4-24-4069/30 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2025. a, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus

28. veebruaril ja 13. märtsil 2025. a)

Väärteoasja number

4-24-4069

Kohtunik

Kristiina Laas

Väärteoasi

Tambet Krasnovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 10.12.2024. a otsuse peale

väärteoasjas nr 2780,24,018451

Menetlusalune isik

Tambet Krasnov

isikukood 39403206815; elukoht, XXX ; e-post XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht Riia 132, Tartu; e-post XXX; esindajad Kajar

Pent ja Cristel Jakobson

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tambet Krasnovi kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 10.12.2024. a otsus väärteoasjas nr 2780,24,018451

muutmata.

2. Rahatrahv 90 trahviühikut ehk 360 eurot tuleb tasuda Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.12.2024. a otsuses nr 2780,24,018451

märgitud arvelduskontole, märkides maksekorraldusele viitenumbri

10220245096131, 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik

1. 19.11.2024. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik E.B väärteoprotokolli selle kohta, et

Tambet Krasnov juhtis 19.11.2024. a kella 17.27 paiku Jõgeva maakonnas Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa mnt 128. kilomeetril Tartu suunas liikudes mootorsõidukit BMW 530D

registreerimismärgiga XXX XXX kiirusega 147 +/- 5 km/h. Kuna sel teelõigul oli suurim

lubatud sõidukiirus 100 km/h, ületas Tambet Krasnov lubatud kiirust mitte vähem kui 42 km/

h. Sellega rikkus Tambet Krasnov liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 nõuet ning pani toime LS

§ 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2.27.11.2024. a esitas Tambet Krasnov vastulause. Selles palub Tambet Krasnov karistuse

määramisel arvestada sellega, et kiiruseületamine polnud tahtlik, vaid liiklussituatsioonist

tingitud. Ta ületas kiirust, et lõpetada möödasõit ja naasta ohutult oma rajale. Sõiduki täpset

kiirust ta ei jälginud, kuna keskendus liiklusolukorra ohutusele.

3. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.12.2024. a otsusega väärteoasjas nr

2780,24,018451 karistati Tambet Krasnovi LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut

ehk 360 eurot.

4. 10.12.2024. a esitas Tambet Krasnov nimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule.

Kaebuses ja selle 23.12.2024. a esitatud täienduses taotleb Tambet Krasnov Lõuna prefektuuri

otsuse tühistamist või muutmist. Seejuures palub ta kohtul hinnata otsuse aluseks olevate

tõendite usaldusväärsust, arvestades, et teo toimepanemise ajal oli halb nähtavus (pime aeg,

tee peegeldus, märg teekate, mustus) ja suur liikluskoormus (sh tehti tihedalt möödasõite)

ning seega ei saa olla kindel, et patrullpolitseinik tuvastas õigesti, et kiirust ületas justnimelt

Tambet Krasnovi juhitud sõiduk. Eeldades, et politseiametnik ei eksinud lubatud piirkiirust

ületanud sõiduki tuvastamisel, palub menetlusalune isik karistusmäära puhul jätkuvalt

arvestada, et kiiruseületamise tingis liiklusohtlik olukord ning sellest tekkinud afektiseisund.

Nimelt pidurdas Tambet Krasnovi ees liikunud sõiduk ootamatult ning selleks, et vältida

tagant võimalikku otsasõitu, pidi menetlusalune isik möödasõidumanöövri lõpetamiseks

kiirendama. Lõpuks palub Tambet Krasnov hinnata menetlustoimingute läbiviimse

korrektsust, s.o seda, kas patrullpolitseinikud tegid kiirmenetluse vastuvõtmise survestamiseks

ebaproportsionaalseid avaldusi (ähvardasid maksimaalse trahvimäära ja juhilubade

äravõtmisega).

