tõkendina vahistamine on talle kohaldatud

alates kahtlustatavana kinnipidamisest 26.09.2024, seega on Tanel Soobi karistusaja alguseks

26.09.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik

Kohtuotsus jõustus osaliselt Riigikohtu määrusega