5. Tartu Maakohtu 20.01.2025. a määrusega võeti Tambet Krasnovi kaebus kohtulikule

arutamisele. Asja arutati 28.02.2025 ja 13.03.2025 toimunud avalikul kohtuistungil, kus

kuulati üle isikulised tõendiallikad ning uuriti kirjalikke tõendeid ja videosalvestisi.

Sealhulgas kuulati lisaks menetlusalusele isikule üle kiiruseületamise tuvastanud

patrullpolitseinikud E.B ja D.N ning uuriti täiendava tõendina asja juurde võetud LaserCam

4 andmete salvestamise väljavõtet andmebaasist PROLOG.

6. Kohtuistungil jäi Tambet Krasnov kaebuse juurde, taotledes jätkuvalt Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.12.2024. a otsuse tühistamist. Juhul, kui leiab veenvalt

tõestamist, et kiiruseületamine toimus tema juhitud sõidukiga, siis taotleb ta karistuse

vähendamist.

7. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Sõidukiirust mõõdeti

pädeva politseiametniku poolt mõõtemetoodikat järgides. Samuti oli mõõtevahend LaserGam

4 LE3254 on taadeldud. Väärtegu on leidnud tõendamist ning kvalifitseeritud õigesti.

Arvestades lubatud sõidukiiruse ületamise määra ning seda, et Tambet Krasnovi on LS § 227

2 / 7

lg 3 alusel varemgi karistatud, vastab määratud karistus ka süü suurusele. Seega pole otsuse

tühistamiseks või muutmiseks alust.

Kohtuotsuse põhjendused

8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

9. Kohus, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.12.2024. a otsuse tühistamiseks puudub alus.

10. LS § 50 lg 5 p 3 tulenevalt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud

kiirusest. LS § 227 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

11. Asjas puudub vaidlus selles, et Tambet Krasnov juhtis 19.11.2024. a kella 17.27 paiku

Jõgeva maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 128. kilomeetril Tartu suunas liikudes

mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX. Samuti pole vaidlust selles, et

nimetatud teelõigul oli liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimaks sõidukiiruseks 100 km/h.

Vastavad asjaolud on veenvalt tõendatud menetlusaluse isiku ning tunnistajate E.B ja D.N

ütlustega, kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestiste, kiirusmõõturi kasutamise protokolli

(dtl 39-40) ning laserkiirusmõõturi LaserCam 4 nr LE3254 andmebaasi PROLOG

väljatrükiga (dtl 76-77).

12. Vaidlus käib selle üle, kas 19.11.2024. a kella 17.27 paiku Jõgeva maakonnas Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa mnt 128. kilomeetril liiklusjärelevalve käigus sõidukite liikumiskiirust

mõõtnud patrullpolitseinik E.B omistas väärteoprotokollis kajastatud kiiruseületamise õigesti

Tambet Krasnovi juhitud sõidukile. Menetlusalune isik Tambet Krasnov leiab nimelt, et

olemasolevad tõendid ei võimalda usaldusväärselt väita, et sõiduk, mille kiiruse E.B

kiirusmõõturiga fikseeris, oli just tema juhitud sõiduk.

13. Kohtu hinnangul pole sellisteks kahtlusteks alust. Väärteoasjas kogutud tõendid

kinnitavad väärteoprotokollis toodud etteheidete õigsust.

14. Nagu nähtub Tambet Krasnovi enda ütlustest, sõitis ta eelpool märgitud ajal Tartu poole.

Jõudes kohta, kus tema sõidusuunda tekkis kaks sõidurada, oli paremal teepoolel liikumas

pikk kolonn, mille ees oli buss või veok. Kõik, sh Tambet Krasnov, hakkasid mööduma.

Auto, mis oli vahetult bussi või veoki taga, suunda ei pannud, kuid tegi jõnksu, nagu tahaks

minema hakata, ise seejuures veendumata, et autod juba tegelikult lähevad mööda. Selle peale

pidurdas Tambet Krasnovi ees olnud auto korraks. Kuna vahe oli autode vahel väike, siis

pidurdas ka Tambet Krasnov. Seejärel otsustas Tambet Krasnov aga manöövri lõpuni teha,

vajutas gaasi ja asus möödasõitu sooritama.

15. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist selgub, et 19.11.2024. a mõõtis Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik E.B Jõgeva maakonnas Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa mnt 128. kilomeetril riikliku järelevalve käigus sõidukite liikumiskiirust. Ta

teostas mõõtmist seisvast asendist seadmega LaserCam 4 nr LE3254. E.B tuvastas, et

pärisuunavööndis teisel sõidurajal liikus Tartu poole sõiduk. See sõiduk kiirendas, sooritas

3 / 7

sõidukite kolonnist möödasõitu ning jõudis ette ees liikuvast sõidukist. Kiirusmõõturi kohaselt

oli selle sõiduki maksimaalseks kiiruseks 147 (+/- 5) km/h.

16. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis märgitut kinnitab videosalvestis kiiruse mõõtmise

kohta ning andmebaasi PROLOG väljatrükk, mis kajastab laserkiirusmõõturi LaserCam 4 nr

LE3254 salvestatud andmeid 19.11.2024. a ajavahemikus kell 17.27.09 kuni 17.27.13.

Nimetatud tõenditest nähtub, et 19.11.2024. a mõõdeti seadmega LaserCam 4 nr LE3254

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 128. kilomeetril kella 17.27.09 ajal liikunud mootorsõiduki

maksimaalseks kiiruseks 147 km/h. Nähtav on kiirusmõõturi laserkiire asukoht (rist) sõidukil

ajahetkel, mil selle maksimaalne sõidukiirus on 147 km/h.

17. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis on fikseeritud, et sõiduk, mille sõidukiiruseks

mõõdeti 147 (+/- 5) km/h, oli BMW 530D registreerimisnumbriga XXX XXX ning seda

juhtis Tambet Krasnov. Samas vastab tõele, et kiirusemõõtmise videosalvestiselt ja

andmebaasi PROLOG väljatrükilt pole võimalik vastavaid andmeid tuvastada. See aga ei

tähenda kohtu hinnangul, et piirkiirust ületanud sõidukit pole menetluses õnnestunud

usaldusväärselt välja selgitada. Ülal käsitletud tõendeid tuleb hinnata kogumis

kiirusemõõtmist teostanud patrullpolitseiniku E.B ja tema paarilise D.N ütlustega, kes

kuulati tunnistajatena üle 13.03.2025. a toimunud kohtuistungil. Mõlemad tunnistajad

kirjeldasid jälgitavalt, kuidas toimus kiiruse mõõtmine ning piirkiirust ületanud sõiduki ja

selle juhi tuvastamine.

18. E.B selgitas kohtus, et mõõtis kiirust Tartu suunas liikuvatel sõidukitel käest hoitava

mõõteseadmega. Mõõtur oli seadistatud pimedale ajale vastavalt öörežiimile. Pimedal ajal

valib ta erinevatest öörežiimidest alati N1 režiimi, ehkki tegelikult on erinevus režiimide

vahel suht olematu. Oli pime aeg, kuid nähtavus oli hea, ilmastikust tulenevaid segavaid

faktoreid (sademeid) polnud. E.B istus juhi kohal, aken lahti. Kuna ta oli seal juba kaua kiirust

mõõtnud, siis teadis ta, kust mõõtmise nurk lõppeb, et ruttu suunata pilk otse sõidukile. Ta

nägi, et teel liigub sõidukite kolonn. Üks auto sõitis möödasõidurajas kõige kiiremini ning oli

sooritamas möödasõitu. Kui see sõiduk hakkas möödasõitu tegema, suunas E.B

mõõteaparaadi laserkiirguse täpi auto peale. Hetkel, kui E.B mõõtis sõiduki kiiruseks 147 km/

h, oli see sõiduk autodest esimene. E.B möönis kohtus, et sel hetkel, kui ta laserkiire autole

suunas, polnud aru saada, et sõiduk on BMW. Kuid samas nägi ta, et sõidukil põlevad

udutuled ning ta säilitas sõidukiga silmside. Kui sõiduk nende eest läbi sõitis, oli E.B

Reinmäe sõnul näha, et tegemist on halli värvi sedaankerega BMW-ga. Sõidukile järgnedes

tuvastati ka rikkuja isik. E.B kinnitas kohtus, et on mõõtjana täiesti veendunud, et mõõtis

Tambet Krasnovi juhitud auto sõidukiiruse.

19. Ka D.N ütluste kohaselt mõõtis kiirust E.B. E.B ütles, et tuleb udutuledega sõiduk

mittelubatud sõidukiirusega. Sel hetkel teisi autosid, millel udutuled põlesid, nende

vaateväljas polnud ning kui see sõiduk mööda sõitis, siis nägi seda sõidukit ka D.N . Nad

ütlesid E.B üheaegselt, et see on hall BMW. Koheselt nad järgi sõita ei saanud, sest sõidukeid

tuli veel ning need tuli läbi lasta. Kuid nad hoidsid sel sõidukil silma peal ning sõitsid sellele

järgi.

20. Tunnistajate poolt kirjeldatu detailsus ja loogilisus, samuti kokkulangevus ülejäänud

tõenditega – sealhulgas kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestisega, millest nähtub,

sõidukite iseloom, arv ja järjestus maanteel ning samuti see, kuidas politseipatrull järgneb ja

peab kinni sedaankerega BMW registreerimismärgiga XXX XXX –, ei jäta kohtu hinnangul

ruumi kahtlusteks, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis fikseeritud näit ei kuulunud

4 / 7

Tambet Krasnovi juhitud sõidukile. Ka see, et viidatud videosalvestise kellaaeg näitab

väärteoprotokollis fikseeritust tund aega hilisemat aega, pole kahtluste tekkeks piisav. Veenev

on kohtuvälise menetleja esindaja selgitus, et tunniajane nihe on tingitud sellest, et pärast

kellaaja muutust (kellakeeramist) oli seadme kell jäänud manuaalselt muutmata.

21. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui

mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on

akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast

mõõtemetoodikat. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna

patrullpolitseinik E.B on 12.06.2019. a läbinud mõõtealase koolituse (vt vastavat teatist dtl

45-47). E.B ütlused ning kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatud andmed kinnitavad,

et kiirusemõõtmisel kasutatud mõõteseade oli testitud ja töökorras ning et mõõtmisel lähtuti

nõutavast mõõtemetoodikast. Lisaks nähtub Metrosert taatlustunnistusest (dtl 41-43), et

mõõtevahend LaserCam 4 nr LE3254 oli taadeldud (selle taatluskehtivuse lõppkuupäev on

31.08.2025). Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on seadusele vastavalt

tõendatud.

22. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et Tambet Krasnov juhtis 19.11.2024. a kella

17.27 paiku Jõgeva maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 128. kilomeetril Tartu

suunas liikudes mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX kiirusega 147

+/- 5 km/h. Kuna sel teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 100 km/h, ületas Tambet

Krasnov kiirust mitte vähem kui 42 km/h ning seega on tema tegevuses tõendamist leidnud

LS § 227 lg-s 3 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

23. Kõne all oleva teo puhul on täidetud ka KarS § 16 järgsed subjektiivsed tunnused. Kohus

leiab, et Tambet Krasnov pani teo toime tahtlikult, s.o kavatsetult (KarS § 16 lg 2).

Kiirusemõõtmine toimus alas, kus suurim lubatud sõidukiirus on 100 km/h, ning ilmselgelt

teadis seda asjaolu ka Tambet Krasnov. Ehkki menetlusalune isik väitis, et ta spidomeetrit ei

jälginud, väitis ta sedagi, et kiirendas teadlikult, kuna otsustas lõpetada möödasõidumanöövri.

Kui lisada siia teo tehiolud – maantee 2+1 teelõigul vasakul möödasõidureas lubatust

vähemalt 42 km/h kiiremini sõitmine –, ei jää kohtule kahtlust, et menetlusalune isik teadis, et

ta mitte ainult ei ületa suurimat lubatavat sõidukiirust, vaid et ületab seda oluliselt. Tambet

Krasnovi sõnul on ta pikaajaline ja kogenud juht ning kohus leiab, et sõidukiirus 147 +/- 5

km/h on igale juhile, kuid kogenud juhile iseäranis, ka ilma spidomeetri jälgimiseta selgesti

tajutav. Eriti veel olukorras, kus sellise kiiruseni jõutakse võrdlemisi järsku lühikese aja

jooksul kiirendades. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kiiruse valik oli Tambet

Krasnovi teadlik otsustus ning ta seadiski eesmärgiks lubatud kiiruse olulise ületamise, sest

vastasel juhul poleks tal olnud võimalik sõidukite kolonnist võimalikult kiiresti mööduda.

24. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et

menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas

25. LS § 227 lg 3 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 41-60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Vaidlustatud otsusest

nähtuvalt karistati Tambet Krasnovi LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

rahatrahviga 90 trahviühikut ehk 360 eurot, st trahviga, mis jääb alla keskmist karistusmäära.

Kohtuväline menetleja võttis karistuse määramisel arvesse vastulauses esitatut ning kahetsust.

5 / 7

26. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest

lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

27. Kohus leiab, et Tambet Krasnovi tegevuses §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid

asjaolusid ei esine. Ehkki kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel kergendava

asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 järgset kahetsust, siis kohus seda enam ei leia. Tambet Krasnovi

seisukohad ja käitumine kohtus väljendavad kõike muud kui arusaamist oma teo ohtlikkusest

ning kahetsust toimepandu üle.

28. Tambet Krasnovi süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik

ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h, mis jääb LS § 227 lg-s 3 sätestatud

vahemiku (41-60 km/h) madalamasse määra. Samuti arvestab kohus sellega, et kiiruse

ületamine ei toimunud vastassuunavööndisse kanduval möödasõidul, vaid teelõigul, kus ühes

suunas on kaks sõidurada ning mis ongi ette nähtud möödasõidumanöövri sujuvamaks ning

ohutumaks teostamiseks. Samas pani Tambet Krasnov rikkumise toime suure

liikluskoormusega maanteel, kus tema vahetus läheduses oli sel hetkel mitmeid sõidukeid (sh

üks reka). Lisaks oli menetlusaluse isiku sõnul tema jaoks tegu raskete liiklusoludega (isik

väitis, et väljas oli täiesti kottpime ja teedelt lendles mustust, mis muutis selle olukorra

oluliselt raskemaks). Neis tingimustes piirkiiruse nii suures ulatuses eiramine on eriti ohtlik,

sest üldteada on, et kiiruse kasvades aheneb juhi nägemisväli, samas pikeneb nii sõiduki

pidurdusteekond kui ka täielikuks peatumiseks kuluv aeg. Kui sellisel kiirusel liikumine

tõstab niigi liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja jääkkiirusest tulenevalt ka selle

raskusastet, siis kaasliiklejate olemasolu ja vahetu lähedus kergitab liiklusõnnetuse tõenäosust

ja selle tagajärgede tõsidust veelgi. Piisab väikesest kõrvalekaldest liikluses või juhtimisel (nt

takistus teel, sõiduki tehniline rike vms), et tuua kaasa rasked tagajärjed ning seda mitte

üksnes liiklusnõuete rikkujale endale, vaid ka teistele liikluses osalejatele. Ohtu ei

vähendanud kuigivõrd seegi, et väidetavalt on Tambet Krasnov pikaaegne ja kogenud

sõidukijuht. Tema teo ohtlikkuse juures olid määravaks valitud sõidukiirusega kaasnevad

ohtlikud füüsikalised mõjud (pidurdusteekonna pikkus ja peatumiseks kuluv aeg; kiirust

ületava sõiduki suurem jääkkiirus ning sellest tulenevalt suurem võimalike vigastuste hulk

ning raskusaste jne), mida juhi subjektiivsed omadused ei ole võimelised kuigivõrd

tasandama. Tambet Krasnovi süü suurust ei vähenda ka see, et väidetavalt kiirendas ta selleks,

et eemalduda liiklusohtlikust olukorrast. Isegi kui selline väide vastab tõele, ei ole

aktsepteeritav, et võimalikule ohuolukorrale reageeritakse omapoolse ohtliku käitumisega.

Tambet Krasnovil oleks sellises olukorras liiklusohutuse tagamiseks tulnud liikumiskiirust

pigem maha võtta, ühtlustades see teiste möödasõidureas manöövrit teostavate sõidukite

kiirusega. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et Tambet Krasnovi süü jääb

keskmise lähedale.

29. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et Tambet Krasnovi on ka

05.06.2022 karistatud LS § 227 lg 3 järgi (dtl 56). Ehkki praeguseks on tegu arhiveeritud

karistusega, on Riigikohus asunud seisukohale, et ka arhiveeritud karistusandmed on osa

isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest, mida tuleb arvestada koos muude

asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel

(RKKKo 4-22-4139/41, p-d 11-14). Seega leiab kohus, et varasem samasugune rikkumine

iseloomustab Tambet Krasnovi inimesena, kes kaldubki liikluses kiiruspiiranguid mitte

arvestama. Kui arvestada siinkohal ka Tambet Krasnovi enda suhtumist toimepandusse, st

seda, et ta on jätkuvalt iseennast õigustaval ning politseiametnike tegevust ründaval

6 / 7

positsioonil ega ole väljendanud arusaamist teo taunimisväärsusest ning sellest, kui õnnetute

tagajärgedega tema käitumine oleks võinud lõppeda, pole kohtu hinnangul välistatud, et

Tambet Krasnov võib analoogses liiklussituatsioonis käituda samamoodi, kusjuures teadmata

on, kas ka siis päädib olukord üksnes ülemäärase ohu tekitamisega või toob endaga kaasa juba

reaalsed rasked tagajärjed.

30. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke.

Mootorsõiduki juhtimine piirkiirust ületades on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, kuna

üldteadaolevalt on liiklusõnnetuste tekke üks põhilisemaid riskitegureid kiirus – selle

ületamine või selle valikul teeoludega mittearvestamine. Seega tuleb mootorsõiduki juhtimist

lubatud sõidukiirust ületades pidada taunitavaks teguviisiks, seda isegi juhul, kui ei ole

lõplikult realiseerunud kiiruseületamisest tulenev oht ja keegi pole saanud vigastada või

kahjustada. Seetõttu on rangema karistuse kohaldamisega üldpreventiivsetest eesmärkidest

tulenevalt vaja anda ühiskonnale signaal, et sellist käitumist ei sallita.

31. Eelnevat arvesse võttes puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse Tambet Krasnovile

määratud rahatrahvi vähendamiseks.

Kohtu seisukoht menetlusnormide rikkumise kohta

32. Kaebuses palus Tambet Krasnov hinnata menetlustoimingute läbiviimse korrektsust, s.o

seda, kas patrullpolitseinikud tegid kiirmenetluse vastuvõtmise survestamiseks

ebaproportsionaalseid avaldusi (ähvardasid maksimaalse trahvimäära ja juhilubade

äravõtmisega). Kohus leiab, et vastav kaebus on ainetu. Praegusel juhul on väärteorikkumist

menetletud üldmenetluses ning järelikult pole Tambet Krasnovi õigusi sellega, et teda suunati

kiirmenetlusse, mingil määral rikutud või kitsendatud.

33. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus-

või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Tambet Krasnovi kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.12.2024. a otsuse väärteoasjas nr 2780,24,018451

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Laas

Kohtunik

7 / 7